Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Alashorda 9117 46 pikir 20 Qazan, 2017 saghat 10:38

Atambaev myrza, Han Kenege tiyispeniz!

Juyrda qyrghyz elining preziydenti A.Atambaev Qazaq eline baylanysty auyzyna týsken jaghymsyz sózderdi aitty. Sonyng ishinde Han Kenege de auyr sózder tiyip ketti. 1847 jyly qazaq júrtynda bolghan oqighany eske alyp, qyrghyz manaptarynyng basyn kesilgeni de aityldy. Áriyne, osy oqigha eki elding arasynda bolghan qarym-qatynastyng eng suyq betteri edi. Endi ol tarihy paraq úmytylghan siyaqty edi, biraq ketip bara jatqan qyrghyz preziydenti taghy da esimizge saldy. Onday qadamgha baruynyng jóni joq edi. Degenmen, sóz aityldy. Sondyqtan A.Atambaev myrzagha Han Kenening qazaqqa kim ekenin aityp ketkimiz keledi. 

2017 jyly Úly Dala elinde esimin el qúrmettegen Kenesary Qasymúlynyng (1802-1847) tughanyna 215 jyl toldy. Euraziyashyl, orys ghalymy, etnogenez teoriyasynyng avtory L.N. Gumiylevting aituynsha, qarsylastaryn qaymyqtyrghan, ýzengilesterining qúrmetine ie bolyp, qol astyndaghylary tóbesine kótergen Han Kene – Qazaqstannyng býkil tarihyndaghy eng kórnekti passionarlyq túlgha. Batyrmen betpe-bet kelgen patsha әskerbasylary «Kózsiz batyr», «Qazaq dalasynyng Mitridaty», «Qyrghyzdyng (qazaqtyn) últtyq batyry», «Soyqan», «Erjýrek biyleushi», «Qiratushy dauylpaz», «Qyrghyzdyng Shamiyli», «Úlyq batyr», «Dala rysary» dep tanday qaghyp, eriksiz moyyndaghan edi.

Shyndyghynda ol kim bolghan? Nege ony barlyq Dala halyq qúrmet tútqan? Onyng sonday qoshemetke bólenuining syry nede? Biz nege qayta-qayta onyng ómir joly men qyzmetine orala bergimiz keledi?

Kenesary hannyng qalyptasuy. Grekter ýshin – Aleksandr Makedonskiy, armyandar ýshin – Tigran II, týrki-mongholdar ýshin – Shynghyshan, fransuzdar ýshin – Napoleon Bonapart, orystar ýshin – I Petr tәrizdi Kenesary han da biz ýshin birtuar túlgha.

«Býlikshil súltan» 1802 jyly Kókshe tauynda dýniyege kelgen, Qasym súltannyng balasy, Abylay hannyng nemeresi. Abylaydyng otyz úlynyng ishindegi eng kishisi Qasymnyng otbasynda úly Qazaq memleketining últtyq biyligi men azattyghyn qaytaru iydeyasy erekshe mazdaghan. Qasym tórening eki әielinen dýniyege kelgen jeti birdey úlynyng ishinde Kenesarynyng bolmysy biyik edi. Ol súlttannyng ekinshi әielinen qalmaq qyzynan tughan. Ruhy biyik jaratylghan jasynan halyq danalyghyn boyyna sinirip ósti. Tughan halqynyng salty men dәstýrin bilip, dualy auyz biyler men sheshenderding tәlimimen egeskendi eldestiretin bitimshilik qasiyeti de bir boyynan tabyldy. Ortalyq Aziyanyng barlyq tilderinde erkin sóiley aldy. Jasynan dala zanyn biyler sheshendigin boyyna sinirip ósti.

Kóterilis basshysy turaly Qazaq tarihshysy E. Bekmahanov «jastayynan ol at qúlaghynda oinap, sadaq atudy ýirengen» degen mәlimet keltiredi. Kәnigi anshy bolghan. Ádiletti tu etken, erik-jigeri asqan, erjýrektiligimen erekshelengen súltandy «byl hrabr do-nelizya», yaghni, «kózsiz batyr» dep HIH ghasyrdyng ortasynda Resey zertteushisi L. Meyer tang qalghan eken.

Zamandastarynyng aituynsha myqty úiymdastyrushy jәne qolbasshylyq qasiyeti bolghan. Diny senimde Islamnyng sunnittik baghytyndaghy hanifa mazhabyn ústanghan. Kóz kórgen adamdar ony orta boyly, shymyr deneli dep suretteydi. Mysaly, halyq kósemining syrtqy kelbetin reseylik zertteushi A. Smirnov bylaysha sipattaydy: «Kenesary orta boyly, ashang deneli, bet әlpeti qalmaqqa keletin». Al, orys geografy, Torghay óniri qazaqtarynyng etnografiyasy men qysynqy kelgen kezinen aqyldylyq ta, qayrattylyq ta, qulanushylyq ta seziletin tarihyn zertteushi A. Dobrosmyslov ta batyrdyng bolmysyna tәnti bolyp: «Búl súltan batyl, tabandy, asqan aqyl iyesi edi», – dep jazady. Ol az sóilep, ózin tәkkәppar ústaghan.

