Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Talqy 5815 40 pikir 6 Qarasha, 2017 saghat 04:54

Latyngha qatysty qoghamnyng pikiri eskerilui kerek!

Qazaq qoghamy qyzu talqylap jatqan mәsele bar. Ol - qazaq tilining latyn grafikasyna kóshui.

Preziydentten pәrmen týsip, arnayy qúrylghan komissiya latyn garfikasynyng núsqalaryn әzirleuge kóshkeli beri, kóp júrtqa únaghany bolmady, ras. Digraf núsqasyna óre týregelip nazary bolghannan son, Preziydentting qarauyna apostrofty әlipbii kórsetildi.

Apostrofqa qatysty da týrli pikirler aityluda. Anyghynda úzyn-yrghasy otyz eki әripting toghyzyn ýtirlep bergen komissiya júmysy әli ayaqtalghan joq. Degenmen, Preziydent jarlyqqa qol qoydy. Qazaq tili 2025 jyly latyn grafikasyna tolyghymen kóshedi. Bitti.

Al әleumettik jeli qoldanushylar men qoghamnyng sergek sanaly azamattary ýtiri kóp әlipbiyding búl núsqasyna kónil tolmaytyndyghyn anghartty.

Kýni keshe ghana Senat spiykeri Qasym-Jomart Toqaev ta óz pozisiyasyn bildirdi. Onyng oiynsha últtyq komissiya qoghamnyng pikirin eskerui qajet.

Qasym-Jomart Kemelúly ózining "Tvitter" jelisindegi jeke paraqshasynda bylay dep jazdy:

"Últtyq komissiya latyn әlipbii boyynsha mardymdy úsynystardy eskerui qajet".

Toqaevtyng "tviytin" qogham belsendiler men sayasatkerler de qoldap otyr.

Mysaly, "Qasekenning pikirin biylik eskerse...Jana ýtirisa əlipbiyge "janghyrtpash əlipbi" desek jarasa ma? Janghyru men janyltpashtyng qosyndysy..", deydi sayasattanushy Aydos Sarym.

Al sayasattanushy Erlan Sayyrov ózining "Feysbuktegi" paraqshasynda:  "Sonymen apostroftyng seni ýzile bastady..." dep jazady.

Jalpy apostrafqa qatysty A.Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory Erden Qajybek myrza da ózining pikirin bildirgen bolatyn.

Erden Qajybek:

-Mәsele latyngha ótude emes. Kóp adamdardyng oiynsha, tildik reforma - әrip auystyrumen shektelu dep. Mәsele - qazir ruhany janghyru degen ýlken betbúrys bastaldy ghoy. Búl tól dýniyemizdi týgendeu degen sóz. Al bizding býkil ruhaniyatymyzdyng bel ortasy - til. Til manyzdy forma. Barlyghy da tilmen bastalady, tilmen ayaqtalady. Al qazirgi bizding tilimizding kýii jaqsy emes. Til mamandary 20-30 jyldan beri qaqsap keledi ghoy. Qazirgi tilmen (kirilisamen-red.) sauatty jazu mýmkin emes, sondyqtan til búzyp jazu kóbeydi. Óitkeni tildik zandylyqtarymyz aralas.

Qosarly tanbamen, qos әrippen jazu mening úsynysym degendi Elbasy ózi aitty. Yaghni, jana dýnie izdemey, bar latynmen jazu. Biraq, latyndy qoldanatyn kóp elde bar, dәstýr bolyp ketken tәsil. Biraq, halyqqa únamaghan son, Elbasy da óz pikirin týbegeyli ózgertip, qazir basqa tәsildi qoldandyq. Búl - dәiekshe arqyly jazu. 

Elbasynyng aitqan qúndy oiy bar. Ol - tildik reforma jasalyp, iske asyrylghan jaghdayda, birde-bir tútynushygha qiyndyq tudyrmauy kerek dedi. Erkin, onay boluy kerek.

Ol ýshin ne isteu kerek? Ol ýshin -ghylymy metodikalyq bazasyn dúrystap jasau kerek. Jәne dayyndyq, synaq, aprobasiya kezenin jaqsylap ótkizu kerek.

Nýkte qoyyldy, júmys bitti dep oilaydy kóp júrt. Kerisinshe, búl júmystyng alghashqy kezeni ghana. Qazir el jeke dara dybystardy, tanbalardy ghana kórip otyr. Ár dybys buyn qúramynda, әr buyn sóz qúramynda, әr sóz sóilem qúramynda, әr sóilem mәtin qúramynda qalay bolady?.. Osynyng barlyghy tolyq zerttelip bolghannan keyin ghana qorytyndy shygharugha bolady.

Búl býgin-erteng qabyldanayyn dep otyrghan joq. Dayyndyq júmystarynyng ózine 2-3 jyl uaqyt berip otyr. Tipti, osy núsqa halyqqa ynghaysyzdyq tudyratyn bolsa, әlbette ózgertuler engiziledi.

Erghaly Berikúly

Abai.kz

40 pikir