Senbi, 23 Qazan 2021
Aqmyltyq 6043 21 pikir 14 Jeltoqsan, 2017 saghat 11:23

Múhtar TAYJAN: Jana zang qabyldansa – qazaqtyng jerin sheteldikterden saqtap qalghanymyz

Endigi belgili bolghanday, QR parlamentining mәjilisi ótken sәrsenbide «Qazaqstan Respublikasynyng jer qatynastaryn retteu mәseleleri boyynsha keybir zang aktilerine týzetuler men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyn alghashqy oqylymda maqúldady. Búl zang jobasy byltyrghy jyly Qazaqstandy dýrliktirgen «jer mitingilerinin» nәtiyjesi edi.

Eske sala ketyik, Qazaqstannyng jer turaly zanyna 2015 jyly kýzde preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng jarlyghymen ózgerister engizilgen edi. Ol ózgerister 2016 jyly kóktemde Qazaqstan qoghamynyng narazylyghyn tudyrghan «jer mitingilerine» úlasty. Alghashqysy 2016 jyly sәuirding 24-i kýni Atyraudaghy Isatay–Mahambet alanynda ótti. Narazylyq aksiyasyna qatysushylar zandaghy sheteldikterge auyl sharuashylyghy jerin jalgha beru merzimin 10 jyldan 25 jylgha deyin úzartu jәne qúramynda sheteldikter bar seriktestikterge satu turaly baptargha qarsylyq bildirip, preziydent Nazarbaevqa ýndeu joldady. Búdan song birneshe qalada «jer dauyna» qatysty narazylyq aksiyalary ótti. Osydan keyin preziydent Nazarbaev zannyng dauly baptaryna bes jylgha moratoriy jariyalap, zandy talqylau ýshin qoghamdyq jer komissiyasy qúryldy.

Al endi osy úly dýrmekting nәtiyjesinde tughan jana zang jobasy qanday boldy? Jerdi sheteldikterge jalgha beru jәne satugha qarsy shyqqan qazaqtardyng talaby búl jobada kórinis tapty ma? Jer qatynastaryn retteushi zang qazaq halqynyng bolashaq mýddesine núqsan keltirmey me?

Biz el-júrtty dýrliktirgen osy jәne jer mәselesine qatysty basqa da súraqtargha týsinik alu ýshin, belgili qogham belsendisi, ekonomist-ghalym Múhtar Tayjandy әngimege tartqan edik.

Nege Tayjan? Sebebi ol Jer komissiyasynyng jәne jana zannyng jobasyn jasau toptarynyng júmystaryna, parlamenttegi talqylaulargha etene aralasqan azamat edi.

– Múhtar, mәjilisting birinshi oqylymynda qabyldanghan zang jobasy jóninde elge tolyq aqparat әli jetken joq. Júrtshylyq tek shekara manyndaghy jerler sheteldikterge jalgha berilmeydi, jeke menshikke satylmaydy degen atýsti aitylghan resmy habardan basqa jibi týzu týsiniktemege zәru bolyp otyrghanyn bayqaymyz. Sondyqtan qazaqtardy alashapqyngha dushar etken jer mәselesine qatysty biraz әngimening basyn qayyrugha ózindi shaqyryp otyrmyn. Eng aldymen tótesin aitshy: byltyrghy jyly ótken mitingterde aitylghan halyqtyng talaby oryndaldy ma?

– Men de tótesin aitayyn: halyqtyng eng basty talaby: «Jer satylmasyn, sheteldikterge jalgha berilmesin!» degen talaby tolyghymen oryndaldy dep azamattyq atymmen aita alamyn!

– Áp-bәrekeldi! Endi osy sózindi tarqatyp shyq...

