Júma, 21 Mausym 2024
Aqmyltyq 5206 0 pikir 14 Qyrkýiek, 2017 saghat 14:29

Qazaqtyng qúshaghy barlyq últty syidyrady...

Qazaq – jer betindegi eng meyirimdi halyq. Onyng meyirimge barsha últqa birdey. Sol meyirimge arnap eskertkish túrghyzu artyq bolmaydy Bizding bala kýnimizde əjeptəuir bir is tyndyrsaq, bolmasa jas balalar qariyalargha bir qyzmetin kórsetse «Múghalim bol!», «Kóp jasa, teng qúrbynnyng aldy bol!» dep alghysyn jaudyryp jatatyn. Elbasy Jarlyghymen 1 nauryz – Alghys aitu kýni dep jariyalanyp, qazaqstandyqtardyng kýntizbesi taghy bir merekelik datamen tolyghuyn júrtshylyq jaghymdy janalyq retinde jaqsy qabyldady. Alghys aitu kýni qazaqstandyqtardy bir-birine jaqyndastyra, bereke-birlikti nyghayta týsedi dep sanaydy. Qasiret eshqashan úmytylmaydy. Sol zobalang jyldardy əzerbayjan qyzy – «Memlekettik tilge qúrmet» birlestiginin, Almaty oblystyq əzerbayjan etnomədeny birlestigining tórayymy, QHA mýshesi, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, «Dostyq», «Parasat» ordenderining iyegeri, ghalym Asyly Osman apay da óz basynan ótkizgen edi... 


Biz Qazaqstangha 1944 jyly Gruziyanyng Týrkiyagha shekaralas Ahalkalak degen qalasynan jer audarylghanbyz. Ol kezde men es bile qoymaghan jas balamyn. Ýlkenderding aituynsha, typ-tynysh ómir sýrip, airanday úiyp otyrghan eldi bir týnning ishinde kelip, basqa jaqqa kóshesinder dep jylaghan bala men eniregen anagha qaramay, qoradaghy qoyyn manyratyp, siyryn móniretip esikke kólikti taqap qoyyp, bir mashinagha 2-3 ýiden tiyep temirjolgha әkelip, mal tasityn vagondarmen jóneltken.

Atasy men kelini bir bólmede otyrmaytyn músylman dinin ústanatyn halyq ýshin sol vagonda maldan da tómen jaghdayda birneshe ay ómir sýru, as-susyz qaludyng qanday bolghanyn elestetuding ózi qiyn. Sonday auyr jaghdaydan jol boyy qyrylghan adamdar da bolghan, olardy aq juyp, arulap kómetin mýmkindikting joghynan, talay adamnyng jýzin topyraq ta jappay qalyp qoyghan desedi.

Ol kezde Qazaqstanda da jaghday nashar, soghystyng halyqty túralatqan shaghy. Biraq ózining dalasynday darhandyghy, peyilining kendigimen bizding halyqty jaqsy qarsy alghan qazaq halqy jer audarylyp kelgenderge bir bólmeli ýiining bir búryshyn, eki bólmeli ýiining bir bólmesin bosatyp berip, ózderinen kem qúrmet kórsetpey, býtinin bólip, jartysyn jaryp berip, aman-esen beybit kýnge jetkizdi.

Ózining dalasynday darhandyghy, peyilining kendigimen bizding halyqty jaqsy qarsy alghan qazaq halqy jer audarylyp kelgenderge bir bólmeli ýiining bir búryshyn, eki bólmeli ýiining bir bólmesin bosatyp berip, ózderinen kem qúrmet kórsetpey, býtinin bólip, jartysyn jaryp berip aman-esen beybit kýnge jetkizdi.

Mening sheshem erte qaytys bolghan, men jәne menen keyingi bauyrlarym, 9 jastaghy әpkem Gýlsara men kórshimiz Aytbiyke jeneshe deytin әielding arqasynda adam qataryna qosyldyq. Sonshalyqty qiyn zamanda qynaday qyrylghan adamdardyng arasynan aman qalghanymyz ýshin men Qúdaydan bir jas kishi qazaq degen halyqqa mәngi qaryzdarmyn!

Sonau Altaydan Atyraugha deyingi túlpar shapsa -túyaghy tozatyn, súnqar úshsa- qanaty talatyn baytaq jerge ie boluynyng ózi – qazaqtyng peyiline qaray bitken baylyghy. Adamgershiligi asqaq, aramdyqtan ada, tumysynan taza, qiyanattan shet, ózi dara, jýregi bala halyq – qazaq imandylyghymen de erekshelengen.

Bizding kórshimiz Serikbay kóke degen kisi namazdyng uaqyty bola qalghanda qaltasyndaghy oramalyn jayyp jiberip, oqy jóneletin. Onyng oramaly taza ma, kir me, namazdy oqyp jatyr ma, joq pa – ol jaghy bir Allagha ghana ayan. Biraq onyng niyeti taza, adaldyghy shýbәsiz edi.

Osynday adaldyghynan tanbaghan taqua adamdardyng arasynda ómir sýrdik, qanday da bir qasiyetterding ananyng sýtine qosa, ortanyng tәrbiyesimen de sinetini belgili.

