Beysenbi, 21 Qantar 2021
Anyq 5554 6 pikir 26 Qazan, 2017 saghat 12:24

Tolybay synshy turaly anyz qyrghyz tarihynyng qaynar kózi

Qazaq «bir joqty bir joq tabady» deydi. Keyde bir oida joqta erte zamannyng qazyna deregine kez bolasyz. Belek Soltonoevtyng «Qyzyl qyrghyz tarihy» kitabyn aqtaryp otyryp «Tolybay synshy» degen taraushagha kez boldyq.  Bizding oiymyzsha «Tolybay synshy» turaly anyz qyrghyz tarihynyng eng kóne kezenderine sholu jasaugha mýmkindik beredi. Ekinshi jaghynyn búl anyz qazaq jәne qyrghyz halyqtarynyng arasyndaghy tarihy baylanys turaly dúrys kózqarastyng qalyptasuyna de septigin tiygizse kerek. Tómende sol mәtindi tolyq beremiz:

«Kyrgyzda Asan Kaygynyn sózý degen lakap bar, munun zamanyn kazaktar Orol jagynan Balkash kólýnýn ailanasyna janydan kelip ornop, Janybektin zamany boluu kerek (1450-1460-jyldarda), kyrgyzdar munun zamanyn Asan Kaygynyn zamany deyt. Bir jyldarda kar kalyng týshýp, jut bolgondo Asan Kaygy aitkan:

Kuyrugu jok, jaly jok

Kulan baykush kantty eken?!

Boorunda butu jok

Jylan baykush kantty eken?! -

dep kaygyrgan. Oshol Janybektin zamanynda bolgon kishiyler: Asan Kaygy, Tolubay Synchy, Jeyrenche Chechen.

El turgan jerin jaktyrbay, jakshy jer izdep tapkyn dep Tolubaydy jumshagan. Tolubay jelmayan miniyp, jer synap jýrýp, Anjiyanga kelip aitkany:

Jigity jilik albagan

Karysy karap turbagan, - emgektýý jer eken dep aitkan. Andan Ysykkólgó keliyp:

Kerme - kerme - kerme too

Otu-chóbý jok turup,

Maly semiz Kermetoo.

Upa, endigy jok turup,

Kyzy suluu Kermetoo.

Talaasy kól, takyr chól, - degen.

(Kermetoonun kýýsý dep, kyrgyzdyn kyz-keliny temir komuzga salyp kagat). Andap Chýigó keliyp, «Telegeyy tegiyz, kóchpós tam, óný sary, kózý kók oruska talash jer eken», — dep andan IYlege keliyp:

Kýdýr-kýdýr kumdak chól,

Arasynan akkan sel,

Ayagy deniyz, dayra, kól

IYlenin bashy charal

Tógórógý chalkar bel,

Tulpar mipiyp, tuu ashtap,

Chalkyp jatsa kalyng el.

Toosu shiyber, tokoy-cher

Kýndórdýn kýný bolgondo

Aydap chygar kanday el.

Kytay menen chýrchýtkó talash jer eken, zordon-zor chygyp, elden, jerden chukuldatyp koyor týrý bar eken der óttý. Andan ótýp Saryarkaga baryp bash-ayagyn tekshy kydyryp jýrýp aitkany:

Betege belden buralyp,

Tush-tushtan tunuk suu agyp,

Tulpar miniyp, kush salyp,

Endegey tartyp el ósýp,

Tarchylyk zaman kelgende

Ely keter sandalyp —

dep, andan ótýp, dalay-dalay jer, suunu aralap kórýp jaktyrbay, eng sonunda Jiydelýý Baysyndy jaktyryp bashka el kóchýp ketishke oozunganda, konurat degen eldy ala ózý kóchýp ketken. Azyr da Tajikstanda Baysyn degen jer bar, boljolu oshol boluu kerek. Bul Asan Kaygy, Tolubay Synchynyn sózý dep kyrgyzdyn jomokchulary (skazochniyk) bir dalay kóp kylyp aitat. Birok menin bilýýmchó alar ancheyin kyial sóz jana bashka tiyishsiz sózdór kep bolgondugunan toluk jazylbady».