– Ótken aptadaghy zannyng alghashqy oqylymynda byltyrghy – 2016 jylghy mamyrdaghy preziydentting moratoriy jariyalau jónindegi Jarlyghyna say dayyndalghan zang jobasyna naqty ózgerister engizildi. Eskerte keteyin, jariyalanghan moratoriy tek 2015 jyly qarasha aiynda qabyldanghan zannyng qoldanysyn toqtatqan edi. Jer komissiyasynyng otyrystarynan keyin, ótken tamyz aiynda moratoriy merzimin 2021 jyldyng ayaghyna deyin úzartu jóninde taghy bir Jarlyq shyqty. Biraq preziydentting Jarlyghy – zang emes: Jarlyqtyng pәrmeni zannan ary asa almaydy. Jarlyq negizinde byltyr jeltoqsan aiynyng 23-inde zang qabyldandy. Al búl joly birinshi oqylymda qabyldanghan zang jobasy preziydent jariyalaghan tyiymdy zang jolyna kóshirdi.

– Endeshe osy ózgeristerdi el-júrtqa, gazet oqyrmandaryna jýielep, jiliktep, týsindirip beru qajet. Ókinishtisi de sol – tiyisti resmy oryndar auyzdaryn buyp otyr. Nege? Álde bú halyq qabyldanghan zannan maqúrym bolsyn dey me eken – týsiniksiz!

– IYә, Ermúrat agha, halyqtyn, әsirese qazaqtyng mýddesine say jap-jaqsy zang qabyldanayyn dep túr, biraq ony nasihattau jaghy nege kemshin ekenine men de an-tanmyn. Negizi, zang jobasynda auyl sharuashylyghy jerlerin tiyimdi paydalanudy qadaghalau sharalary, shekara syzyghynda ornalasqan jerlerdi sheteldikterge, azamattyghy joq adamdargha, shetel azamatymen nemese azamattyghy joq adammen nekege túrghan Qazaqstan azamatyna, sheteldik zandy túlghalargha jәne qúramynda shetel azamaty bar qazaqstandyq zandy túlghalargha jerdi jalgha beruge jәne satugha ýzildi-kesildi tyiym salynghan.

Zandy túlghada, tipti is jýrgizushi subektining qúramyndaghy sheteldikting nemese mýddeli túlghanyng bir payyz ýlesi bolsa da, auyl sharuashylyghyna arnalghan jer jalgha berilmeydi. Osy talap zannan kórinis tapty. Komissiya otyrysynda Ádilet ministrligi osy ózgeriske qarsy bolghanyn da bilgenimiz jón.

– Al shekaradan tys jerler she? Ol jerlerdi sheteldikterge satu-satpau mәselesi ne boldy?

– Joq, jer shetel azamatyna jalgha da berilmeydi, satylmaydy da! Bitti! Zang jobasy osy ýlgide tolyghymen qabyldansa, halyqtyng talaby oryndaldy dep bilem.

– Qúday ondaghan eken! Al Jer komissiyasy tarapynan biylikke qoyylghan 11 talap eskerildi me?

– El ishinde, әleumettik jelilerde «komissiya júmysy nәtiyjesiz» boldy degen renishter aitylyp jatyr. Onday pikirlerge aitarym: komissiyanyng júmysy resmy hattalyp, qújaty týzilgen. Ol hattamany әleumettik jelidegi paraqshamda jariyaladym, qajet bolsa, kez kelgen adamnyng oqyp-tanysuyna bolady.

Aytpaqshy, Jer komissiyasy úsynghan 11 talap Zang jobasynyng qanday baptarynda qarastyrylghany jónindegi tizim-kesteni de ala keldim. Qajet desenizder, gazette jariyalaugha bolady.

Qazaqstandyqtardyng jerdi 49 jylgha jalgha alu mýmkindigi aitylghan bapty ózgerissiz qaldyru jóninde úsynystar bolghan. Moratoriy jariyalanghan 2015 jylghy zanda qazaqstandyqtargha jerdi jalgha bermeu jóninde aitylghan. Onda auyl sharuashylyghymen ainalysatyn azamattar jerdi tek qana satyp aluy kerek bolatyn, al jalgha alu jónindegi zandy qúqyqtary búzylghan edi. Al kerisinshe, sheteldikterding jalgha da, satyp aluyna da bolatyn baptary bar edi. Endi jerdi sheteldikterge jalgha beruge de, satugha da tyiym salynyp, al Qazaqstan azamattary jerdi jalgha alu qúqyna ie boldy. Biraq jer eshkimge satylmaydy!

– Sonda jer Qazaqstan azamattaryna da satylmaytyn boldy ma?

– Preziydentting moratoriy jariyalau jónindegi Jarlyghynda kórsetilgendey, jer bes jylgha deyin eshkimge satylmaydy. Onyng bir jyly ótti, al aldaghy tórt jyl ishinde jerdi satu mәselesi jóninde eshkim de auyz asha almaydy. Odan keyin osy mәselege mindetti týrde qaytyp oralamyz. Amandyq bolsa, osy elden ketpeymiz, qazaqtyng sany da, sana-sezimi de ósedi. Býgingi qalyptasqan sayasy jýie ózgeredi, bәlkim, ózimiz parlamentke bararmyz. Atqarushy biylikting manynda jýrmesek te, byltyr jerimizdi qorghap qaldyq, aldaghy tórt jyldan keyin de kiyeli topyraq eshkimning tәlkegine týspeu ýshin osy bastan belsendi qimyl kórsetuimiz kerek.

– Al myndaghan, milliondaghan gektar jerdi iyelengen latifundisterge qatysty zang jobasynda qanday ózgerister bar?

– Ol mәselening de beti ashyldy. Mәselen, latifundisterding arasynda jerdi iyelengenimen, ony paydagha jaratpaytyndary, bos jatqan úlan-baytaq jerding әr gektaryna memlekettik subsidiya alyp, teginnen-tegin shylqyp otyrghandary da bar. Ne bolmasa, nesie alu ýshin bankke kepildikke qoyyp, basqa biznesin dóngeletip jýrgender taghy bar. Mәselen, «Qazeksportastyq», «Ivoliga» siyaqty kompaniyalar on bes jyldyng ishinde 4 milliard 600 myng tenge subsidiyalyq qarjygha qaryq bolghan. Býgingi tanda olardyng bәri bankrot boldy, al alghan jerleri bankilerding kepildiginde túr: ne ózine, ne basqagha joq. Endi jana zang jobasy boyynsha, latifundist eki jyl kóleminde egin ekpey, tek subsidiya alyp, jerdi tolyq iygermeytin bolsa, memleket qaytaryp alady.

– Degenmen, jerdi jeke menshikke satyp alghandar da bar ghoy: olardyng jaghdayy ne bolmaq? Ásirese úsaq sharuashylyqtar daghdarys jaghdayynda menshik jerin iygere almasa she?

– Qazaqstanda auyl sharuashylyghyna arnalghan 200 mln gektar jer bar. Jeke menshikte túrghany osynyng 1,3 mln gektary ghana, yaghny onyng ýles salmaghy 0,6 payyz ghana. Memleket memleketting qajettiligine dep, jerdi latifundisterden qaytaryp alam dese, jalgha beru jónindegi kelisim-shartty búzady. Al fermerlerdin, sharualyq qojalyqtardyng qolyndaghy jeke menshiktegi jerler kólemi kóp emes: 50–60 gektardan aspaytyn úsaq jer telimderi bar. Olardyng ýles salmaghy óte az, әri odan memleketke kelip-keter ziyan da joq. Últtyq qauipsizdikke de qater tóndirmeydi. Al alpauyt latifunisterding qolyndaghy jerding aumaghy ýlken, óitkeni olar jerdi aqsha júmsap, satyp alghan joq. Jalgha alyp, әr gektary ýshin subsidiyanyng paydasyn kórip otyr. Mine, osynday memleketke masyl bolyp otyrghan latifundisterge jana zang jobasynyng talaptary onay tiymesi anyq.

– Zang talaptarynyng oryndaluyn qadaghalau mәselesi jóninde ne aitugha bolady? Ol qúzyr kimning qolynda qalatyn boldy?

– Basty mәsele osyghan kelip tireledi. Zang jobasyndaghy 48 bapqa jana bir tarmaq engizildi. Búryn jerdi jeke menshikke beruge әkimning qúzyry jýretin. Endi jerdi jalgha beru ýshin, eki ay búryn BAQ-ta ashyq konkurs talaptary jariyalanady. Sheshim qabyldaytyn komissiya qúrylady, komissiyanyng qúramynyng 50 payyzy qoghamdyq úiym ókilderinen, sheneunik emesterden jasaqtalady. Býkil el aumaghynda jergilikti әkim kez kelgen kelisimge qol qoyatyn, endi Qazaqstan boyynsha bir ghana tiptik kelisim-shart jobasy jasalady. Zang jobasynda auyl sharuashylyghy jerlerin konkurs boyynsha jalgha beruding erejeleri de qarastyrylghan. Ol boyynsha, әkimdik jalgha beriledi degen auyl sharuashylyghy jerlerin konkursqa qoghamdyq kenes pen ýkimettik emes úiymdardyng kelisimi boyynsha shygharady.

Ákim tek qana komissiya qabyldaghan sheshimge qol qoyady. Jana zang jobasy boyynsha, búryn әkim jer zanyn búzsa, әkimshilik jauapqa ghana tartylyp, aiyppúl tólep qútylatyn edi, endi qylmystyq jauapqa tartylady.

– Jobada jerdi jalgha alu merzimi 49 jylgha deyin dep kórsetilgen. Al mýmkindigine qaray 20 jylgha alghysy keletin azamattar endi qaytpek?

– 49 jyl – búl jalgha alu merzimining jalpy shegi. Endi jerdi jalgha alu merzimi biznes-jospar boyynsha jýzege asady, jalgerding investisiya qúyatyn mýmkindigi esepteledi. Investisiyasynyng kólemine oray alghashynda bes jylgha alsa, odan keyin taghy bes jylgha úzartu mýmkindigi bolady. Jospar oryndalsa, jerge zalal keltirmese, jyl sayyn baqylau jýrgizetin komissiyanyng sheshimi boyynsha jalgha alu merzimin úzartugha bolady.

Aytpaqshy, jerdi jalgha alu merzimi jóninde kәsipkerlerding de pikirine qúlaq týrdim. Olardyng aituynsha, jerding jeke menshikte boluy tiyimdi emes jәne onyng qajettiligi de joq. Tek jalgha alghan jerlerin eshkim tartyp almasa bolghany. Sonymen birge agro-biznesmenderding pikirine qaraghanda, jerdi 49 jylgha jalgha aludyng da qajet shamaly. Salynatyn investisiya men onyng qaytarym merzimine say uaqyt olargha әbden jetkilikti.

Sonday-aq zang jobasynda respublikanyng әr óniri boyynsha jerdi jalgha beru jaghdayy da qarastyrylghan. Ontýstikte – bau-baqsha ónimderi, soltýstik pen ortalyqta – astyq ónimderi, shyghysta – aralas, al batysta – mal sharuashylyghy damyghan. Osy erekshelikterdi әr oblys, әr audan boyynsha jeke-jeke qarastyru mәselesimen tiyisti ghylymiy-zertteu instituttary ainalysyp jatyr. Zang qabyldanghan son, ýkimetting arnayy qaulysy shyghady, sonda respublikanyng әr audany qamtylyp, sharuashylyq salasyna baylanysty bir adamgha nemese zandy túlghagha belgili mólsherden tys jer berilmeytini qadaghalanady. Demek, zang jobasynda auyl sharuashylyghy jerlerining tútastay kólemi bir adamnyng qolyna ótip ketpeui de qarastyrylghan.

– Al shekaralyq aimaqtardyng ishke súghynghan mólsheri men kólemi qalay eseptelgen?

– Búl orayda eng aldymen aita keteyin, auyl sharuashylyghy jerlerin tiyimdi paydalanu turaly mindettemening oryndaluyn qadaghalau ýshin, jerdi jalgha alu kelisimining tiptik formasy da jasalmaq. Osyghan sәikes, belgili bir shekaralyq ónirde halyqtyng qonystanu jiyiligi de esepke alynady. Mәselen, Ózbekstanmen shekaralas Ontýstik Qazaqstanda halyq óte tyghyz ornalasqan aumaqty ondaghan shaqyrymmen esepteuge kelmeydi. Al shyghys ónirdegi jaghday mýlde ózgeshe: múndaghy jaghday kerisinshe. Demek, shekaralyq aimaqqa qatysty qaghida qatan, ol últtyq qauipsizdikke baryp tireletin mәsele!

– Múhtar, býginde auyldaghy kópshilik qazaq qolyndaghy az-maz malymen kýn kórip otyr. Olar auqymdy kólemdegi jerlerdi jalgha alugha mýddeli emes. Esesine olar ýshin auyldyng manyndaghy jayylymdyq jerding mәselesi kýiip túr. Iri jer iyelenushiler men jaldaushylar auyldardyng irgesine deyin egin egip tastaghan jerler bar. Ereuilge shyghyp, osyghan narazylyq tanytyp jatqan auyldar bar ghoy...

– IYә, jayylymdyq jerding jaghdayy birqatar aimaqtarda ushyghyp túrghan mәsele. Latifundister jerdi iyemdenip alyp, mal jayatyn óris qaldyrmady. Osy zang negizinde ýkimet ghylymiy-zertteu instituttarynyng úsynystaryna nazar salyp, belgili bir auyl túrghyndarynyng sanyn, qolyndaghy malyn eseptep, jayylymdyq jerding kólemin anyqtauda. Jalgha ótip ketken jerlerdi memleketting qajettiligine qaytaryp alu jónindegi sharany iske asyryp, auyldar manyndaghy jayylymdyq jerlerdi qaytarady. Osy bap zangha engizildi, onyng oryndaluyn talap etu – auyl halqynyng mindeti. Al biz atqarushy biylikting osy zang talaptaryn oryndauyna baqylau jasauymyz kerek.

Juyrda Astanadan alpys shaqyrym jerdegi auylgha arnayy baryp qayttym. Jayylymdyq jerding joqtyghy kez kelgen auyldaghy problema. Qolyma kartany alyp qarasam, búl auyldaghy jayylymdyq jerler jeke menshikke ótip ketken eken. Onyng iyesi – senator Bojkonyng balasy, sonyng jeri bolyp shyqty. Búiyrsa, sol auylgha kóktemda qaytadan baramyn, jana zang talaby qanshalyqty iske asqanyn tekseremin. Jana zangha sәikes, әr auyldyng túrghyny óz qúqyn talap etuge tolyq qaqysy bar.

Al jalpy, jer qatynastaryn retteushi jauapty organ – Auyl sharuashylyghy ministrligi, odan keyin, әriyne, parlament. Degenmen, negizgi jauapkershilikti, jerge qatysty qúqyqtarynyng oryndaluyn talap etudi Qazaqstan azamattary óz moyyndaryna aluy kerek. Ár qazaq óz qúqyn talap ete bilui tiyis.

– Qazaqty qamyqtyrghan taghy bir mәsele – Torghay dalasyna raketa qaldyqtarynyng qúlauy, reseylik әskery poligondar iyelengen jerler. Búl jaghdaylar zanda qalay qarastyrylghan?

– Osy jóninde belgili bloger Aygýl Orynbekting joldaghan ótinishi boyynsha resmy týrde súrau saldym. Parlamentten jauap keldi. Ondaghylardyng aituynsha, búl jer aumaghy arnayy tehnologiyalyq әdis boyynsha zymyran qaldyqtary týsuge arnalghan eken. Alayda ol jerlerdi auyl sharuashylyq ainalymynan shygharmaymyz, egin egip, mal jaygha bolady, jylyna bir ret zymyran qúlasa, nesi bar degen synay tanytady.

Negizi, búl jerler memleketaralyq kelisim-shartpen bekitilgen jәne ol kelisimder parlamentte ratifikasiyalanghan, yaghny zang kýshine engen. Sondyqtan búl orayda jeke baghytta sayasy qimyl jasauymyz kerek shyghar.

– Elding arasyn keulep ketken taghy bir sóz bar: «Jerdi saudagha salu arqyly qazaqstandyq biylik Qytaydan alghan nesiyelik milliardtardan qútylmaq» – degen. Osy pikirge aitar uәjiniz qanday?

