Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Dabyl 5133 5 pikir 16 Qarasha, 2017 saghat 08:46

Atamqúlovtyng qay sózine senemiz?!

Torghay, senen kórdim erlik búlaghyn,

Sol búlaghyng boldy úlghayyp úly aghyn.

Jer týbinde kisinese bir jylqy,

Qúlyndary qayshylaydy qúlaghyn.

Qadyr Myrza Áli

Qazaqtyng qadyry – Qadyr aghamyzdyng osy bir óleng shumaghynan sanasynyng sanylauy bar ziyaly oqyrmandardyng kórnekti aqynnyng negizgi aitpaq oiyn birden angharary anyq. Qazaqtyng Úly Dalasynan ejelden enshisi eshqashan bólinbegen Torghay jeri – elimiz ýshin Týrkistan men Úlytau syndy qasiyetti de kiyeli meken bolyp sanalady. Osy qasiyetti mekende qazaqtyng has batyrlarynyng biri emes biregeyi sanalatyn Shaqshaq Jәnibek babamyz ben Alash asyldary – Ahmet Baytúrsynov pen Mirjaqyp Dulatov atalarymyz dýniyege kelgen. Múnday ataq-danqtary jer betine jayylghan jandar, sanamalay bastasang búl ónirde jetip artylady. Jer kólemi jaghynan Europanyng kez kelgen memleketine para-par Torghay jeri (Jangeldi audany dep atalady – avt.) songhy kezderi keng baytaq jerimizge súq kózderin qadaghan Reseylikterding tikeley nysanyna ainaldy.

Olar búl niyetterin eshkimnen de jasyrmay, (Roskosmostyng ókilderi – avt.) Torghay jerine ólerdey jerik ekenderin ashyqtan-ashyq aityp jýr. Búl sózime búqaralyq aqparat qúraldary betterinde berilip jatqan jәne әleumettik jelilerde jeldey esip jýrgen aqparattar aiqyn dәlel bola alady. Baghy janbaghan Torghay jerin Reseylikter synaq alanyna (poligon) ainaldyrayyn dep jatyr eken – degen sóz qúlaghyma jetisimen jayly ýiimde jay tauyp jata almay, bir ghasyrdan astam tarihy bar últ basylymdarynyng atasy sanalatyn «Qazaq» gazetine «Torghaydaghy tolqu» atty maqala (№ 32, 18 tamyz) jazdym. Búl mening tughan jerim – Torghayyma, ondaghy tynyshtyghymyzdy eshkimge búzghyzbaymyz – dep boztorghaylarday shyryldaghan jerlesterime qosqan ýnim edi. At jalyn tartyp mingen kez kelgen qazaq azamatyna atamekenining taghdyry tarazy basyna tartylyp jatqanda, boztorghayday shyryldap onyng taghdyryna aralaspasa ýlken syn emes pe?! Árkimning tughan jeri – Mysyr shahary. Baqyt qúsy baghyna qonghan 1970-1987, 1991-1997 jyldary Torghay óniri qalay kórkeyip edi?! Osy uaqyttary onyng baghynda jýrip eseygenimdi, qanatymnyng qatayghanyn qalay úmytayyn?! Taghdyr tәlkegine bir emes, birneshe ret úrynghan Torghay halqynyng әr kezende kórgen «qyzyghy men shyjyghy» az bolmaghan. Biraq «kóppen kórgen úly toy» dep jergilikti júrt bastaryna týsken qiyndyqtarmen óz betterinshe kýresip keledi. Kindikterinen kýrmelip baylanghan atajúrtyn qimaghandyqtan taghdyrlarynyng kermek dәmin mol tartsa da, tabandylyqtarynan taymauda. Bir sәt statistikagha kóz jýgirtsek, Tәuelsizdik alghan jyldary Torghay halqynyng (audan boyynsha – avt.) sany 34600 adam bolghanyn kóremiz. Tarihty odan әri paraqtay týssek, Torghay júrtynyng sany ótken 1932 jyldyng basyndaghy 47000 adamnan, qoldan jasalghan ashtyqtan qyrylghany bar, bas saughalap jan-jaqqa bosyp ketkenderin qosyp eseptegende 10 myngha jetpeytin torghaylyq qalghanyn kóremiz. Múny býkil qazaq júrty, qazaq eli basynan ótkergen nәubetting kesiri dep qabyldasaq, qazirgi Torghay halqynyng sany 11 myngha jeter-jetpes bolyp qalghanyn nemen týsindiremiz?!

