Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Anyq-qanyghy 3271 4 pikir 5 Qazan, 2017 saghat 09:35

Búqaralyq sportqa búghau salghan kim?

Býgingi tanda qazaqstandyqtardyng qansha bóligi sportty janyna serik etken? Ótken uaqytpen salystyrghanda, salauatty ómir salty býgin nelikten kenje qalyp otyr? Onyng sebepteri men saldary qanday? Atyraulyq jastardy búqaralyq sportqa tartugha ne kedergi? Osy sekildi saualdargha sala ardageri, Qazaqstannyng enbek sinirgen jattyqtyrushysy, ýshinshi dan qara beldigining iyesi – Qabiybek Múhitovtan jauap izdep kórgenbiz.

– Qabiybek Sәdirúly, atajúrtqa oralghan qandastarymyzdyn, yaghni, oralmandardyng sporttaghy ýlesi qansha?

– Sózinizding jany bar. Býginde kók bayraq biyikte jelbirep, jenis tuy tigilip jýrse, onda oralman bauyrlarymyzdyng da ýlesi bar ekenin atap ótkim keledi. Olardyng deni – jastar. Árqaysysynyng elimizge degen asqan sýiispenshiligi men pәk mahabbaty bizden artyq týspese, kem emes. Soghan sәikes, jeniske degen ynta-jigerleri zor. Ekinshiden, ózderi qonys audaryp kelgen elde sportqa әbden beyimdelip, dene tәrbiyesine erte jastan tóselgen dayyn atletter ghoy. Qalay degende de, keudeni kernegen qúlshynys pen ynta-yqylas degenin jasatpay qoymaydy ghoy. Sonday myqtylardyng biri – ózderinizge jaqsy tanys boksshy Qanat Islam. Kәsipqoy bokstaghy ózining biyik bedelin ol halyqaralyq arenada abyroymen qorghap shyqqan bolatyn. Al, shyn mәninde, ol da aspan asty eli – kórshi Qytaydan kelgen qandastarymyzdyng biri.

– Yaghni, atymyzdy әlemge әigilep jýrgen azamat jandar oralmandardyng arasynda  az emes deysiz ghoy?

– Álbette solay. Mәselen, keshegi London tórinde ótken olimpiada oiyndarynda eki mәrte qatarynan kýmis alqa taghynghan Ádilbek Niyazymbetov te Ózbekstan memleketinen, dәlirek aitsam, Qaraqalpaqstannan oralghan qazaq. Osy jerden kelgen Eldos Janabergenov degen sportshymyz da bokstan әlem chempiony atanghan edi. Kórdiniz be, múnday mysaldardy odan әri de tize beruge bolady. Búdan neni úghynamyz? Demek, sportqa beyim qandastarymyz әlemning qay týkpirinde jýrmesin, boygha bitken qabiletti shyndap, damytugha tolyq mýmkindik bar. Óz kezeginde bizding de memleketimiz olargha qoldan keler kómekti ayamauy kerek. Óitkeni, sol jasalghan qaqmorlyqty olar eselep qaytaratyndyghyna kýmәn joq. Ózim de bir Atyrauda jýz shaqty oralman bauyrlarmen baylanysyp otyramyn. Sportqa tartyp, jigerlerin janugha tyrysamyn.

– Sonda, olardyng óz sportshylarymyzdan aiyrmashylyghy nede?

– Áriyne, aldynghy tolqyn aghalar jaghy qashannan beri keyingi úrpaqty últjandylyq pen ruhaniyatqa, izgilik pen izettilikke tәrbiyelep keledi. Áytse de, býgingi janarghan qoghamda búrynghy qúndylyqtarymyz eskilik tartyp, úmytylyp barady. Ata-babamyz amanat etken qanshama salt-dәstýrimiz múraghat sórelerinde sarghayyp bara jatyr desenizshi?! Sonyng biri – últtyq oiyndar. Al, búghan kim kinәli? Ony ózimizden izdegen abzal bolar. Sebebi, «jahandanyp jatyrmyz» dep ashta jegen qúiqany toqtyqta úmytu dúrys emes. Endi qaytpek kerek? «Eshten kesh jaqsy» demekshi, әli de keshegi qúndylyqtarymyzdy qaytarugha uaqyt bar, mýmkindik te jeter. Osy iske oralman aghayyndy da júmyldyrghan jón siyaqty. Olay deytinim, qolda bar altynnyng qadiri qashatyny bar. Tughan jerinde tayrandap jýrgen son, menmendik, mensinbeushilikke boy aldyratyndardy qayda qoyasyz? Al, oralmandar jyraqta jýrip elin saghynady, Otangha oralu ýshin bәrine dayar.

– Tura aqyn jyrlaghanday, «jan emes maghan keregi, kók Tudyng jelbiregeni» desenizshi!

– IYә, múny taghy bir mysaldan kóruge bolady. Olarmen etene tanys bolghan son, últtyq dәstýrimizdi kózding qarashyghynday saqtap jýretinderine kuә bop jýremin. Óziniz de shetelde kókpar tartyp, tenge ilip jýrgen qazaqtar turaly estigen bolarsyz? Olar últtyq ónerge susyndap ósken jandar. Solardy elge tartyp, bauyrgha basa bilsek, tól sportymyzdy tyghyryqtan shygharugha bolady emes pe? Jaqynda ghana ózinizding «Últtyq sportty qaytsek damytamyz?..» degen maqalanyz «Atyrau» gazetinde jaryq kórdi. Onda sala mamandary últtyq sporttyng kenje qaluyna qatysty óz pikirlerin ashyq bildirgen. Ásirese, jergilikti jerlerde sayatshylyqtyng damymay otyrghany oryndy aitylghan. Endeshe, mening de úsynysym bir kәdege jarar degen oidamyn.

