Seysenbi, 19 Qantar 2021
Auys-týiis 4619 9 pikir 26 Qazan, 2017 saghat 11:06

Esimov endi qayda barady?

 

EKSPO ayaqtaldy, Esimov endi qayda barady? BAQ ókilderi әredik osy saualgha jauap izdep qoyatyndy shyghardy. Ahmetjan Smaghúlúly 1950 jyly 15 jeltoqsanda Almaty oblysy, Qaskeleng audanynda jaryq dýnie esigin ashqan jan. Onyng qazirgi jasy demeseniz (67),  jaghyrapiyasy taghy bir «shyndy» baghyndyrugha jarap-aq túr. Jaghyrapiyasy ghana emes, jalpy ómirbayany órleu ýstinde kele jatqanyn kórsetetin búl adam EKSPO-men entigin basyp, toqtap, toqyrap qalatyngha úqsamaydy. Onyng ýstine keyingi birer aidyng auqymynda jarnamasy da kýsheyip ketti. Áriyne, Esimov turaly kýpinip jazylghan jarnama maqalalardyng artynda jantorsyghy esepti Kuyanov deytin kýshenshekting otyrghany anyq. Olay deuimizge sebep: jarnama tym olaq jasalyp jatyr. IYә, Esimovting piarynan baspasóz salasynda eskirip qalghan adamnyng qoltanbasyn kóru qiyn emes. Áytse de, 1983 jyly «Leniyn» sovhozynnyng diyrektory bolghan Esimovke aspan astyn toltyrghan ózi jayyndaghy әlgindey madaq sózder únaytyn bolsa kerek, ýndemeydi. Jә, arnayy mamandandyrylghan halyqaralyq kórmening shash etekten kelgen sharuasyn ayaqtaghan song kimning de bolsa, jyly lepes estuge qaqysy bar shyghar. Bizding de Ahmetjan Smaghúlúlyn orynsyz synap-mineuge qúlqymyz joq. Kishi Ermegiyaevting neshe jyl otyryp shashyp-tókken dýniyesin rettep, istemegenin istep, jónge keltirgen azamatqa Elbasy da, el de riza. Bizde elding yqylasynan búryn Elbasynyng rizashylyghyna bólengen adam endige qyzmet babymen ósui kerek. Esimov te sóitui mýmkin. Búl rette tómendegidey boljamdar bar.

1.Esimov – premier-ministr

Keshegi Sovettik Qazaqstanda atqarghan azdy-kópti qyzmet lauazymdaryn bylay qoyghanda, Ahmetjan Esimov Tәuelsiz Qazaqstanda da biraz jerge barypty. Qaranyz: Ol - 1992 jyldan - Almaty oblystyq әkimshiligining basshysy. 1994 jyldan - QR Premier-ministrining orynbasary. 1996 jyly - QR memlekettik hatshysy, QR Premier-ministrining birinshi orynbasary - Memlekettik qarjy salymdar komiytetining tóraghasy. 1998 jyly - QR Preziydent Ákimshiligining jetekshisi. QR Beniluks memleketterindegi Tótenshe jәne Ókiletti Elshi. 2001 jyly - QR auyl sharuashylyghy ministri. 2002 jyly - QR Premier-ministrining orynbasary - auyl sharuashylyghy ministri. 2004 jyly - QR Premier-ministrining orynbasary. 2006 jyldyng qantar aiynan - QR auyl sharuashylyghy ministri. 2008 jyldan 2015-ke deyin  Almaty qalasynyng әkimi. Endi ne qaldy? Ýkimet basshysynyng oryntaghy qaldy. Alayda, Nazarbaev biyliktegi ýshinshi buynnyng ókilderin ghana Ýkimet basshylyghy men qúramynan kórgisi keletinin bayqatyp jýr. Óz qatary qaltyldap qausay bastady. Olardyng júmys stiyli de, oilau mýmkindigi de eski. Zamananyng jana talaptaryna jauap bere almaydy. Ony aitasyz,  biylikke 91 jyly kelgen "Ninety one" tobynyng kóbi qazir toban ayaq. Jýris-túrysy da, kýsh-quaty da sarqyldy, shau tartty. Qansha jerden qayratty bolghanymen Esimov te eski gvardiyanyng mýshesi. Bәrin bylay degende, 40 pen 50-ding arasyndaghy qylshyldaghan jigitterden qúrylghan Ýkimet basshylarynyng halyqaralyq jiynyna jetpistegi Esimovti jiberip qoyyp, qarap otyrudyng ózi ynghaysyzdau ghoy. Joq, myrzalar, bolmaydy. Uaqyt ótip ketti.