Qazaq memlekettiligining qayta órkendeui. Kenesary Qasymúly әrdayym ózimen súhbattasushyny tynday bildi. Úly Dala halqynyng arasynda qonaqjaylyghymen erekshelendi. Qazaq handyghyn qayta qúryp, onyng on jyl boyynda ómirin soghan arnady. Belgili zertteushi Semey oblysynyng ólketanushysy N. Konshiyn: «Týrkistanda Qasym Abylayúly men onyng úldary Sarjan jәne Esengeldi qaza bolghannan keyin (1836 jәne 1840 jyldar – avt.) qazaqtyng tәuelsizdigi jolynda kýresken bauyry Kenesary Qasymúly boldy. Búl adamdy birtuar túlgha dep ataugha negiz bar, óitkeni ol jeke basynyng nemese ru aralyq qatynastar mәselesinde tez sheshim shyghara alatyn, barlyq jaghdayda da qiyn qystau synaqtardan ótip kete alatyn. Kenesary shyn mәninde barlyq qazaqtyng sayasy biriguin armandaghan qazaqtyng úly batyry» dep jazady.

Derekterge jýginsek, 1837-1947 jyldar aralyghynda patshaly Resey otarlau sayasatynyng «shyghys» nemese «aziyalyq» vektorlarynyng kýsheye bastaghan túsy edi. Eger, 1810-1822 jyldary Kishi jýzden 600 myng desyatina jeri bar Novoiylesk audanyn tartyp alsa, 1835 jyly 3 400 myng qúnarly desyatina jeri bar Novoliyneynyy audanyn kórshi Orynbor guberniyasyna qosyp beredi. 1822 jyly han biyligi joyylghannan keyin Orta jýzde, soltýstik-shyghys Qazaqstanda okrugtyq prikazdar qúrylymy arqyly Resey imperiyasy әskerining dendep enui bastaldy. 1837 jyly patsha dalalyqtar ýshin 1 rubli 50 tiyn birynghay ýy alymyn endiredi.

Hannyng kópúltty әskeri. Kenesary Qasymúly tóniregine әrtýrli últtyng ókilderi toptasty. Kóterilisshiler arasynda orystar men bashqúrttar, ózbekter men qaraqalpaqtar, tatarlar jәne polyaktar boldy. Olardyng keybiri qazaq hanynyng erekshe senimi men shynayy qúrmetine ie bolyp, jauapty qyzmet atqardy. Mysaly, Kenesarynyng jeke hatshysy búrynghy orys soldaty bolsa, kishi inisi Nauryzbaydyng jeke jalshysy Nikolay Gubin degen eken. Orys soldattary Bedashev pen Malkin han әskerining otryadtaryn basqardy. Malkindi qazaqtar kishik dep ataghan. Tatar Álim Yagudin әskery kenesting mýshesi bolsa, ózbek Saydaq qoja Ospanov on jyl boyyna hannyng elshilik qyzmetin adal atqarghan. L. Meyer búl turaly: «Ol orys tútqyndaryna ýlken meyirimmen qaraghan. Búl әreketi kópke ýlgi boldy. Onyng adamdy tartyp alatynday erekshe qasiyetti iyelengen. Onda birneshe orys qashqyndary shayqasqan».

Áriyne, kóterilisshilerding basym kópshiligi qazaqtar boldy. Olar Aghybay, Anghal, Bayseyit, Baytabyn, Búghybay, Búqarbay, Janaydar, Jeke, Tolybay, Jolaman, Iman, Súranshy, Tanash, Nóger jәne t.b. Qalyng búqarany bastaghandar ýsh jýzding aldyna shyqqan biyleri men batyrlary, tipti, súltandary edi.

Kóterilisting bastaluy. Kóterilis Kenesarynyng patsha ýkimetining sayasatyn jaramsaqtana qoldaghan súltandar men biylerding auyldaryn shauyp alumen jәne Kókshetau men Aqmolada okrugtik duandary qúrugha qarsylyqtan bastaldy. Orynbor shekaralyq bastyghy G. Gensting atyna jazylghan shaghymynda «Ol óz tuystarynyng birneshe ret negizsiz jәne sebepsiz patsha otryadtarynyng shabuylyna 1825, 1827, 1830, 1831, 1832, 1836, 1837 jyldar aralyghynda ýzdiksiz úshyrap kelgendigi jәne ol әlide jalghasyp otyrghandyghyn keltirgen». Mysaly Astana memlekettik arhiyvining qújatynda kórsetilgendey jogharydaghy sheneunikke ashu-yzagha toly hat jazady: «1831 jyly Kókshetaudan keyin sheginshe 500 adamdyq Aleksey Maksimovichting qoly ekinshi ret qaytara Sarjan súltannyng auylyn tonady..., tipti 450 adamdy óltirdi». Onyng jazghan hattarynan taghy bir mysal keltirsek: 1842 jyly nauryzda esauyl Sotnikov otryady, han auylyn shauyp, 100 adamdy óltirip jәne tútqyngha 25 adamdy aldy, onyng ýstinde 1000 týie, 3000 jylqy, 9 myng qoydy aidap ketti. Áriyne múnyng barlyghy últ-azattyq qozghalystyng tútanuyna jәne Qazaq memlekettiligin qalpyna keltiruding sebebi ghana edi. Ol ózining talaptary men jedel qadammen damy bastaghan patshalyq otarlaugha qarsylyghyn ashyq bildirgen, ózinining eskertu hattaryn ýzdiksiz jiberip otyrdy: «Kýnnen kýnge bizding jerlerimizdi basyp ala otyryp ózderining bekinisterin sogha bastaghan olar halyqty yzalandyra týsedi. Bizding keleshegimiz ýshin ghana emes býgingi kýnimiz ýshin de asa qauipti». Ol shekara shebindegi bekinisterge de, patsha ýkimetining әskery jasaqtaryna da jiyi-jii shabuyl jasap túrdy. Mәselen, 1837 jyldyng ayaq kezinde Kenesary horunjiy Rytovtyng otryadyn tas-talqan etip jenip shyqty. Búl otryadtyng qúramynda 6 uryadnik jәne 48 sibir kazaghy bolyp, Petropavldan Tashkentke bara jatqan sauda keruenin kýzetip bara jatqan edi.

