Jeksenbi, 26 Qyrkýiek 2021
Ádebiyet 8379 15 pikir 6 Jeltoqsan, 2017 saghat 14:01

«Men-jyndymyn» romanyndaghy kóz nemese bir tamshy u      

«Men-jyndymyn» romanyn ekinshi ret oqyp shyqtym. Shygharma jenil oqylady. Logikalyq dәldik kórkem tilmen әdemi astasyp, sanagha birden sinedi. Avtor qoghamdaghy  ózekti mәselelerdi ashy  sarkazmmen әjualap, barynsha sheber suretteydi. Jazushynyng qalamynan tughan sujetterdin  bәrinde qoghamnyng jan jarasyna ainalghan, sheshimin kýte-kýte «qazannan» tasyp, tógilu shegine jetken, ózekti órtep jýrgen  әleumettik mәseleler  nanymdy bayandalady. Kez-kelgen qalamger basynan keshken tirshilik tauqymetin aqyl-oy men týisik sýzgisinen ótkizip, jýrekke jetkize jaza alsa, onday tuyndynyng eshqashan ólmeytini ayan. Romandaghy bas keyipker – Taufihtyng taghdyry avtordyng ómirinen alynghan deuge qúqymyz bolmasa da, keyipker men avtordyng beynesi úqsaytyny ras.

Ádeby shygharma úshqyr qiyaldan bastau alyp, týrli oqighalar tartysty sujettermen, jymdasqan kompozisiyamen órilip, taqyryby iydeyasymen, týiinimen kirigip ýilesse,  oqyrman sanasyna suday sinetini sózsiz. T. Sәuketaevtyng «Men-jyndymyn» romany iyirimine eriksiz tartatyn, talghamy tereng oqyrmannyng ishki dýniyesin moyyndatatyn, jýrekke jetken shygharma. «Aytpasa sózding atasy óledi», degen qazaqtyng úrpaghymyz. «Qoyshy kóp bolsa, qoy aram óledi», degendi de atam qazaq aitqan. Al, әdebiyette synshy kóp bolsa, kerisinshe, syn ótkir bolsa, әdeby shygharmalardy qayrap, qalamgerlerdi qamshylay týsedi dep oilaymyn.  Biraq, «Ánning de estisi bar, eseri bar» degendey, synnyng da súrqayy bar, súnghylasy bar.

                                        TAQYRYP  HÁM  IYDEYa

«Taqyryp pen iydeya – әdeby shygharmanyng mazmúny. Al, әdeby shygharma mazmúndy bolu ýshin, Ibsen  aitqanday, әdebiyetshining ózining ómiri mazmúndy boluy kerek», deydi kemenger ústazymyz, ghúlama әdebiyet zertteushisi Zeynolla Qabdolov.  Ary qaray romannyng jazushy ómirimen tyghyz baylanysty ekeni aitpasa da týsinikti.

Roman týiindi taqyryptan bastalady. «Men jyndymyn» degen atauy  ómirding ózi tudyrghan filosofiyalyq týiindi taqyrypqa jatady. Bas keyipker Taufihtyng taghdyr sergeldeninen keyin: ishki tolghanystan, psihologiyalyq tartystan, kýizelisten, ruhany azap sheguden tughan taqyryp.

Ádeby shygharmalarda san aluan taqyryp bar. Astarly taqyryp, filosofiyalyq taqyryp, salystyrmaly taqyryp t.s.s. jalghasa baredi. Al, týiindi taqyryp siyrek kezdesedi. Týiindi taqyryp – shygharmadaghy býkil oqighanyng kompozisiyasyn  shenberine syidyryp, oqyrmangha tosyn, shynayy oy saluymen erekshelenedi. Ómir kórinisterin qaz-qalpynda suretteytin osy shygharma býgingi qoghamdaghy adamdardyng bet-beynesin ashy sarkazmmen ayausyz әshkereleydi.  Qoghamdyq formasiyanyng kemshiligin  ýshkir qalamymen nayzaday týiregen jazushy Taufihty qauipsizdik komiyteti qyzmetkerlerinin  qyraghy baqylaugha aluy – qalamger iydeyasynyng ótkirligine dәlel.

