Seysenbi, 23 Sәuir 2024
EXPO - 2017 7181 0 pikir 30 Qyrkýiek, 2017 saghat 14:22

EKSPO kórmesi ayasynda jarty million turist әlemning 187 elinen keldi

Halyqaralyq mamandandyrylghan kórmening qorytyndysy turaly «Astana EKSPO 2017» Últtyq kompaniyasy basqarma tóraghasynyng birinshi orynbasary Álisher Pirmetovpen arnayy súhbat jýrgizgen edik. Álisher Pirmetov aytuly shara elimiz ben onyng astanasynyng turistik әleuetin aitarlyqtay damytyp, jana belesterge shygharghanyn aityp, qazaqstandyqtardan sýiinshi súrady. Súhbatty tolyghymen Abai.kz oqyrmandarynyng nazaryna úsynudy jón sanap otyrmyz.  

– Álisher Habibullaúly, «Astana Ekspo-2017» jemisti ótkeni turaly kóp aitylyp jatyr. Shyn mәnisinde, jemisti ótkenin nemen baylanystyrasyz? Kelushiler sanymen be?

– Álbette, búl negizgi kórsetkishterding biri. Kez kelgen kórme, sonyng ishinde bizding kórmemiz de kelushilerge baghyttalghandyqtan, olardyng sany men kelip-ketuler sany – biz ýshin maghyzdy eki san. «Astana Ekspo» nәtiyjesi ýmitti aqtap, barlyq boljamdardan asyp týsti. Tirkeu qújattamasyna say biz eki millionnan astam qonaq keledi dep kýtken edik. Nәtiyjesinde kórmege tórt milliongha juyq sayahatshy, sonyng ishinde jarty million turist әlemning 187 elinen kelgen. Al «Ekspo-2017» nysandaryna baru sanyna kelsek, ol, tipti, nanghysyz. Boljanghan bes millionnyng ornyna 33 millionnan astam kelip-ketu tirkelgen. Eng kóp tamashalanghan pavilion, әriyne, «Núr Álem». Ol Astana men Qazaqstannyng jana kórnekti ornyna ainalghany sózsiz. Qysqa merzim ishinde ol Qazaqstannyng nómiri birinshi turistik jeri ataghyna ie boldy. Ekinshiden, kórmeni úzartu turaly astanalyq kәsipkerlerding atynan týsken hat tanghaldyrdy. Álbette, kórmeni quana úzartar edik, alayda Halyqaralyq kórmeler burosynyng qatang reglamenti men qatysushylardyng shekteuli budjetterine baylanysty búl qolymyzdan kelmedi. Biraq biznsting osynday qyzyghushylyghy, meninshe, naghyz jetistik. Kórmege dayyndyq bastalghaly bire, 2015 jyldyng qyrkýieginen, yaghny lauazymgha Ahmetjan Esimov taghayyndalghannan bastap, el boyynsha on myndaghan júmys oryn ashyldy. Áriyne, ishki jәne syrtqy turizme týrtki salamyz dep ýmittengenbiz. Alayda turistik biznesting osynshama reaksiyasy men ósimin kýtpep edik...

– Búl astana boyynsha. Al ónirlerde she? 

– Ónirlerde de ósim bar dep oilaymyn. Biraq ol jyldyng sonynda, jyldyq statistikalyq qorytyndylar shygharylghan kezde bayqalatyn bolar. «Ekspo» mindeti, Ahmetjan Smaghúlúly aitqanday, mýmkindik tughyzu ghana ekenin esten shygharmaghan jón. Al olar qoldanyla ma, joq pa – memlekettik qúrylymdary men jergilikti atqarushy organdardyng qalauy men qabilettiligine baylanysty. Meninshe, Astana әkimdigi osy mýmkindikterdi tolyq paydalana bildi. Birinshi saualynyz – sharanyng sәtti shyghu taqyrybyna oralatyn bolsaq, mysaly ýshin, Astananyng turistik biznesi de osynyng jemisin kórip otyr. Turkompaniyalardyng ózderi de úqqanynday, sayahatshylardy Týrkiya nemese Mysyrgha deldal retinde jiberuden góri, kelushiler turizmi nemese ishki turizmning ózinen zor payda tabugha bolady. Búl naghyz jetistik. Eger erterekte búl qol jetpes armangha balanyp, sayahatshylardy qabyldap otyratyn, mәselen, sol Týrkiyadaghy әriptesterine qyzygha qaraytyn bolsa, qazirgi tanda búl ózderining de qoldarynan keletinin týsindi. Endigiden bylay olar osy naryq ýshin talasatyn bolady. Demek, búl el ekonomikasyna tiyimdi. Ýshinshiden, dayyndyq barysynda ashylyp әri kýni býginge saqtalghan 50 myng júmys orny men kórmeni ótkizu kezindegi qúrylghan 20 myng júmys orny da jetistik ekendigi kýmәn tughyzbaytyn shyghar. Maghan osynday tabysqa jetken memlekettik jobanyng bireuin bolsa da atanyzshy!

–       Esimde joq, әriyne...