Kenesary 1838 jyly ózining adamdaryn Batys Sibir general-gubernatoryna jiberip, oghan arnayy hat joldady. Hatynda Aqtau bekinisi men Aqmola prikazyn joidy, Ombyda tútqynda otyrghan óz adamdaryn týgel bosatudy talap etti. General-gubernator Kenesarynyng adamdarynyng barlyghyn da saptaghy myng soldattyng arasynan ótkizip, dýre soqtyrdy. Olardyng әskerge jaraytyndary túraqty armiya qataryna alynyp, qalghandary Shyghys Sibirge jer audaryldy. General-gubernatordyng búl qylyghy Kenesary súltannyng ashu-yzasyn keltirip, kóterilisti bastap jiberuin tezdetti...

Qazaq handyghynyng qalypqa keltirilui. 1841 jyldyng qyrkýiek aiynda ýsh jýzding ókilderi bas qosqan jiynda Kenesary Qasymúly han saylandy. Sóitip Qazaq handyghy qalpyna keltirildi. Patsha ýkimeti búl jaysyz habardy óte ókinish sezimimen estip-bildi. Endigi jerde Kenesary bastaghan kóterilis úiymdasqan sipat ala bastady. 1844 jyly ony qazaq hany retinde Ortalyq Aziya biyleushileri tanydy. Búl turaly A. Dobrosmyslov bylay dedi: «Búqar men Hiua Qoqandy biyleuge ózara qyrqysuda, eki jaq handyqtyng iyeleri Kenesarynyng ebin tabugha ózderining elshileri men syilyqtaryn jibere otyryp, ony qazaq ordasynyng hany retinde tanuda». Búqar әmiri men Hiua hany tanymal hangha zenbirekter men qaru-jaraqtar, myltyq pen oq dәriden kómektesti. Songhysy tipti oghan óz iyeliginde erkin kóship jýruge úsynys bildirdi.

Últ-azattyq kýresti tabysty jýrgizu ýshin Kenesary han bir ortalyqtan basqarylatyn memleket qúrdy. Ony hannyng ózi basqardy. Hannyng janynan jogharghy kenesshi organ – ózine barynsha adal berilgen batyrlardan, biylerden, súltandar men jaqyn tuystarynan túratyn arnayy Kenes qúryldy. Biraq sheshushi dauysty han ózine qaldyrdy. Kenesary handyqty ózining senimdi adamdary – jasauyldar arqyly basqardy. Jasauyldar sot isimen, sharuashylyq mәselelerimen, mәmilegerlik júmystarmen, alym-salyq jinaumen jәne әskery istermen ainalysty. Jasauyldar sonymen qatar ortalyq ókimet biyligi bergen núsqaulardyng múqiyat oryndaluyn, mal jayylymdarynyng dúrys bólinip, tiyimdi paydalanyluyn baqylady, halyqtyng kónil kýiin de qadaghalady. Memlekettik rәmizder qabyldandy: mysaly, han bayraghy jasyl týsti boldy. Han biyligi qyzmetining ondy nәtiyjeleri retinde onyng qol astyndaghy halyq arasynda alauyzdyq pen barymta alu joyyldy. Kenesary eng aldymen alym-salyq tóleuding tәrtibin retke keltirdi. Mal ósirushiler – zeket, al diqandar – úshyr tóleytin boldy. Patsha әskerlerimen soghysty odan әri jalghastyru qosymsha materialdyq jәne qarjy shyghyndaryn qajet etti. Sondyqtan alym-salyqtyng da qosymsha týri engizildi, sóitip halyqtan kiyim-keshek, qaru-jaraq, at әbzelderin jinau qolgha alyndy. Salyq jinauda halyqtyng jaghdayy jeke-jeke eskerildi. Menshiginde maly 40 bastan aspaytyndar alym-salyqtan bosatyldy. 40-tan 100 basqa deyin maly barlar bir maldan, al 100 bastan artyq malynyng әrbir 40 basyna bir maldan tólep túratyn bolyp belgilendi.

Diqandar ózderining óndirgen ónimining onnan bir bóligin tóleuge mindetti boldy. Kóteriliske dep jinalghan astyqty patsha ýkimeti jiyi-jii tәrkilep ketip jýrdi. Tәuekel etip, kóterilisshilerge astyq aparyp satqandar jazalaushy әskerding qaharyna úshyrady. Sondyqtan da Kenesary qazaqtardyng eginshilikpen ainalysuyn qatty qoldady. Kópesterding sauda keruenderinen alynatyn baj salyghy edәuir tabys beretinin eskergen Kenesary onday keruenderdi tonaugha tyiym saldy. Sauda keruenderining tolyq qorghaluyn qamtamasyz etti. Keruenbasylaryn jeke ózi qabyldap ta otyrdy. Baj salyghyn tóleuden jaltarghandargha qosymsha salyq salyndy. Baj salyghynan týsken qarjygha Orta Aziya bazarynan qaru-jaraqtar men oq-dәri satyp alyndy.

