Dýisenbi, 29 Qarasha 2021
Qúiylsyn kóshing 8397 93 pikir 22 Jeltoqsan, 2017 saghat 08:50

Qarghysqa qalma, Qarjaubaev!

Býgin Mәjiliste «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly»  Qazaqstan Respublikasy Zanynyng jobasyna ózgerister men tolyqtyrular engizuge arnalghan Júmys tobynyng tórtinshi otyrysy ótti.

Ótkende bizding tarabymyzdan úsynylyp, deputat, Júmys tobynyng jetekshisi Kәribay Músyrman jaghynan ortagha salynyp, belgili sebepterge baylanysty maqúldaudan ótpey qalghan úsynystardyng bireui býgin qaytadan talqygha týsti.

Ol - «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» turaly Zanynyng «Jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldau sharttary» degen 16-1-babyndaghy «1) túru merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda zandy negizderde túraqty túratyn oralmandar;» degen norma.

Biz osy normadaghy «Oralmandar;» degen sózdi «etnikalyq qazaqtar;» degen sózben auystyrudy úsynghanbyz.

Sebebi, birinshiden, «Oralman» mәrtebesi bәribir, tek, qazaqtargha ghana beriledi.

Ekinshiden, Zang boyynsha «Oralman» degenimiz – «tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda Qazaqstan Respublikasyna kelgen jәne osy Zanda belgilengen tәrtippen tiyisti mәrtebe alghan, Qazaqstan Respublikasy egemendik alghan kezde onyng sheginen tys jerde túraqty túrghan ETNIKALYQ QAZAQ jәne onyng Qazaqstan Respublikasy egemendik alghannan keyin onyng sheginen tys jerde tughan jәne túraqty túrghan últy qazaq balalary;» («Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 1-baby, 13-tarmaghy).

Al, etnikalyq qazaq – shetelde túraqty túratyn ÚLTY QAZAQ ShETELDIK nemese azamattyghy joq adam («Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 1-baby, 28-tarmaghy).

Zang ayasynda qandastarymyz «Oralman» mәrtebesin alyp, Zang ayasynda әleumettik jenildikter men kómekterden bylay da iygiliktene beredi ghoy. Bizding maqsatymyz - shetten kelip, birden túraqty tirkeuge túryp, azamattyq alghysy keletin qandastarymyzdy sol «Oralman» mәrtebesine tәueldi etpeu.  Bir qaghaz bolsa da qysqarsyn, shetten kelgen qazaqtargha berilgen zannamalyq  úghymnyng ayasy keneye týssin... degen oi.

Býgin, Qúday ondap, búl úsynysymyz eng aldymen Júmys tobynyng jetekshisi, deputat Kәribay Músyrman aghamyzdan qoldau tapty. Kәribay Imanjanúly atalghan úsynysty júmysshy top qúramyndaghy әriptesteri men qúzyrly organdardan kelgen mamandargha dәl biz oilaghannan da terendetip, jan-jaqtyly týsindirdi.

Al, soghan kim qarsy boldy deysiz ghoy?!!

Aslan Qarjaubaev aqsaqal!

Búl kisi 1998 jyldyng aqpanynan beri QR Kóshi-qon jәne demografiya agenttigi etnikalyq kóshi-qon bólimining bas mamany, bastyghy, tóraghanyng kenesshisi, Kóshi-qon basqarmasynyng bastyghy bolghan. 2004 jyldan beri QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining Kóshi-qon komiyteti Kóshi-qon basqarmasynyng bastyghy, 2009 jyldyng qazanynan beri tóraghasynyng orynbasary qyzmetterin atqarghan. Qysqasy, qazirge deyin osy kóshi-qon salasynyng eng jogharghy mekemesinde kele jatqan adam...

Sondaghy uәji ne deseniz, eger «Oralmandar» degen sózdi «etnikalyq qazaqtar;» dep ózgertsek, búl ózgeris – Kóshi-qon sayasatynyng iydeologiyasyna qarsy bolady eken-mis!

– Qúday tas tóbennen úrsyn, Aslan Júmaghaliyúly! – dedim ishimnen!

Biz ýshin QAZAQ degen ataudan qasterli ne bar búl dýniyede?! Kerek bolsa, Elbasy aitqan bizding últtyq kodymyz osy – QAZAQ! Qarjaubaev bolghan adam «QAZAQ» degen sózding bir adym bolsa da algha jyljyp, ózining ornyn iyemdengenine quanbay ma?! Qayta, Kóshi-qon sayasatynyng shyn mәnindegi iydeologiyasy sonda baryp tipti de saltanat qúrmay ma?!

A.Qarjaubaevtyng odan arghy byljyraghyn aitpay-aq qoyayyn Sizderge. Qúrsyn...

Sóz alyp, birden Asekenning uәjimen kelispeytinimizdi bildirdik jәne ony dәleldedik te!

Biraq, ile-shala «Aq Jol» partiyasy fraksiyasynyng deputaty Kenes Garapúly Absatirov qoldap shyqty, bizding búl úsynysymyzdy.

Ol az deseniz, «Halyq Kommunisteri» fraksiyasynyn deputaty Irina Smirnova apay jaqtap, tipti kósilip túryp sóiledi.

– Biz shettegi qazaqtardyng kóptep keluine jol ashuymyz kerek. Ásirese, Ýkimet aiqyndaghan Soltýstik ónirlerge tipti kóp kelgeni jaqsy olardyn. Men búl ózgeristi qos qoldap qoldaymyn!  – dedi, Irina Vladimirovna hanym!

Aytpaqshy, osy Aslan Qarjaubaevpen 2015 jyly osy «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyn toghyz aigha juyq talqylaghanda da birge bolghanmyn. Sonda da biz aparghan úsynystyng birazynyng balaghyna shaptasyp, ótkizbeuge tyrysyp baqqan.

Mysaly, QHR-dan kelgen qazaqtardan talap etiletin әigili «Sottylyq turaly» anyqtamany joghaltugha qarsy shyqqandardyng biregeyi osy Asekeng bolatyn. Aytysa-aytysa, senator aghamyz Múrat Baqtiyarúlynyng kensesine barghanymyz, maghan dýrse qoya berip, deputattan sóz estigeni de esimde. «Búl anyqtamany alyp tastaugha bolmaydy! Sottalyp, týrmede otyryp shyqqan bireu kelip, qyryq-elu adamdy qyryp ketse qaytesin?!» dep adyrandaghanyn da әli úmytqanym joq.

Qandastarymyzdyng baghyna jaray, sondaghy úsynystarymyzdyng toqsan payyzy qos palatadan qoldau tauyp, búl kýnde kóshting kósegesin kógertip otyr. Eki jarym jyldan song «Sottylyq turaly» anyqtama da alynyp tastaldy. Biraq, aghayyndarymyz eki jarym jyl boyy әbden azap tartty-au! Obal-sauabynyng bir bólegi, qomaqty bóligi osy Aslan Qarjaubaevtyng moynynda!

Sóitip, masqara bolghan Aslan Júmaghaliyúly býgin aldymyzdan taghy shyqty. Jәy shyqqan joq, bayaghy әdetimen!

Myndaghan qandastarymyzdyng «Oralman» mәrtebesining merzimin ótkizip alyp, túraqty tirkeuge nemese azamattyqqa qújat tapsyra almay jýrgenin BAQ jazyp jatyr. Qolymyzgha týsken ótinishting bәrin sol Qarjaubay otyrghan kabiynetke jiberip jatyrmyz. Ol ótinishterge «...Zanmen oralman mәrtebesin sozu jәne qayta beru normasy kózdelmegen» degen Ahmәdy Sarbasovtyng qoly qoyylghan jauap kelip jatady. Júmys tobynyng ekinshi otyrysynda uaqyty ótken sol «Oralman» kuәligining merzimin toqsan kýnge bir mәrte úzartyp beru turaly úsynys talqylanghanda, qatysty mekemening qart mamany bolghan Qarjaubaev, bәrin bile túryp, mynq etpegen ghoy!

Al, býgin talqygha týsken myna bap ótse, ol mәsele ózdiginen sheshilgeli túr.

Qandastarymyz kóp túratyn kórshi elderdegi týrli-týsti jaghdaylargha baylanysty, etnikalyq qazaqtardyng kóshi-qongha degen kózgharasy, tanymy qazir týbegeyli ózgerdi. Kerek deseniz, sizden qarjylay jenildik súrap jatqan eshkim joq. Kele salyp, olardyng Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn birden alghysy keledi. Ekinshi bir sebep, Elimizding kóshi-qon sayasaty da aitarlyqtay kemeldenip keledi. Al, búl ekeuinen de biyik túratyn taghy eki sebep bar. Ol – ÚLY DALA ELININ әlemdegi ornynyng  kýn sanap nyghaya týsui men Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng kóregendiginin, kemengerligining tipti de moyyndaluy. «Qayda jýrse de dýniyejýzindegi qazaqtyng bir-aq Otany bar. Ol - Qazaqstan» degen Elbasy úlaghaty býginde dýniyejýzindegi bar qazaqtyng jýregine tereng úyalady. Olar Jer sharynda QAZAQSTANNAN basqa barar jerinin, basar tauynyn, taban tiyer tiyanaghynyng joq ekenin bildi. Ózge el en baylyqqa shylqytyp, qol-ayaghyn malyp qoyghanymen, ERKINDIK, BOSTANDYQ degen shirkinge eshtemening jetpeytinin әbden úghyndy...

Taghy qaytalap aitayyn, búl kýnde etnikalyq qazaqtardyng kóshi-qongha degen kózgharasy týbegeyli ózgerdi. Ol ózgeris bizge, bizding kóshi-qon sayasatymyzgha jana talaptar men mindetter qoya bastady. Uaqyt ozdyrmay, osynday orayy kelip túrghanda, Zannamany jetildirip jibergenimiz on. Al, ózgermegen, eski júrtta eskishe úlyp qalghan – tek Aslan Qarjaubaev qana!

Aytpaqshy, býgin taghy da bir jana úsynys aparyp, tirketip kettim. Qúday qalasa, kelesi talqylaugha týsedi dep senem.

Ol -  «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynyng 49-babyndaghy  «Qazaqstan Respublikasynyng halyqtyng kóshi-qony, salyq salu jәne enbek zannamasy salasyndaghy qúqyq búzushylyq ýshin әkimshilik jauaptylyqqa tartylghan;» degen 14-1) tarmaghyn  «Qazaqstan Respublikasynyng halyqtyng kóshi-qony, salyq salu jәne enbek zannamasy salasyndaghy qúqyq búzushylyq ýshin BIRNEShE RET әkimshilik jauaptylyqqa tartylghan;» dep ózgertu turaly.

 Al, «Oralmandar;» degen sózdi «etnikalyq qazaqtar» degen sózben auystyru turalys úsynys pysyqtaugha – kelesi talqylaugha qaldy. Alla quat berse, Asekenmen kelesi aptanyng beysenbisinde kezdesip qalarmyz.

Auyt Múqiybek

 21.12.2017

Astana

Abai.kz

93 pikir