Júma, 1 Shilde 2022
Janayqay 4255 0 pikir 13 Qazan, 2017 saghat 12:48

Asanov myrza, úlymnyng taghdyryna arasha týsiniz!

Qúrmetti Jaqyp Qajymanúly!

Men ózinizge úlym Núrtughan Múzamelovtyng taghdyryna alandap, arnayy hat jazyp otyrmyn. Ýiding ýlkeni «Orda búzar otyz jastan asqanda» Aqmola oblysy Selinograd audany Talapker auyldyq okrugining әkimi bolyp taghayyndaldy.Búl 2014 jyly edi. Ol búl qyzmetke óz bilimimen, tәjiriybesimen әri osyghan deyin atqarghan isterining nәtiyjeliligimen jetti.

Bir jyl ótken son, yaghny 2015 jyly 6 nauryzda auyldyq okrug aumaghyna qaraytyn jer telimderin tekseru kezinde Núrtughan Múzamelov 41 jer uchaskesining jalgha alu merzimin úzartu jónindegi qújat jalghan boluy mýmkin ekenin bilip, tiyisti oryndargha shaghym týsiredi. Ózining mamandyghy zanger bolghandyqtan, ol búl iste bir shiykilik baryn tez týsingeni shýbәsiz.

(Búl - Núrtughan Múzamelov)

Kóp ótpey osy is boyynsha Selinograd audany ishki ister bólimi qylmystyq is qozghaydy. Bir qaraghanda, múnday ister qalypty oqighalardyng biri sekildi kórinui mýmkin. Alayda, 2017 jylghy 29 mamyr kýni dәl osy túlgha kýdikti bop tanylyp, 2017 jylghy 16 mausym kýni onyng әreketi QR QK-ning 177 babynyng 4 bóligi «a, b» tarmaqtarymen jәne atalghan kodeksting 235 baby 3 bóligimen qylmystyq is jasady dep dәrejelenip (alayaqtyq jәne úiymdasqan qylmystyq topqa qatysu), qamaugha alyndy. Yaghni, N.N.Múzamelov úiymdasqan qylmystyq topqa qatysyp, sol toptyng mýddesine Talapker auyldyq okrugining jer uchaskelerin jalgha aludy úzartu jóninde zansyz týrde 45 ókim shygharghan dep aiyptalyp otyr. Qalay týsinsek bolady? Ózi osy is boyynsha tekseru jýrgiztip, qúqyq qorghau organdarynyng nazaryn elden búryn audaryp, eng bastysy eki jyl boyy osy qylmystyq isti ashugha bar kýsh-jigerin júmsaghan adamnyng ózi kýdikti retinde qamalghany aqylgha syya ma? Eger búl iske ózining qanday da bir qatysy bolsa, ol múnday qadamgha mýldem barmas edi ghoy...

Tergeushilerding taqqan kinәsi 45 jer telimin beru turaly sheshimderde Núrtughan Múzamelovting qoly qoyylghan bolyp shyqty. Biz amalsyzdan qoyylghan qoldy sot saraptamasynan ótkizdik. Qazirgi tanda qoljazbany tanu saraptamasy ótkizildi, 2017 jylghy 28 mausymdaghy №1335 jәne 2017 jylghy 21 shildedegi №1691 sot qorytyndysyna sәikes barlyq zansyz shygharylghan ókimderge N.N.Múzamelovtyng qoly qoyylmaghan, yaghny N.N.Múzamelovtyng qolyn sәikestendirip qoigha tyrysqan basqa túlghanyng qolymen oryndalghany ekspertiza boyynsha anyqtaldy.

Jogharyda tizbektelgen saraptama qorytyndysy negizinde tergeu organdary atalghan túlghagha qatysty qylmystyq isti toqtatugha mindetti edi, alayda әli kýnge deyin ol oryndalghan joq. Tergeu әli jýrip jatyr.