– Mening búghan aitar naqty dәlelim joq. Eki el arasynda jasalghan kelisim-shartty qolyma ústap kórmedim. Sondyqtan qanqu sózge alyp-qosarym joq. Negizi, әri-beriden son, Qytay kórshiniz de alandauly: Qazaqstanda qabyldanghaly jatqan zang jobasynyng bir úshyghy olargha da kedergi keltireri ayan. Onyng ýstine býgingi jýiening zamany ótip bara jatqanyn bilip otyr...

– Aytpaqshy, әr qazaqqa tiyesili 10 sotyq jerding mәselesi osy zang jobasynda qamtyldy ma? Keng baytaq Qazaqstanda búl da asyl arman mәselege ainaldy ghoy...

– Osy zang negizinde, jalgha alynghan jerlerdi memlekettik qajettilikke dep mәjbýrli týrde qaytartyp, ony halyqqa 10 sotyq jerden bólip beru mәselesi qarastyrylghan. Ásirese jastargha baspana mәselesi retinde kórsetiletin kómek zang jobasynyng 84-babynda aiqyn berilgen.

– Múhtar, sening sózine qaraghanda, zang jobasyna Jer komissiyasy tarapynan úsynylghan ózgeristerding bәri engen siyaqty. Degenmen, qazaqstandyq biylikting qazirgi jaghdayynda barlyghy jyp-jylmaghay boluy mýmkin emes qoy: kóniling tolmaghan tústary bar ma?

– Zang jobasyna engizilgen tolyqtyrular men ózgertulerding 80 payyzyna kónilim toldy. Al kónildi kýpti etken 20 payyzyna toqtalyp keteyin. Zang jobasynda qarastyrylghan normalardy tolyq biluimiz jәne oghan azamattyq baqylau jasau ýshin bizge «Ashyq kadastr» kerek. Árbir Qazaqstan azamaty internet arqyly elimizdegi әr jerding jaghdayyna qatysty tolyq mәlimet aluyna eshqanday kedergi bolmauy tiyis edi. Ózin qyzyqtyrghan jer telimining kólemi, onyng sipaty qanday, naqty jer kimning qolynda ekeni nemese iygerilmey jatqan jerler jónindegi derekti qolma-qol aluyna jol ashyluy kerek. Býgingi kadastrlyq aqparatta jerdi iyelenushilerding naqty kim ekeni – menshik iyesi kórsetilmegen. Búl – zansyz. Byltyrdan beri jerge «Ashyq kadastr» kerektigin aityp jýrmiz. Al «Ashyq kadastr» mәselesine ýkimet te, deputattar da qarsy shyghyp, óre túrdy.

Ýlken dau tuyndady, parlamentten tikeley efir kórsetilmegendikten, bylayghy júrt onda ne bolyp, ne qoyyp jatqanynan, әriyne, beyhabar qaldy. Osy «Ashyq kadastrdy» engizu mәselesine oray deputattarmen, Auyl sharuashylyghy ministrligi ókilderimen kezdestim, olardyng búl mәselege nege sonshalyqty qarsy ekendikterin bildim. Ashyghyn aitayyn, men kezdesken lauazymgerlerding bәri «Ashyq kadastrdyn» qajettigine ishtey týsinistikpen qaraydy, biraq olar: «Sheshim qabyldaytyn biz emes, jogharghy jaq...» – dep, tóbe túsyn núsqaydy...

– Týsinikti, olardyng núsqaghan «jogharghy jaghy» – preziydent Nazarbaev ekeni beseneden belgili. Rasynda, deputattardan bastap, qúzyrly lauazym iyelerining barlyghyn taghayyndaytyn jeke-dara biylikting jaghdayynda basqa «jogharghy jaq» boluy mýmkin emes. Biraq sol Núrekenning «Ashyq kadastrgha» nege sonshalyqty qarsy bolyp otyrghany týsiniksiz...