Kóterilisshi әskerlerining qúryluy. Kenesary 20 myng sarbazdan túratyn әri jauyngerlik qabileti kýshti túraqty әsker jasaqtay aldy. Ol әskeri arghy alys atasy Shynghys handay jýzdikter men myndyqtargha bólindi. Erligimen erekshe kózge týsken sarbazyna «jýzbasy» men «mynbasy» qylyp taghayyndady. Kenesary qúralaydy kózge atatyn mergenderden iriktep, mergenbasy basqaratyn erekshe jasaq qúrdy. Orys armiyasynyng ýlgisi boyynsha han óz әskerlerine erekshe aiyrym belgilerin engizdi. Dala ólkesining bilgiri HIH ghasyr ortasyndaghy aghylshyn zerttteushisi T.V. Atkinson: «Kenesary qazaqtardan tamasha jauyngerler dayynday aldy. Kópshiligi maghan Kenesary jigitterining qylyshpen, aibaltamen óte jenil qimyldauy qarsylastyng kýshimen soghysuda asqan jetistikke әkeldi. Tamasha ofiyserleri bar qazaqtar әlemdegi eng kýshti atty әskerdi qúra alar edi» – dep jazady.

Han sarbazdarynan shayqas taktikasy men әskery ónerding amal-tәsilderin mengerudi talap etti. Kóterilisshilerdi әskery ónerge ýiretumen orystyn, tatardyng jәne bashqúrttardyng búryn túraqty orys armiyasynda qyzmet etken tәjiriybeli soldattary ainalysty. Han jasaghynda qatang tәrtip ornata bildi. Mәselen, satqyndyq jasaghan nemese әskery kýzette úiyqtap qalghan sarbazdar ólim jazasyna kesildi. Kenesary әskerinde qaru-jaraq satylyp alyndy. Qaru-jaraq arnayy qoymalarda saqtaldy. Alghash ret shaghyn zenbirek jasau isi jolgha qoyyldy. Kenesary qoly jaugha «Abylaylap» úran salyp, atoylap shabatyn. Ol jóninde 1885 jylghy «Orynbor paraqshasy» (Orenburgskiy listok) gazetinde A. Jantórin súltan keltirgen halyq anyzynyng joldary kuә bola alady:

«Biz Kene han túsynda,

Buraday búlqyndyq.

Qarly boran búrqasyny,

Bizderge týk bolmady.

«Han Abylaylap!» úrandap,

Jaudyng jolyn bógedik»

Kenesary barlaushylardy útymdy paydalana bilgen. Olar qazaq auyldarynda saudager, molda keypinde jýrgen. Jazalaushy әskerding josparyn aldyn ala bilip, hangha jetkizip otyrghan. Qazaq jerindegi kóterilis otynan patsha ýkimeti de ýreylene bastaydy. Resey imperatory Nikolay I osy kóterilisti basu mәselesin kýn tәrtibinde ústaydy. 1843 jyly 27 mausymda qazaq hanyna qarsy iri joryq úiymdastyru jóninde ókim shygharady. Onyng búryshtamasyna «bir memlekette ekinshi memleket boluy mýmkin emes» degen kәrli núsqau jazady. Hannyng basy ýshin ýy basy salyghyna týsetin 3 myng rubli taghayyndaydy.

Kóterilisshilerge qarsy 300 adamnan túratyn әskery starshina Lebedevtyng otryady jiberiledi. 1843 jyly súltandar A. Jantóreúly men B.Ayshuaqúly bastaghan ekinshi top atqa qonady. Bir uaqytta Ombydan, Petropavlovskiden jәne Qarqaradan qosymsha әskery otryadtar qosylady. Patsha әskeri jergilikti jerdi jaqsy bilmedi, sonday-aq dalalyqtardyng shayqasty jýrgizudegi erekshe taktikasy jazalaushylardyng kýshin barynsha әlsiretti. Jergilikti halyq arasynan shyqqan jol bastaushylar halyq batyrynyng jau qolyna týspeuine barynsha kómek kórsetip otyrdy.

1844 jyly shildening 20-synan 21-ine karaghan týni Kenesary han Tobyl ózenining jogharghy aghysynda Jantóre súltannyng әskerine kýirete soqqy berdi. Kenesarynyng jenis jigerlendirgen negizgi kýshteri 1844 jylghy tamyzda Ekaterina stanisasyna shabuyl jasady. Bekinisting manyndaghy eldi mekendi órtep jiberdi, 40 adamdy tútqyngha aldy, qyruar maldy aidap әketti. Sonymen qatar myltyq, tapansha, qylysh, nayza siyaqty kóptegen qaru-jaraq týrlerin oljalady. Arnayy jiberilgen jazalaushy otryad Kenesarynyng auylyna jete alghan joq. Ýkimet basyndaghylardy abyrjushylyq pen ýrey biyledi.