Búl Torghay júrtynyng nәubet jyldaryndaghyday betterining aughan jaghyna bas saughalap ketti degen sóz emes. Men múny oqyrmandargha Elbasymyzdyng Tәuelsizdigimizdi alghan elen-alang ólara tústary aitqan: «Árbir adam bizding memleketimizge, onyng bay da danqty tarihyna, onyng bolashaghyna ózining qatysty ekenin maqtanyshpen sezine alatynday is-qimyl jýiesin jasauy qajet». (N. Nazarbaev «Qazaqstannyng bolashaghy – qoghamnyng birliginde») degen sózimen týsindirer edim. Búl torghaylyqtardyng Elbasymyzdyng aitqan sózine senip, senim artty degen sóz. Sol tústary Reseyding qaba saqal Soljenisyn degen jazushysy aqparat betterine «Reseydi qalay gýldendiremiz?» atty kóldey maqala jazyp, Qazaqstannyng – Soltýstik 5 oblysy ejelden Reseyding jeri edi dep kólgirsidi. Oghan jyndy adamday jelpinip sóileytin sayasatkersymaq Jirinovskiy degen әperbaqan qosylyp, teledidardan qolyn ondy-soldy sermep: «Qazaqtargha qala salyp keregi ne? (Astanany aityp otyr – avt.) Olar kóship-qonugha etteri ýirengen kóshpendi halyq, kiyiz ýilerin arqalap, bastarynyng aughan jaghyna bara  bersin. Bizge tiyesili jerimizdi bosatyp berse bolghany» dep lepirdi. Kóbik auyz kópirme Jirinovskiyding sol sózderin tyndaghan kórermender esterinen shygharmaghan bolar. Olardyng negizsiz aitqan sózderine imanday sengen búrynghy KSRO-nyng bas hatshysy (Halyq arasynda mendi Mihail degen aty qalghan – avt.) Gorbachev sol tústary biyik minberden: «Qazaqtandaghy Reseyge tiyesili 5 oblysymyzdy ne isteymiz?» dep mingirledi. Ózderine baghynyshty bolghan respublikalardyng tarihyn tereng bilmegen (Bilse alyp Odaqty orgha qúlatpas edi ghoy – avt.) jetesiz basshy ne demeydi?! Onday әumesermen aitysyp kim bәige alghan?! Soltýstik oblystarymyzdyng taghdyry osylay negizsiz tarazy basyna tartylghanda Elbasymyz, amalsyzdan shekaramyzdy shegendeu maqsatynda úly Abay eli – Semey oblysy men Alashtyng ardaghy, últ kósemi Ahmet Baytúrsynovtyng eli – Torghay oblystaryn jabugha mәjbýr boldy. Sol sebepten búrynghy Torghay oblysynyng túrghyndarynyng basym kópshiligi Qostanay oblysyna qonys audardy. Búl әreketterinen olar útpasa, útylmady. Úly Dalamyzdyng úlaghatty úl-qyzdary atanyp últymyzdyn, qazaq jerining atyn shyghardy. Biraq, ózderin búrynghyday qazaqtardyn, «ýlken aghalarynday» sezinetin orystar, olarsyz kýnderimizdi kóre almaytynday, odyrayyp aqyl aitularyn, bolashaghymyzgha jol kórsetulerin qoyar emes. Bizderdi «jarylqamaq» niyette Torghay tónireginen synaq alanyn (poligon) ashyp, «kóp dýniyege» kózimizdi ashugha talpynys jasauda. Talpynys – degenim júqalap aitqanym bolar, bar sharualary Torghay jerine tirelip qalghanday, tas keneshe jabysyp, qadalghan jerimizden qan almay tynbaymyz – degen qalyp tanytuda. Olardyng búl niyetterin barynsha qoldap, solardyng soyylyn soghyp jýrgen Qorghanys jәne aerogharysh ministri – Beybit Atamqúlov myrzanyng istep jatqan isәreketin týsine almay, shaqshaday basym sharaday boldy. Búl sózimdi onyng býkil elimizding aldynda ashyqtan-ashyq Reseyding mýddesin qorghap shyr-pyr bolyp jýrgenin kuәger kerek etpeytin kózimmen kórgennen keyin aityp otyrmyn.

