Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Súhbattar 16283 10 pikir 8 Jeltoqsan, 2017 saghat 09:55

Gharifolla Ánes. Qazaq kitaby qoldaugha múqtaj

Halyqaralyq baspagerler qauymdastyghynyng mәlimeti boyynsha, dýnie jýzinde kitap  shygharu eng tabysty biznesting biri: onyng kólemi – 151 mlrd dollar bolsa, kino industriyasy – 133 mlrd  dollardy qúraydy eken. Yaghni, shetelde kitap biznesi kinodan qalysar emes. Búl derek kitap oqugha qyzyghushylyq tómendedi degen әngimelerdi joqqa shygharady jәne qazaqstandyq baspalardyng naryq talaptaryna beyimdele almay otyrghanyn, eski kózqarastan arylmaghanyn kórsetedi. Memleket tarapynan kórsetiletin qoldau, kerisinshe, otandyq baspa salasynyng naryq zandarymen júmys isteuine kedergi keltirude. Múnday jaghdayda kitap naryghy qalay damidy? Tenderge tәueldilikten qalay qútylamyz? Osy mәseler jóninde «Arys» baspasynyng diyrektory, filologiya ghylymynyng doktory Gharifolla Ánespen súhbattasqan edik.

- Baspa salasynyng naryqqa beyimdelmeu sebebi nede? Kitap basu jәne  taratu isining damymay otyrghanyna memlekettik tapsyrys kedergi degen pikirge kelisesiz be?

- Qazir Qazaqstanda kitapqa iydeologiyalyq qúral retinde de, tauar retinde qaramaydy. Kitap basu, taratu isimen ainalysatyn arnayy jýie joq.  Baspanyng barlyghy 1990-shy jyldary jekeshelenip ketken, olardyng qyzmetin ýkimet tarapynan retteytin komiytet túrmaq, bólim de júmys istemeydi. Memlekettik tapsyrys bastapqy kezde gazet-jurnaldar men baspalardyng jabylyp qalmauy ýshin kerek bolghany ras. Al ekonomika kóterilgen son, memlekettik tapsyrystyng týkke keregi joq edi. Mysaly, kitap shygharugha jyl sayyn memlekettik budjetten 2 mlrd tenge bólinedi, biraq qay baspa qanday kitap shygharyp jatyr,ol jaghy belgisiz. Óitkeni qarjy bólude ashyqtyq joq.Tenderdi jariyalaghan kezde eshkim bilmeytin baspalar payda bola qalady, ondaylar kóp. Sondyqtan memlekettik tapsyrys boyynsha songhy 10 jylda qanday baspadan qanday kitaptar shyqty, sonyn   esebin jariyalau kerek. 2 milliard degen az aqsha emes qoy, býkil aqparat nege ministrlikting saytynda túrmaydy? Elektrondy sauda nege jýrgizilmeydi? Mysaly, biz Shәkәrimning «Imanym» degen kitabyn birneshe ret shyghardyq, jaqsy ótti. Endi ony memlekettik tapsyryspen shygharu ýshin úsynsaq, ótpeydi, qajetsiz dep tabady. Al súranysqa ie emes kitaptar ótip ketedi.

Qazir bizding «Arys» baspasynyng qoymasynda 300 mln tengening kitaby saqtauly túr. Biz ýlken taralymmen ghana shygharamyz. Olardy satyp ótkizu onay emes.  Jekemenshiginde dýkening bolmasa, sauda nýktesin ashu tiyimsiz. Talghar men Úzynaghashtan kitap dýkenin asha almay otyryp, Atyraudan qalay ashamyn? Mine, sol kitaptardy taratatyn jýie joq bizde.

Taghy bir aita ketetin jayt, Ýkimet auyl sharuashylyghy siyaqty kóptegen salalar boyynsha subsidiya beredi. Sol subsidiyany nege baspalargha da bermeske? Búl baspalardyng súranysqa ie kitap shygharyp, naryqqa beyimdeluine yqpal eter edi.

- Kitap taralymy qansha bolghanda ózin-ózi aqtaydy?

Jalpy, kez kelgen kitap taralymy 10 myng danadan asqanda ghana ózin-

ózi aqtaydy. Al 100 mynmen shyqsa avtorgha da, baspagha da payda әkeledi.

Qazaq kitabynyng bolashaghy, baspalardyng jaghdayy eshkimdi oilandyrmay otyr. Jylyna bir ret, tender ótkizetin kezde ghana eske týsedi. Baspahanagha qajetti bir de bir zat  Qazaqstanda shyqpaydy. Jaraydy, qaghaz syrttan kelsin, eng bolmasa jelim, boyau, iyne-jip degendi óz elimizde shygharugha bolady ghoy. Eger oqulyq shyqpasa, elimizdegi baspalar men baspahanalardyng barlyghy jabylyp qalar edi. Kórkem әdebiyet oqulyqtyng arqasynda ghana shyghyp jatyr. Sondyqtan búl mәselege keshendi kózqaras kerek.

