Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
Bilgenge marjan 6301 11 pikir 26 Qazan, 2017 saghat 09:42

Baytúrsynúlynyng dәiekshesi men apostrofty shatastyrmayyq

 

Elbasy N.Á. Nazarbaev 2017 jyldyng ayaghyna deyin ghalymdardyng kómegimen, barsha qogham ókilderimen aqyldasa otyryp, qazaq әlipbiyining jana grafikadaghy birynghay standartty núsqasyn qabyldaudy Ýkimetke tapsyrghaly beri qyzu júmystar jýrgizilude.

Osy uaqytqa deyin eki joba úsynylsa, ekeui de týimetaqtadaghy 26 tanba negizinde jasalghan. Birinshi úsynylghan joba qazaqtyng (dauysty, dauyssyz) tól dybystaryn  digraftar arqyly tanbalaugha negizdeldi. Alayda búl joba halyq arasynda qoldau tappaghan song tól dybystarymyzdy apostrof arqyly tanbalaugha negizdelgen ekinshi joba tanystyryldy. Búl jobany úsynushylar últ janashyry A.Baytúrsynúlynyn: «Tól dybystardy bergen jaghdayda dәieksheni paydalanghan jón», – degen sózin algha tartty. Týimetaqtadaghy 26 tanbagha layyqtalyp jasalghan búl jobanyng da kemshiligi jeterlik. Onyng basty sebebi joba avtorlarynyng A.Baytúrsynúly dәiekshesi men týimetaqtadaghy apostroftyng tabighatyn baghamday almauynda bolsa kerek. Bile bilsek tóte jazudaghy dәiekshe men apostroftyng aiyrmashylyghy jer men kóktey.

A.Baytúrsynúly «Tól dybystardy bergen jaghdayda dәieksheni paydalanghan jón» degende jinishke dauysty [ә], [ó], [ý], [i] dybystaryn ghana menzegen bolatyn. Yaghny juan dauysty a, o, ú, y dybystarynyng jinishke synarlarynynyng tanbalaryna ghana qoldandy. Mysaly  [a], [o], [ú], [y] dybystaryn  ا, و, ﯗ, ى tanbalarymen berse, osy dybystardyng jinishke synarlary ә, ó, ý, i dybystarynyng tanbalaryn juan synarlarynyng tanbalary aldynan dәiekshe belgisin qoi arqyly  ءا, ءو, ءﯗ, ءى dep berdi (Mysaly, ar – ار, әr – ءار; or – ور, ór - ءور; úr - ﯗر, ýr - ءﯗر; ys – ىس, is - ءىس).  Osy tórt әripten basqa әripke qoldanylghan joq. A.Baytúrsynúlynyng kóregendigi sol, búl әripter bir sózde birneshe ret kezdesse әr әripting aldynan jeke-jeke qoymay dәiekshe belgisin sol sózding aldynan bir-aq ret qoydy. (Mysaly, óshirdi - ءﯗشىردى). Sonymen qatar qúramynda ýnemi jinishke aitylatyn [k], [g], [e] dybystary bar sózderdegi [ә], [ó], [ý], [i] dybystarynyng tanbasyna dәiekshe belgisi qoyylmady (Mysaly, ónshen - وﯕﺸﻪڭ,  tirshilik - تىرشىلىك).

Dәiekshe belgisi arab grafikasyna tәn belgi bolghandyqtan búl belgi tóte jazumen berilgen mәtinderde kózge oghash kórinbeytin. Soghan qaramastan dәiekshening qoldanylu jiyiligin barynsha azaytudyng jolyn tapty.

Al apostrof aghylshyn jәne latyn grafikasyn qoldanatyn ózge de batys tilderine tәn tanba. Ol tilderdegi qoldanylu jiyiligi óte az bolghandyqtan mәtin ishinde oghash kórinbeydi. Oghan aghylshyn, fransuz, t.b. batys tilderindegi mәtinderge qarap kóz jetkizuge bolady.