Romannyng iydeyasy -- býgingi kýni  ógizdi óltirip, arbany syndyratyn kóptegen qoghamdyq mәselelerdi ashy mysqylmen әjualaumen qatar, jaqsylyghy men jamandyghy, izgiligi men qatigezdigi qabattasqan shym-shytyryq ómirdi de synaugha jәne adam boyyndaghy jan jyluyn, ar-ojdandy, jýrek tazalyghyn saqtaugha  negizdelgen. Mysaly, romannyng «Sauna» degen bóliginde tasy órge domalap, qaltasy qalyndap, kózine shel bitken kәsipker Maqsat Sartaichtyng qyzmetkerlerin saunagha aparghany bayandalady. Búrynnan qyzdardyng «qyzyghyn» kórip, etteri ólip ketken erkekterding óreskel әreketi, erkek ataulynyng qúshaghynda jandy quyrshaqqa ainalghan qyzdardyng jiyirkenishti qylyghy Taufihtyng jýregin titirkendirip, nәpsi qughan ortadan bas saughalatady.

«- Áy, shal . . . bol! – dedi tósekke shalqaya berip qatqyl dauyspen. – Mahabbatty ýige barghan song kempirinnen súrarsyn. Men júmys ýstindegi adammyn. Uaqyt aqsha. Áli tórt kliyentke qyzmet kórsetuim kerek!..  ...Zoryqqan kәri ógizdey baqyraymay, isteytinindi istesenshi», degendey tyqyrshyghan tyrjalanash sayqaldan shoshynyp sheginshektey berdim...» dep kýiinedi keyipker «Sauna» atty bóliktegi ómirding ózinen alynghan ýzindide. «Mening appaq, anqau, alanghasar jýregimdi shyryldatyp, kýnәning qara qaqpasyna qaray sýirey jóneldi...» dep, jýregin taza ústau ýshin saunadan da qashady. Últtyng bolashaghy – úrpaqty órbituge tiyis qyzdardyn  jezókshelikti kәsip etip, óz jatyryn ózi qan qaqsatyp jatsa da, últynyng keleshegin oilap jany auyratyndar bolmasa, ózgeleri  selt etpeydi.  Qogham bolyp tútasyp, jegi qúrtqa ainalghan zinaqorlyqpen  kýrespeydi. Jazushy óz esebin ghana týgeldeytin Sartaich siyaqty toghysharlargha qalamdy nayza - qaru etip kýres ashady. Alayda, Taufih toghyshardy jene almay, odan jenilis tabady. Onyng jeniluining ózi – shyndyqtyng joly ústaranyng jýzimen jýrip ótkenmen ten, ótkir  jýzinen qaymyqpay óte almasanyz, tabanynyz tilinip, on eki mýsheniz arsa-arsa boluy mýmkin, degen oidy sanagha siniredi.

Taufihtyng kýresi múnymen bitpeydi. Tirshilik ýshin kýres adamnyng basyn taugha da, tasqa da úratyny beseneden belgili emes pe. Ar-ojdannan aiyrylghan eki jýzdi pendelermen  tartysyp kýn keshetin ol jan sarayyna qylau týsirmeu ýshin  otqa da kýiedi, sugha da týsedi. Kýn kóru ýshin bazarda sauda da jasaydy. Sóitip jýrip ótirikti shyn, shyndy Qúday  úrghanday qylatyn ómirdi әbden kóredi.

«Keyde qalamnyn  úshynan tirilip jatqan ómirden shoshynyp, yshqyna ornymnan úshyp túramyn. Qospasy, boyamasy joq shynnyng ózi. Men ony kýnde kóremin, dәl búlay sezinip, týisingen emespin.  «Yapyrau! Sen osynday ma edin?»  deymin tyrjalanash dirdek qaqqan it tirlikke qarap»,  dep  oy týiedi, «Ómir sen osynday ma edin?» degen bólikte.