Dolgov jәne Gern bastaghan elshilikterding Kenesary ordasyna kelui. Kenesarymen bolghan soghystyng úzaqqa sozyluy patsha ýkimetine eleuli shyghyn keltirdi. Sondyqtan 1845 jyldyng aqpan aiynda Orynbor basshylyghy Kenesary hangha Dolgov jәne Gern bastaghan elshilik jiberudi qajet dep tapty. Olar Kenesaryny patsha ýkimetining talabyn oryndaugha kóndiruge tiyis boldy. Sonymen qatar barlau júmystaryn jýrgizudi de kózdedi: birinshiden, olar Kenesary әskerlerining qay jerlerde qanshalyqty mólsherde ornalasqanyn dәl bilui tiyis boldy, ekinshiden, Yrghyz ben Torghay ózenderining boyynda taghy qanday bekinis salugha bolatynyn anyqtap qaytu edi. Patsha ýkimeti múnday sharalardy jýzege asyru arqyly kóterilisting ortalyq aimaqtaryna tolyq baqylau ornatudy kózdedi. 1845 jyly Dolgov pen Gern bastaghan elshilik hannyng ordasyna jetti. Kenesarygha onyng әieli Kýnimjan qaytaryldy. Jýrgizilgen kelissózder barysynda Kenesarygha qabyldaugha bolmaytyn shart qoyyldy: kóterilisshilerge ýkimet belgilegen shekteuli aimaq sheginde ghana kóship jýruge rúqsat berildi. Kenesarynyng Reseyge tolyq baghynuy jәne soghys qimyldaryn birjolata toqtatuy tiyis boldy. Orynbor vedomstvosyna qaraytyn qazaqtardyng barlyghy da Resey imperiyasynyng azamattary retinde әrbir ýiding 1 som 50 tiyn mólsherinde týtin salyghyn tólep túruy tiyis ekendigi, hannyng Orynbor qazaqtarynan zeket aluyna tyiym salynatyndyghy aityldy. Kenesarynyng qylmysty isterdi qarauyna rúqsat etilmeytini eskertildi. Hannyng qashqyn orys pen tatar jәne bashqúrttardy jasyryn ústauyna tyiym salynatyny, olardy Reseyge qaytargha tiyisti boldy. Kenesarynyng Reseyge «únamaytyn» shet memlekettermen jәne jeke túlghalarmen qarym-qatynastar jasauyna rúqsat etilmeytini de eskertildi. Kenesary Dolgov pen Gern elshiligining qoyghan sharttarynyng týpki maqsaty onyng han lauazymyn iyelenuge qúqyghy joqtyghyn túspalmen týsindiru ekenin op-onay úqty. Aqyrynda jalpy qazaq kóterilisterining basshysy Qaraqogha dep atalatyn shaghyn iyelikte kóship jýruge rúqsat etildi.

Han patsha ýkimeti qoyghan búl talaptardyng birde-bireuin qabyl alghan joq. Kelissózder túiyqqa tireldi. Patsha ýkimetining elshiligi kózdegen maqsatyna jete almady. Elshiler ketkennen keyin han әskery kenes shaqyryp, endi Jetisu aumaghyna qaray kóshuge sheshim qabyldady. Patsha ýkimeti sodan keyin-aq Yrghyz ózeni boyynda Oral, al Torghay ózeni boyynda Orynbor әskery bekinisterin salugha kirisip ketti. Qazaqstannyng patshalyq kezenin zertteushi N. Konshinning pikiri boyynsha: «orys ýkimetine qarsy kýres ontýstik dalalarynda birqatar bekinister salghannan keyin qiynday týsti».

Kenesary әskerlerining Jetisugha sheginui. Patsha ýkimeti Kenesary handy Orynbor ólkesinen qalay da yghystyryp shygharugha úmtyldy. Sonyng saldarynan Kenesary Saryarqany tastap, kóterilis ortalyghyn Jetisu jerine qaray auystyrugha mәjbýr boldy. Sibirdegi ókimet biyligi Ombydan general Vishnevskiy basqarghan eleuli әsker kýshin zenbirekterimen qosa Jetisugha jedel týrde jiberdi. Azyq-týlikting tapshylyghy Kenesaryny eginshilikpen ainalysugha mәjbýr etti. Kýshi basym patsha ýkimetining qysym jasauymen Kenesary Ile ózenining ong jaq betine ótip, odan әri Alataudyng etegine kóship bardy. Al patsha ýkimeti oghan Kishi jýz ben Orta jýz qazaqtary tarapynan kómekke keletin joldy kesip tastady. Úly jýzding Súranshy, Bayseyit, Toyshybek siyaqty batyrlary Kenesarygha qoldau kórsetip, kóterilisshilerding siyrep qalghan qataryn tolyqtyryp, edәuip kýsheytti. Belgili qazaq folikloriysi M.J. Kópeyúlynyng aituy boyynsha: «Jetisuda hangha erekshe qúrmet kórsetken shapyrashty ruynyng qazaqtary boldy». Hangha olar kiyim-keshek, azyq-týlik, qaru-jaraq pen adamdardan kómek berdi.

Kenesary Qasymúly Qytaygha baryp, boy tasalay túrudy da oilap, Qúdaymendi súltan bastaghan elshiligin Qytay ýkimetine jiberdi. Alayda olar Resey imperiyasymen qarym-qatynasymyzdy býldirip alamyz degen qauippen Kenesarynyng ótinishin qanaghattandyrudan ýzildi-kesildi bas tartty. Búl turaly Omby oblystyq tarihy arhiyvining qorynda tirkelgen qújattarda: «Elshiler aragha eki ay sala eki qytay sheneunigi men bir audarmashymen keri oraldy. Olar Kenesarygha Qytay óz qol astyna ala almaytyndyghyn jetkizdi». Olargha Ortalyq Aziyanyng qazaqtary men músylmandary arasynda ýlken yqpalgha ie bolghan, kýshti de batyl hannyng keregi joq edi. Búl kezde Qytay kóterilisshiler men bir dindegi úighyr men dýngen kóterilisterine alandauly bolatyn.