Keyingi jobanyng da kemshilikteri jeterlik. Jobada basy artyq kirme dybystargha arnayy tanbalar berilgen jәne [ә], [gh], [iy], [y], [n], [ó], [sh], [ch], [ý], [u] dybystary apostrof arqyly a', g', i', n', o', s', c', u', y' tanbalarymen berilgen. Kiril әlipbii arqyly eki týimeni basyp jazatyn ón sózin  búl әlipby arqyly tórt týimeni basyp o’n’ dep teremiz. Bes týimeni basyp jazatyn ónshen sózin toghyz týimeni basyp o’n’s’en’ dep teremiz. Ýtirlerden kóz sýrinetini sonshalyqty búl joba arnayy maqsattarda qoldanylatyn fonetikalyq jazugha kóbirek úqsaydy. Búl dybystar qazaq tilinde jii kezdesetindikten apostroftyng da qoldanylu jiyiligi kóbeyip, mәtinder kózge oghash kórinetin bolady. Týbir sózderdi bylay qoyghanda jogharydaghy dybystardyng kópshiligi jalghau, júrnaqtarymyzda kóptep kezigetin dybys tanbalary. Apostrof jeke tanba bolghandyqtan jazudaghy ýnemdeu prinsiypine qayshy kelip, mәtinderimiz birshama úzaratyn bolady. Qysqasy búl joba qabyldanar bolsa qazaq mәtinderindegi tól sózderimiz apostroftardyng qúrsauynda qalatyn týri bar.

Búl әlipbiymen qalta telefonyndaghy SMS-ting mәtinin retteymin deu de bos әureshilik dep bilemiz. Qaltafonynda kiril qazaqshasy bar tanystarym men әriptesterimning ózderi ardaqty «әje», «әke» sózderin «aje», «ake» dep jazyp jýrgende, jana latynshamen apostroftyng týimesin arnayy basyp a'je, a'ke dep teretinderine kýmәnimiz bar. Bes әripten túratyn ónshen sózin onshen dep terip jýrgender o’n’s’en’ dep toghyz týimeni terip otyrmas. Osylaysha o’n’s’en’ sózi onsen-ge ainalady. Uaqyt óte kele tilimizdi [ә], [gh], [y], [n], [ó], [sh], [ý], [u] dybystarynan aiyratyn joba. «Til taghdyry – últ taghdyry» deymiz. Osylaysha bir últtyng taghdyryn shóngedey (s’o’n’ge) ghana bir apostrofqa jyghyp bermekpiz be?!

Qysqasy búl jobadaghy apostroftyng A.Baytúrsynúly dәiekshesimen mýldem baylanysy joq. Apostrof әripterge jón-josyqsyz qoyyla bergen. Eshqanday da logika joq. Búl apostrofta dәiekshedegidey belgili bir ereje de joq. Sondyqtan búl joba da qoghamda teris pikir tudyruda.

Qazaq әlipbiyin jasauda kemenger A.Baytúsynúlynyng ózi dәiekshemen ghana shektelmegen. Dәiekshe tura kelmeytin dauyssyz dybystarymyzgha arab grafikasynan digraf nemese ligatura qúrastyrghan joq. Onday dybystarymyzdy tanbalau ýshin kólbeu syzyq, qúsbelgi, ýsh noqat sekildi t.b. birneshe diakritikalyq belgilerdi qoldanghan. Mysaly [n] dybysyn ك әrpining ýstine ýsh noqat qong arqyly ﯓ tanbasymen, [g] dybysyn ک әrpining ýstine kólbeu tayaqsha qong arqyly گ tanbasymen, [p] dybysyn ب әrpining astyna eki nýkte qosyp ýsh nýkteli پ tanbasymen berdi. Últ janashyry osylaysha kompiuter damymay túrghan XX ghasyrdyng basynda-aq sol kezdegi tehnologiyany qazaq tiline beyimdedi. A.Baytúrsynúlynyng tóte jazuy óz zamanynda arab grafikasyn qoldanatyn ózge de týrki halyqtarynyng әlipbiyleri arasyndaghy eng ozyq әlipby sanalghany belgili.