Kenestik kezende kitap eng aldymen iydeologiyalyq qúral boldy. Ol kezde baspalar ózin-ózi aqtady, tipti bir baspa bir audannyn  budjetin ústap túrghan bolatyn. Ataqty jazushylardyng kitaptary 100 myng danamen shyqty, avtorlargha keremet qalamaqy tólendi. Iliyas Esenberliyn, Qadyr Myrzaliyevter sol zamannyng millionerleri boldy. Keyinnen baspa salasyna da naryq keldi, biraq әli kýnge deyin kitapqa tauar retinde kózqaras qalyptaspay otyr.

Negizinde memlekettik tapsyrys degen әlemdik tәjiriybede bar, biraq oghan memlekettik sayasatqa qatysty kitaptar ghana shygharyluy kerek.  Qalghanynyng bәri naryq zanyna baghynugha tiyisti. Sonda ghana naryq qalyptasady. Búl bir jaghynan til mәselesine de qatysy bar. Mәselen, orys tildi kitaptar jaqsy ótedi, óitkeni onda jýie bar. Al qazaq kitabyna súranys tómen. Sondyqtan ony satugha kitap dýkenderi de qúlyqsyz.

Kenes zamanynda kitap oqudan birinshi orynda aldyna jan salmaytyn el qazir búl mәselede songhy oryndardyng birine týsip qaldy. Halyq qazir tek  oqu qúraldary men JOO-gha kerek kitaptardy ghana satyp alady. Búl tútynushylardyng satyp alu qabiletine de baylanysty.

Qalamaqy mәselesi de sheshimin tappay keledi. Kelesi jyldan bastap jaqsy qalamaqy tólenedi degenning ózinde ol qarajat memlekettik  tapsyrysqa bólinetin 2 mlrd aqshanyng esebinen qarastyrylmaq. Mәdeniyet ministrligi baspa tabaghyna 150 mynnan beremiz dedi. Nege 150 myn? Bәlkim mening kitabymnyng baspa tabaghy 150 myng emes, 150 million boluy kerek shyghar? Mine, sondyqtan búl mәselening bәri naryq zandylyghymen sheshilui kerek.

Kezinde býkil baspalardy sala boyynsha bóludi úsynghan bolatynbyz. Mәselen, «Óner» baspasy tek óner turaly kitaptardy, «Jazushy» kórkem әdebiyetti, kelesi bireui sport, densaulyq, t.s.s. siyaqty kitaptardy shygharugha mamandansa kitaptyng sany da, sapasy da jaqsarar edi. Al qazir bizding baspalardyng bәri әmbebap, kez kelgen kitapty shygharady.

Qazirgi zamanda әr baspanyng óz baspahanasy, dýkeni, internet-sayty, tipti radiosy boluy kerek. Áytpese, baspahana shyghyndary, qyzmetkerlerding jalaqysy, ghimaratty jaldau aqysy, osynyng bәri kitap baghasynyng sharyqtauyna әkelip soghady.

Sanauly taralymmen shyqqan kitaptardyng ózi qoymalarda jatyr.  Múny óziniz de aityp otyrsyz. Al shalghaydaghy oqyrmandar sol kitaptargha qol jetkize almay jýr.

Búrynghy jýiede kitaphanalyq kollektor degen bolghan. Ol býkil respublikagha kitap jetkizudi rettep otyratyn. Mysaly, maghan Á.Tәjibaev atyndaghy kitaphanadan hat keldi, olar Mústafa Shoqay turaly kitaptyng 3 danasyn alamyz deydi. Býtindey bir oblysqa 3 kitap ne bolady? Sol Qyzylordada qanshama auyldyq kitaphana bar, solardy kitappen qamtamasyz etetin, ýilestiretin jýie joq. Sodan baryp әrkim ózi jeke shyghugha mәjbýr. Sonday-aq  kitaphanalargha eski kitaptardy esepten shygharyp, arzan baghamen satugha rúqsat beru kerek. Týsken qarjygha jana kitapqa tapsyrys beruge bolady, Mine, osynyng barlyghyn retteytin jýie kerek. Atyraudyng bir  týkpirindegi kitaphanagha memlekettik tapsyrysqa ótip ketken bir medisina doktorynyng 10 kitabyn jiberedi, ony kim oqidy?

Kezinde marqúm Altynbek Sәrsenbayúly birneshe ret aksiya úiymdastyryp, býkil qazaq baspalaryndaghy  artyq kitaptardy satyp alyp, óz baghasyna taratty. Ol baspalargha kóp kómegin tiygizdi.  Mysaly, bizde qazir 45 mln tengeni qúraytyn 15 tomdyq qazaq tilining sózdigi túr.  Sol kitaptar ótse men onyng ornyna talay kitap shygharatyn edim. Baspalardyng jaghdayy qalay, olar nege kitap shygharmay jatyr, búl mәsele esh jerde talqylanyp ta jatqan joq, óitkeni eshkimge kerek emes.