Qazaq-qyrghyz әskery qaqtyghysy. Kóterilisshiler qyrghyz jerine jaqyn keldi. Búl kezde qyrghyzdar Qoqan handyghynyng yqpalynda bolatyn. Han soltýstik qyrghyz rularyn biyleushi manaptarynyng ózine baghynuyn talap etti. Búl talaptar patsha ýkimetimen jәne Qoqan handyghymen odan әri kýres jýrgizu ýshin kýsh biriktiru qajettiginen tughan edi. Han qyrghyzdargha arnaghan ýndeuinde bylay dep jazdy: «Mening múnda kelgenimning maqsaty, sendermen jaulasu, qan tógisu emes, qayta qazaqtar men qyrghyzdardyng basyn qosyp, olardy kýsheytu, Qoqannyng qol astynan bólip alu, qoqandyqtardyng qysymynan qútqaru bolyp tabylady».

Qazaq-jonghar qyrghyn soghysy kezinde qyrghyzdar qazaqtardyng jaghynda shayqasqan bolatyn. Biraq qyrghyzdarda Shynghyshan úrpaqtaryna baghynu dәstýri qalyptaspaghan edi. Sondyqtan da olardyng hangha baghynuy, sóitip ózderining tәuelsizdiginen aiyryluy, әriyne, qyrghyz aqsýiekterining oiyna kirip te shyqpaghany әbden tabighy nәrse edi. Onyng ýstine, qyrghyzdar Abylay hannyng qyrghyz aumaghyna jasaghan joryqtaryn da úmyta qoyghan joq bolatyn. Qyrghyzdar patsha ýkimetining Sibir әkimshiligi tarapynan edәuir qoldau tabatynyn da sezdi. Vishnevskiy qyrghyzdardy Kenesarynyng auyldaryna shabuyl jasaugha ashyqtan-ashyq aidap saldy. Alatau qyrghyzdary Qoqan handyghynyng qoldauyna sýiendi. Qyrghyz manaptary iri taypa ókilderin qúryltay jinalysyna shaqyrdy. Yqpaly kýshti Orman manap barlyq qyrghyzdardyng biyleushisi bolyp taghayyndaldy. Qúryltaygha jinalghan manaptar Kenesary hannyng úsynysyn qabyldaudan ashyqtan-ashyq bas tartty. Kenesary hannyng qyrghyzdargha qarsy attanghan eki myng sarbazy jenilis tapty. Onyng bir myny qyrghyngha úshyrady, ekinshi jartysy ash-jalanash, qaru-jaraqsyz, jayau-jalpylap keri qaytty. Qazaq sarbazdarynyng birqatary tútqyngha alyndy. Múnyng ózi qyrghyzdar tarapynan búryn-sondy bolyp kórmegen batyldyq pen qatygezdik bolyp shyqty. Arhiv qújattarynan basqa 1846 jylghy qazaq sanaghyna qatysqan polyak jer audarushysy A. Yanushkevichting kýndelik jazbasynda bylay keltirilgen: «Úrys dalasynda myngha juyq adam qaytys bolyp, eki myngha juyq adam tútqyngha týsti, olardyng ishinde bes súltangha tólem talap etti».

Búl qyrghyzdar tarapynan búryn sondy estimegen qatigezdik әri handy kemsitu edi. Tútqyngha týskenderdi jau qolyna qaldyra almaghan han әreketi turaly Omby memlekettik tarihy arhiyvining qújattarynda bylay kórsetilgen: «Tútqyndardy bosatu ýshin Kenesary auyldan qolda bar mýlikterdi jinay bastady jәne olardy tútqyndardy satyp alugha tóledi. Ýy basynan jinalghan salyq jәne myndaghan kóterilisshilerdi kiyimmen jәne basqa da qajettiliktermen qamtamasyz etip otyru aqyrynda auyldardyng tonaluyna әkeldi....».

Kóptegen shekaralyq audandardaghy birqatar qaqtyghystardan keyin jәne beybit kelisimderden song qazaq hany 1847 jyldyng sәuirinde qolastyndaghy 10 myng jauyngerimen kórshilerding jerine jyljydy. Ózderine tanys emes tauly aimaqta soghysqan qazaqtar qorshauda qaldy. Songhy shaqyrylghan әskery keneste hannyng jaqtastary qorshaudy bir jerden búzyp shyghyp, úzap ketudi úsyndy. Biraq han odan ýzildi-kesildi bas tartty. Sondaghy hannyng sózin balasy Syzdyq súltan bylay jetkizdi: «Eger men ózim jauynger bolsam qashyp keter edim, biraq men onda halyq aldynda han bola almaymyn».

Súltan Rýstem men Úly jýzding yqpaldy bii Sypatay men Bayzaq jasaqtarynyng kenetten sheginip ketui kóterilisshilerding jaghdayyn qiyndatyp jiberdi. M.J. Kópeyúlynyng aituy boyynsha qazaqtar men aradaghy dauly jerlerdi jergilikti qazaqtargha beru turaly jasyryn uәde beriledi... Qyrghyzdar tau búlaqtaryn keri búryp jiberu arqyly qorshaugha týskender men olardyng attaryn susyz qaldyrdy Ýsh tәulik boyy batyr han ózining shyn berilgen 1000 juyq batyry men 500-ge juyq qaruymen Alatau qyrghyzdarynyng birneshe shabuylyna toytarys berdi. Toqmaq manyndaghy, jergilikti halyq qandy jer dep atap ketken, Maytóbege tayau jerde teng emes songhy úrysta Kenesary 30-dan astam qazaq súltandarymen jәne ózine shyn berilgen jauyngerlerimen tútqyngha týsti.