Álipby jasauda diakritikalyq belgilerden qashqaqtaudyng reti joq. Tól dybystardy diakritikalyq belgiler arqyly beru A.Baytúrsynúlynda ghana emes әlemdik tәjiriybede bar dýniye. Mysaly, latyn grafikasyn qoldanatyn ispan tilinde eki әripte (ç, ñ), shved jәne fin tilderinde ýsh әripte (å, ö, ä), nemis tilinde ýsh әripte (ü, ö, ä), italiyan tilinde bes әripte (ì, è, ò, à, ù), fransuz tilinde bes әripte (é, è, ç, à, ù), týrik tilinde bes әripte (ğ, ü, ş, ö, ç), venger tilinde toghyz әripte (í, ö, ü, ó, ő, ú, ű, é, á), , latysh tilinde on bir әripte (ū, ē, č, ž, š, ķ, ģ, ņ, ī, ā, ļ), litva tilinde toghyz әripte (ą, č, ę, ė, į, š, ų, ū, ž), malita tilinde tórt әripte (ċ, ġ, ħ, ż), rumyn tilinde bes әripte (â, ă, î, ș, ț), slovak tilinde on ýsh әripte (ľ, š, č, ť, ž, ý, á, í, é, ú, ä, ň, ô), sloven tilinde bes әripte (š, đ, ž, č, ć), horvat tilinde bes әripte (š, đ, ž, č, ć), cheh tilinde on bir әripte (ě, š, č, ř, ž, ý, á, í, é, ú, ů), eston tilinde tórt әripte (ü, õ, ö, ä) bar.

Búl tilderding arasynda damyghan ýlken segizdikke kiretin elderding (Germaniya, Fransiya, Italiya) tilderi de,  BÚÚ-nyng resmy tili sanalatyn fransuz, ispan tilderi de bar. Últtyq dybystarynyng diakritikalarmen әrlengen tanbalary damyghan segizdikke kiruge de, tilderining BÚÚ-nyng resmy tili boluyna da kedergi bolghan joq. Tipti keybir Shyghys Europa tilderinde últtyq dybystaryn tanbalau ýshin onnan asa әripke әrtýrli diakritikalyq tanbalar qosylghan.

A.Baytúrsynúly atyndaghy til bilimi instituty «Jana últtyq əlipby negizinde qazaq jazuyn reformalau: teoriyasy men praktikasy» atty újymdyq monografiyasyn jaryqqa shyghardy. Birneshe jyldyq qajyrly enbekting nәtiyjesinde institut mamandary latyn grafikasy negizinde «Últtyq әlipbi» jobasyn dayyndaghan bolatyn (kestede). «Bir dybys – bir tanba» qaghidasyna negizdelgen búl jobany tandauda qazaq jazuyn reformalaudyng keshendi ghylymiy-teoriyalyq jəne praktikalyq məseleleri taldanyp, əlipby auystyrudyng otandyq tarihy men sheteldik təjiriybesi saralanghan. Kəsiby mamandyghy jazumen baylanysty sarapshylyq topqa jýrgizilgen lingvistikalyq eksperiyment qorytyndysyna sýiengen. Úsynylyp jatqan birneshe əlipby jobalaryna tiltanymdyq taldaular jasalyp, arasynan tiyimdisi anyqtalghan. Búl jobany biz de barlyq qyrynan ontayly «Últtyq әlipbi» jobasy dep bilemiz.

 

r.s. Latynsha Kirilshe Eskertpe
1 Aa Aa - latyn  əlipbiyindegi /i/  qazaqtyn  tól sózderinde <i> dybysyn beredi: ini (ini), bir (bir), al kirme sózderde <iy>-di beredi: kino (kino), import (import);

 

- latyn  əlipbiyindegi /u/ qazaq tól sózderinde <ú> dybysyn beredi: ul (úl), urpaq (úrpaq), al kirme sózderde <u>-dy beredi:  universitet (uniyversiytet), Peru

(Peru);

 

- dauyssyzdan keyin túrghan qazirgi /i, u/ əripterining qúramy [yi, iy, úu, ýu] týrinde ajyratylyp jazylady.