Taqyryp pen iydeyany kórkem tilmen órnek pen arqauday súlu óre bilgen, avtordyng romanyn qolgha alyp oqyghan adam boyamasyz shygharmasyny qúnygha, jalyqpay oqityny osydan bolsa kerek. Qalamger ózi ómir sýrip otyrghan qoghamnyng qaltarys-búltarysyn, býge-shigesin jetik bilmese, týiindi taqyryp, oqyrman oiyn talastyratyn iydeya tudyru asa qiyn bolar. Taghdyry sergeldenge týsken Taufihtyng tauqymetin surettey otyryp,  zamandastaryna salmaqty týiindi oilar aitady. Týiindi taqyryp pen ótkir iydeyany shashausyz toghystyra bilgen avtor ómir shyndyghyn kórkem obraz ben realistik suretter arqyly sheber kórsetedi. Jýrek KÓZImen kórgen ómirdi úghyndyru ýshin oqyrman nazaryn audarady. Arman, mýddesimen, ishki psihologiyalyq tartysymen bite qaynasqan roman jelisin fabula tәsilimen selkeusiz suretteydi. Qogham syqpytyn әjuamen suretteu iydeyasy  -- oqyrmandy jalyqtyrmay, izgilik jolyna jetelep otyrady. Shygharmanyng taqyryby men iydeyasy býgingi tirshiliktin  ruhaniy-әleumettik auyr jýgin kóterip túr.

                                          TAUFIHTYN  OBRAZY 

Romannyng ózegi – Taufihtyng obrazy. Qoghamnyng ózi tudyrghan «jyndy» keyipker. «Jyndynyn» kýiin keship dýniyeden ótui -- әdiletsizdikter men qayshylyqtardyng adam ómirine asa kýshti yqpal etetinin, realistik surettermen dәleldeu arqyly  ómir shyndyghyn aiqynday týsedi. Órkeniyet órge ozghan zamanda da, adamyn «jyndy» etken qoghamnyng bezbýirek kelbeti arqyly býgingi  formasiyalardy ashy mysqylmen әjualay týsedi. Taufih psihikalyq auytqugha úshyraghan jyndy emes. Ony «jyndy» dep qabyldaytyn ózi ómir sýrip otyrghan ortasy. Keyipkerding taghdyry – әdileti kemshin qoghamnyng ashy jemisi siyaqty. Romannyng jelisinde,  onyng «...tyrjalanash dirdek qaqqan it tirligine» kuә bolyp, ashy jemisting dәmin tatqanday kýige týsesiz.

Psihologiyalyq jaghynan alyp qaraghanda, roman avtordyng ishek qyryndysyna deyin aqtarghan deuge bolady. Jazushynyng obrazdy jasau kezenindegi psihikasy, kónil-kýii shygharmanyng jelisimen shiyelenisip jatqanday. Ádebiyette adam obrazyn tudyrghanda, qiyalgha erik berilip, týrli oqighalar, sujetter oidan shygharylady. T. Sәuketaevty qiyaldan týrli oqigha tudyrudyn, obraz, sujet jasaudyng sheberi desek te bolady. Ol qiyalyndaghy obrazdyng keskin- kelbetin, minez-qúlqyn surettegende, ómirge jýrek KÓZImen qarap, keyipker boyyndaghy әrbir qimyldy, sezim tolghanysyn, oy tolqynyn, kýizelis, múnyn dәldik logikasymen әdemi ýilestiredi.

Qiyal – әdebiyette shygharmanyng jelisin shyrqau shyngha shygharatyn, nemese shynyrau terenge batyratyn ghajap qúbylys. Al qiyal shygharmada jazushynyng óz ómirinde ótkergen oqighalar men auyr sәtterden týigen tanymdyq logikasymen tyghyz astasyp jatady. Shynayy suretter men oy týiinderinen jazushynyng tanymynyng ken, qiyal pyraghynyng úshqyr, sezimining nәzik ekenin angharu onay.