Qazaqtardyng jenilui men han ólimi. Kenesarynyng qolgha týskenine kózderi jetkennen son, hannyng taghdyryn sheshu ýshin qyrghyz manaptary kenes ótkizip, ony óltirudi qajet dep sheshedi. Kenesary ózin óltirer aldynda taghy da olargha kýsh biriktirip, Qoqan men Reseyge qarsy soghysugha shaqyrdy. Biraq olar óz tútqynyn tyndaghysy da kelmey, sony jazany oryndaumen úlasty. Qazaq jauyngerlerining songhy kýnderi turaly jazba qaldyrghan L. Meyer. «Olar qyrghyzdarmen ýsh tәulik boyy erlikpen shayqasty, Sibir qyrghyzdary kómekke kelip jeter degen ýmitti boldy. Biraq patsha ýkimetining jergilikti ókimet biyligining basshylary olardyng keletin jolyn bógep, tosqauyl qoyyp ýlgergen edi. Ýshinshi tәulik degende kóterilisshilerding bir bóligi qorshaudy búzyp shyghyp, qútylyp kete aldy. Hannyng kóptegen senimdi serikteri týgeldey derlik óltirildi. Hannyng ózi birneshe súltandarmen birge tútqyngha alyndy jәne azapty jazanyng saldarynan qaza tapty». Búl turaly sonyn ala jazghan M. Krasovskiy de: «Kenesary Shu ózenining ong jaghyndaghy angharlardyng birinde qazirgi Toqmaq bekinisine jaqyn jerde qaraqyrghyzdardyng qorshauynda qaldy, biraq olargha erlikpen qarsy túrghan ol qolgha týsip, aiuandyqpen óltirildi», – dep keltiredi.

Kóp úzamay jalpy qazaqtyng songhy hanynyng bas sýiegi búralang soqpaqtarmen Tom guberniyasy arqyly Ombygha jiberilip, Batys Sibir general-gubernatory P.D. Gorchakovqa jetkizildi. Búl jóninde A.Dobrosmyslov bylay jazdy: «Kenesary hannyng bas sýiegin knyaz Gorchakovtyng qolyna tiydi. Sóitip ol Batys Sibir Bas basqarmasyndaghy «Kenesary kóterilisi turaly is» janynda saqtaugha búiryq berdi». Onyng búl pikiri orys ghalymy N. Seradanyng oiymen úshtasady. Ol hannyng songhy kýnderi turaly bylay deydi: «Men әr týrli Torghay oblysynyng qazaqtarynan Kenesary tútqyngha alynghannan keyin, ony azapty ólimge jiberer aldynda qyrghyzdar qyryq týn boyy qoynyna súlu qyzdardy salyp, batyrdan úrpaq alyp qaludy kózdedi... Kenesary eshqanday qyzgha boyyn búrmaghan».

M.J. Kópeyúlynyng jazuynsha, barlyghy da qasiyetti hannyng qaharyna ilikti. Kenesarynyng jәne onyng jaqyn serikterining kózin jonggha qatysqan qyrghyz manaptarynyng bәrin Sibir ýkimeti qymbat syilyqtarmen marapattady. Alayda solardyng barlyghy da tynysh ómir sýre alghan joq, keybiri «júmbaq jaghdayda» qaza tapty. Halyqtyng sýiikti hanynyng qapylysta qalay qaza tapqanyn aqyn Nysanbay Jamanqúlúly «Nauryzbay-Qanshayym» dastanynda qayghyly sarynda bayandaydy.

Kenekem mening ketken son,

Zamanym qaldy tarylyp.

Halyq iyesi handardan,

Jetim qaldyq airylyp.

Baldaghy altyn aq beren,

Tasqa tiydi mayrylyp.

Kemshilik týsti basyma,

Kóringennen qaymyghyp…

Kenesary ketken son,

IYesiz qaldy taghymyz.

(Kasymbaev J.K. Posledniy pohod hana Kenesary y ego giybeli. – Almaty, 2002. – s.142. )

HH ghasyrdyng basynda handy únatyp qalghan orys zertteushisi Ya.Polferov Nysanbay aqynnyng qayghyly ólening estigender jayynda: «Tandaushylardyng qara tory jýzinen jas sorghalap, key kezderde ynyrsyp ta ketetin. Búl qayghyly әnmen tabighat ta qosa jylaghanday boldy».