 

 

2 Ӓӓ Áә
3 Bb Bb
4 Vv Vv
5 Gg Gg
6 Ğğ Ghgh
7 Dd Dd
8 Ee Ee
9 Jj Jj
10 Zz Zz
11 Yy Yy
12 Kk Kk
13 Qq Qq
14 Ll Ll
15 Mm Mm
16 Nn Nn
17 Ňň Nn
18 Oo Oo
19 Ӧӧ Óó
20 Rp Pp
21 Rr Rr
22 Ss Ss
23 Tt Tt
24 Ww Uu
25 Uu Úú
26 Üü Ýý
27 Ff Ff
28 Hh Hh
29 Šš Shsh
30 Cc Chch
31 Yy
32 Íi Ii

 

Kestege nazar audarsaq, birshama Europa elderindegidey, әr dybysqa jeke-jeke tanba berilgen. Eksperiymentter kórsetkendey «joba qazaq sózining ýndesim әuezin, morfem qúramyn, buyn túrqyn, tasymal jigin, sóileu yrghaghyn búzyp jazugha esh mýmkindik bermeydi. Joba mazmúnynan eshqanday til búzar (býldirgi) jansaq aitylym emle-ereje tuyndamaydy». Dey túrghanmen, jobagha qatysty azdaghan eskertpelerimizde keltire ketsek.

Qazirgi kezde eshqanday da damyghan el kirme sózderdi sol qalpynda dybystaugha jәne sol qalpynda tanbalaugha dep tilderine jana dybys ta, jana tanba da qospaydy. Mysaly arab tiline orta ghasyrlardan osy kýnge deyin europa jәne t.b. tilderden kóptegen sózder (terminder) auysyp keledi. Sonday kirme sózderdi arab tilining aitylymyna beyimdep, әlipby qúramyndaghy 28 әrippen tanbalap keledi. Tipti terminderding kópshiligin arab tiline audarylyp ta jýr. Aghylshyn jәne ózge batys tilderi de janadan engen terminderdi qosymsha tanba qospay-aq ózderindegi bar tanbamen jazuda. Mysaly әlemning kóptegen tilderine engen latynnyng universitās sózin aghylshyndar university, nemister universität, fransuzdar université, italiyandar università, ispandar universidad, portugaldar universidade, rumyndar universitate, slovaktar univerzitnú, týrikter üniversite, orystar uniyversiytet dep óz tilderine beyimdegen. Al arabtar جامعة [jәmia], vietnamdar đại học, mongholdar ih surguuli, tәjikter donishgoҳ, finder yliopisto dep óz tilderine audaryp alghan nemese óz tilderindegi balama sózben bergen. Kórip otyrghanymyzday latyn grafikasyn qoldanatyn barlyq elder latynnyng universitās sózin latyn tilindegidey tanbalamaghan jәne sol tildegidey etip dybystamaghan. Keybir elder (tipti latyn grafikasyn qoldanatyndar da) óz tilderine audaryp alghan. Qazaqtar bolsaq uniyversiytet dep orys tilindegi jazyluy boyynsha jazyp, orys tilindegidey dybystap jýrmiz. Múnday totolitarlyq jýiening tanyp bergen emle-erejelerinen arylatyn kez keldi. Sondyqtan da  últtyq jobadaghy /i/ jәne  /u/ tanbalary tól sózderimizde <i> men <ú>-ny, kirme sózderde <iy> men <u>-dy beredi degen eskertpesine kelispeymiz. /i/ tanbasy tól sózderimizde de, kirme sózderde de <i> -ni berui tiyis. Yaghny kino sózin kiyno dep jazyp, [kiyno] dep dybystaghanymyz jón. Al uniyversiytet sózin üniversitet dep jazyp, damyghan elderdegidey tilimizge beyimdep [ýniversitet] dep aitqanymyz jón (auyz-eki tilde osylay aityp ta jýrmiz). Totalitarlyq fonemalardan osy kezde arylyp qalugha tiyispiz. Latyngha kóshudegi úly maqsat ta osy. Jana әlipbiydi qabyldaghannan bastap ózge tilden engen jana terminderdi sol tilderdegi dybystaluynday dybystaudy toqtatamyz dep senemiz.