– Tórtinshiden, әlem boyynsha medialyq jәne jarnamalyq qamtu boyynsha kórsetkish jalpy alghanda 2,6 milliard adamnan asyp týsti. Meninshe, Siz, jurnalist retinde búnyng ne ekenin jәne el ýshin qúndylyghyn týsinip otyrghan shygharsyz. Besinshisi әri eng manyzdysy, salystyrmaly týrde alghanda, shaghyn aumaqqa kýlli әlemnen әkelinip, pash etilgen 193 ozyq tehnologiya arqasynda biz qazaqstandyqtardy qarapayym saualgha jauap izdeuge iytermeledik: eger әlem aldaghy uaqytta osy jetistikterding jemisin kórip men ómir sýrse, biz qalay ómir sýremiz? Men qyzmetime baylanysty әrtýrli adamdarmen aralasamyn, sonyng ishinde kәsipkerlermen de, osy ýsh aida olardan talay ret estigenim: «Biz aqshany qajetti baghytqa salyp jatyrmyz ba? Múnay túraqsyz, qúrylys naryghy qúbylmaly, mýmkin, tehnologiyalarmen ainalysatyn kez jetken shyghar?» Mening oiymsha, eger Qazaqstanda «Ekspo» әserinen on shaqty ortasha tehnologiyalyq kompaniya qúrylsa, búl eng ýlken jetistik bolmaq.

– «Jasyl» tehnologiyalar salasynanba?

– Nege joq. Naryqtyng keleshegi zor әri múnda bos tauashalar barshylyq. Djon Kennedy aitqanday: «Bizge búryn-sondy bolmaghan dýniyeler turaly armanday alatyn jastar kerek». Shyn mәnisinde, keleshegi zor jastardyng damuyna qoldau kórsetip jәne jaghday jasay otyryp, biz myqty, innovasiyalyq Qazaqstannyng әrgetasyn qalap otyrmyz. «Ekspo» – búl elimiz ben astanamyzdyng abyroyy men bedeli. Búdan bólek, kórme – Qazaqstannyng innovasiyalyq-tehnologiyalyq damuynyng iytermeleushi kýshi.

– Preziydent «Ekspo» ózin aqtap shyqqanyn aitqan edi. Elbasy sizding kompaniyanyzdyng mәlimetterin paydalanghan bolar. Egjey-tegjeyli aityp ere alasyz ba?

– Últtyq kompaniyamyzgha qatysty aitatyn bolsaq, biz birshama tabysqa qol jetkizdik, búl 70 milliard tengege juyq qarjy...

– Qalaysha? Biylet arqyly ma? 

– Ol arqyly ghana emes. Bizde demeushilerimiz bolghan, biz sauda qyzmetinen, liysenziyalanghan ónimge qúqyq satylymy jәne tauarlyq belgini qoldanudan, t.t. aqsha tauyp otyrdyq. Esterinizge sala ketsem, osydan eki jyl búryn bizding tóraghamyz Ahmetjan Smaghúlúly Esimov bergen súhbatynda bylay degen: «Ekspo» – kommersiyalyq is-shara emes, sondyqtan odan týsetin paydany saudalyq tengerim arqyly eseptep shygharugha bolmaydy». Mening oiymsha, búl dúrys tәsil. Jalpy alghanda, kórmege dayyndyq 452 milliard tenge somasyn qúraghanyn barshagha ayan. Onyng deni qúrylysqa júmsalghany haq. Kórme ayaqtaldy, al keshen qala bermek. Óziniz biletininizdey, preziydent nysandardy kórmeden keyin qoldanu boyynsha tújyrymdamany bekitti. Sondyqtan búl ghimarattar bos qalmaydy. Demek, ekonomikalyq tilmen aitqanda, búl jana memlekettik aktivter bolyp sanalady. Búny «Ekspo» kórmesine ketken shyghyn dep esepteuge bola ma? Resmy shyghys baby boyynsha, iyә. Al ekonomikalyq túrghydan qiysngha kelmeydi. Búl bolashaghy aiqyn infraqúrylymgha qarjy bólu. Gannoverdeótken kórmeden keyin sol kezde kansler lauyzymynda bolghan Gerhard Shreder aitqanday, «Ekspo» qúndylyghyn aqshamen ólsheuge bolmaydy». Sondyqtan aqshadan bólek, bizdngh qolymyzda asa ótimdi aktivter qaldy. Sonymen qatar, talay kompaniyalar – әue tasymaldaushylarynan bastap qonaqýiler men meyramhanalargha deyin aitarlyqtay tabys tapqan. Qalay oilaysyz, salyq týrinde tólengen nemese ekspokiristen kelip, biznesti keneytuge júmsalghan qarjyny «Ekspo» óteluining bóligi retinde sanau kerek pe? Bәrin qosqanda, memlekettik túrghydan alyp qarasaq ta, ekonomika zandaryna әri aqylgha sýiensek te, biz ghalamat ekonomikalyq әserge ie boldyq.