Aghymdaghy jyldyng 6 qazanynda Jangeldi audanynyng ortalyghy Torghay selosynda «Bayqonyr» gharysh ailaghynan aldaghy uaqytta Reseyding «Songz-2» zymyranyn gharyshqa úshyruyna baylanysty, onyng qorshaghan ortagha qanday әseri bolatyny jayly qoghamdyq talqylau bolyp ótti. Sol qoghamdyq talqylaugha oblys әkimi Arhiymed Begejanúly Múhamedov, gharyshker Aydyn Ayymbetov, respublikalyq jәne oblystyq qorshaghan ortany qorghau (ekologiya) komiytetining basqa da mekemelerding qyzmetkerleri qatynasyp, zymyrannyng ziyandy emestigine týsinik berdi. «Ótirikshining kuәgeri qasynda» degendey Atamqúovtyng ertip kelgen adamdary, onyng auzynan shyqqan sózderine bastaryn shúlghumen bolypty. Aspannan zymyrandardyng qaldyqtary jauatyn Aqkól aumaghynan synamalar alynyp, laboratoriyalyq tekseristen ótkenin rastapty. Olay bolatyn bolsa, olar osy maqalanyng sonynda aitylatyn oqys oqighany nemen týsindiredi?! Jergilikti túrghyndardyn: «Songhy kezderi túrghyndardyng arasynda týrli belgisiz aurudyng beleng alyp, bara jatqanyn» aityp, qanday kómek bolar eken? degen súraghyna, qatar ornalasqan eki auylgha (Aqkól, Yujnyi) eki «jedel jәrdem» avtokóligin beremiz» dep aldausyratypty».

Ayta keteyik, Atamqúlov myrza sol jiyngha ýlken dayyndyqpen kelipti. Jiyn barysynda bir emes birneshe ret sóz alyp, úshyryluy josparlanyp otyrghan zymyrandardan jergilikti halyqqa tiyer esh zalaly bolmaytynyn qayta-qayta aityp, «aghynan» jarylypty. Sol zymyrandardy Qazaqstannyng bos jatqan jerlerine nege jibermeysizder, sonda nege qúlatpaysyzdar?» degen jergilikti júrttyng súraghyna: «Gharyshqa úshyrylatyn zymyrandardyng kenistikte óz traektoriyasy, óz joly bolady. Ony ózgertuge bolmaydy. Bir sózben aitqanda, aspan asty qanshama keng bolsa da, onda bos oryn joq» dep jauap qayyrypty. Qayyrly bolsyn! Ol qyzdy-qyzdymen «Roskosmostyn» ókili retinde jauap bergeni nesi?! Qyzdy-qyzdydan shyghady, osy mәsele alghash qozghalghanda, Torghay júrty Ýkimet basshysyna, onyng mýshesi Atamqúlov myrzagha ashynyp ashyq hat jazghan bolatyn. Sonda ekinshisi býkil elimizding aldynda telearnalardan: «Búl mәsele boyynsha Torghay júrtyna ózim baryp týsinik beremin» dep uәde bergen edi. Biraq «san-sapalaq» júmystan qoly bosamay, Torghaylyqtargha tek 6 qazan kýni tóbesin kórsetti.

Ol bir sózinde: «Bizder basynda gharyshqa úshyrylatyn zymyrandardyng qaldyqtaryn Qostanaydyng tóniregine qúlaytynday etip josparlaghan edik, biraq ol manda eldi-mekenderding bir-birine tyghyz ornalasqanyn eskerip, ol rayymyzdan tez qayttyq» dep qaldy. Andamay sóilegen auyrmay óledi – degen. Kezinde qaranghylyqtan qalyng úiqygha ketken qazaqty, jerles Ahmet, Mirjaqyp atalarymyz biri masa bolyp yzyndap, ekinshisi «Oyan, qazaq» dep oyata almasa, ol zaman qazir artta qalghan. Qazirgi qazaqtyng «Oylan qazaq» dep ruhany janghyru jayly oy oilap jýrgeninen Atamqúlov myrzanyng habary bolmaghany ma?!

