Seysenbi, 27 Qyrkýiek 2022
Alashorda 5794 16 pikir 10 Qarasha, 2017 saghat 08:46

Alashordashy Dinshe Ádilov «satqyn» emes...

Búdan bir ghasyr búryn ýsh iri tarihy oqigha boldy. Alghashqysy – joghaltqan memlekettigimizdi janghyrtugha sayasy mýmkindik ashqan Aqpan revolusiyasy. Ekinshisi  – sol mýmkindikti jýzege asyru jolyn belgileytin Qúryltayshy jinalys shaqyrugha tiyis Uaqytsha ýkimetti biylikten qughan Qazan tónkerisi. Ýshinshisi – Alash-Orda atauymen eldik shanyraq kótergen Jeltoqsan sezi. Búlardyng ishindegi biz ýshin airyqsha manyzdy mereke – otarshyldar joyghan memlekettiligimizding qayta týleuine irgetas qalaghan Alash-Ordanyng jýz jyldyghy.

25 qazanda qúrylghan ortalyq sovet ýkimeti últtyq qozghalystardyng bәrimen uaqytsha, aghymdaghy jaghday talabyn eskergendikten, taktikalyq túrghydan ghana sanasqan edi. Mәselen, Petrogradta júmys istep túrghan Resey músylmandar odaghynyng atqaru komiytetin – Ikomusty – bolisheviktik biylik tez-aq kereksiz etti. Ikomus tóraghasynyng orynbasary lauazymynda Resey Respublikasynyng uaqytsha zang shygharu organy Predparlamentke mýshe bolyp, bolashaq memlekettik qúrylymdy anyqtaytyn zang jasasugha qatysyp jýrgen Jansha Dosmúhamedov búghan tikeley kuә bolghan. Sovet ýkimetining tónkeris arqyly dýniyege kelui men oghan qarsy shapshang boy kórsetken әreketterdi, jalpy sol kezde oryn alghan kýrdeli sayasy jaghdaydy Jansha «orystardyng ózara yryldasuy» dep baghalaghan-tyn. Sondyqtan da ol, Orynborda ótken Ekinshi Jalpyqazaq sezinde, «ortalyqtan bermen lyqsyghan anarhiyagha tosqauyl bolu ýshin», Qazaq avtonomiyasyn shúghyl jariyalaudy talap etushilerding basynda túrdy.

Degenmen, Sovet ókimetining biylikte bekem túratyny anyqqa ainalghan shaqta, 1918 jylghy aqpanda, Oral qazaqtary sezining sheshimimen, arnayy delegasiyany Mәskeuge Jansha «Alash-Orda» Halyq Kenesining mýshesi retinde bastap bardy. Onyng sovet ýkimeti basshylarymen jýrgizgen túnghysh kelissózi birshama sәtti ótti. Últ isteri jónindegi komissariattan qazaq bólimi ashylatyn boldy, halyq komissary Stalin Semeydegi Álihan Bókeyhanov bastaghan Alash-Ordanyng basshylaryn tóte jelige shaqyryp, sóilesti. Oral oblysyndaghy zemstvo mekemelerining júmystaryn jalghastyra beruge Sovnarkomnyng arnayy qaulysymen púrsat berildi, oblystaghy Alash-Orda qúrylymyn sovettik platformagha kóshiru ýshin, delegasiyagha qomaqty qarajat bólindi.

Biraq, sonyng artynsha, «Pravda» gazetinde Stalinning jer-jerdegi kenestik biylik ókilderine arnaghan núsqau-haty shyqty. Onda sovet negizindegi avtonomiya ghana moyyndalatyny, sondyqtan enbekshi búqaranyng «burjuaziya qayratkerlerin» – «ózderining dosmúhamedovterin» – moyyndarynan týsirip tastaugha tiyistigi  tújyrymdalghan edi. Sol sebepti Alash-Orda batysta da, shyghysta da aqtarmen odaqtasugha mәjbýr boldy. Mәselen, 1918 jyldyng kókteminde  respublikalyq rejimde júmys isteytin Oiyl uәlayaty qúrylyp, qyzmetin Alash-Ordanyng Batys bólimshesi retinde jalghastyrdy. Kenestik biylik ókilderimen azamat soghysynyng sonyna qaray kelisim jasap, kýlli qúrylymymen, әskery kýshimen Sovet ókimeti jaghyna ótti. Sóitip Alash-Orda birjola tarqady.  Últtyq qozghalysqa qatysushylargha amnistiya jariyalanghandyqtan, eldik oigha adal últ qayratkerleri  endi  qazaqtyn  memlekettiligin  taptyq  negizde  týletu ýshin kýresti. Alayda Alash-Orda úzamay «kontrrevolusiyalyq úiym» dep ghaybattaldy da, qúpiya qyzmet qoldan qiystyrghan jalamen, alashordashylardyng alghashqy toptary 1928–1932 jyldary tútqyngha alynyp, repressiyalandy, al 1937–1938 jyldarghy Ýlken terror kezeninde alashshyldar da, Alash iydeyasyn jýrekte ústap,  el mýddesi ýshin enbek etken últ kommunisteri de jappay sayasy qughyn-sýrginge úshyratyldy.

