Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1945
Dat 16119 155 pikir 18 Jeltoqsan, 2017 saghat 13:52

Álipby mәselesi: akademikter Elbasyna Ashyq hat jazdy

 

 

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

N.Á.NAZARBAEVQA

Ashyq hat

 Asa qadirli Núrsúltan Ábishúly!

 Sizding «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty  baghdarlamalyq maqalanyz ziyaly qauym arasynda  zor serpilis tudyrdy, últtyq bolmys pen biregeylikti saqtaudyn  qanshalyqty manyzdy ekenin qalyng qauymgha úghyndyryp, osyny qalay jýzege asyrudyng baghyt-baghdaryn da aiqyn kórsetip berdiniz. Býkil Qazaqstan halqy, әsirese, qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiruge baylanysty naqty sheshiminizdi birauyzdan qoldap, erekshe yqylasymen qabyldady. Siz ata-babalarymyz armandaghan últ múratyna qol jetkizip, últtyq kodty saqtaudyn  jolyn aiqyndap berdiniz.

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Álipby auystyru salaq qaraugha bolmaytyn salmaqty mәsele ekendigi belgili. Álipbiyin latyn qaripine osydan bir ghasyr búryn auystyrghan Týrkiya elining ózi de jazuyn birneshe jyldar boyy ózgertip, jetildirgeni ózinizge mәlim. Sol siyaqty ózbek aghayyndardyng latyn әlipbiyine kóshuindegi qiyndyqtarynan da qalyng júrt habardar. Kezinde últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly Álipby turaly «Neghúrlym til dybystaryna mol jetse, arnaghan dybysqa dәl kelse, oqugha, jazugha jenil bolsa, ýirenuge onay bolsa, zamanyndaghy óner qúraldaryna ornatugha qolayly bolsa, soghúrlym әlipby jaqsy bolmaqshy» dep úlaghatty pikir aitqan eken. Osyghan baylanysty ózinizge tilimiz ben últymyzdyng taghdyrsheshti mәselelerine sanalatyn mynaday úsynystarymyzdy joldap otyrmyz:

Birinshiden, jana latyn әlipbiyining kózshalym ýshin auyr, oqyrmannyng týsinuine, jazylymgha asa qiyn bolghandyqtan halyq arasynda kóp syngha úshyrap jatqanyn Sizden qalay jasyramyz?! Mysaly: apostrof tanbasynyng mәtinde jii qoldanyluynan, sóz  túrqy eki esege juyq úzarady(Azi'my't tusbag'dar tu'sinigi jergilikti jerdin' planyn jasay' u's'in tikus'aq, spy'tni'k arqyly tu'sirilip, topografi'i'ada, ty'ri'zmde, avi'atsi'i'ada qoldanylady– Jaratylystanu oqulyghy, 5-synyp);

-  apostrof qoldanylghan әripten keyin bosaralyq qalatyndyqtan, býtin túlghaly sóz ben qosymsha arasy alshaqtap, býtin sózdi birden tanuda birshama qiyndyqtar tuady (Kaspi'i' ten'izi;Ko’ksetay’on’iri );

- apostroftyng mәtinde jii kezdesui oqudy jәne qolmen jazudy, kompiuterdegi mәtinterimdi  bayaulatady. Joghary oqu oryndarynda jýrgizilgen eksperiyment nәtiyjesinde 100 sózden túratyn mәtinde 75 apostrof qoldanylghany anyqtalghan.

- qazaq tiline engen internasional sózderding orfografiyasy ózgeredi de, key retterde týsip qalghan apostrof tekstologiyalyq qatelikterge jol berui mýmkin, qazaq tilin sifrly tehnologiyada qoldanuda, ghylymy tehnika terminderin jazuda qiyndyqtar tuyndaydy. Qazaq tilinde transkripsiya arqyly ózgerissiz jazylatyn shetel sózderin latyn әlipbiyine kóshirgen jaghdayda olardy birden tanu qiynday týsedi (uchiliyshe - y's'i'li's’e; budjet – by’djet; topografiya -   topografi'i'a; hirurg - hi'ry'rk). Mәselen, korporasiya – qazirgi norma; latyn әlipbii boyynsha - karparasi'a; aghylshyn tilinde – corporation – oqyluy – korporeyshn);

- kompiuter teriminde tynys belgilerine baylanysty әrkelki shúbalanqy sipat payda bolady (“Abai’’’ jurnaly), kýrdeli mәtintanu baghdarlamalarynda apostrof tanylmauy mýmkin, kompiuter teriminde virustyq shabuyldar kezinde apostrof tez óship qalady, skanerde, kóshirme qújattarda bәseng kórinedi.

Ekinshiden, Qazaq tiline tәn barlyq dәstýrli dybystar (ә, i, n, gh, ó, ý, ú, q, h) ýshin erekshe tanbalanudy saqtap qalghan jón. Búl әripter-bir dybys-bir әrippen beriletin qazaq tilining fonetikalyq ereksheligine negizdelip, tilimizding últtyq negizining saqtaluynyng aighaghy. Ghylymy negizi osy 9 әripti tolyq saqtap jasalghan 29-shy jyly qabyldanghan latyn grafikasynyng tәjiriybesin «tolyq» paydalanghanymyz útymdy bolar edi.

Ýshinshiden,  osynday kedergilerdi angharyp, ertenin oilaghan keybir qazaq ata-analar «әlipby jetildirilgenge deyin balamyzdy orystildi mektepterde oqytqanymyz jón bolar ma eken» degen niyette.

Tórtinshiden, latyn әlipbiyine kóshudegi basty maqsattyng biri – aghylshyn tilin ýirenudi jenildetu jәne jedeltetu. Qazir qazaq tilining sózdik qorynda shetel sózderi kóbeyip keledi – búl jahandyq qúrmalasudyng әseri.  Olar jana tanbalarmen qazaq tilining tabighy zandylyqtaryna sәikes beriletin bolsa, ýshtúghyrly til sayasatynyn  iske asuy sәtsizdikterge úrynuy mýmkin degen qauip bar.

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Birinshiden, osy tilge qatysty manyzdy reformany jýzege asyruda últtyng býgini ghana emes, úzaqmerzimdi bolashaghy, sol últtan ósip-óngen úrpaqtarynyng taghdyry, jalpy Qazaqstan degen Úly Otanymyzdyn, memleketimizding damu keleshegi aldynda qasqayyp túryp, úyalmay jauap bere alatynday boluymyz kerek.

Ekinshiden, osy túrghyda búl mәselege ghalymdardyn, әsirese gumanitarlyq ghylymdar salasyndaghy әlipby mәselesimen ghylymy túrghyda ainalysyp kele jatqan tiltanushylardyng tikeley aralasuyn jәne әlipby jobasyn bilikti mamandardyng talqysynan ótkizuge mýmkindik beruinizdi súraymyz.  Búl tek qana Ózinizding iydeyanyzdy biyik dengeyde týsinetin ziyaly qauym ókilderining ghana emes, sonymen birge qalyng qazaq halqynyng da pikiri desek, qatelespeymiz. Sebebi bizder, ózimizding kәsiby mindetimizge qosa, halyq pikirin ýnemi saralap, olardyng janayqayyn jetkizip otyrudy azamattyq paryzymyz dep sanaymyz.

Akademiyk, ghalymdar:

Rәbigha SYZDYQ –  filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, QR ÚGhA akademiygi, QR enbek sinirgen ghylym qayratkeri;

Ábduәly QAYDAR – filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, QR ÚGhA akademiygi

Orazaly SÁBDEN – Qazaqstan ghylymdar qauymdastyghynyng Tóraghasy, akademiyk, QR memlekettik syilyghynyng laureaty;

Amanjol QOShANOV – ekonomist ghalym. Ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor. QR ÚGhA akademiygi. QR Enbek sinirgen ghylym qayratkeri;

Sovet-Han GhABBASOV– medisina jәne pedagogika ghylymdarynyng doktory, QR enbek sinirgen qayratkeri, Mahambet syilyghynyng laureaty;

Aygýl ISIMAQOVA  –  filologiya ghylymynyng doktory, professor;

Ayman ALDAShEVA – filologiya ghylymynyng doktory, professor;

Eleonora SULEYMENOVA – filologiya ghylymynyng doktory, professor;

Ábdighappar BULEKBAY – fizika-matematika ghylymdarynyng doktory, professor;

Orynay  JÚBAEVA – filologiya ghylymynyng doktory, professor;

Bijomart QAPALBEK – «Memlekettik tildi damytu institutynyn» atqarushy diyrektory, filologiya ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz

155 pikir