Seysenbi, 19 Qazan 2021
Bilgenge marjan 6053 46 pikir 11 Jeltoqsan, 2017 saghat 18:11

Qazaqtyng psihologiyalyq ghylymy qaryshtap damyp keledi

2017 jyldyng 7-shi jeltoqsanynda әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetinde «Qazirgi psihologiyalyq ghylym men tәjiriybening damu ýrdisteri  jәne bolashaghy» atty halyqaralyq ghylymiy-әdistemelik  konferensiya jәne Qazaq psihologiyalyq qoghamynyng I-shi qúryltay cezi ótti, - dep habarlaydy Abai.kz aqparattyq portaly.

Qazaq psihologiyasynyng 100 jyldyghyna arnalghan halyqaralyq konferensiyada jәne sezde qazaq psihologiya ghylymynyng últymyzdyng etnogenezine qosqan ýlesi aitylyp, psihologiya ghylymynyng damuyna ýles qosqan túlghalardyng enbekteri atalyp, bolashaqta atqarylatyn auqymdy ister talqylandy.

Múqan Átenúly Perlenbetov, Qazaq psihologiya qoghamynyn  preziydenti, psihologiya ghylymdarynyng doktory:

- Elbasymyz N.Nazarbaev ózining «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynda últymyzdyng týp tamyryna oralu mәselesin kótere otyryp, basqa da gumanitarlyq ghylymdar arasynda psihologiya ghylymyn erekshe atap ótken. Qazaq halqynyng etnogenezinde, úly dala jan ilimi «psihologiya» dep atalmaghanymen, búl turaly ghúlamalarymyzdyng oy pikirleri, últtyq tәrbie men tylsym dýniyeni týsinude ata - babamyzdyng ruhany qúndylyqtary ilgeri  gumanistik ýlgide qalyptasqanyn bayqaugha bolady.

Osy jaytty jaqsy angharghan Elbasymyz N.Á.Nazarbaev bylay deydi: «Mening oiymsha, qazaqtardyng qaytalanbas etnikalyq, psihologiyalyq әlemi әli jete zerttelmey, zerdelenbey jatqan tylsym dýniye».

Qazirgi kezde psihologiya ghylymy men praktikasy adam ómirining barlyq salasyna enip, kelensiz әleumettik - psihologiyalyq problemalardy sheshude negizgi kýshke ainaluda. Sol sebepti Qazaq psihologiyasynyng 100 jyldyghyna arnap konserensiya men Qazaq psihologiyalyq qoghamynyng I-shi qúryltay cezin ótkizudi jón sanadyq.

Halqymyzdyng tәlim-tәrbiyelik, pedagogikalyq-psihologiyalyq oi-pikirler tarihy erte zamandardan bastau alady. Olardyng әrisin bylay qoyghanda, bergisi VI-VIII ghasyrlardaghy Orhon-Eniysey týrki tas jazularynan osynday óreli oilar kóptep kezdesedi.

Endigi әngime osynday oi-pikirlerding týp-tórkini qalaysha ghylymgha ainalghandyghy bolyp otyr. Sózimiz dәleldi bolu ýshin qazaqtyng ghylymy psihologiyasyna qatysty túnghysh derekterdi J. Aymauytov pen Sh. Qúdayberdiyevting zertteulerine dәlel bolatyn materialdardy keltireyik:

1) J. Aymauytov «Qazaqtyng ózgeshe minezderi» («Alash» gazeti, 1917 j., 30 nauryz. Avtorlary Semey múghalimder seminariyasynda oqityn J. Aymauytov pen M. Áuezov);

2) J. Aymauytov «Tәrbiye» («Alash» gazeti, 1917 j., 30 nauryz, «Abay» jurnaly, 1918, №1, 2);

3) Sh. Qúdayberdiyev «Tirshilik jan turaly» (1919 j. orys tilinen Qamalúly audarghan «Psihologiya» oqu qúralyna resenziya. «Abay» jurnaly, 1918, №2);

4) Gh. Qarashev. «Pedagogika» («Múghalim» jurnaly, 1919 j., №1), t.b.

Eger 1917-1967 j.j. arasynda elimizde psihologiya ghylymy salasynda qazaq jәne orys tilderinde bar bolghany 800-ge juyq enbek (audarma, oqu qúraldary, jurnal, jinaq materialdary) jaryq kórse, tek qana 1991-2017 j.j. arasynda, yaghny tәuelsizdik alghan 26 jyldyng kóleminde osynau ghylymnyng әr týrli taqyrypta 1700-den astam enbek (búlardyng kóbi qazaq tilinde) jariyalanypty. Olardyng kóbi oqulyq pen oqu qúraldary, әdistemelik jinaqtar, monografiyalar, t.b. 

Osy derekter qazaq tilinde bir ghasyr ishinde ghylymy psihologiyanyng qalaysha óris alghanyn jaqsy kórsetedi.

Halqymyzdyng psihologiyalyq sauattylyghyn arttyru jәne psihologiyalyq mәdeniyetin kóteru  maqsatynda Qazaq psihologiyalyq qoghamy qúrylyp, qazirgi tanda jan-jaqty júmys jasauda, psihologiya ghylymynyng әrtýrli salalarynda zertteu júmystaryn jýrgizude.

Tәuelsizdik jyldarynda Qazaqstanda psihologiya ghylymynan 40-tan astam doktorlyq, 150-dey kandidattyq dissertasiyalar qorghaldy. Búl Qazaqstanda psihologiyadan qorghalghan doktorlyq dissertasiyalardyng jalpy sany Qyrghyzstan, Ózbekstan, Týrkimenstan, Tәjikstan, Ázirbayjan respublikalarynyng ghalymdarynyng jalpy sanynan asyp otyr. Búl elimiz ýshin zor maqtanysh.

Sezde Qoghamnyng Ortalyq kenesining 2015-2017 jyldar arasynda atqarghan júmystary turaly esebi, tekseru (reviziyalyq) komissiyanyng esebi, filial diyrektorlary men aimaqtyq ókildikterding esepteri tyndalyp, bekitildi.  21.04.2015 jyly Ádilet Ministrligi bekitken qogham Jarnasyna ózgerister engizu mәselesi talqylanyp, Qazaq psihologiyasynyng damuy men qalyptasuyna erekshe ýles qosqan, oblystyq, respublikalyq psihologtar konkursynyng jenimpazdary jәne qoghamnyng belsendilerin marapattaldy.

Abai.kz

 

 

46 pikir