Júma, 7 Qazan 2022
Birligimiz jarasqan 7598 27 pikir 15 Qarasha, 2017 saghat 08:10

15 qarasha - tenge tórge shyqqan kýn

Býgin – Últtyq valuta – tenge kýni. Osydan tura jiyrma bir jyl búryn dәl osy kýni tól tengemiz ainalysqa týsken. Búl kýn memlekettigimizding mәrtebesi taghy bir dәleldenip, abyroyymyz asqaqtap, ózgening emes, óz últtyq aqshamyzdy qolgha ústap, qazaqy dýniyemizding qatary qosylyp quanghanbyz. Sodan beri búl kýnning mereyi ýstem – mereke. Osynday aituly merekede tól tengemizding tarihyna kóz jýgirtip, jyljy ótken jiyrma bir jyldaghy janalyqtaryn týgeldey týgendey almasaq ta, tam-túmdap syr shertip, aqshamyzdyng airyqsha artyqshylyqtaryn, týr-týsin әngimelep, tenge әlemine sayahattap qaytqanymyz oryndy shyghar…

Tenge óz tarihynda eki týrli dizaynda boldy. Birinshisi 1993 jyly ainalysqa ense, ekinshisi 2006 jyly jaryqqa shyqty. «Ne nәrsening de alghashqysy ystyq kórinedi» ghoy, mýmkin kópten kýtken tól dýniyemiz bolghan song da shyghar, túnghysh tengening týri, qazirgi tilmen aitqanda dizayny kim-kimning de jadynda jaqsy saqtalghany ras. Últtyng býkil bolmysy, naghyz naqy­shy, qazaqy kelbetin beynelegen tól tengening jóni bólek, әriyne. Ábu Nasyr әl-Farabi, Sýiinbay, Qúrmanghazy, Shoqan, Abay, Ábilqayyr men Abylay handardy aramyzgha qayta oraltqanday bolghan ol tengeler tariyhqa tanba­langhan tamasha tartu desek te artyq aitqandyq bolmas. Al býginde tengening týr-týsi, kelbeti ózgerdi. Sebebi, zaman ozdy. Uaqyt sony talap etti. Tehnologiya damydy. Al tehnologiyany mengergender aq­shany zandy jasaushylar ghana emes, jalghan aqsha jasaushylar da qazirgi zamanghy qúraldarmen jaraqtanghanyn jadydan shygharugha bolmaytyn edi.