Sonda, sol jiyngha qatynasyp otyrghan Rahym Ryskeldin aghamyz: «Sol sebepten Torghaydy qúrbandyqqa shalyp otyrmyz» deseyshi depti. Sol kezde Atamqúlov myrza: «Sizder qansha jerden búl iske qarsy bolsanyzdar da, búl mәsele boyynsha 2014 jyly eki el basshylary kelisip qoyghan sharua. Búrynghy oblys әkimi Saduaqasov pen audan әkimi A. Kenjegharinderdin: «Reseyding zymyrandaryn Torghay jerine qúlatuyna jergilikti halyq qarsy emes» degen qoldary qoyylghan qaghaz da bar ekenin algha tartypty. Áyteuir qanday dengeydegi basshy bolmasyn, qara halyqty qalqan qylyp aldaryna tartularyn әdetterine ainaldyryp aldy ghoy! Búl mәselege әkimderding qanday qatysy bar?! «Jer turaly zanymyzda» әkimderding oghan biyligi jýrmeytini anyq jazylghan ghoy. Odan ministr myrzanyng habary bolmaghany ma?! Júrt onyng auzynan shyqqan sózin «Sugha ketken tal qarmaydygha jatqyzypty. Sonda da, osy mәsele jóninde audannyng búrynghy әkimi attas inim Kenjegharinmen telefon arqyly sóileskenimde: «Aseke, bolghan isting qay basshy arajigin ashyp aitsyn?! Men «Roskosmosqa» jer bólu jóninde eshqanday qaghazgha qol qoyghan joqpyn. Oghan qúqym da joq. Ony aityp jýrgen adamnyng bilimi jetpegeni me?!» degen bolatyn. Men Torghayda bolghan osy qoghamdyq talqylaudyng bel ortasynda bolghan, jasy seksenning sengirine shyqqan Núridden Moldabekov aqsaqalmen tildeskenimde, ol kisi maghan: «Qalqam, Asqarjan, múnday manyzdy mәseleni sheshu kezinde qyzu pikir-talas bolatyny belgili. Mening bayqaghanym, osy jiyndy basqaryp otyrghan oblys әkimi A. Múhamedov qyzbalyqqa salynbay, ýlken sabyrlylyq tanytqany boldy. Onyng jergilikti halyqtyng mún-múqtajyn jýregimen tereng týsinip otyrghanyn kókiregimning kózimen kórdim. Qazaqta: «Ymgha týsinbegen, dymgha týsinbeydi» degen sóz bar ekenin bilesin, sonyng kebi keldi» degen edi. Jiyn barysynda Atamqúlov myrza: «Sizderding audandarynyzgha qarasty Aqkól men Qarasu auyldarynyng manyndaghy Shóptikól eldi-mekenine tiyesili 76 myng gekter jerge zymyran qaldyqtary qúlaydy. Ol qaldyqtardy jinap alugha Resey tarapynan jylyna 152 mln. tenge bólinedi. Ony ýsh jylgha kóbeytseniz 456 mln tenge bolady. Eki elding basshylarynyng kelisim sharty osynday» degende Kәkimjan Karbozov deytin aqsaqal: «Onda eki elding basshylary kelisip sheshken sharuagha» biz aralaspayyq, qayta oghan qoldau kórseteyik» dep sylq ete týsipti.

Ýnemi әkim-qaralardyng qasynda jýretin aqsaqaldyng búl sózin, jiyngha qatynasushylar «osy kisi birdeneni bilip, jón sóz aityp otyrdygha» joryp, bastaryn shúlghypty. Odan arghysy, aitpasa da belgili ghoy. Oblys әkiminin: «Osy qoghamdyq talqylaudan keyin komissiya mýsheleri naqty sheshim qabyldap, olardyng sheshimderi ortalyqtaghy qúzyrly organdargha jiberilip, tiyisti saraptama jasalady» degen sózi jayyna qalyp, jogharghy jaqqa: «Qoghamdyq talqylau sәtti ótip, jergilikti júrttyng basym bóligining qoldauyna ie boldy» degen bayanhat joldansa kerek. Osy gharyshqa úshyrylyp jatqan zymyrandardyng ziyandy jaghyn jyr qylyp, aitugha bolady. Biraq, ol jayynda sóz bola qalsa, tilimizdi tistep shygha keletinimizdi týsinbeymin. Ótken 80 jyldardyng basynda Torghay ónirining Aqqúm, Ayyrqúm atty auyldarynda aqbóken dep ataytyn kiyikterding top-top bolyp, myndap qyrylyp qalghanyn kuәger kerek etpeytin kózimizben kórdik. Sol kezde audan basshylary: «Búl radiasiyadan bolghan» dep qansha jerden dabyl qaqsa da, Moskvadan, Almatydan arnayy shaqyrtylghan professorlar olardyng sózderin bos boljamgha balap, kiyikterding qyryluyna «pasterolioz» auruy sebepker boldy dep diagnoz qoyghan bolatyn. Sol diagnoz qyryq jylgha juyq uaqyt ótse de bir ózgermey keledi.