– Qalay bolghanda da, zang jobasynyng osy núsqasy qabyldansa, «Ashyq kadastr» mәselesi de beyresmy sheshimin tabary anyq. Eger men auylda túrsam, jayylymdyq jerdi kim menshiktep alghanyn bilmey qaluym mýmkin emes qoy... Qazir Qazaqstan boyynsha sandyq baghdarlama (sifrovizasiya) júmysy jýrgizilip jatyr, ol jýzege asqan kezde jalgha berilgen jer telimderine qatysty mәlimetke tolyq qol jetkizemiz. Jer – ózgeriske úshyraytyn ýy nemese banktegi esepshot emes, túraqty qazyna. Sondyqtan jer mәselesi bizding túraqty nazarymyzda boluy tiyis.

Mәselen, az ghana latifundister qazaqtyng jalpaq jerin menshiktep alghan. Sol siyaqty Narynqol men Kegen jaqtaghy anshylyq pen sayatshylyqqa arnalghan jerlerding iyesi kim? Ony ataugha deputattardyng dәti barmaydy...

– Múhtar-au, Narynqol men Kegendi qoyyp, osy Almatynyng tóniregin iyelenip alghan eks-premier Sergey Tereshenkonyng jerin aitsanshy! Biraq sol jerlerding naqty iyesi Tereshenko ekeninde ýlken kýdigim bar: aty – Sergeydiki, zaty – «bergeydiki» degen siyaqty...

– Negizi, «Ashyq kadastr» mәselesin kótergen kezimde zang jobasyn dayyndaushylar da, parlament deputattary da «Jeke bas derekterining qúpiyasy» turaly zangha silteme jasaydy: onday aqparat ashyq bolmauy tiyis degen synaymen. Al anyghynda, naqty jer mәselesine kelgende, eshqanday «jeke bas» mәselesi joq. Jerdi iygerushi nemese menshik iyesi – biri zandy túlgha – JShS, sharua qojalyghy.

Ekinshisi – memleket – ol da zandy túlgha. Múnda qanday «jeke bastyn» boluy mýmkin? Jeke qúpiyagha túrghyn ýi, «IIYN», banktegi esepshot, otbasylyq jaghday, t.b. derekter kirse kerek-ti...

– Degenmen, jer qatynastary mәselesine el-júrttyng baqylau jasaytyn qúqy bar degenimizding jóni qalay bolar eken? Men jasay alatyn shygharmyn, ózing – qogham belsendisi retinde baqylau jýrgize alasyn, al alys dalada, Moyynqúmnyng qoynauynda mal baghyp jýrgen qazaqtyng qanday mýmkindigi boluy mýmkin? Bәlkim, qanday da bir qúzyrly qoghamdyq kenes kerek shyghar, qalay oilaysyn?

– Ereke-agha, eshqanday da «velosiyped oilap tabudyn» qajeti joq siyaqty. Ol ýshin biz – men, siz, basqa da azamattyq qogham ókili – parlamentke kiruimiz kerek. El men jerdi qorghaymyz desek, parlament arqyly baqylau jasaugha kirisuimiz kerek. Qoghamdyq kenes qúryp, әure bolyp qaytemiz? Býgingi parlamentte otyrghandardyng ishinde kezinde Kolbinge dauys bergender bar, sondyqtan olardan qayyr kýtuge bolmaydy. Ózimiz, belsendi jastar parlamentke kirui kerek.

– Aytugha onay ghoy, Múhtar, biraq bizdi kim kirgize qoyayyn dep otyr?! Mәselen, sen eshqanday sayasy partiyagha mýshe emessin, al qazirgi zandylyqtar boyynsha, parlamenttik saylau partiyalyq tizim boyynsha ghana jýredi...

– Ol ýshin biz «Saylau turaly zandy» ózgertuimiz qajet. Mәngilik eshtene joq, býgingi jýie de ózgeredi. Sol kezde parlamentke kiruding de mәselesi sheshiledi.

– Búl endi – maksimum merzimining jospary bolsa kerek. Al maksimumgha jetkizetin minimum kezeninde sol zandardy ózgertuge kýsh saluy tiyis sayasy kýshter, qogham patriottary yryn-jyryng bolyp ketti. Belsendi degen azamattar jik-jikke bólinip, «Feysbukta» bir-birimen «perisip» jýr. Birynghay qarsylyq qozghalysyn úiymdastyratyn kýsh joq. Osy jaghdayda zandy qalay ózgertemiz?