Zaman ozady, tehnologiya tozady

Negizinen alghashqy tengeni shy­gharghan kezden-aq dizaynerler olardyng 10-15 jyl qyzmet etetinin túspaldaghan eken. Óitkeni, banknotalardyng sol kezdegi «ómir sýru» zandylyghy osyny shamalady. Biraq osy uaqyttar aralyghynda tek jana tehnologiyalar, jana mashinalar payda bolyp qana qoymay, sonymen birge banknota әlemining jana standarttary qalyptasty. Tipti, qazir jana dizaynnyng qoldanylu merzimi – tórt-bes jylgha deyin qysqarghan. Sebebi, qoldan aqsha jasaudyng birden-bir tosqauyly, onyng qúpiya beynelerin ózgertip otyru bolsa kerek-ti. Sóitip, zaman aghymyna say tengening de dizaynyn auystyru qajettigi tuyndady. Nәtiyjesinde jana banknottar poligrafiyalyq jәne kom­piuterlik tehnologiyalardyng damuy jәne Últtyq Bankting ja­na qorghanysh, mashinamen oqu elementterin endiru boyynsha jos­parly júmysyn jýzege asyrdy. Qazaqstan Últtyq Banki әlemdegi qanday kórkemdik, tehnologiyalyq ýrdister basym, әlemdik valutalyq sala qay baghytta qozghalysta degen izdenisterding legimen 2006 jyly ainalymgha jana dizayndy banknottar dayyndap shyghardy. Múndaghy sharalar banknotadaghy adam beynesining bolmauyn jәne olardyng qorghanys qabiletining joghary boluyn kózdedi. Osylaysha jana banknotalardyng bet jaghynda, ortalyq bóliginde «Astana-Bәi­terek» monumenti beynelendi. Banknotanyng ortasynda kók, qonyr jәne jasyl jolaqtarda Qazaqstan Respublikasy memlekettik әnúrany notalarynyng fragmentteri aq týspen beynelengen, osy jerge nominaldyng sandyq belgisining kontury aq syzyqtarmen jýrgizilgen. «Bәiterek» monumentining sol ja­­ghynda elimizding memlekettik el­tanbasy, jogharghy ong jaq bóliginde Qazaqstan Respublikasynyng mem­lekettik tuy beynelengen. Bankno­tanyng tómengi jaghynda ashyq ala­qan beynelengen. Memlekettik әnúran notalary astynda emiytent bankting atauy memlekettik tilde «Qazaqstan Últtyq banki» degen jazu jazylghan, onyng astynda jalghan aqsha jasau jauapkershiligin eskertetin «Banknottardy qoldan jasau zanmen qudalanady» degen memlekettik tildegi jazu orna­lasqan. Al banknotanyng syrtqy jaghynda negizgi beyne Qazaqstan kartasynyng kontury, sodan song týrli nominaldargha oray әrtýrli suretter bar. Mәselen, Astanada Esil ózeni arqyly ótetin kópirde ornatylghan qanatty barystyng bireui, Qorghanys ministrligining ghimaraty jәne jaylau, Astana qalasy әkimdigining ýii jәne teniz ýstindegi shaghala, Preziydent mәdeny ortalyghynyng ýii jәne tau­lar, Almaty qalasyndaghy Abay atyndaghy opera teatry jәne tau ózeni, Almaty qalasynda ornalasqan Tәuelsizdik monumenti, «Qazaqstan» qonaq ýii jәne Ile Alatauynyng taulary, Aqorda reziydensiyasy jәne artqy jaghynda kaniondar. Búl banknottar 200 tengeden 10000 tengege deyingi nominaldardan túrady. Búghan deyin aqsha ainalysynda 10000, 5000, 2000, 1000, 500, 200, 100, 50, 20, 10, 5, 3 jәne 1 tengelik banktik ban­­­knottar, 20, 10, 5, 3 jәne 1 tengelik metall monetalar, 50, 20, 10, 5, 2 jәne 1 tiyndar bolghan edi. Biraq býgingi kýni 1 tengege deyingi tiyn monetalar ainalystan alyndy. Sonday-aq, 100 tengege deyingi nominaldaghy banknotalar, yaghni, qaghaz týrindegiler ainalysta jýrmeydi, olardyng ornynda metaldan jasalghan monetalar qoldanysta jýr. Eski ýlgidegi jәne 2006 jylghy ýlgidegi aqsha belgilerining ainalysta qatar jýru kezeni 1 jylgha úlasty.

Negizinde jana dizayndy jasau jәne alghashqy taralymdy basyp shygharu kóp uaqytty talap etetini belgili. Oghan bir sebep jo­gharyda aityp ótkenimizdey, qazirgidey tehnologiyanyng damyghan zamanynda talaptar ýdesinen shyghu onay emes. Áriyne, zaman «súraydy eken» dep aqsha dizaynyn jiyi-jii auystyrugha da bolmaytyny taghy bar. Onyng bәrine ekonomikalyq zandylyqtargha sýiene otyryp kirisu jón. Sondyqtan, kóptegen elderding ortalyq bankteri aiyr­bastaugha qatysty jaghdaydy ushyq­tyrmay, shartty jaghdaylarda, el­ding ekonomikalyq ahualyna jәne últtyq valutagha qoyylatyn talap­targha baylanysty ontayly núsqalardy tandaydy.

Ýsh mәrte «jyldyng eng ýzdik banknoty»