Býginde múnyng basty sebebin anyq aita alamyz. Birinshiden, bolishevikter partiyasy qatang ortalyqtandyrylghan  imperiyalyq partiya edi, sondyqtan da ol últtyq belgilerge qaray derbestenu yqtimaldyghyn qaperine de almaytyn. Ekinshiden, júmysshylar partiyasy atalyp qúrylghan búl sayasy úiymnyng jalaulatatyn basty qújaty – «Kommunistik partiyanyng maniyfesinde» «júmysshylarda otan joq» dep ap-ayqyn jazylghan. Osy eki jәit sabaqtasa kele payda bolghan  «dýnie jýzining proletarlary, biriginder!» degen  úran kýni keshe Sovet Odaghy qúlaghangha deyin kýshinde túrghany mәlim. Álemdik revolusiya jasau josparynyng jýzege aspaytynyna sonau 20-shy jyldary-aq kózderi jetkendikten, bolishevikter osy úranmen búrynghy imperiya aumaghyndaghy halyqtardy biriktirip-tútastyru isin birden qolgha alghan. Últtyq qúrylymdardyng sovettik túghyrda úiysuyna tek taktikalyq eseppen ghana  púrsat berip, barsha qospany taptyq túrghydan biriktirip-tútastyratyn sement esebinde orys halqyn, onyng tili men ómir saltyn algha shygharghan. Sondyqtan da kenestik avtonomiyalardy bolishevizm arnauly qúpiya qyzmetining torymen múqiyat shyrmap, olardaghy últ qayratkerlerining is-әreketterin qatang baqylauda ústady. Últ mәselesining ózekti jaqtary 1923 jyly HII partsezde tәp-tәuir  talqylanyp,  jaqsy  sheshimder  qabyldanghanyna  qaramastan, artynsha ótkizilgen últtyq respublikalarda isteytin qyzmetkerlerding 4-shi mәjilisinde, GPU qamaugha alghan iri qayratker Mirsaid Súltanghaliyevting «kontrrevolusiyalyq» is-әreketin kórneki týrde  synau arqyly, últ sayasatynyng qanday shekteuli arnada jýrgiziluge tiyistigin kórsetti.

Osy 4-shi kenes sabaghy óz aldyna, qazaq qayratkerlerining patshalyq zamannan sanagha úyalaghan  qúldyq psihologiyadan arylmaghandyghy, tiyisinshe ortalyqqa kózsiz eminui, әsirese, jeke bastaryna kelgende, últtyq mýddeni de oilatpaytyn alauyzdyghy saldarynan Qazaqstan biyligine 1925 jyly Filipp Goloshekin kelgeni mәlim. Ol «Oktyabri dauyly qazaq auylynyng janynan óte shyqqan» degen qisynmen, bay men kedeyding ara-jigin asha týsetin syna qaghyp, «Kishi Oktyabri revolusiyasyn» jasaudy qolgha aldy.  Bolishevizmning bir ortalyqqa qatang baghyndyrylghan, ózgeshe erkindikke tózbeytin jýiesining emissary qazaq kommunisterining sana-sezimin qyrnap-tegisteumen,  óz  sózimen  aitqanda,  «niyvelirovka» jasaumen shúghyldandy. Jas úrpaqqa últtyq tәrbie berui yqtimal alashordashylardy aghartu salasynan alastady. Qúpiya qyzmetke erekshe erkindik berdi.  «Últshyldar kәmpeskeleu nauqanyna kedergi keltirdi» degendi bolisheviktik jәdigóilikpen jeleu etip, repressiyalau mashinasyn iske qosty.  Al sovettik solaqay reformalargha kórsetilgen halyq qarsylyqtaryn mýldem qaruly kýshpen basyp-janyshty. Odan jasandy asharshylyqtarymen halyqty milliondap qyryp, kól-kósir qayghy-qasiretke bóktirgen әigili últtyq apatqa úryndyrdy. Jәne sonyng bәrinde de kinәni bolishevizmge tәn kólgirlik oidan qúrastyrghan «tap jaularyna» artyp otyrdy.

Soraqy búrmalaular  júrtty jappay qughyn-sýrginge týsirgen zamanda da, jeke basqa tabynudy әshkerelegen HH partsezden keyingi «jylymyq» kezende de keninen qoldanyldy. Qúrbandardyng atylghan uaqytyn jasyryp, lagerilerde aurudan óldi degen jalghan mәlimetter taratu  әdetke ainaldy. Sonday ótirikti kópshilik sanasyna siniruding bir saldary sol, tipti, qazirgi tәuelsizdik dәuirinde de key kisiler 1938 jyly atylghan Maghjan Júmabaev pen Sәken Seyfullindi óz ólimimen 50-shi jyldary ólgenge balap,  sýiegin sonau mәngi tong basqan aimaqtan izdestirip jýrdi. Bolisheviktik búrmalaulargha bizding keybir zertteushilerimizding de qúlay sengeni sonshalyq, enbekterinde, mәselen, «Alash isi» boyynsha tútqyndalghan belgili ziyalylar Dinshe Ádilovting «satqyndyghy» saldarynan repressiyagha úshyrady deytin qate pikir qorytty. Alayda, Ádilovting OGPU tergeushisine bergen kórsetulerimen múqiyat tanysqan kisi belgili ziyalylar onyng «satqyndyghynan» emes, arnayy qyzmet tergeushisining әdeyi qiystyryp tújyrymdaghan «ayyptaularynan» qylmystyq iske tartylghanyna kóz jetkizedi.  1930 jylghy 21 sәuirde Mәskeude atylghan Dinshe Ádilov – 1917 jyldyng qazan aiynan Alash partiyasy Aqmola oblystyq komiytetining mýshesi bolghan,  1920 jylghy Qazaqstan Sovetterining Qúryltayshy sezinde alghashqy QazSIK qúramyna saylanghan, Ishki ister halyq komissariatynyng alqa mýshesi, halyq komissarynyng orynbasary,  halyq komissary mindetin atqarushy bop istegen memleket qayratkeri, 1925 jyly Últ teatryn (qazirgi Múhtar Áuezov atyndaghy dramteatrdy) qúryp, joqtan bar jasaghan, kәsiby sahna óneri ordasynyng shanyraghyn túnghysh kóterip, qiyndyghy mol eng alghashqy teatr mausymyn  abyroymen ótkergen mәdeniyet qayratkeri.  Ol – enbegin әdil baghalap, esimin óner ordalarynyng yaky oqu oryndarynyng birine beruge әbden layyq túlgha.

Osynday eskerusiz qalyp kele jatqan túlghalardy biylghy jýz jyldyq qúrmetine arnayy ardaqtau sharalaryn jasau jón bolar edi. Búl rette elimizding óner tarihyndaghy erek te dara qúbylys – Qojyqovtar әuletine erekshe nazar audaru kerek.   Áulet otaghasy Qonyrqoja Qojyqov – 1912 jyly jaryq kórgen túnghysh «Álippenin» avtory, ústaz, qazaq azattyq qozghalysynda óz orny bar qogham qayratkeri. Ol Qoqanda jariyalanghan Týrkistan avtonomiyasy Halyq kenesining jauapty hatshysy, Sovettik Týrkistan Respublikasy múghalimder dayarlaytyn oqu ornynyng oqytushysy,  Týrkrespublika Jer-su halyq komissariatynyng jauapty qyzmetkeri, Sovettik Qazaqstannyng ejelgi tarihyn, kóne jәdigerlerin zertteu salasynda eleuli ister tyndyrghan ghylymy qyzmetker boldy. Ýlken terror kezinde ústalyp, 1938 jylghy 17 qantarda Almatyda atyldy. Onyng zayyby Lәtipa  Últ teatrynyng alghashqy sahna bezendirushisi, suretshisi, qoldanbaly óner sheberi, kezinde baspasózde qazaq teatrynyng anyz-adamy dep atalghan túlgha bolatyn. Ekeuining tórt úly bar edi, tórteui de janasha qalyptasyp kele jatqan qazaq óneri tarihynda ózindik óshpes iz qaldyrdy. Túnghyshy Qojahmet – qazaqtan shyqqan alghashqy suretshi, әkesining artynan repressiyalanyp, lageri azabynan erte qaytys boldy. Ekinshi úly Qúlahmet – túnghysh teatr jәne kino suretshisi, ónerge sinirip jýrgen zor enbegine qaramastan, «halyq jauynyn» balasy retinde údayy qysym kórdi. Ýshinshi úly Núrahmet – alghashqy monumentalist-mýsinshi, maydanda auyr  jaraqat  alghandyqtan,  talantyn tolyq asha almady. Al kenjesi Súltanahmet – maydanger-panfilovshy, aghasy Qúlahmetpen birge bastap, ataqty «Qyz Jibekti» týsirgen әigili kinorejisser. Repressiyalanghan últ-azattyq qozghalys qayratkerining otbasynan osynday bes birdey kórnekti óner qayratkeri shyghuy, sóz joq, sýisinip aitarlyqtay eren qúbylys.  Osy úlaghatty әuletti úlyqtau sharasyn oilastyru qajettigi – әldeqashan pisilip-jetilgen mәsele, Alash-Ordanyng 100 jyldyghyn atap ótu auqymynda elimizding oqu oryndarynyn, eldi mekenderinin, beketterinin, yaky qalalaryndaghy kóshelerinin  birin Qojyqovtar әuleti atymen atau súranyp túr.

Alash-Orda men onyng jazyqsyz jazalanghan qayratkerlerin este qaldyru sharalaryn osy mereke auqymynda shúghyl jýzege asyrudyn  tәuelsizdik  tuyn  alyp  jýretin  bolashaq  úrpaq tәrbiyesi ýshin asa qajet ekenin úmytpayyq.

Beybit QOYShYBAEVQazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz

16 pikir