Búl is boyynsha shyndyqty talap etu maqsatynda barlyq mәn-jaydy býge-shigesine deyin jazyp, kómek súramaghan adamymyz kemde kem. Auyl ardagerlerining atynan da ótinishter týsti, olar óz sózderinde auylda búnday әkimning búryn-sondy bolmaghanyn, ózining jas ekendigine qaramastan búrynghy әkimderding oilaugha da shamasy jetpegen tiyimdi is-sharalar ótkizgenin, aldyna qoyghan maqsatyn tiyanaqty da aiqyn oryndaytynyn, ózekti mәselening әrqaysysyna jan-tәnimen kirisip, jedel sheshim qabylday alatyny turaly jazghan. Auyl halqy úlymnyng aq ekenine senedi әri basyna týsken búl qiyndyqty jenip, auylgha qayta oralsa eken dep tileydi.

Tergeu barysynda N.Múzalemovtyng qoly qoyylghan qújattardy tirkeuge N. esimdi túlgha әkelip otyrghan, qazirgi tanda ol kisi qaytys bolghan. Tergeu barysynda N.Múzalemovtyng qolyn qoyghan naqty sol túlgha ekenin tanu saraptamasy taghayyndaldy. Eger ol kisi búl ómirde joq bolsa qaytys bolghan túlghanyng qoljazbasyn tanudy qalay anyqtaugha bolady?

Dәl osy sәtte, birneshe shynayy fakti bolsa da tergeu isi qanday maqsatqa jetudi kózdeude degen súraq kókeyge ózinen ózi orala týsedi. Eger úiymdasqan qylmystyq toptyng kinәsi dәleldengen bolsa onda nege tek mening úlymdy ghana qamap otyr? Ózge mýsheler nege bostandyqta jýr? Onyng qamaugha alu uaqytyn ýnemi soza beruding ne qajeti bar? Álde tergeu naqty N.Múzalemovty qúrbandyqqa shalugha bekinip otyr ma? Sebebi olargha auyldyq әkim bolsa da, bildey bir әkimdi qúryqtadyq degen ýlken jetistik bolyp tabyla ma? Meni mazalaytyn súraqtar kóp.

Aytpaqshy, aiyptau tek sol úiymdasqan qylmystyq top jetekshisining aituy boyynsha ghana qúrylghan. Sonday-aq, on shaqty qylmystyq is jasap, sol qylmystyq әreketke jiyrmadan astam adamdy tartqan top jetekshisi bostandyqta jýr. Sonda qylmystyq topty qúrushy adam «tergeuge kómektesemin» degen jeleumen bәrinen qútylyp, solardyng zansyz әreketimen kýresken úlym aiypty bolmaq pa? Qylmystyq top qúrghany dәleldengen adamnyng kuәlandyruy boyynsha mening úlymdy qamap otyrghandary, onyng aituynan basqa birde bir dәlel-dәiekting joqtyghy nege eskerilmey otyr? Mening úlym Núrtughan Núralyúlynyng kәmelet jasyna tolmaghan 3 balasy bar. Sol nemerelerim kórgen sayyn: «Ata, әkem qashan keledi?» dep súraghanda, jýregim ezilip ketedi. Olargha «juyqta keledi» dep aitudan sharshadym.

Qadirli Jaqyp Qajymanúly!

Sizdi Elbasynyng senimdi serigi әri әdiletti jaqtaushy, ary da, jany da taza adam dep bilemin! Árbir isinizge syrttay sýiinip jýremin. Audandyq tiyisti mekemelerden qayyr bolmaghan song ózinizge jýginip otyrmyn. Bir qaraghanda búl bir kishkene is bolyp kóriner. Biraq atpal azamattyn, bir otbasynyng taghdyry túrghanyn qaperge alarsyz degen ýmittemin. Men elimizde әdildikting baryna sengim keledi.

Qúrmetpen Núraly QALIYEV,

zeynetker.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar