Jeksenbi, 20 Mausym 2021
Alashorda 8708 163 pikir 23 Qazan, 2017 saghat 09:07

Qazaq imperiyasy

Orbúlaq saparynan keyin osy bir tirkes til úshyna qayta-qayta orala berdi

Qyzyq. Ómiri oiyma kelmegen búl payym qaydan payda bola ketti? Beljaylau súludyng búrymdarynday búratylghan myn-san móldir búlaqtar sybyrlady ma? Ýigentas angharynda taryday shashyrap jatqan tas qorymdar ýndemey-aq úqtyrdy ma? Álde adam aspas eki taudyng arasyn qosa, kósile jantayghan qytay qorghanynday biyik әri tik jotanyng kók jelkesin boylay úzyna-boyy qazylghan or-shúqyrdyng әli de kózge anyq kórinetin beder-silemi oitýrtki boldy ma?

"Qazaq imperiyasy!". Boydy ýiretu ýshin shyghar, ishtey san ret qaytaladym, dauystap ta aityp kórdim, aq qaghazgha týsirdim...aqyry. Eshqanday tosyndyghy joq. Jibektey esilip túr. Erkindikke jiberudi súraytynday...

 

I.

Birde qazaq ruhaniyatynyng janashyry Beket Túrgharaev Salqam Jәngir han men Jalantós bahadýrge eskertkish ornatudy qolgha alypty degendi estidim. Túrgharaevtyng sózi jerde qalghan emes. Búl joly da solay boldy. Joba qysqa merzimde jasalyp, QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining janyndaghy arnayy komissiyanyng talqysyna úsynyldy. Astanalyq sarapshylar nysandy jaqsarta týsu baghytynda bir-eki úsynys aityp, bekitip berdi. Endi Bekeng Orbúlaqqa baryp, shayqas bolghan jerdi óz kózimen kórip qaytugha bekindi. Shymkentten biz ilestik. Almatydan Orbúlaq shayqasyn kópten beri zerttep jýrgen Beksúltan Núrjekeev qosyldy.

Qazaqtyng úshy-qiyrsyz úlan-baytaq úly dalasynda jer betinde boluy mýmkin ghajayyptar men keremetterding bәri bar ghoy, shirkin! Birneshe qily-qiyn asu-belesterden, birneshe qaynarlar men ózenderden ótken song qatar jatqan eki taudyng arasyna kósilgen ataqty Beljaylau kózge ottay basyldy. Úzyna boyyna kóz jetpeydi. Eki qaptaly – biyik taular. Qaptaghan sansyz búlaqtar. Syldyray aqqan shaghyn ózender. Jer bederi jasyl kilemdey... Biz ghayyptan tayyp XVI-XVII ghasyrlardyng birine kirip ketkendeymiz. Ár búlaqtyng basynda bir-bir kiyiz ýi. Ózenderdi jaghalay qonghan malshylar. Qaptaghan ýiir-ýiir jylqy, tabyn-tabyn siyr, otar-otar qoy-eshki. Olardy baghyp, qayyrmalap, kýzetip jýrgen jan joq. Áppaq kiyizderi alystan menmúndalaytyn qazaqy ýiler. Jaylau sәnin búzatyn qora-qopsy, qorshau-shabaqtar kózge shalynbaydy. Biz mingen jol talghamaytyn mashinalar ghana uaqyttyng shamasyn anghartady. Jaylauda tipti shybyn-shirkey de, jyrtqysh an-qús ta joq. Bizge múnda órip jýrgen qyzyl-qonyr qondy siyrlar basqasha kórindi. Shetelden – Amerikadan arnayy әkelingen mal túqymy desedi. Ózderi qazaqtyng osynday jerúiyghyna tap bolghandaryna dәn riza siyaqty, jerge qadala jayylularynan góri tau samalyna túmsyqtaryn tosyp, kekireyip túrulary kóp. Esimizge Orbúlaqtaghy jenisting 350 jyldyghy merekelengen kýni qalamger Ábish Kekilbayúly aitypty degen sóz orala berdi: "Qalmaq týgili Qúdaydyng ózine qimaytynday jaylau ghoy mynau!".

Jaylaugha súghyna engen tústa, "Ýigentas" dep atalatyn jerde jolbasshymyz Beksúltan aghanyng aityp-kórsetuimen Salqam Jәngir han men onyng bir top sardary jerlengen tóbege jetip, ayaldadyq. El tәuelsizdigi jolynda sheyit bolghan erlerge qúran baghyshtaldy. Alda Orbúlaq shayqasy ótken tarihy oryn bar. Oghan jaqyndaghan sayyn jol qiynday týsti. Biraq "kóringen taudyng alystyghy joq" degendey, birshama uaqyttan song júby jazylmaghan tobymyz biyik jotanyng tóbesine shyqtyq. Jenisting 350 jyldyghy toylanghanda belgitas qoyylypty. Jalghyz belgi sol

ghana. Sodan keyin eki taudyng arasyn qosyp, angharmen kelgenderding jolyn bógep jatqan jotanyng kók jelkesin qualay qazylghan 2 shaqyrymgha sozylatyn or-shúqyrdyng әli de birjola óshe qoymay, sayrap jatqan silemi saqtalypty. Salqyn jel etek-jendi damylsyz júlqylaghan jotanyng basynda túryp, Orbúlaq shayqasyna qatysty týrli-týrli ras-ótirigi, anyz-aqiqaty aralas әngimelerdi eske týsirdik. Búryn búldyraghan key jaylar aiqyndala týsti, búryn shyn kóringen key sózderding jalghan ekeni bayqala bastady. Orbúlaq biyigine bir shyqpay-aq, Orbúlaq turaly basylym betterindegi derekterdi bir sholyp shyqpay-aq, ol turaly bilgishsinip aita beretin, aitqanda da turalyqtan qighashtay tartatyn kerauyzdardyng qazaq tarihyn búrmalaghan әreketteri әshkerelenip jatty. Ásirese "ol or-shúqyrdy qazaqtar ang aulau ýshin qazghan" ispetti әngimeler mýlde qisynsyz kórindi. Qazaq әskerbasylary men sardarlarynyng Orbúlaq shayqasynda qoldanghan әskery aila-tәsilderi ataqty general, QR túnghysh Qorghanys ministri, soghystyng kókesin kórgen qolbasshy Saghadat Núrmaghambetovty qatty tang qaldyrypty. Qazaq әskerining az qolmen qalyng jaudyng jolyn bógegeni erekshe aitugha túratyn erlik, erlik qana emes, aqyldylyq, әskery ónerding bir biyigi dese artyq emes. Biraq...

 

II.

Orbúlaq shayqasyna qatysty auyzsha әngimelerdi bylay qoyghanda, jazbasha derekterding ózinde birizdilik joq, әsirese songhy jyldary jaryq kórgen kitaptar qym-qighash qatelerge toly. Tarihshy aghayyndar birin-biri orynsyz kóp qaytalaydy. Ol da eshtene emes-au. Tәuelsizdikten búrynyraq jazylghan enbekterding iyeleri kóbine-kóp oryssha hatqa týsken mәlimet-aqparattargha iyek artady jәne solardy ghana búltartpas dәlel retinde úsynugha qúmbyldyq tanytady. Aynalyp kelgende jazba derekterding basym bóligining aitary Salqam Jәngir han Orbúlaqta az ghana әskermen, bar bolghany 500 sarbazben jonghardyng Batur qontayshy bastaghan qalyng qolyn, yaghny úzyn-sany 50 000 әskerin toqtatty degenge sayady. Sóitedi de, 500 ben 50 myndy bir-birine qarsy qondyng qisynsyzdau ekenin sezetin shyghar, qazaq әskerbasy tauly jerding jaghdayyn tiyimdi paydalandy, or qazdy, tandauly 500 sarbazdyng bir bóligi sayda qalghan jongharlargha oq jaudyrdy, al han bastaghan ekinshi bóligi basqynshylardyng tu syrtynan, kýtpegen tústan soqqy berdi degendi algha tartady. Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly belgili "Týp-túqiyannan ózime sheyin" kitabynda Salqam Jәngir hannyng Orbúlaqqa 700 sarbazben barghanyn jazady. Búl da shama-shama, eki qos uys bir keli shyghar, o zamanda әr sarbazdy tizip, esepke alyp otyrghan kim boldy deysiz. Qalay degenmen sol zamannyng ókili emes pe, ol qazaq-jonghar qarym-qatynasynyng qyr-syryn keyingilerge qaraghanda dúrysyraq asha bilgen dep oilaymyz. "Endi bizding bar tauarihymyz da, ghúmyrymyzdyng eng bir ózekti shaghy da osy oirattarmen, yaghny orystar bizge aidap salghandarmen boldy, – dep jazady Qazybek bek. – Áytpese bizden búryn ótken Tәuekel han túsynda qalmaq ta oghan qaraghan. Eshbiri qynq dey almaghan... Orys patshasynyng qalmaqqa jany ashyp bara jatpaghan-dy.

Olardyng kózdegeni: asty – ken, ýsti – qaptaghan mal qazaq jeri... Osynyng aqyry bireuining birjola qúryp ketuine, ekinshisining shamadan tys qyryluyna, sóitip әlsirep, qabyrghasy sógilip qaluyna soqty". Shynynda da jonghardy arghy jaq-tan Qytay arandatyp, bergi jaqtan Resey aidap salyp, qazaqqa qarsy qoi sayasatyn belsendi jýrgizdi. Búl turaly Tәuke hannyng túsynda jongharmen soghysta 23 jyl boyy bas әskery qolbasshy bolghan, "Elim-ay" dastanyn jazghan Qojabergen jyraudyng tújyrymy sol zar zaman shyndyghyn tap basyp túr:

 

Bastaghan oirat isi úrys boldy,

Búl soghys Resey ýshin dúrys boldy.

Qalmaqty jabdyqtaghan qos kórshinin,

Áuelden kózdegeni qonys boldy.

 

Orbúlaq jotasyndaghy úzyndyghy 2 shaqyrymnan asatyn or-shúqyrdyng súlbasyna qarap túrghanda qazaq qolynyng shyn mәninde 500-700-den kóp bolghanyn sezinbeu mýmkin emes. Óitkeni sonau jer týbindegi Týrkistannan asyghys, sýrligip jetken atty әsker, yaghny kileng sen túr men atayyn batyrlar kele sala, tynyghyp, kýsh jinaudyng ornyna tauly-tastaqta jerden or qazugha kirise me? Ómiri qolynan qaruy týspegen qazaq sarbazdaryna kim or qazdyrady (qazdyra alady)? Demek, 500 de, tipti 700 de qate san. Búny keybir derek kózderining janamaylap aityp qalatyny da bar. Olar "Týrkistannan shyqqan Salqam Jәngir qolyna jol-jónekey qazaq qosyndary qosylyp otyrdy" deydi. Búnyng ýstine qazaq aimaghynyng bir shetindegi tәuelsiz Samarqan әmirshisine habarshy attandyrghan han óz iyeligindegi myn-san rulardyng biy-batyrlaryna jaushylar shaptyrmauy mýmkin be?! Sonda jolay qosylghany bar, sonynan kelip jetkeni bar, han әskeri keminde 5-6 myndy qúrasa kerek qoy. Úrysqa tandap alynghan jer bederi de soghan menzep túr. Eki shaqyrymnan asatyn úzyn ordy kez kelgen jerinen ýzbey ústap túrugha jәne jaudyng tu syrtynan soqqy beruge búdan az әskerding shamasy jetui neghaybyl. Bizdinshe, búl orayda eskermeuge bolmaytyn taghy bir jaghday mynau: Orbúlaqqa qatysty derekterde attary atalatyn ataqty Qarasay, Aghyntay, Kókserek, Jaqsyghúl, Eltindi, Jiyembet, Sarbúqa syndy batyrlar qazaqtyng beldi-beldi, kóp sandy rularynyng atynan kelip otyr. Olardyng birli-jarymy bolmasa, kóbisi Jәngir hangha Týrkistannan ilesip shyqpaghan shyghar, biri jolay qosyldy, biri erterek keldi, taghy biri ilese jetti. Endeshe ataghy jer jarghan batyrlardyng jalghyz-jarym jýrmegeni anyq. Sol siyaqty bir elding atynan eki qyrghyz batyry ghana keldi degenge kim senedi? Kórshi auyldaghy kókpargha top qúrap baratyn qazaq-qyrghyz jan berisip, jan alysatyn shayqasqa qalay birli-jarymdap attanady?

Sonda deymiz-au, әr jerden kózge jii týsetin 600 sany qaydan shyqqan? Búl derekting jogharyda biz eske salyp ótken orys jazbalarynan alynghany talassyz. Óitkeni sol tústa kózding qúrtyna ainalghan úlan-baytaq dalany zertteuge shyndap kirisken aq patshanyng qazaq ishine shpiondaryn da jiberip, mәlimet jinap otyrghany belgili.

Sonday jalpy qazaqqa qarsy is-әreketterge qatysushy orys elshilerining biri "Jәngir súltannyng alty jýz әskeri bar eken" – dep jazypty. Boldy. Bitti. Ár maqalada, әr kitapta aldymyzdy oraghyta beretin siqyrly sannyng bastauy, mine osy! Avtor Jәngir hannyng ylghy da janynan tabylatyn túraqty әskeri turaly aityp otyr emes pe. Olar, shamasy, sol kezde el ishinde qazirgi milisiya-polisiya mindetin atqarsa kerek. Zerde, payym men qisyngha salmastan-aq kózge týskendi osylaysha kóshire salu әdeti Orbúlaq shyndyghyn edәuir búldyratyp, senimsizdeu anyz әngimelerding qozdauyna sebep bolghan synayly. Qalay degende de Orbúlaq bar, alapat shayqastyng izi de óshe qoymaghan. Tek ol tarihshylardan endigi jerde jan-jaqty zerttep, taldaudy, dәndi qauyz ben sabannan ajyratyp aludy qajet etedi...

 

III.

Orbúlaqty, Ýigentasty, Sarybeldi, jalpy Beljaylaudy mashinamen de, atpen de, jayau da aralap shyqtyq. Talay әngime shertildi. Jergilikti malshynyng ýiindegi shay ýstinde, qoshtasar sәt tayanghanda Beket Túrgharaev, sirә, eshkim kýte qoymaghan úsynysyn ortagha saldy.

– Orbúlaq shayqasynyng batyrlaryna Shymkent jaghynda aibyndy eskertkish ornatudy qolgha alghanbyz. Qazir ol nysanda júmys qyzyp túr. Biraq Salqam Jәngir han men onyng sarbazdary jerlengen qorymnyng qorshausyz, qarausyz jatqany qalay bolady? Eskertkishti ashudan búryn osyny retke keltirgen jón shyghar.

Ádette shay ýstinde tausylyp bitpeytin shúbalanqy sóz sap tyiyldy da, bәrimiz dýr kóterilip, Sarybel jazyghyna bettedik. Kele jigitter qorym ainalasyn ólshep, naqty isting alghashqy qadamyn jasady.

Sonymen arada eki-ýsh apta ótkende Orbúlaqqa ekinshi ret attandyq. Búl joly Shymkentte jasalyp, Beljaylaugha jetkizilip, tarihy oryndy aighaqtap túrghan belgining ashyluyna qatysu ýshin jolgha shyqtyq.

Abyroy bolghan eken. Beljaylau bizdi sirkiregen janbyrmen qarsy aldy. Tau shyndaryn qar basypty. Malshylardyng aldy qystaugha kóshudi bastap ketipti. Biraz keshikkende auyr jýk artqan Shymkent jýk mashinasynyng tau asularynan asa almay qaluy әbden mýmkin-di...

Shirkin qazaqtyng bauyrmaldyghy-ay! 1643 jyly sonau Samarqannan Jalantós bahadýr Orbúlaqtaghy qandastaryna kómek beru ýshin at oinatyp, atoylap jetip, erlikting ýlgisin qaldyrsa; arada tórt ghasyrgha juyq uaqyt ótkende jaujýrek әri bauyrmal bahadýrding Ontýstikti mekendeytin bir júraghaty Beket Túrgharaev alystaghy Beljaylaugha әne-mine degenshe eki ret kelip, eldikting ónegesin pash etti.

Bekeng ózi ghana tynymsyz әreket etumen shektelmey, oblystyq әkimdikke,   QR Mәdeniyet jәne sport ministrligine qozghau saldy. Memlekettik hatshynyng atyna hat týsirip, Orbúlaqtaghy Úly Jenisting 375 jyldyghyn respublikalyq dengeyde atap ótu jóninde mәsele qoydy. Myna jaqta júmys qaynap jatty. Bolashaq eskertkishting túghyry men panoramasynyng qabyrghasy boy kóterdi. At ýstindegi han men bahadýr beyneleri Astanada somdaluda. Osylardyng arasynda han beyiti qorshalyp, belgitas ornatyldy. O basta biz osynday-osynday jaylardan kópshilikti habardar etudi oilaghanbyz. Alayda osy bir ónegeli isten bastau alghan týrli-týrli oilar bizdi әr tarapqa jeteledi. Kóp jyl shyndyqtyng betin japqan perde sypyrylghanday boldy. Aldymyzda kópten beri tarihshylardyng izi týspegen soqpaqtyng búldyr soraby jatty. Qayda bastap, qayda aparar eken?

 

IV.

Imperiya degendi qazirgi sayasattanu ghylymy memlekettik qúrylymnyng kýrdeli formasy dep týsindiredi. Basqasha aitqanda, birneshe eldin, birneshe últtyng basyn biriktiretin memleket, yaghny kýshi basym bir últ ainalasyndaghy әlsizdeu júrttardy ózine bodan etip alady. Sondyqtan imperiya qúramyndaghy halyqtar arasynda til, qúqyq, saylau jәne saylanu, taghy basqa mәselelerde tendik caqtalmaydy. Imperiyanyng negiz-gi erekshelikterining biri – jer kólemining qatardaghy respublikalargha qaraghanda әldeqayda kendigi. Taghy bir ereksheligi, әriyne, tanymaldyghy bolsa kerek. Al endi qazaq elinde osy erekshelikter men zandylyqtardyng qaysysy bar, qaysysy joq?

Bizdinshe, imperiya dep atandyrugha negiz bolatynday erekshelikter qazaq handyghynda jeterlik. Is jýzinde onday statusty iyemdenbese de, imperiyalarmen tenesken, tenestirilgen tústary az emes. Mysaly, orys jazbalarynda kezinde "Qasym patsha", "Aqnazar patsha" dep jazu qalyptasypty. XVI ghasyrda Resey imperiyasynda tәuelsiz, erkin, eshkimge alym-salyq tólemeytin, eshkimge eshqanday esep bermeytin biyleushini "patsha" dep ataghan. Al patsha degeniniz әdette imperiyanyng biyleushisi. Hafiz Tanysh qazaq biyleushilerin "haqan" dep te jazady. Sol siyaqty zamanynda Qazy Ahmad Ghaffary "Qasym han Deshti Qypshaqtyng biyleushisi boldy", "Haqnazar han Deshtining biyleushisi bolyp tabylady" dep kórsetti. Orys múraghattaryndaghy qújattarda "Qazaq ordasy" degen tirkes te kezdesedi ("Qazaq ordasy noghaylargha qysym kórsetip otyr"). Altyn orda, Aq orda jәne Qazaq ordasy ataularyndaghy sabaqtastyqtyng astarynda nendey syr jatqany júrtqa belgili. Jalpy Resey imperiyasy Qazaq ordasyn az uaqytta birden basyp alyp, baghynyshty ete alghan emes. Orys patshalarynyng úly dalany bayqauy, zertteui jәne bólshekteu, әlsiretu sayasaty úzaqqa sozyldy. Aqyry bólshektep, әlsiretip, halqy talay-talay qyrghyngha úshyraghan ordany shetinen, birtindep, jekelep bodan etuge bet búrdy. Jongharlarmen aradaghy úzaqqa sozylghan soghys ta kórshi imperiyalar ústanghan sonday sayasattyng saldary edi. "1537-38 jyldardan keyin jer betinde qazaqtyng izi de qalghan joq" dep jazypty M.H.Dulati. Búl pikirdi tolyqtay joqqa shygharu qiyn. Alayda qazaq memleketi saqtalyp qaldy ghoy. Qalay?!

 

V.

Qytay jazbalarynda qazaqtardy ertedegi Qanly memleketining halqy dep kórsetedi. Búghan qosa Batys ónirdegi júrttardyng kóbi oghan tәueldi ekenin aityp otyrady. Beride, Qazaq handyghy kýsheygen kezende onyng jeri Deshti Qypshaq aumaghynan asyp, Edilding qúnarly alqaptaryna deyin qanat jaydy. Jalpy Qazaq handyghyna qarasty tarihy aumaqty týgendey bastasaq, onda birneshe kórshi memleketterding jerine súghyna enip ketuge tura keledi. Osyghan kerisinshe de jaghdaylar bar. Erte zamanda qazirgi Taraz qalasyn parsy aqyndary jarysa jyrlaghan da kezeng bolghan. Qazaqstan aumaghynda әrqaysysy әr kezende әr memleketting astanasy bolghan qalalar da bar. Sóilete bilsek, olar da talay syr aqtarar edi. Ejelgi Otyrar tipti alystaghy arab memleketterimen jalghasqan ghoy. Týrkistan tarihyna boylasang da, Qazaq handyghynyng әr zamandarda әlemdi dýr silkindirgen atyshuly imperiyalardyng qúramyna kirgenin, solardyng birazynda úiystyrushy ról atqarghanyn, aqyrynda bәrinen bas tartyp, Kerey men Jәnibekting qazirgi ólshemmen alghanda bir audan túrghyndarynday az júrtpen bólinip shyghyp, Qazaq handyghynyng negizin qalaghanyn kóremiz. Taghy bir kóretinimiz: sol kishkene handyq tarih ýshin qas qaghym sәt sanalatynday ghana uaqytta bir kezde ózi qúramynda bolghan imperiyalar aumaghynyng kóp bóligin óz qúramyna qosyp alghan. Sonda Altyn ordany, Aq ordany imperiya desek, sol ekeuining jalghasynday Qazaq ordasyn nege solay atamasqa? Ony bylay qoyghanda, sonau jer týbindegi Jerorta tenizin jaghalaghan Osman imperiyasynyng múrageri Týrkiyanyng ózi Qazaqstandy Ana júrtym dep otyr emes pe. Imperiyalar tudyryp otyrghan elge nege onday dәrejeni iyemdenbeske? Bir-birine tәuelsiz ýsh handyqtyng basyn qosqan memleket ekenimiz, ainaladaghy birneshe az últtar men úlystardy mәjbýrleusiz-aq qanatymyzdyng astyna alyp kelgenimiz kәri tarihtyng esinde shyghar. Biz jogharyda әbden tәptishtegen Orbúlaqta eki qyrghyz batyry nege soghysyp jýr? Sebebi jongharlar qazaq jerine qadam basardan búryn az sandy qyrghyzdy jaypap ótken. Endi qyrghyzdargha qalghan bir jol bar, ol – qazaqpen birigu arqyly erkindikke qol jetkizu. Myna derek te nazar audararlyq. Ári batyr, әri aqyn Qojabergen Tolybayúly qazaq-jonghar soghysynda úzaq jyldar boyy birikken qazaq, noghay jәne qaraqalpaq jasaqtaryna basshylyq etipti.

Úly dalada ghasyrlar boyy myzghymay kelgen "malgha – jekemenshik, jerge – qauymdyq menshik" qaghidasy she! Búl damudyng kórsetkishi emes pe?! Qasym hannyng túsynda qazaq әskerining sany 1 milliongha jetipti. Búny imperiyagha tәn emes kórsetkish dey alamyz ba?!

 

VI.

Qazaq tarihshylary elimiz tәuelsizdik alghannan keyin tól tarihymyzdy janasha tarazylay bastady. Búnyng bir dәleli – "Qazaq memleketining tarihy" kitaby. Mine, osy enbekte qazaq memleketining bastauy Aq orda ekeni shegelenipti. Búryn Shynghystyng túnghyshy Joshy han qúrghan Altyn ordadan onyng sol qanaty bolyp kelgen Aq ordanyng óz aldyna bólinip, shanyraq kóterui qazaq memleketining bastauy emes, ómirde bar memleketting janasha qúrylymdanuy eken. Kónilge qonatyn tújyrym. Áytpese qúrylghanyna nebәri 550 jyl tolghan jana handyq túrghyndarynyng shyghys-batys jәne ontýstik-soltýstik taraptargha sonshama keng jayylyp, úlan-baytaq aimaqtargha qojalyq etui birtýrli senimsizdeu kórinetin. Al shyndyghynda Qazaqstan aumaghynda Qazaq handyghyna deyin de qazirgi últymyzdyng qúramyna enip ketken Saq, Ýisin, Qanly, Qypshaq, Kereyt, Nayman syndy talay birlestik, qaghanat, úlys jәne handyqtar bolghany belgili. Sonday-aq Batys Týrik, Týrkesh, Qarlúq, Oghyz, Qimaq memleketterining negizin qazaqtar qúramady dep aita alamyz ba? Ol memleketter aspangha úshyp ketken joq qoy. Qay-qaysysy da ózinen keyingi memleketting irgesine kirpish bolyp qalandy, sóitip ómirin ary jalghastyrdy. Búnday qalyptasu, yaghny bir tekti emes, kóp tekti últ-úlystardy biriktiru tarihy imperiyagha tәn qúbylys bolsa kerek.

Bizdinshe, Orbúlaqtaghy shayqas ta Qazaq handyghynyng әr kezenderde imperiya dengeyine kóterilip otyrghanyn kórsetedi. Osy alapat soghystyng qarsanynda Batur qontayshy onnan asa úlysqa bólinip jatqan jongharlardyng basyn qosyp, "Dala erejesi" atty zang qabyldap, el irgesin bekitip alady. Sodan song basqynshylyq soghysty bastaydy. Orys derekterining aituyna qaraghanda, "Batur qontayshy aldymen qyrghyzdy talqandaydy. Toqmaqqa deyin jetedi. Búl zamanda qyrghyz halqy Qazaq ordasynyng bir úlysy edi. El shetine jau tiygenin estigen Jәngir súltan qarsy attanady". Jәngir han basqynshy jonghar әskeri qazaq jerine kirmesten búryn qarsy attanyp, biraz dayyndyq jýrgizgen. Orbúlaqtaghy shayqasqa qyrghyzdardyng da belsene qatysuynyng syry osydan mәlim. Al endi jau ayaghy jetpegen, jete qoymaytyn sonau Samarqannan Jalantós bahadýr qazaq hany shaqyrdy eken dep, qandastarym ghoy dep qana kómekke úmtylmaghan shyghar. Tek osy eki jay ghana sebep bolsa, ózbekting joghary biyleushileri mindetti týrde qarsylyq bildiretini anyq. Búl arada quatty kórshi memleketpen sanasu, ony moyyndau, ertengi kýnim qalay boladyny oilau da bar ekeni talassyz. Tarihta kýshti elding ózinen әlsiz elge naqty әskery kómek kórsetuge ashyq shyghuy kezdese bermeydi. Búl orayda qazaq imperiyasynyng bedeli júmys istep túrghan bolar.

Jaraydy, shet júrttar moyyndasyn, moyyndamasyn – onda túrghan dәnene joq. Qazaqtardyng ózderi she? Bayqasaq, qazaqtar әrqashan óz kýshine sengen, ózining myqtylyghyn maqtanysh etip, aityp otyrghan. Jas úrpaqty osynday ruhta tәrbiyelegen. Sondyqtan shyghar sheteldik ókilder "Qazaqtar soghysta ne jenedi, ne óledi" deydi eken. Yaghny әrqashan últtyng patriottyq sezimi joghary bolghan. Eli men jeri ýshin janyn pida etuge dayyn túrghan. Qarasay batyr "jaugha shabayyq" degende bireuler "Qys ortasynda jaugha shabar qol qayda, jaugha jetkizer jol qayda?" degen kórinedi. Sonda batyr: " Qazaq balasynyng bәri qol emes pe, qazaq dalasynyng bәri jol emes pe" depti.

Óz memleketining jay handyq emesin qazaqtar sezbedi, bilmedi deymisiz. Bilgende qanday! Bilip qana qoymay, ornymen maqtan etken. Ol auyz әdebiyetining ýlgilerinen de kórinip túr. Kópshilikke belgili Sýiinbay men Qataghannyng aitysyna kóz jýgirteyikshi. Qyrghyz aqyny elindegi birli-jarym bay-manabyn auyzgha alyp, jarylarday maqtanatyny bar. Sonda Sýiinbay ýsh jýzding iri-iri rularyn sanamalap, solardyng әrqaysysyn bir elge balap, bastyrmalata tókpeleydi. Mazmúnyn býgingi til men týsinikke say әngimeleytin bolsaq, derbes ýsh handyghy bar, iri-iri bir-eki rulary birigip, kórshi memlekettermen taysalmay soghysa beretin Qazaqstandy imperiya mәrtebesine deyin kóterip túr:

 

... Shapyrashty elim bar,

Asqar tauday belim bar...

... Odan beri Ystym bar,

Alatauday kýshtim bar...

... Odan beri Sirgeli,

Ol da bir júrt irgeli...

... Tórt Dulattyng balasy,

Kýnning kózin jasyrghan...

... Arghyn degen sansyz el,

Qonys qylyp jaylaghan,

Dýniyening jarymyn...

... Kishi jýzge jeteyin,

Elimning qanday ekenin,

Týsingen shyghar kókeyin...

... Tolyp jatqan kóp qazaq,

Kók pen jerding arasy...

 

VII.

Salqam Jәngirge deyin biylik qúrghan 13 qazaq hanynyng altauy joryqta, soghysta, jekpe-jekte qaza tauypty. Salqam hannyng da jazmyshy dәl sonday boldy. Handardyng qolynan qylysh týspegen zamandarda qarashanyng qanday kýy keshetini aitpasa da týsinikti. Jyldar emes, ghasyrlar boyy at ýstinen týspey, elin, jerin qorghaudan qoly bir bosamaghan qazaqty nege basqa imperiyalar siyaqty tarihy jenisterindi hatqa týsirmedin, qorghan soghyp, qala salmadyng dep jazghyru orynsyz shyghar. Soghystan endi kózim ashyldy ma degende bodandyqqa týsip qaldy. Bodandyqtan qútyldym ba degende sosializmge shyrmatyldy. Syrttan júqqan, qanynda bolmaghan jaman әdetter ayaghyn túsady... Áyteuir "myng ólip, myng tirilip" jýrse de dinin, dilin, tilin, últtyq bolmysyn saqtay bildi. Endi soghan shýkirshilik etip, keshegi asqaq ruhymyzdy, últtyq erekshe kodymyzdy qayta janghyrtudy qolgha aldyq. Árkimge jaltaqtaumen kýn keshken handyqta asqaq ruh bola ma? Tәuelsiz eldi qyzyqtyratynday últtyq kod she? N. Nazarbaevtyng biraz jyl búryn "Qazaq tarihynda qazaq úyalatynday eshtene joq" degeni este. Osy sózimen, ruhany janghyru turaly iydeyasymen Elbasy qayda núsqap túr? Ótken jolymyzgha qaraghyshtap, sol jaqtan býgingi qaryshtap algha ketip qalghan uaqyt synyna tótep bere alatynday ýlgi-ónege izdeuimizding syry nede? Demek ótkenimizding bәri býgingi biyigimizden tómen jatpaghany ghoy. Ótken tarihymyzda asyl tekti ata-babalarymyz baghyndyrghan zangharlar da bar eken-daghy...