– Esimov taghayyndalghannan keyin birneshe ret shyghynnyng qysqartylghany turaly sóz etildi. Alayda osy mәlimdemelerding tarihyna zer salsaq, búl san birneshe ret ózgerip, tipti, óskenin bayqaugha bolady. Búl nege baylanysty: sizderde naqty esep bolmaghan ba, әlde josparynyz ózgere bergen be?

– Dúrysy, mýmkindikterdi paydalandyq. Birinshi ret, shaghyn bolsa da, shyghyndy qysqartu 2015 jyldyng tamyzynda, últtyq kompaniyanyng top-menedjmenti eki ese qysqartylghanda oryn aldy. Nәtiyjesinde jylyna 100 million tengege juyq qarjy ýnemdeldi. Sodan song kórme keshenining jobasy egjey-tegjeyli zerttelip, funksionalgha ziyayn keltirmeytin artyq elementter alynyp tastaldy. Osy kezende 300 milliard tengeden artyq soma ýnemdeldi. Ýnemdeuding songhy kezeni – operasiyalyq jәne servistik shyghyndar. Kóptegen demeushilerimiz naqty aqshany emes, qyzmetterin úsynyp, budjettik aqshany ýnemdeuge kómektesti.

– Mysaly? 

– Mysaly,«Transtelekom» kelip, baylanys, Ghalamtor jәne kommunikasiyalyq qúral-jabdyqtarmen qamtamasyz etip kómektesti de, biz osy qajettilikterge memlekettik qarjyny júmsamadyq. DHL kompaniyasymen kelisim jasastyq, múnda da sonday jaghday. Osy kezenderding bәrin qosqanda 364 milliard tengeden artyq qarjy ýnemdeldi. Búl jobanyng bastapqy qúnynyng 44,6% qúrghan.

– Sizder jariyalanymdarda, baspasóz bayandamalarynda kórmege memleket, ýkimet basshylary men ózge de joghary lauazymdy qonaqtardyng kelgenin jii jazyp otyrasyzdar. Búl «Ekspo-2017» mәrtebesin kóteru nemese basqa diplomatiyalyq maqsattarda jasalyp otyr ma?

– IYә, shyn mәnisinde, «Ekspo» barysynda 28 memleket basshysy, 13 parlament spiykeri men memlekettia hatshysy, 10 premier-ministr, 26 premier-ministrding orynbasary, 70 ministr jәne 48 ministr orynbasary qatysqan 220 resmy is-shara úiymdastyryldy. Jalpy «Ekspo-2017» kórmesine 45 sheteldik qatysushy elding delegasiyasy kelgen. Kóptegen mәrtebeli qonaqtardy Qazaqstan preziydentining ózi qarsy alyp, kórme nysandaryn kórsetken bolatyn. Bizding elimizge beyildi sayasatkerler sanynyng úlghangy – búl da memlekettibedelin arttyrudyng manyzdy bóligi. Ayta ketsem, kórme ayasynda energetika, qúrylys, investisiyalar jәne t.b. salalarda qatysushy elder men Qazaqstannyng iskerlik jәne ghylymiy-bilim shenberlerining ókilderi arasynda 39 kelisim jasaldy.

– Kompaniyanyng top-menedjeri retinde emes, adamy túrghydan aitsanyz: kórmening ótkizilui Qazaqstangha ne berdi?

– Shyn mәninde, biz búl turaly bir saghat boyy sóilesip otyrmyz. Al bәrin tizip shyghayyq: dayyndyq barysyndaghy daghdarysqa qarsy әser – búl bir, jana impulis, naqty aitsaq, kelushiler turizmining payda boluy, ekonomikanyng jeke sektorlarynyng damuy, Astananyng iskerlik ortalyghynyng payda boluy, әlem boyynsha ghalamat imidjdik әser, sonday-aq, qazaqstandyqtardyng el ekonomikasynyng bolashaghyn ózgeshe elestetui ýmittenemiz. Búl jahandyq túrghydan, al jergilikti túrghydan qarasaq, qazirgi tanda Astana әkimdigi kórmede úsynylghan әlemdik tehnologiyalardyng 16 tandap, elordada engizuge dayyn. Tap osynday júmysty kóptegen basqa da ónirler atqaryp jatyr. Sonymen birge, ghylym jәne bilim ministrligi «Ekspo-2017» kórmesining nәtiyjesi boyynsha jana «jasyl» tehnologiyalardy engizu boyynsha júmys tobyn qúrghany belgili. Búl ýshin sarapshylar toby halyqaralyq paviliondardyng jana tehnologiyalaryn zerttedi. «Ekspo» kórmesin úiymdastyrmaghanda osynyng bәrine qol jetkize alar ma edik? Teoriyalyq túrghydan, iyә. Tәjiriybe jaghynan, ekitalay.«Ekspo» әseri bar әri ol óse bermek.

– Kórme bastalghangha deyin ony jýrgizuge baylanysty kóp syn aitylyp, talay kýmәn keltirilgen. Sol adamdargha aitarynyz bar ma?

– Joq. Aytarymyzdy kórmening ózimen jetkizdik.

Abai.kz

0 pikir