Kóterilisting tarihy manyzy jәne onyng saldary. Qazaqtardyng kezekti kóterilisi jenilis tapty. Álsiz qarulanghan han jasaghy myqty dayyndalghan túraqty orys әskerine qarsy túra almady. HIH ghasyrdyng 30-shy jyldarynda patsha ýkimeti polyak, belorus, ukrayn jәne litvalyqtardyng últ-azattyq kóterilisterin basa otyryp birshama tәjirbie jinaqtaghan bolatyn. Kenesarynyng basty qatesi bir mezgilde birneshe maydanda әreket ete soghysuy onyng Reseyge, qyrghyz manaptaryna jәne Qoqan handyghyna, qarsy soghysuy әskerining quatyn әlsiretti. Súltandar әuleti men iri ru basshylarynyng ózara auyz birshiligining bolmauy da kóterilisting jeniluine әser etti. 1839 jyly Ghúbaydolla Uәliyev ústanyp Berezov qalasyna jer audaryldy, tek 1847 jyly kóterilis ayaqtalghan song ghana sayasy qamaudan bosatyldy. Kóterilisting jeniliske úshyrauy patsha ýkimetining qyrghyz jerlerin, Jetisudyng aumaghyn jәne Ontýstik Qazaqstandy basyp aluyna jol ashty. Sonday-aq Búhara, Qoqan jәne Hiua handyqtaryn qosyp aludyng alghysharttary jasaldy. 1854 jyly Semey oblysy qúryldy. Ishki okrugter sibir qazaqtary oblysynyng qúramynda qaldy. Endigi jerde agha súltan bolyp «qara sýiekter» de saylana alatyn boldy. Sóitip Úly Dalada 600-jylday qalyptasyp qalghan Shynghyshannyng tәrtibi kýiredi. Sol jyly Ertisting ong jaghalauynda Semeyding ishki okrugi qúryldy. Negizgi halqy jergilikti qazaqtardan túratyn búl okrugti basqaru orys ofiyserine jýktelse, al onyng orynbasarlyghyn «qara sýiekten» shyqqan agha súltan atqardy.

Kenesary Qasymúly qazaq halqynyng esinde talantty әskery qolbasshy, asa kórnekti memleket qayratkeri retinde qaldy. Han biyligi is jýzinde joyylghan jaghdaydyng ózinde ol qazaqtyng ýsh jýzining basyn biriktirip, qazaq memlekettiligin qaytadan qalpyna keltirdi. Qazaq halqynyng tәuelsizdik jolynda kýreste últtyq ruhyn oyata aldy.

HIH ghasyrdyng ortasynda belgili Qazaqstan tarihyn zertteushi M.Krasovskiy Kenesarynyng qazaq tarihyndaghy orny men róli turaly bylay dep jazdy: «Eger Kenesary Qasymúly tiri qalsa, bizge qazaq dalanyng baghynyshty boluynyng taghdyry belgisiz edi». Resey әskery tarihynyng iri mamany A.I. Ivanin qazaq basshysynyng atyna mynaday maqtau bildiredi: «Ádildikting ornauyn talap etken, Kenesary ólgenshe Reseyding jauy boldy, sondyqtan da ony «dalanyng songhy batyry» dep atasam óz otanymnyng aldynda kýnәli emespin». Genshtab ofiyserining biri V. Potto Kenesaryny tau qozghalysynyng imamy Shәmilmen salystyryp, «Resey biyligin qatty tenseltken» túlgha retinde sipattaydy. Kóptegen zertteushiler Kenesarynyng úly Abylay zamanyndaghy egemendi memlekettilikti qalpyna keltiru ýshin jasaghan әreketterin joghary baghalady. Al onyng qyzmettesi, kapitan N. Fomakov ony: «Abylay hannyng aqyldy, batyl úrpaghy... ózine qarsy bolghan barlyq sibir otryadynyng qastandyq әreketin búl elde kóshbasy retinde tanymal bolghandyqtan týkke túrghysyz retinde kórsetti», – dep jazdy. Bir eske qalarlyghy Kenesary Qasymúlynyng jetekshiligimen bolghan qazaq kóterilisi basylghan son, shynghys úrpaqtary halyq qozghalysyna basshylyq jasamady. Búl jayyn L. Meyer bylaysha keltirdi: «Osy kezden keyin halyqtyng qorghaushysy qarapayym halyq boldy... al súltandar eng songhy oryngha keltirdi nemese orys sheneunigi bolyp shygha keldi».

****

Hannyng eki әielinen – Kýnimjan men Janymnan segiz úl qaldy: Japar, Tayshyq, Ahmet, Omar, Ospan, Ábubәkir, Syzdyq jәne Jәkey. Olardyng bәri Qoqan territoriyasyna ótuge mәjbýr boldy. Birshama uaqyt qoqandyq әsker sapynda qyzmet etip, Reseyge qarsy soghysty. Birshama uaqyttan keyin Resey imperiyasynyng әskeri kýshine qarsy túra almaytyndyghyn týsinip, olargha baghynugha mәjbýr boldy. Ol sonymen qatar general Kolpakovskiyding otryadyna qarsy soghysty. Bir orys ofiyseri Kenesary hannyng myltyghyn birshama uaqyt qolynda saqtap, 1882 jyly Ombydaghy orys geografiyalyq qoghamynyng Batys-Sibir bólimining muzeyine syilaydy. Kenesarynyng myltyghy býgingi kýnge deyin Omby oblystyq ólketanu muzeyinde jәne ony Qazaqstannyng ortalyq memlekettik muzeyine әkelu óz sheshimin kýtip jatyr.

Sóz joq, han Kenesary Qasymúly ómiri men qyzmeti mysalynda qazaq batyrlary, últ-azattyq qozghalystyng birneshe úrpaqtary tәrbiyelenip shyqty. Sonymen birge onyng bas sýiegi tabylyp elge qaytarylsa eken. Jalpy halyqqa mәlim, bolghar halqynyng kóripkel sәuegey әieli Vanga qaza bolar aldynda Kenesarynyng bas sýiegi elge qaytarylghan uaqytta Qazaqstan eli búdan әri damy týsetinin aityp ketipti. Al osy túlgha turaly basqa elding preziydenti jaman baghytta sóileu- ol dórekilik. Bizding namysymyzgha tiyedi. Condyqtan aitarymyz: «Atambaev myrza, han Kenege qol tiygizbeniz»!

Z.Qabyldinov, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory

Abai.kz

 

 

46 pikir