Taufiyhqa aqyl aityp, jónge salyp, qasiyetti qalamnyng tylsym syrlarymen bólisetin, janyna oqtynda bir keletin Abay beynesindegi «Qara shaldyn» elesi --  qasiyetti qúbylys.  Qalamgerlerding týsterinde qús siyaqty aspanda úshyp jýretini, ayan beretin týsterdi kóretini, muzasyna ghayyptan kýsh berip, jelep jebeytin jebeushisi bolatyny búrynnan kezdesedi. Taufiyhqa da onashada  Qara shal eles bolyp kórinip, tauany talan-tarajgha týsken  tirlikting bir shyraghyn jaghu ýshin, «Sening jazushy boluyng kerek» degen ghaqliya  aitady. Qara shal:  «Sening jýreginde kóz ashyldy. Elding kórmeytinin kóresin, sezbeytinin sezesin. Qalam – Allahtyng aty. Qalamymnyng ruhy jýregine qondy. Endi saghan tynym bermeydi», dep kez-kelgen talant iyesi kótere almaytyn ruhany jýk artady. Qara shalmen aradaghy әngimeden keyin, moynyna artylghan zamananyng ruhany jauapkershilik jýgi qabyrghasyn qayystyryp, jýregine zilmauyr tastay batyp jýrgenin oqyrmanyna ainytpay, boyamasyz jetkizedi. Taufiyh  adamzattyng oishyly -- Abaydyng elesimen kezdesip, tildesken kýnnen bastap jazushy bolyp ketedi.

... Jazyp otyryp... jo-joq, dúrysy qúlaghymdaghy sybyrdy qaghaz betine týsirip otyryp, kektenem, kýiinem, quanam, kýrsinem . . . Qara shaldyng kýbiri janymdy әr qiyagha bir salyp, әbden silikpemdi shyghardy», deydi. Osynday oqshau oilarmen  shygharmanyng boyauyn qalyndatyp, keyipker boyyndaghy psihologiyalyq tartysty ýdete týsedi. Janyn qylbúraugha salatyn әdiletsizdikter men qúityrqy qarama-qayshylyqtar Taufihtyng ómirine orasan yqpal etip, tausylmas ruhany kýreske bet týzeydi. Jazushy atap aitpasa da, keyipkerding qogham aldyndaghy ar-ojdan men ruhany jauapkershiligin sәt sayyn arttyryp otyrady. Áriyne, Úly Abaydyng elesi – Qara shal qansha ósiyet aitqanymen, ol da pende, qalamnyng úshymen bay boludy armandaydy. Markes bolghysy, úlylar siyaqty danqqa bólengisi keledi. Qiyaldaydy, qiyalyndaghy júmaq tirshilikke qol sozady. Shygharmalaryn baspagha aparyp, kirpishtey-kirpishtey romandar shygharyp, tәltirektegen túrmysyn týzegisi keledi. Biraq adamzat ómiri aqshagha tәueldi  zamanda, kirshiksiz qiyalynyng op-onay iske asa qoymasyna kózi jetip, jýrek KÓZI zar jylaydy. Onyng ruhany múnyn úghatyn janashyr zamandasy, jazushy Gerold Beliger dýniyeden ótkende kókirekting sherin tógip, armansyz jylaydy-ay. Jylasa jýrek tazarar. Al tiri pendening ómir-kýresi jer basyp jýrgende bitpeytini aqiqat emes pe.

Klassik jazushylardyng ózderi aita almay jýrgen әleumettik mәseleler men qoghamdyq qasiretterding bir qataryn, romannyng ózegine arqau etken jazushy keyipkerining boyyna týrli adamgershilik qasiyetter men pendelik kemshilikterdi toptastyryp, kýrdeli obrazgha ainaldyrady. Taufih birde otbasynyng qamyn oilap basyn qatyrsa, endi birde  romandaryn baspadan shyghara almay tauy shaghylyp, jigeri jasidy. Joly bolyp, bir jetistikke jete qalsa, esalang әpendidey quanady. Romany turaly G. Beligerding maqtau maqalasy «Dat» gazetine shyqqanda, satyp alghan jiyrma gazetin bólme tórine jayyp tastap, ýstine jata qalyp, ary aunaydy, beri aunaydy. Ózimen-ózi aighaylap kýledi. Paydakýnem dostaryna aldanyp, kafege baryp, maqalasyn «jughanda» qaryz bolyp úyatqa qalady. Sóz joq, múnday adam qoghamda psihologiyalyq qarama-qayshylyq tughyzyp, keybireulerding kózine «jyndy» bolyp kórinui mýmkin. Osynyng bәri  keyipker obrazyndaghy kýndelikti oryn alyp otyratyn izgilik pen qatigezdiktin, ótirik pen shyndyqtyn, jaqsylyq pen jamandyqtyng teke tiresinen tughan is-әreket psihologiyasy.