Al <ú>, <i> fonemalarynyng tanbasyn qayta qarau kerek sekildi. Jobada <ú> fonemasyn /u/ tanbasymen bergen. Aghylshyn tilinde jәne latyn grafikasyn qoldanatyn kóptegen tilderde /u/ tanbasy dauysty <u> dybysynyng tanbasy. Osynyng әserinen <ú> dybysymyz uaqyt óte kele <u>-gha ainalyp kete me degen qauip bar. Sondyqtan da <ú> dybysyn sirkumfleks arqyly /û/ grafemasymen bersek dúrys bolar edi.

Jobada <i> fonemasynyng kishi әrpin /i/ tanbasymen, bas әrpin akut diakritikalyq tanbasy arqyly /Í/ grafemasymen bergen. Aghylshyn tilinde jәne latyn grafikasyn qoldanatyn kóptegen tilderde /i/ tanbasy dauysty <iy> dybysynyng tanbasy. Osynyng әserinen <i> dybysymyz uaqyt óte kele <iy>-gha ainalyp kete me degen qauip bar. Bir әripti (ýlkenining ýstine akaut, kishisining ýstine nýkte qong arqyly) eki grafemamen tanbalau jónsiz dep bilemiz. Sondyqtan <i> dybysynyng kishi әrpin de ýlken әriptegidey, nýkteni akautqa auystyryp, /í/ grafemasymen bersek dúrys bolar edi. Sonda ghana <ú>, <i> fonemalaryn saqtap qalamyz dep oilaymyz.

Árip tandauda baspa núsqasynan bólek jazba núsqasy da eskerilse. Mysaly, <n>, <sh> fonemalaryn karon belgisin qon arqyly /ň/, /š/ tanbalarymen bergen. Jazu barysynda búl belgini qon qosymsha qimyldy qajet etedi. Sondyqtan <n> fonemasyn ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldaryndaghy qazaq әlipbiyindegidey /ŋ/ tanbasymen, <sh> fonemasyn (týrik, әzerbayjan, týrkimen tilderindegidey) sedili arqyly /ş/ tanbasymen bersek qoljazymgha da ynghayly bolar edi.

Jobadaghy v, ch әripteri -ovtar men -ichterge qajet boldy ma eken, әlipby qúramynda ne ýshin qaldyrylghany týsiniksiz. Damyghan elderdegidey kirme sózderdi óz tilimizding aitylymyna ynghaylaymyz desek búl eki әripti әlipby qúramynan mýldem alyp tastauymyz qajet. Nәtiyjesinde tegimiz ben әkelerimizding atyndaghy -ovtar men -ichterden onay qútylatyn bolamyz. Búl eki әrip qazaq әlipbiyine  sh, yu, ya, , i, s… әripteri sekildi kirme sózderdi, sovetizmderdi, orys tilindegi jer-su ataulary men kisi esimderin orys tili orfografiyasymen jazu ýshin kýshtep engizilgeni belgili.

Al [f], [h] dybystary tilimizge orta ghasyrlarda erikti týrde kirip, tól dybystarymyzday bolyp sinisip ketkendikten әlipby qúramynda qalghanyn jón kórip otyrmyz.

Qazaqtyng tól sózderining qúramyna enip ketken dauysty i, u kirme dy­bystarynan aiyrylghysy kelmeytinder aramyzda kezdesip jatyr. Digrafqa, apostrofqa negizdelgen jobalardyng avtorlary da әlipby qúramyna i, u әripterin engizip qoyghan. Naghyz últtyq kodtarymyzdy boylaryna jinaqghan orhon jazularynan da, orta ghasyrlardaghy qypshaq jazba eskertkishterinen de, tipti tóte jazugha deyin qoldanylghan arab grafikasyna negizdelgen qadiym, jәdid jazularynan da búl dybystardy kezdestirmeymiz. Oghan kóptegen dәlelder keltiruge bolady. Mysaly 1245 jyly Mysyr mәmlýkterining elinde jaryq kórgen qypshaq-arab sózdigining qoljazbasynda biz y әrpi arqyly jazyp jýrgen «kiy» sózi كِيْ [kiy] (36a), u әrpi arqyly jazyp jýrgen su sózi صُوْ [súu] (7b) dep jazylghan. Al XIV ghasyrda Mysyr mәmlýkterining elinde jazylghan qypshaq tilining grammatikasyn ýiretetin «Qauaniyn» enbegining qoljazbasynda biy sózi بِيْ [biy] (36b), siyr sózi صِيِرْ [syiyr] (5a) dep jazylghan. Sondyqtan qazaq sózderining týbir, buyn, morfem aitylymyn búzyp kelgen i, u әripterinen qútylghanymyz jón.