Týiening tanyghany japyraq – degendey, Atamqúlov myrza da gharyshqa úshyratyn zymyrandardy ekologiyalyq taza ónimge balap, olargha shang juytpauda. Ol Torghayda bolghan qoghamdyq talqylaudan keyin, 31 telearnanyng jýrgizushilerine osynday súhbat bergen bolatyn. Osy telearnanyng operatorlary sol kezderi Aqkól auylyna (Ahmet Baytúrsynov atamyzdyng tughan auyly – avt.) arnayy baryp, kórgen jannyng jany týrshigetin týsirilim týsirip, ony kózi qaraqty kórermenderge kórsetken bolatyn. Sol kórsetilimdi kórgen jandardyng tóbe shashtary tik túrghan-aq shyghar! Bir auyl túrghynynyng soyyp jatqan siyrynyng ishinen eki basty búzau shyghypty. Búl tabighy auytqudyng alghashqy belgisi ma dep qalasyn. Adamnyng auzy baryp aita bermeytin jaman aurudy aitpaghanda, songhy kezde ómirge kelip jatqan keybir balalardyng «Dauna sindromymen» dýnie esigin ashatynyn nemen týsindiremiz?! Qay ata-ana: «Balamyz, kemtar bolyp tudy» dep kimnen «sýiinshi» súrasyn?! Osy tabighy auytqular jayly aitar sózim, songhy uaqytta auzyma syimaytyn boldy. Bireulerding aitqanyn ótirikke jatqyzayyn desen, kózben kórgen qúbyjyq kórinisterim senbesime qoymay, onasha oidyng otauyna jeteleydi. Ótirik degennen shyghady. Ótirikting ýsh týri bolady» degen eken amerikandyq Mark Tven atty synshy-jazushy. Onyng aitqan ýsh ótirigining (loji, naglaya loji y statistika) bizding qoghamda qaysysy basym degen súraq meni jii mazalaydy. Eger aqiqat pen ótirikti tarazy basyna salyp, qatar tarazylaytyn bolsaq arsyz ótirik jaghy basymdau ma – dep qalamyn. Olay deuime jogharyda keltirgen derekterim men Atamqúlov myrzanyng 31 telearnagha: «Gharyshqa úshyrylatyn zymyrandar taza ekologiyalyq ónimderden jasalghan» dep, «aghynan jarylyp» bergen súhbaty iytermeleydi. Jaqynda telearnalardyng birinen: «Jaqynda Bayqonyr ailaghynan jana qúrylys keshenining qúrylysy qolgha alyndy. Odan aldaghy uaqytta gharyshqa qauipsiz zymyrandar úshyrylatyn bolady. Keshenning qúrylysy 2024 jyly ayaqtalady» degen habarlama berildi. Búl ne degen sәikessizdik?! Jalpy, «Qazgharyshtyn» aqparatyna kóz jýgirtip, týrli azamattyq qozghalystardyng mýshelerining aitqandaryna qúlaq týrsek, kóp dýniyege kózimizdi jetkizemiz. Sonday qozghalystardyng biri «Antiygeptiyl» azamattyq qozghalysynyng mýshesi – Maqsat Iliyasúlynyng aituynsha aspangha úshyrylatyn zymyryndargha qatysty kóptegen zertteuler jasalyp, týrli aqparattar sýzgiden ótkizilipti. Osy salanyng mamandarynyng payymdauynsha ýsh satydan túratyn zymyrandardyng birinshi satysyna geptil qúiylmay, qansha jerden taza kerosin qúisanda ol orbitagha kóterile almaytyn kórinedi. Sonda «ózennen ótip alghansha qyzymdy beremin» dep torghaylyq aqsaqaldardyng aldynda ant-su ishken Atamqúlov myrzanyng qay sózine senemiz?!

Asqarbek BEKTEMISOV, jurnalist-jazushy

Abai.kz

5 pikir