Belek Soltonoevtyng paydalanghan qyrghyz auyz әdebiyetining núsqasynda Asan qayghy men Tolybay synshy obrazdary naqty jiktelmegen. Mәtinnen biz Asan qayghy aitty deytin sózderding Tolybay synshygha telinip ketkenin kóremiz.  Negizgi qortyndy bireu bolsa kerek, foliklorlyq tekste atalatyn eki qaharman da erte zamannyng túlghalary. Eger biz qazaq auyz әdebiyetine núsqalaryna sýienetin bolsaq, onda Asan qayghy Altyn Orda zamanynda ómir sýrgen memleket qayratkeri deuge bolady, al Tolybay synshy tym erte zamannyng qaharmany. Onyng ýsh týrli dәleli bar.

Birinshisi, Tolybay qazaqtyng ishindegi qanjyghaly taypasynyng týp atasy delinedi, al qanjyghaly tek qazaq qana emes, ózge de týrik júrtynyng arasyna keng taraghany ózbek, qaraqalpaq ishindegi qanjyghalylardyng mysaldarymen anyqtalady. Qanjyghaly atauy qanlymen baylanysty ekeni de anyq bolsa kerek, sebebi ekeuining de týbirinde «qan», yaghny qúrghaq dala, shóleyt  degen úghym  túr, al «jygha» - biylikting simvoly ekeni belgili («jyghasy qisaymasyn» t.b.).

Ekinshiden, Tolybay oghyz týrikterining ruhaniyatynda  erekshe oryn alatyn, qazaqta anyz týrinde saqtalghan  Kóroghly batyrdyng atasy delinedi. “Kórúghly jyrynyn“ qazaq ishinde aitylatyn eski núsqalary: Bastayyn Kórúghlynyng hikayasyn, Týrkimen tekejәumit deydi zatyn. Ákesi Kórúghlynyng Raushanbek, Tolybay arghy әkesi atalatyn» dep bastalady.  Kóroghly oqighasy qazaq jerinen tym erte zamanda, yaghny protooghyzdyq dәuirde  bastalyp, óz jalghasyn Kishi Aziyada tapqan.

Ýshinshiden, Tolybaydyng әngimesi alghashqy jylqyshy qauymdardyng zamanynda payda boldy desek te qatelespeymiz. Taghdyry da, tarihy da jylqygha baylanysty Euraziya úly dalasynyng baqtashy halyqtarynyn  arasynda tek synshylyq ónerding ghana emes, synshylyq turaly әngimelerding de kóp saqtaluy zandy.  Al osy synshylardyng ishinde airyqsha Tolybaydy ataydy: «Tolybay   úrandy  Qanjyghalygha  úran  bolghan  Tolybay  ataqty  synshy  eken. Jýirik  synaydy  eken,  synaghany  bir qalt  ketpeydi  eken   desedi».  Aydalada  jatqan  qu  basty kórip “jәi  jylqynyn  basy  emes, tirliginde   dýbiri  jer  jarghan   túlpardyn  basy  eken” dep jylaytyn Tolybay synshynyng balasynyng әngimesi bәrimizge belgili.

Rashiyd-ad-din alghash jinaqtaghan Týrik halyqtarynyng eski shejire núsqalarynda qyrghyz atauyn biz Sibir aimaghynan, onyng ishinde Eniysey ózeni boyyndaghy Kem-kemjiut arasynan kóremiz.  Al endi olardyng shyghu tegin Hiuanyng ataqty hany  Ábilghazy bahadýr Oghyz hanmen baylanystyrady. Tarihshynyng pikirinshe Qyrghyz Kene, Kóne, Torbatly, Gereyli, Súltanly, Oqly, Kókli, Sushyly, Harasanly, Jýrinshi, Jamshy, Túrymshy, Qoy, Súrqy siyaqty Oghyz hannyng kóp nemerelerining biri. «Oghyz hannyng alty úlynyng jogharydaghy nekeli әielderinen basqa kýnderinen tughan taghy da jiyrma tórt balalary boldy, olardyng qaysysy kimnen tughany mәlim emes»  deydi Ábilghazy han.