Ómir-kýresting taytalasynda birde dana bolyp, birde jalqau atanyp, keleside óz soryna ózi kýiip, sorlap jýretin Taufih qanday kýresindi basynan ótkizse de, jýrek KÓZI býginin bolashaqqa jalghaytyn ýmit otynan esh airylghan emes.

Keyipker beynesin surettegende avtor úshqyr qiyaldyng tartysqa toly kórinisterin logikalyq dәldikpen týiistire biledi. Qay bir bóligin alyp qarasaq ta, keyipker ózindik bet beynesimen erkin ómir sýredi. Oqyrmanyn sýietin qalamger onyng jýikesin sharshatpau ýshin, kýlkige toly sujetterdi kóz aldynyzgha keltire qoyady. «Jýz dollar» degen bólikte G. Beligerding bergen myng dollaryn sypyra jaratyp, qalghanyn kórshilerine taratyp bergen Taufih әielining qarsylyghyna tap bolyp, qyran-topan tóbelesting sonynda ýiinen quylady. Kóshede qanghyp qalady. Ýisiz-kýisiz sendelip qalghan son, bas amandyghyn oilap, tanystaryn jaghalap ketedi. Taufih «qalamynyng úshyn beluardan altyn qazatyn jerge qadasa», Memlekettik syilyqty da, ózge marapatty da alyp, otbasynda shalqyp otyrar ma edi, kim bilsin. . . «Auyshtyghy» ýshin әielinen tayaq jep, balasynan auyr sóz estise de, jýrek KÓZI kýndiz-týni dýniyening aq – qarasyna ýnilip, janyn jaralaghan tirlikten sәule izdep sendeledi. Naghyz jyndy boludyng az-aq aldynda jýrgen  keyipkerin  qiyalymen kýresinge qayta-qayta laqtyryp, jandýniyesin әbden sarsangha salady. Tar joldan shyghatyn jol tappay sansyraghan keyipker ómir-kýresti jene almay, kýizeliske týsedi. Qara shal keyde oghan kórinbey ketedi, keyde betpe-bet kelip qateligin betine basyp: «Jolymyz qiylyssyn desen, tazar, silkin, izgi oi, shynayy sezimge beril. . ., degen sózine ókpelep te qalady. Biraq Qara shaldyng qúdiretting qalauymen aitylghan sózderi miyna kirip alyp, kókireginde sayrap túrady. Qayda bet búrsa da, talghamyn, týisigin, sezimin, aqylyn Qara shaldyng pәlsapasy qylbúraugha salyp jýredi. Búl dýniyede kórer ruhany azaby sonshalyqty mol bolsa da, qara shaldy ainalyp soghar altyn qazyghyna ainaldyrady. Avtor әdebiyetting obiektisi – adam degen teoriyany osylay tolyqqandy dәleldep, surettegen.

                  REALISTIK  SURETTER  MEN  FILOSOFIYaLYQ  TÝIINDER

Oqyghan sayyn etene enteletip, terenine tarta beretin romannyng syry nede? degen súraq tuyndaytyny ras. Romannyng óreli ózegine ainalghan realistik suretter men filosofiyalyq týiinder oidy eriksiz jetelep, ishki tartysyna tarta jóneledi. Jenil oqylyp bolghannan keyin de, oy kókparynda tartystyrady. Taqyryp pen iydeya bite qaynasqan roman jelisinde oi, sezim, mysqyl,  kýiinish, quanysh, zar qatar astasyp, shygharmanyng kórkin aishyqtay týsedi.                                                 