Eger biz jogharyda mysalgha keltirgen Sýiinbay aqynnyng óleng joldaryn sayasiy-qoghamdyq bayandama tiline audarar bolsaq, "Sen bar bolghany shaghyn ghana avtonomiyalyq audansyn, al men azuyn aigha bilegen alyp imperiyamyn" degenge sayady emes pe. Jalpy qazaq handary men biylerinin, batyrlary men aqyndarynyng eges pen taytalasta, kimning kim ekeni aitylugha, salystyrugha tiyis sәtte, tarazy men talqygha salynar shaqta Sýiinbaysha shalqyp sóileytini dәstýrge ainalghan. Tipti arygha barmay, býgingi sheshenderimizding ózi ә degennen "Atyraudan Altaygha deyin" dep bastamay ma sózining bissimillәsin. Shyndyghynda solardyng kókeyinde Atyrau men Altaydyng arghy jaghy da qosarlanyp túratyny әr qazaqqa týsinikti.

Qazaq sovet aqyny Júban Moldaghaliyev «Men qazaqpyn» poemasynda «Evropa da emespin, Aziya da, Men aralyq kontiynentpin» dep asqaqtady emes pe. Sebebi bar bolghany da. Kenes ókimeti ornaghanda qazaq jerining soltýstik bóligi Resey Federasiyasy qúramyndaghy Qazaq Avtonomiyaly Kenestik Sosialistik Respublikasynyn, ontýstik jaghy Týrkistan Respublikasynyng qúramyna endi. Eki respublikany da qazaqtar (T. Rysqúlov, S.Seyfulliyn, N. Núrmaqov) basqardy. Keyinirek qazaq jeri biriktirilip, Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy qúryldy. Biraq osy eki ortada V.Lenin zandastyryp bergen Qazaqstan aumaghy biraz jerinen (Orynbor qalasy men guberniyasy, Qaraqalpaqstan, taghy basqalary) aiyrylyp qaldy. Vladimir Iliichten keyin Odaqty basqarugha kelgen Bas hatshylar (I. Staliyn, N. Hrushev, M. Gorbachev) Úly dalany bólshektep, jan-jaqqa taratugha qúmar boldy. Osy arada myna jaydy aita ketken artyq bolmas. Ásirese 1937 jylghy qazaq azamattarynyng basyna tóngen josyqsyz qughyn-sýrginge deyin qatary onsha seldirey qoymaghan Qazaq Ýkimetining qayratkerleri erekshe tabandylyqpen, airyqsha últjandylyqpen júmys istedi. Ishki Reseyden beri aughan qara shekpendilerdi toqtatyp, qazaqtardy qúnarly jerlerge qayta ornalastyru baghytynda batyl kýres jýrgizdi.

"Imperiya" termiynin әlemning qalay týsinetini belgili jay. "Imperiya" termiynin biz qalay týsinemiz? Bizdinshe ol ru-taypa, jýzderdin, jalpy qazaqtyng birligi; alty Alash balalarynyng birligi; týrki tektes halyqtar birligi; músylman halyqtar birligi; kórshi eldermen tatu-tәtti dostyq qarym-qatynas; jaqyn da alys elderge degen ashyqtyq...

Bir atap óterligi, demokratiyagha negizdelgen imperiya-qúrylym turaly iydeya qazaq biyligindegi túlghalarda qashanda bolghan. Qiyn-qysyltayang kezenderding ózinde Alashorda, týrki tútastyghy iydeyalarynyng algha shyghuy osy sózimizge kuә. Álem qay nәrseni de atyna emes, zatyna qarap baghalaydy. Endeshe "Qazaq handyghy" degen atyna emes, sol handyq emin-erkin jaylaghan úshy-qiyrsyz úly dalagha qarap bagha bersek, til úshyna qanday termin oralar edi? Bәrin ait ta birin ait, memlekettigi handyq dәrejeden aspaghan halyqtardan Á.Bókeyhanov, T. Rysqúlov, N. Nazarbaev syndy әlemdik dengeydegi sayasy túlghalardyng shygha qongy neghaybyl.

Jalpy "Qazaq handyghy" dep qarapayym ghana atalatyn el-memleketting arghy-bergi tarihyna qatysty derekterdi, oi-pikirlerdi, bagha-baghamdardy saralap, auyz jәne jazba әdebiyetindegi on-san ólen-jyrlardy, anyz әngimelerdi býgingi tanym-týsinik túrghysynan taldap bayqasaq, bireuge tize batyratyn emes, birlikke, dostyqqa shaqyratyn imperiya kóz aldyna kelip túra qalady. Jazbay tanisyn: Qazaq imperiyasy!

Zahardin QYSTAUBAYÚLY

Abai.kz

 

163 pikir