- Baspa isining toqyrauynyng sebepteri kóp. Sonyng ishinde kitap basugha  qajetti shiykizattyng shetten tasyluy, onyng kitap baghasynan kórinis tabuy da qazaq kitabynyng naryqtan shettetiluine әkep soghuda. Kitaptyng ózindik qúny tómen boluy ýshin ne qajet?

Qazaqstanda baspagha qajetti bir de bir nәrse shyqpaydy. Qaghaz shygharu elimiz ýshin tiyimsiz. Óitkeni selluloza óndiretin bir fabrika tútas bir kóldi joyyp jiberedi. Sondyqtan, qaghaz syrttan kelsin, jaraydy. Eng bolmaghanda jelim, boyau, dәke, iyne-jip jәne t.b. qajetti zattardy shygharugha   bolady ghoy. Múnayly elde otyryp himiya ónimderin shyghara almay otyrmyz. Osydan keyin baspa isi qalay damidy? Qazir qalyng múqabamen shyqqan bir de bir kitap ózin-ózi aqtamaydy, óitkeni oghan kóp kýsh kerek. Aytalyq, jay múqabaly kitapty basu 4 prosesten túratyn bolsa, qalyng múqabaly kitapty basu 20 prosesten asyp ketedi.

Kitap palatasynyng reytingine qarasaq, kitap basu kólemi boyynsha negizinen oqulyq shygharatyn «Qazaq uniyversiyteti», «Atamúra», «Almatykitap», «Mektep» baspalary kósh basynda túr. Statistika derekteri kórkem әdebiyetti shygharu kólemi jyldan jylgha qúldyrap bara jatqanyn kórsetedi. Mәselen, 2013 jyly qazaq әdebiyeti boyynsha 915 kitap shyqsa, 2016 jyly búl kórsetkish eki esege derlik azayghan (492). Búl dabyl qagharlyq jaghday emes pe?     

- Eger oqulyq shyqpasa Qazaqstanda baspalardyng barlyghy jabylady. Kórkem әdebiyet oqulyqtyng arqasynda ghana ómir sýrip túr. Bizding baspalar 10-20 jyl búryn shyqqan kitaptaryn saqtap otyr. Jalpy baspalardyng arasynda auyzbirshilik joq, әrkim ózining qara basyn ghana oilaydy. Múnyng bәri salagha bólinbeuding kesiri.  Birimizding birimiz nanymyzdy tartyp alghanday kýy keship otyrmyz. «Kýl bolmasa býl bolsyn» degen osy.

- Qazaq kitabynyng kópshiligi sapasyz, qate degen órip jýr. Sonda kitap redaktorlary qayda qaraydy?  

Búryn әrbir baspada kәsiby redaktor, odan song kishi redaktor, jay redaktor, agha redaktor, jauapty redaktor degen bolatyn. Kitapty aldymen korrektor oqidy, onyng qasynda «chitka» otyrady. Kenes zamanynda kitaptardyng sapaly bolyp shyghuy osynshama  qoldan ótkendiginde. Al qazir mamandar joq, baspalar korrektor ústamaydy. Redaktorlar bir kýn  matematikany, bir kýn medisinany oqy beredi. Maman joq bolsa himiyany kim oqidy, fizikalyq formulany qalay jóndeydi?

Osynday mәseleler enbekti esh etip otyr. Monopolist baspalar  bolmasa, kitaptan keremet payda taptym degen adam joq.

Qysqasy, býgingi kýni qazaq kitaby ótimdi emes. Tipti qazaqtyng oqyghandary da kitap satyp almaydy. Múnyng bәri oilanatyn jaghday.

Áli kýnge deyin Álisher Nauaiyding qazaqsha bir kitaby da shyqqan joq. Mahmút Qashqari, Múhammed Haydar Dulaty qayda? Jaqsy kitap shyqsa ózin-ózi aqtaydy. Kitap degen tauar retinde de, ruhany ónim retinde de óte paydaly dýniye. Eger 26 jylda memlekettik budjetting qarjysy әdil bólinse, qanshama qaytarymy bolar edi. 20 mlrd qarjy on ese qaytyp keler edi. Jospar, jýie degen joq. Shýlen taratqanday taratyp beredi, ana deputattyn, myna sheneunikting kitabyn shyghar deydi. Irikteu mehanizmi dúrys emes. Kitap jazu, basu, taratu, osynyng bәri birimen biri baylanysty. Sondyqtan búl salagha keshendi kózqaras qajet.

- Ángimenizge raqmet!

Dina Imambaeva

Abai.kz

 

 

 

 

10 pikir