«Toy» degen bóliginde: « -- Jyndygha deyin jazushymyn dep, dorba-dorba shimay-shatpaq arqalap jýrgen song ne daua. Osydan keyin әdebiyette ne qadyr qalsyn!» -- degen sóilemnen keybireulerding talanttardy jyndygha balap, jolyn kesuge tyrysatynyn bayqaymyz. Oghan osy romannyng oqighasynyng ózi dәlel. Al, «Janarynnan júldyzdardy úrttadym» degen bóliginde ol sýigen aru -- Ýmit jalanayaq jazushyny tastap, sheteldik azamatqa túrmysqa shyghyp ketedi. Kedey jazushydan jerinip, bay jigitpen basyn qosqan Ýmit keyinnen, mahabbattan asqan baqyt joq ekenin moyyndap, hat jazady. Býgingi kýni óz sezimin tәrk etip, últynan bezip, ózge últ ókilderine kýieuge ketip jatqan qazaqtyng qyzdary az ba? Búl mәsele de býgingi tanda qany tamshylaghan jaranyng birine ainalyp otyr. «Bazar» degen bólikten mynaday sóilemdi oqugha bolady: «Qúdaydyng iyen tegin jerine aqy alghandary qay Qúdaydan bezgenderi dep, bayaghy kónilmen búrqyldap-barqyldap jýrsek, jer endi Qúdaydiki emes, Qúdayyna pysqyryp ta qaramaytyn baylardiki bolyp ketken eken ghoy». Bazarda mayda-shýide zattardy satyp kýneltetin júmyssyzdardyng ómirin beyneleytin suretten Allanyng jaratqan jerining alpauyttardyng menshigine ótip, qarasiraq kedeylerding kýni qarang bolghanyn taghy kóremiz. Bir ghana sóilemnen óz jerimizge ózimiz ie bola almasaq, bolashaghymyz ne bolmaq, degen  beymaza oidy da oqugha bolady.

«Qyzyl sharshy» degen bóliginde: «Eshkim tyndamasa da, ekige jarylyp ap, ózimmen  ózim aitysa beremin. Ishim tolghan  kýiik pen qyjyl, sol týgesilgenshe janymda tynym joq. . .» deydi. Yapyrau! Kapitalizm dýniyesinde ishinde kýiigi men qyjyly joq adam kemde-kem bolar. Búl zamannyng tabighy zandylyghy emes pe? Áleumetti aqsha biylegen qoghamda tórt qúbylasy teng bolyp jýrgen pendeni tabu da qiyn shyghar. Osydan keyin: «...Bәri mening kýnde kórip jýrgenim. Mening qorlyghym, ýmitim, ókinishim...» dep ishki kýizelis boyauyn qalyndata týsedi. Qara shaldyng sybyryn jýrek sýzgisinen ótkizip, tebirengen Taufih ómir shyrghalanyn ashy әjuamen, aq qaghazgha qara boyaumen suret salghanday órnektey beredi. IYә, ol «ómirdi shylghy bir battasqan qara boyaumen jazatyndyqtan» romanynyng boyauy qara týs deuge bolady.

Ómirding boyauy san týrli. Bir qalamger shygharmasyn aq týsti boyaugha, biri qara týske, biri jasyl týske, endi biri súrgha  boyap jatsa, onyng bәrin jazmysh dep qabyldaugha bolatyn shyghar. Sebebi, әr qalam iyesining jýrek KÓZI әlemdi týrli shenberde kóretinine talasa almaymyz. Ádeby tuyndynyng payda boluy -- jýrek KÓZIning әlemdi kóru radiusyna baylanysty. Al filosofiyalyq týiinder – oy ózegining shyny deuge bolady. Taghy da mysal. «Aq mәshi» degen bólikte: «Artymda ker esekke mingen  qazaqtyng bolashaghy bir tóbening basynda qalyp barady», dep jazady. Qazaqtyng bolashaghy dep, mektepke baryp kórmegen, esekting ýstindegi on, on bir jas shamasyndaghy bala – Berikti aitady. Órkeniyetten bólinip qalghan alys auylda bir ýidegi ýpir-shýpir tórt balanyng taghdyry keyipkerding jýregin syzdatady. Búl da sheshimin kýtken mәselening biri emes pe?

Al, «Altyn donyz» bóliginde qiyaldan tughan jyndylardyng dýniyejýzilik bәigesin әsirelep surettegenimen, ómirdi jýrek KÓZImen kóre biletin qalamgerding pessimistik kózqarasyna týsinistikpen qaraugha bolady.

«Qyzyl sharshy» bóliginde: «Keng dýniyeden saya tappay, shyryl qaghyp manyraghan laqtyng jetim ýni men aqynnyng óksigi aspan astyn kýnirentip túr», degen taghy bir filosofiyalyq týiin alqymnan alady. Qyrylghan kiyikting jetim laghynyng zaryna ýn qosyp óksigen aqyn Qorghanbek Amanjolovtyng bir shumaq ólenin kóz aldymyzgha keltiredi:

«Kiyik óldi – dalamnan kie ketti.