Eskertpede «dauyssyzdan keyin túrghan qazirgi /i, u/ əripterining qúramy [yi, iy, úu, ýu] týrinde ajyratylyp jazylady» delingen. Sonda osy әripterden bastalghan sózderdegi /i, u/ әripterining qúramy ajyratylmay jazylatyn bolghany ma. Búl eskertpe boyynsha dauyssyzdan keyin /i/ әrpi bar biyt sózin bíyt (biyt) dep jazyp, iy әrpinen bastalyp túrghan iyt sózin qalay jazbaqpyz. Sondyqtan búl eskertpeni alyp tastau kerek dep oilaymyz. Dúrysy qazirgi /i, u/ әripterining qúramy [yi, iy, úu, ýu] týrinde ajyratylyp jazyluy tiyis. Kirme sózderge bola (jaltaqtap), últtyq jazuymyzgha basy artyq erejelerdi tyqpalay beruding qajeti joq.

Til bilimi instituty úsynghan jobagha osy eskertpelerimizdi engize otyryp «Últtyq әlipbiyimiz» myna ýlgide bolsa degen úsynysymyz bar:

r.s. Latynsha Kirilshe r.s. Latynsha Kirilshe
1 Aa Aa 16 Ŋŋ Nn
2 Ӓӓ Áә 17 Oo Oo
3 Bb Bb 18 Ӧӧ Óó
4 Gg Gg 19 Rp Pp
5 Ğğ Ghgh 20 Rr Rr
6 Dd Dd 21 Ss Ss
7 Ee Ee 22 Tt Tt
8 Jj Jj 23 Ww Uu
9 Zz Zz 24 Ûû Úú
10 Yy Yy 25 Üü Ýý
11 Kk Kk 26 Ff Ff
12 Qq Qq 27 Hh Hh
13 Ll Ll 28 Şş Shsh
14 Mm Mm 29 Yy
15 Nn Nn 30 Íí Ii

Qorytyndylay kele, qazaq sózining týbir, buyn, morfem aitylymyn saqtaytyn eng dúrys, eng tiyimdi әlipby A.Baytúrsynúly atyndaghy til bilimi instituty dayyndaghan osy «Últtyq әlipbi» jobasy dep bilemiz. Últtyq әlipbiyimizdi mýldem tuystyghy joq aghylshyn tilining 26 әrpine beyimdelgen týimetaqtasy negizinde jasaymyz dep opyq jep qalmayyq. Jogharyda aitqanymyzday Europanyng qanshama elderi diakritikalyq tanbalar arqyly últtyq naqyshtaghy әlipbiylerin jasap aldy. Olardyng eshqaysysy tilderi ýshin ayanyp qalmaghany kórinip túr. Tipti damyghan elu elding qataryna kiru oilaryna kelmegen keybir elder de qarjylaryn ayamay diakritikalyq belgiler arqyly týimetaqtany óz tilderine beyimdep alghan. Tehnologiya sharyqtap damyghan XXI ghasyrda әlipby auystyru jazghan eken, sol mýmkindikti barynsha tiyimdi paydalanyp, tehnologiyany Mәngilik elding mәngilik tiline, mәngilik tilding mәngilik әlipbiyine beyimdeyik. Al damyghan otyz elding qataryna qosyludy maqsat tútqan Qazaq eli syndarly sәtte ayanyp qalmas degen oidamyz.

Qaldybay QYDYRBAEV

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU shyghystanu fakuliteti

Tayau Shyghys jәne Ontýstik Aziya kafedrasynyng dosenti,

PhD doktory

Abai.kz

11 pikir