Adam balasynyng boyynda bir kesim taza et bar, ol — jýrek, osy bir kesim et taza bolsa, әlem taza bolady dep týidim men, syrttan kelgenderding panasyzyna pana, anasyzyna ana bola bilgen, oraza-namazyn qaza qylmaghan kónili darhan qazaqtyng minezinen.

Alghys sózi – jýrekten iyiriletin, túnyq sóz. Estigen jandy ruhany ləzzatqa bóleydi. Bir jaghynan tilek, bir jaghynan adamnyng niyeti, rizashylyghy ghoy. Onyng məndiligi, manyzdylyghy sonda jatyr. Alghys sózining maghynasy tenizding tereng túnghiyghynday, til jetpeytin, dýniyedegi qymbat sóz. Osy sózdi aitu bar da, sol sózding jýrekte qaluy bar. Qazaqstan halqy Assambleyasy dostyqtyng da, birlikting de, tútastyqtyng da úitqysy bolyp otyr deymiz ghoy. Endi sol Elbasy bas- tap bergen Assambleya kýnin əri alghys kýni retinde, əri məngi este qaldyru maqsatynda Astana men Almaty qalalarynda eskertkish ornatsaq deymin. Mening týsinigimde alghys sózining iyesi boluy tiyis. Birimiz birimizge ai- typ qana qoymay, məngi este qalatynday jasasaq. Ol eskertkish ataq ýshin emes, elimizge, halqymyzgha, bolashaqqa ýlgi bolady. Keler úrpaghymyzgha izgilikti úmytpay osy- lay jetkizsek – onyng birliktin, dostyqtyng temirqazyghyna ainalary haq. Ol eskertkishke: «Qazaq halqy men Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevqa sheksiz alghys» desek. Sonda ol, «Bodauyn botaly týie» degendey, meyirimdiligimen, jan dýniyesimen ózgeni jat- synbay bauyryna basqan qazaq halqyna degen qaytarymymyz bolmaq. Məselen, Ontýstik Qazaqstan oblysynda Qazaqstan halqyna alghys dep belgi qoyyldy. Qazaqstan halqyna kimnen alghys. Alghys bireuden bireuge boluy kerek. Mening sizge, sizding maghan degen siyaqty. Sonda ol alghystyng auqymy da keny týsedi.

Keybir otandastarymyz orys tiline memlekettik til mәrtebesin súrap jýr. Onyng qoghamdaghy mәrtebesi memlekettik tilden de artyq bolyp túr ghoy, mening imanday shynym, qazaq tili qazirgi orys tilining dengeyine jetse quanghan bolar edim.

Tilding damuy ýshin ýkimetten qarjynyng da bólinuining kemi joq, biraq sol niyetting dúrys emestiginen ol qarjy da basqa maqsattargha paydalanylyp ketip jatady. Áytpese, qazaq tili túrmaq, basqa últtardyng balalarynyng oquy ýshin kerekti qúral-jabdyqqa deyin aqsha bólinetinin kózim kórip otyr.

Qazaq degen jan-jaghyna qamqorshy bolyp jýretin halyq qoy, ol kezinde artta qalghandy algha jetelep, jalanash qalghandy kiyindirdi, ash qalghannyng qarnyn toydyrdy, endi býgin biz nege sol qazaqtyng tilining damuy ýshin sen, men dep bólinbey týgel qauym bolyp júmylmaymyz? Osyghan qanshalyqty aqyl keregin týsinbeymin.

Memleket basshysy Qazaqstan halyq assambleyasynyng HHII sezinde sóilegen sózinde «15 jylda aigha da til ýiretuge bolady, biz qazaq tilin memlekettik til retinde mengeruimiz kerek, orys tilin saqtauymyz qajet, al aghylshyn tilin qazirgi ekonomikanyng tili retinde býgingi kýnning talaby túrghysynan ýirenuimiz kerek» demep pe edi, men sonda shyn jýrekten quanyp edim, ókinishtisi, sol qazaq tiline әli basymdylyq berilmey kele jatyr.

Qazaqstannyng shekarasynan asqannan keyin eshkim sizben qazaq tilinde sóilespeydi, ony bireu qajet te qylmaydy. Sondyqtan ol tilding ósip-órkendeytin basqa jeri joq osy elden basqa, osyny mәngi este ústauymyz kerek. Qazaqstandyqtardan ótinip súraytynym – malshysy da, manaby da bir tilde sóileytin halyqtyng bay tilin bayandy eteyik, osy tildi kózimizding qarashyghynday saqtayyq.

Bir ýlken kisi kelinin synamaqshy bolyp, ony shaqyryp alyp: «Kelin bizden bereke ketip barady, ne isteymiz?» – dep súrapty. Sonda aqyldy kelini: «Ata, ony uayym qylmanyz, bereke ketse de yntymaq-birligimiz ketpesin» degen eken. Sol aitpaqshy, osynau úlanghayyr eldi meken etken halyqtyng yntymaghy ketpesin, birliginen ajyramasyn dep tileymin.

Asyly Osman

Abai.kz

0 pikir