Osynday mәlimetterge sýiene otyryp biz qyrghyz eli әuel basta Oghyz qauymdastyqtaryna bir qatysy bar dep esepteymiz. Qyrghyz shyghu tegi men atauy da ózderining kóne foliklorynada aitylatyn «qyryq qyz ben qyzyl itten emes», qyr oghyz, yaghny tau arasyn jaylaghan oghyzdyng eli degen maghyna berse kerek.  Ábilghazynyng «kýnnen tudy» degen sóz» qyrghyzdardyng oghyz qauymdarynyng ishki qúramyna emes, kerisinshe syrtqy qúrylymdaryna engenin anyqtaydy degen pikirdemiz.  Eger biz tarihy derekterden oghyzdyng basty qauymdaryna qatysty «ishki oghyz» (ishguz, skuz, skiyf) atauyn kezdestirsek,  onda qyrghyzdyng «Qorqyt ata» kitabynda aitylatyn syrtqy oghyzdardyng arasynda bolghany.

Qyrghyzdar turaly derekterding kóptep kezdesetin uaqyty Shyghys Týrik qaghanatyn dәuirlep túrghan kezeni. Qyrghyzdar osy qaghanattyng qúramynda bolghany Orhon-eniysey jazbalarynda dәleldenedi. Búl jazbalargha qaraghanda 710 jyldary  Bumyn qaghan, Kýltegin men Tonykók bastaghan auyr qol Sibir aimaghyna ýlken joryq jasap, birtalay eldi, sonyng ishinde qyrghyzdardy da jazalaghan. Qyrghyz taypalary arasynda tynyshtyqtyng saqtaluyn baqylaushy Shyghys Týrik qaghandyghynyng әskeri ornalastyryldy. Jazalau sharalarynan keyin shet jaylaghan qyrghyzdargha edәuir derbestik berildi. Keyinnen Shyghys Týrik qaghanaty әlsiregen uaqytta, onyng qúramyndaghy taypalarmen birge qyrghyzdar da óz betinshe tarihy sahnagha shyqty. V.Bartolid «kirgizskoe velikoderjaviye» dep atalghan búl ghasyrda  jauynger qyrghyz taypalary  20 jylgha sozylghan qyrghyn soghystyng nәtiyjesinde Ýshinshi Týrik, nemese Úighyr qaghanaty atalatyn memleketti qúlatty. Qyrghyz atty әskeri 840 jyly Orhon boyyndaghy Qarabalghasyn qalasyn tas-talqan qylyp shapty.  Ortalyq Aziyagha basa kóktep kirip, ondaghy otyryqshy úighyr qalalary men kóshpeli taypa mekenderine 847 jylgha deyin oiran saldy. Osylaysha  negizinen oghyz taypalary qúrghan, ghún memlekettik dәstýrin jalghastyrghan Bayyrghy Týrik órkeniyeti ómir sýrui bir jola toqtatyldy. Búl jaugershilik Ortalyq Aziyada «qyrghyz qyrghyny» degen atpen este qaldy. Saha halqy "kyrgys uyete" ataydy (vek boyniy, rezniy).  «Manas» jyrynyng alghashqy núsqalary osy kezenning jemisi. Qazaq arasyndaghy «eski qyrghyzdar» sol  kezennen qalghan estelik.

«Qyrgys uyete» kezeninde qyrghyzdyng ózi shilding boghynday shashyrap, bir sheti Altaygha endi, bir sheti Aral boyyna estek arasyna bardy, bir sheti Sibirde qaldy. Osy sebepti sol dәuirding kuәsi Mahmút Qashqary qyrghyzdardy  kóptegen qatardaghy týrik tektes taypalardyng arasynda ataydy: «Rúmgha bәrinen jaqyn ornalasqan taypa bajanaq, onan keyin qyfjaq, oghúz, iyәmәk, bashghyrt, basmyl, qay, yabaqu, tatar, qyrqyz taypalary. Qyrqyzdar Shyngha jaqyn ornalasqan. Onan beri jigil, tohsi, yaghma, oghraq, jarúq, jomúl, úighyr, tanút, hytay taypalary”.

Shynghys dәuirine qatysty derekterde de qyrghyzdar belgili derjava qúrghan halyqtardyng arasynda emes, qayta qarapayym orman halyqtarynyng arasynda jýr. Derekterde Qyrghyz jәne Kem-kemjiut ataulary qatar atalady.  Búl ataulardy ortaghasyrlyq tarihshylar әueli jer atauy esebinde qoldanady. Mysaly Rashiyd-ad-din jazbasynda «Qyrghyz jәne Kam-kamdjiut qatar jatqan eki uәlәiat, olar ekeui birigip bir úlysty qúraydy» deydi.  «Kem» degen sóz ejelden Enesay ózeni manyn jaylaghan el ýshin ózen degen maghynany bildiredi. Búl jerdi negizinen qyrghyzdar mekendegen. Onyng bir shekarasy tayjuyt eli meken qylghan Selengi bolsa, ekinshi jaghy barghu, túmat, kori, bayauyt atanghan elder. Rashiyd-ad-din «Kem-Kemjiuytting bir jaghy nayman elining jaz jaylaytyn jazyqtary men qys qystaytyn taularymen shekaralas deydi». Búl naymandar qazirgi kýnde bizding soltýstiktegi jaqyn kórshilerimiz Altay teleuitterining jәne Tuva halyqtarynyn  ishinde kezdesedi. Zamanynda naymandardyng qyrghyzben әrdayym soghysyp otyrghany belgili. Jazba derekterde búl dәstýrli jaugershilik qara qytaylardyng zamanynda  bastalyp, naymandarda óz jalghasyn tapty deydi.

Qyrghyzdyng Sibirde qalghany Resey otarshyldyghy kezinde  qatty qarsylasyp, keyin Jonghariya qúramyna kirgeni belgili. Sibirde qalghandary qyrghyzgha erteden kórshi bolghan, ózgeler «qyshtym» dep ataytyn, otyryqshy hakas qauymdary ghana. Altaygha qonystanghan qyrghyz taypalary jergilikti ghún qauymdarynan qalghan tólengittermen aralasty. Olardyng bir bólegi 1326-1329 jyldary Mogholstan handarynyng yqpalymen Alataugha kóshirildi de ýisin taypalarymen aralastyqqa týsti. Búl mәselelerdi Myrza Haydar Dughlaty shygharmalarynan anyqtalady. Mogholstan tarihy sahnasynan ketken song qyrghyz taypalary Qazaq handyghynyng qúramyna endi.

Qoryta kelsek Tolybay synshy turaly anyzdar Euraziya halyqtarynyneng ejelgi jәne ortaq múrasy. Uaqyt jaghynan shamalasaq búl anyzdar jylqyny Kishi Aziyagha alghash tanystyratyn Het (Hetta) dәuirine baratyny anyq. Búl anyzdyq derekter qyrghyz arasynda qalay saqtaldy degen әngimege kelsek, onda protooghyzdar, yaghny saq-ishguz (skiyf) dәuirine qaray boylau kerek. Ishguz degenimiz ishki oghyzdar ekeni anyq, al ishki oghyzdardyng qanly ekeni anyq bolady.  Endeshe sol dәuirde qyrghyzdyng atalary «qyr oghyzdary» atanghan boluy kerek degen boljam úsynamyz. Endi kelip qyrghyz auyz әdebiyetine Asan qayghy obrazy qalay endi desek, onda biz Altyn orda dәuirindegi noghayly atalatyn taypalardyng qyrghyz etnogenezine әseri turaly aituymyz kerek. Mýmkin búl boljamdar bizge deyin de bireuler tarapynan aitylghan bolar,  endeshe Tolybay synshy turaly anyz osy boljamnyng dәiekti dәleli ekenin eskertkimiz keledi.

Artyqbaev Jambyl Omarúly

tarih ghylymdarynyng doktory, professor

L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti

Abai.kz

6 pikir