2.Esimov – Mәjilis tóraghasy

Búl endi jobagha eptep keletin boljam. Óitkeni Smaghúldyng úly at izin salmaghan memlekettik qyzmettegi sala osy eken. Serik Ahmetovtyng abaqtydan shyghuymen jәne onyng sayasattaghy әm ómirdegi túraqty opponenti Núrlan Nyghamtullinning ainalasynda bolyp jatqan әngimelerding qisynyna salsaq, Ahang salyp úryp Mәjilisting tórinen bir-aq shyghuy mýmkin. Mәjilis tóraghasy – Konstitusiya boyynsha ýshinshi adam. Biraq, búl jerde de bir kәkir bar. Preziydent, Senat tóraghasy, Mәjilis tóraghasy, qazaqsha belden basyp aitqanda, bir aimaqtan bolmauy kerek. Endeshe әzirge Esimovke spiykerlikting auyly alys. Kórip otyrsyzdar, búl joba da iske aspaytyn siyaqty.

3. Esimov – «Samúryq – Qazyna» últtyq әl-auqat qorynyn» tóraghasy

Búl da yqtimal boljamdardyng biri. Eger Esimovting bir kezderi Memlekettik qarjy salymdary jónindegi komiytetti basqarghanyn eskersek, «Samúryq-Qazynanyn» kiltin qolyna alugha ynghayy keletinge úqsaydy. Taghy bir sózdi, yaghni, Ómirzaq Shókeevting Almaty qalasyna әkim bolyp taghayyndaluy mýmkin deytin úzynqúlaqtyng әngimesin den qoysaq, qordyng basshylyghy Ahmetjan aghagha búiyrsa, búiyryp ta qalatyn shyghar...

4. Esimov – qazaqstandyq EKSPO-nyng túraqty tóraghasy

«EKSPO-2017» tәmamdalghanymen kórmening júmysy tolyghymen bitken joq. Bitpeydi de. Bәlkim, ony endi bastaldy dep aitqan jón shyghar. Óitkeni, әlem – «Jasyl ekonomikanyn» jaghynda, dýniyening júrty  qazir balamaly quat kózin izdep jantalasuda. Múnay, gaz, uran, kómir qory mol bolghanymen Qazaqstan da qadariy-qalinshe Kýnnen, jelden elektr quatyn óndirip, «jasyl ekonomikanyn» jaynaghan baghynda otyrudy qalaydy. Demek, «jasyl ekonomika» taqyrybymen halyqaralyq kórme ótkizgen Qazaqstan búl isti әriqaray jandandyra týsui kerek. Kórmening jýzdegen, myndaghan turisterdi qabylday alghan ghimarattary men ainala at shaptyrugha bolatyn aumaghyn ghylymy izdenisterding sheberhanysy men zerthanasyna ainaldyrugha әbden bolady. Jataqjaylardy jas ekologtar men tehnologtargha, IT mamandar men «jasyl ekonomika» taqyrybynda jazugha beyimdelgen jurnalisterge berip, iygilikke ainaldyru da qazirgi tóraghanyng qolynda. Sheteldik myqtylarmen osy jerde bas qosyp, kenes qúru da Esimovting iykemdiligi men eptiligine baylanysty. Osynou mýmkindikti paydalana almasa, EKSPO-nyng tóraghalyghy  Ahannyng «aqyrghy әni» boluy ghajap emes. Al, búl endi bizding boljam.

Dәuren Quat

Abai.kz    

 

 

 

 

 

 

9 pikir