Kim kórgen múnday súmdyq qiyametti!

Tórt ayaghy kókten kep ólip jatyr,

Toltyryp oy men jazyq qiyabetti. . .»

Aqynnyng jýreginen tógilgen sher men jazushynyng zary qalamynan bir tamshy u tamyzghanday... Talant taghdyrynyng uyn tatqan jazushy qalamynan ózi de keyde u tamyzatyn halge jetken...

Romannyng ózeginen qoghamdaghy júmyssyzdyq, jezókshelik, toghysharlyq, burokrattyq, әdiletsizdik, otbasylyq instituttyng joqtyghy, jemqorlyq, joqshylyq, ekologiyalyq apat, sezim túraqsyzdyghy, satqyndyq,  kosmopolittik, sayasattyng әdebiyetke әseri, tipti býgingi psihikasy auytqyghan nauqastardy emdeytin mekemelerdin, adamdy odan beter jyndy qylar әdisterine deyin oryn tapqan. Sheshimin kýte-kýte pendelerdi jyndy qylugha ainalghan qoghamdyq kýrdeli mәseleler jazushynyng qalamynan aq qaghazgha u bolyp tamyp, oqyghan adamnyng ózegin órtey jazdaydy. Uy tamghan romannyng oqyrman jýregine auyr salmaq týsirmeui ýshin, qalamger әr taqyryptyng mazmúnyn ashy mysqylmen túzdap otyrady. Sarkazm bolmasa, bastasqan qara boyau jýregimizdi jylatuy mýmkin. Sheberlik dep osyny aitynyz!

Fransiyalyq jazushy Arman Lanudyn: «Realizm – suretkerding ómirden ózi ýshin jasap alghan kórkem beyneni, ózgening kókeyine qondyru qúraly», degen tamasha tәmsili T. Sәuketaevtyng osy romanyna arnalyp aitylghanday, týsindirudi qajet etpeydi.

                                                     TÝIIN

Tartysty sujetterge, shym-shytyryq kompozisiyagha arqau bolghan kórkem til, túzday tatyghan sarkazm, qyzyghushylyghymyzdy noqtalap sýirey jóneletin realistik suretter, tamyryn ómirding ózeginen tartqan filosofiyalyq týiinder, romannyng ishki dinamikasynyng dýmpui -- jýrek KÓZInen bastau alatynyn aiqyndaydy. Adam taghdyrynyng kók tiyngha tatymay, tasada eleusiz qaluy jandy auyrtady. Keybir synshy romanda týiin joq deydi. Romanda týiin bar. «Týs» degen bóliginde Taufih jyndyhanagha taghy da barghysy kelmey, ózin-ózi tapanshamen atyp jiberedi. Ózin-ózi óltiru adamdy qasiretterden saqtaudyng sheshimi shyghar. Avtor romandy shyrqau kuliminasiyamen osylay ayaqtaydy.

Romannyng búl qogham adamdy jyndy qyluy jәne óltirip tynuy mýmkin, degen oidy menzeytin týiini – taqyryptyng qalybyna syiyp, sharbolattay týiindelip túr. Sharbolat týiin shygharmany oqyghan әr oqyrmangha,  eger onyng jýreginde  KÓZI  bolsa, tereng oy salary anyq. Olay bolsa, aramyzda qansha «jyndy» ómir sýrip jýr, degen qyzyq súraq kókeyge qonaqtaydy.

Avtor alghy sózinde: «Dýnie syry biz bilgennen ózgerek, Biraq ony kóru ýshin KÓZ kerek» degen epigraf qoyghan. Jýrek KÓZI jazushyny janylystyrmaytyn ruhany kompas siyaqty, qayda jýrse de, ne istese de, neni kórse de, qanday azap shekse de, diuany ghúmyrdy dúrys jolgha salyp otyrady.  «Qalamynyng úshyn beluardan altyn shyghatyn jerge qadamaytyn» jazushynyng búl enbegi -- qalamger men qogham arasyndaghy parasat maydanynyng kýresi dep baghalaymyn.

Roman jazushynyng jýrek kózinen tamghan bir tamshy u siyaqty . . .   

Dildәgýl Núrmahanbet

Abai.kz                                             

        

15 pikir