– Ereke, mening jeke pikirime qúlaq qoysanyz, Gruziya men Ukrainada birtútas, birikken kýsh bolghan emes. Olarda da oppozisiyanyng ishi qyryq qúrau boldy, bir-birimen jagha jyrtysty. Polishada alty jyl oqyghanda bayqaghanym – sayasy partiyalardyng kósemderi bir-birimen amandaspaytyn dәrejege jetti. Biraq týpki mýdde, songhy sayasy nәtiyje ortaq bolghan son, Ukrainadaghy Maydanda oppozisiyalyq partiyanyng bәri iyq tirese, birge túrdy. Maqsat-mýddemiz bir bolsa – qol alysyp, amandasu da basty mәsele emes.

– Múhtar bauyrym, bir jyldyng ishinde qyruar sharua tyndyrghanyndy osy súhbatynnan bayqap otyrmyn. Endi qoghammen baylanysty tyghyz ornatyp, aqparat taratyp, nasihat júmysyn qolgha alghanyng ondy bolar edi. Búl zang qabyldanghan jaghdayda, onyng iygiligin eng birinshi kezekte qazaq kóredi. Sondyqtan әr qazaqtyng sanasyna jetkeni tәuir bolar edi...

– Rahmet, Ereke! Óte dúrys eskertu jasadynyz. Sizding ótinishiniz boyynsha, redaksiyanyzgha arnayy kelip, egjey-tegjeyli súhbat berip otyrmyn. Osydan keyin de biraz BAQ-qa súhbat bermekshimin. Osy aptanyng ishinde halyqtyng aldynda esep bersem degen oiym bar. «Feysbuk» jelisinde de jazyp jatyrmyn...

– Jogharyda bir súraghymda aitqanday, jerge qatysty osy zannyng halyq arasynda nasihattaluyna biylik tarapy sonshalyqty mýddeli emes siyaqty. El-júrt menireu qalsyn dey me eken?.. Mәselen, «Habar» men «Qazaqstan» telearnalarynan qúrghaq habar ghana berildi. Arnayy baghdarlamadan jay-japsar aitylmady. Tipti osy eki arnada auyl sharuashylyghyna, jer mәselesine qatysty arnayy, túraqty túshymdy baghdarlamalar da joq eken. Búghan qarap, aqparat vedomstvolary tarapynan preziydentting agrarlyq saladaghy sayasatyna sabotaj jasalyp otyrghan siyaqty kórinedi...

– Sizben tolyq kelisemin. Búl zannyng әr babyn jeke-jeke taldap, jerge tabanyn tiregen, jer emgen halyqqa týsindiru kerek edi. Zang jobasyn jasaugha qatysqan qarapayym qyzmetkerler, qoghamshyl azamattar elding aldyna shyghyp, týsindiru júmystaryn jýrgizse – qúba-qúp. Óitkeni ministr Myrzahmetovtyng aitqanyna eshkimning senbeytini belgili.

– IYә, Toqaev pen Nyghmatulinning sózine de seneyin dep otyrghan adam joq: olar «jogharghy jaqqa» iyek qaghushylar tobyna ie bolghandaryna qaryq. Al, Múhtar, sening mynau egjey-tegjeyli súhbatyna dәn rizamyn! Aman bol, inishek!

– Rahmet, Er-agha! Aytpaqshy, bir sóz qalyp qalghan eken... Qazaqtyng jerin qorghap, jazyqsyz abaqtygha qamalghan eki azamat – Maks Boqaev pen Talghat Ayannyng da mәselesin kezdesken lauazymdy túlghalardyng bәrine aityp jýrmin.

Qolymdaghy qújattardyng bәrin tughan-tuystaryna jiberdim. Zang osy núsqada qabyldansa, olardyng týrmede otyrghandary ayausyz qiyanat bolady.

– Qazaqqa qaraylas qylghan enbeging jansyn, Múhtar bauyr!

Ángimelesken Ermúrat BAPIY

Abai.kz

21 pikir