Búryn aqshany auystyru sebepteri de basqa bolghan eken. Aytalyq, tarih betterin aqtarsaq, kóbine qanday da bolsyn sayasy jәne tarihy oqighalargha, mәselen, monarhtyng auysuy, tónkerister, biriguler, apattar, basyp alular basty sebep bolghan. Odan keyin ainalymdaghy jalghan aqshanyng daghdarysqa әkeletindey kólemining payda boluyna baylanysty da mәseleler tuyndaghan. Al keyingi kezderde tehnikanyng talaptary basymdyqqa ie bola bastady. Ózderiniz biletindey, qazir aqshany qabyldaytyn tehnika kóp, oghan kýndelikti qoldanystaghy týrli terminaldardy, bankomattardy mysalgha keltiruge bolady. Aqshada sanau mashinasy, sonday-aq avtomattardan tauar satyp alghanda aqy tóleu kezinde oqylatyn elementter de keyinnen payda boldy. Búl býkil әlemde ózekti mәsele. Qazir kәsipqoylar qorghanysh ele­mentterin kórkemdik qúnyna ýnilip, baghalaydy, mikroәlemnen bastap úlan-ghayyr gharyshqa deyingi iydeya­ny ghalamdanugha týzete otyryp bayqaydy. Ony dizayndegi jana sóz nemese әlemdi tanghaldyratyn әreket ekenin týsinuge talpynys jasay otyryp, osy aqshalardyng artyqshylyghy men kemshiligin taldaydy. Al osy rette bizding tól tengemiz әlemdik sarapshylar súryptauynan jaqsy bagha alyp jýrgenin atap ótpeske bolmas. Qazaq tengesining keybir ýlgileri ózining dizayny men qorghanyshtyq qabileti jaghynan әlemdegi eng sәtti jasalghan kupura bolyp esepteledi. Oghan bir dәlel – QR Últtyq Bankining nominaldary Halyqaralyq banknot qoghamdastyghynyng baghalauymen ýsh mәrte «jyldyng eng ýzdik banknoty» atandy. Mәselen, biyl mamyrda Halyqaralyq banknot qoghamdastyghy (International Bank Note Society) Últtyq bankting týrki jazba eskertkishine arnaghan, nominaly 1000 tengelik «Kýltegin» eskertkish banknotyn «2013 jylghy eng ýzdik banknot» dep tanydy. Al byltyrghy jyly búl dәrejeni «Qazaq Eli» seriyasynan nominaly 5000 tengelik banknotymyz iyelengen. Sonday-aq, Halyqaralyq banknot qoghamdastyghy «2011 jylghy eng ýzdik banknot» ataghyn da Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan nominaly 10000 tengelik eskertkish banknotyna bergen bolatyn. Al biylghy Týrki jazba eskertkishine arnalghan, nominaly 1000 tengelik «Kýltegin» eskertkish banknotyna berilgen ýshinshi eng ýzdik banknot ataghy tәuelsiz Qazaqstan jylnamasyndaghy tarihy manyzdy sәt bolyp tabylady. Sebebi, osy kezge deyin birde-bir elding últtyq valutasy ýsh jyl qatarynan marapat alyp kórgen emes. Syilyqty alugha 12 elding banknoty, aitalyq AQSh-tyng 100 dollary, 5 euro banknoty, Reseyding Sochy olimpiadasyna arnalghan eskertkish 100 rublidik banknoty ýmitker bolghan edi.

Býkil әlemning banknot kollek­sionerlerining tәuelsiz birlestigi bolyp tabylatyn Halyqaralyq banknot qoghamdastyghy jyl sayyn internet-dauys beru arqyly jyldyng eng ýzdik banknotyn tandaydy. Búl kommersiyalyq emes úiymnyng negizi 1961 jyly qalanghan jәne býgingi kýni onyng әlemning 90 elinen eki mynnan astam mýshesi bar.

Óner men tehnikany týiistirdi

Sonymen, bizding banknottardyng dizaynyna qayta oralsaq. Banknota bir-birinen aiyrmashylyghy bar týrli renmen paydalanylghan. Búl birinshiden, basqa nominaldarmen shatastyryp alugha mýmkindik bermeydi. Taghy da bir ereksheligi – qaghazdyng ózi, qúramy jәne sipattamasy boyynsha aldynghysynan aiyrmashylyghy bar. Ol jaqsar­tylghan beriktik sipattamalary bar, barynsha tózimdi jәne ainalysta úzaq uaqyt bolatyn beriktigimen erekshe. Álemning barlyq banknotalary biriktiretin bir maqsat ol – aqshanyng tólem qúraldary qyzmeti. Sondyqtan banknotalar barynsha qorghalghan boluy tiyis. Árbir elding ózine tәn aqshany basyp shygharudyng ózindik qúny bolady, ol ekonomikalyq mýmkindikterden tuyndaytyny týsinikti. Jalghan aqsha jasaushylardyng is-әreketinen bolghan әleuetti shyghyn, tipti asa bay emes elding ózin qazirgi zamanghy joghary jәne qymbat tehnologiya­lardy paydalanugha jәne jaqsy qorghalghan aqsha basyp shygharugha mәjbýr etedi. Ortasha alghanda barlyq nominaldaghy banknotalarda 15-ke deyin qorghanysh elementteri bar. Olardyng bir bóligi basu tәsiline baylanysty. Biraq әrbir el ýshin ekskluzivtik elementter bar. Qorghanysh elementterin tandau kupuranyng naqtyly qúnyna da baylanysty. Mәselen, 200 tengege joghary jәne orta banknotalargha tәn asa qymbat elementti qondyng jóni joq. Qorghanysh nominaldyng ósuine qaray úlghayady. Búl – jalpy ýrdis, biraq suretshining tehnologiya­ny jәne qorghanysh elementterin qalay paydalanuy men endiruining de manyzy bar. Qaghaz aqshanyng qyzmet etu merzimi әrtýrli. Úsaq nominaldy tengeler 6-9 ai, ortasha nominaldy kupuralar – 3 jylgha deyin, joghary nominaldar 5 jylgha deyin ainalysta jýredi. Búl rette, banknot әzirlenetin material da eskeriledi. Arnayy qaghaz asa joghary sapaly jәne tózimdi boluy tiyis. Sondyqtan aqsha jasalatyn qaghazgha maqta nemese zyghyr talshyghyn qosady. Songhy kezde keybir elder plastik aqsha shyghara bastaghan. Tez tozbaytyn olardy paydalanu merzimi 3-4 ese úzaq. Plastik aqshany Avstraliya, Singapur, Kanada jәne basqa elder paydalanady. Biraq búl banknottardyng bir kemshiligi – olardyng qorghanyshtyq dengeyi tómen desedi.

Aqsha basyp shygharudyng da óz qúny bolady, jәne ol sonshalyqty arzan emes. Banknotty shygharu qúny qaghazdyng sapasy men banknottyng qorghanysh dәrejesine qaray bel­gilenedi. Qazirgi kezde aqsha shygharu qymbattap bara jatqany bayqalady. Mysaly, 1999 jyly AQSh-ta 1 dollarlyq kupurany shygharu 4 sent, 2000 jyly – 5 sent, 2005 jyly – 6 sent túrsa, ótken jyly 14 sent bolypty.

Dizaynerler óner men tehnolo­giyanyng týiisken jerinde júmys isteydi. Kóbine kupuranyng tólem jasaugha qabilettiligi jәne kó­rer kózge tartymdylyghy basym týsedi. Sondyqtan kórkemdik túrghydaghy tartymdylyq pen ýrdister birynghay tehnologiyalarmen jәne poligrafiyamen týzetilse de, jalpy alghanda әrtýrli eldegi aiyrmashylyghy әrqalay. Mysaly, kóptegen músylman elderining banknotalarynda portret joq. «Búl ishinara alghanda islamnyng dәstýrin kórsetse kerek. Úlybritaniyanyng búrynghy otar elderi ýshin ortaq nәrse – aghylshyn tilindegi mәtinning saqtaluy bolsa, búrynghy kenestik valutalarda kenestik ondyqtar nemese jýz rublidikterge jaqyn kompozisiyalar sezilip qalady. Jәne de jana memleketterding kópshiligi ózining ereksheligin, últtyq iydeyasyn, mentaliytetin jәne olar ýshin negizgi bolatyn elding ózindik biregeyligin kórsetuge tyrysady. Jalpy alghanda aqsha basyp shygharushylar ýshin mólsheri boyynsha aiyrmashylyghy bar әrtýrli nominaldaghy kupuralardy shygharu manyzdy. Ne mólsherles ýilesimmen dizayny úqsas bolghan kezde, yaghni, birdey portrettin, birdey týs gammasynyng ortaq qorghanysh elementterin, birdey kórinetin detalidardy paydalanu jalghan aqsha jasaushylardyng júmysyn jenildetedi» deydi dizaynerler.

Negizinde aqsha jasalatyn qaghazdyng ózi jәne boyau da qor­­­ghanysh bolyp tabylady. Olar­dy nebәri birneshe kompaniya shygharady. Osy firmalar ghana qaghazdy, boyaudy, jabdyqty tek qana ortalyq bankterding menshigindegi qúrylymdargha ghana sata alady. Qaghazdyng birde-bir qiyndysy bó­ten adamgha satylmaydy eken. Sonymen qatar, kórsetilmeui tiyis. Shygharylghan qaghazdyng әrbir miyl­liymetri eseptelgen, barlyq kólemi qatang týrde baqylanady, al artyghy joyylady. Árbir elge arnalghan qaghaz әrtýrli. Sondyqtan barlyq qorghanysh elementteri, aitalyq sutamghy belgiler, talshyqtar, jipter qaghazdy óndiru kezinde, bastapqyda salynady. Jәne olar әrbir ortalyq bank ýshin jeke ózine arnalghan. Osy rette últtyq valutany qorghau shiykizatty óndiru kezeninen bastalady deuge әbden negiz bar.

Abai.kz 

27 pikir