– Qúdaygha shýkir, oblysta týrli sport keshenderi jeterlik. Jyl sanap olardyng qatary tolyghyp, sapasy jaqsaryp keledi. Alayda, jattyghysy keletin jastar oghan emin-erkin kire almaydy eken. Búl túrghyda ne der ediniz?

– Bәlkim, búl sóziniz de ras shyghar. Biraq, siz aityp otyrghan «kire almay jýrgenderdin» qarasy qansha? Bilip kórdiniz be? Kóp pe, az ba? Sonshalyqty kóp dep aita almas edim. Osy salada birazdan beri jýrgen son, sport әleminde kimning nemen ainalysyp jýrgeni maghan bes sausaqtay belgili. Kelisemin, keybir oryndargha kiruge rúqsat joq. Óitkeni, jeke menshik iyeleri bar. Oghan kirip, jattyghu jasau ýshin aqysyn tóleu qajet. Búlargha kóbinese fitnes ortalyqtary tәn. Al, qalyng búqaranyng qamy ýshin boy kótergen sport saraylaryna kiruge kedergi bar degendi estimeppin. Mәsele onda emes. Yaghni, óziniz aitqan jastardyng ózderi sport saraylaryna barghysy kele me eken? Songhy on jylda olar onda kirmek týgili, manyna da jolamay barady.

– Endeshe, tyghyryqtan shyghar jol qaysy?

– Ony qogham bolyp izdemesek, bolmaydy. Osy orayda, esime bir oqigha oralyp otyr. Sonau toqsanynshy jyldary «Geolog» dep atalatyn sport zaly bolatúghyn. Sol jerde keminde jetpis adammen birge jattyghu jasap jýrgenim bar-dy. Al, qazir kerisinshe, zamanauy sport ghimarattary bolghanymen, olargha baratyn adam joq. Aqiqaty osy. Nege ekenin bilmeymin, biraq býginde sporttan baq tayyp barady. Bolmasa, dene tәrbiyesining berekesi qashty ma, bilmeymin. Elimizdegi futbolgha qatysty oryn alyp jatqan problemalar da bir tóbe. Álemdegi nómiri birinshi oiyngha qazir qúmarlyq bәsendedi. Biraq ony qyzu qoldau men shekten tys qarjylandyru artpasa, azayghan emes.

– Sóziniz auyzynyzda, sport sýier qogham qalyptastyru  ýshin ne isteuimiz kerek? Mýmkin, ony nasihattau jaghy kenje qalyp otyrghan bolar? 

– Qalay desek te, búl oilandyryp, tolghandyryp otyrghan jayt. Aldymen, mәselening mәnisine qanyghyp, sosyn sheshu joldaryn izdestirgen jón. Aytalyq, kýndelikti ómirding ajyramas bólshegine ainalghan búqaralyq aqparat qúraldarynyng biri – ghalamtor jelisin alyp kóreyik. Oghan jýktelgen beynerolikter sanynda shek joq. Ishinde keregi de, kerek emesi de bar. Ásirese, jastardyng ortasynda oryn alghan teke-tirester men tóbelesuding nebir «ghajap ýlgileri» bar.

– Dúrys aitasyz, songhy kezderi kóshe boyyndaghy kiykiljinge qarakóz qyzdarymyz da ýiir bolyp jýr...

– Al, ony ýide otyryp-aq tamashalap jatqan syrt kóz miyghynan kýlip mәz-meyram boluda. Ony úyaly telefonynyzdaghy «ntub» qosymshasynan siz de kórip jýrsiz. Bir qyzyghy, qolyn sermep, ayaghyn kóteruge ýiir jandardyng onysyn kәsiby dengeyde ýirenuge qyzyqpaghany qalay? Yaghni, sonday jekpe-jek ónerining san týri sportta da jetip artylady. Olay bolsa, soghan sport zalyna kelip mashyqtanugha bolady ghoy. Álde búghan bizding bapkerlerimiz qauqarsyz ba? Joq, kinәratty olardan izdegenimiz dúrys bolmas. Sebebi, kýndelikti qaghazbastylyqtan bastaryn kótere almay jýr. Sol ýshin alatyn jalaqylary da mardymsyz. Sol sebepten songhy jyldary basqa salagha bet búrghandary qanshama?  Sonymen, kimge min taghamyz? Jauap joq.

– Sonda, bapkerlerding jalaqysy kóbeyse, barlyq mәsele sheshile kete me?

– Qalay desem eken, týsinikti bolu ýshin bir mysal keltireyin. Aytayyq, men taekvondoshy retinde bir mektepting basshysyna baryp, oqushylargha jattyghu úiymdastyrghym keletinin aitayyn. Ol meni qúrghaq sózben shygharyp salyp, kelesi joly búl әngimeni qozghamaudy ótinedi. Nege? Sebebi, ol shamadan artyq әri jeke ózine tiyimsiz mindetti moynyna alghysy kelmeydi. Kim qazir óz uaqyty men qarajatyn qúrban etkisi keledi deysiz? Eger sol mektepte jattyqtyrushy bolyp qyzmet etsem, maghan jalaqy tólenui qajet bolady. Onyng ýstine, jana sport qúraldary alynuy tiyis. Múnysy qyp-qyzyl shyghyn. Búl  ýshin mektepke soqyr tiyn da tólenbeydi. Qysqasy, qosymsha sport seksiyasyn ashu eshkimge tiyimsiz. Al, eger mektepke qarjylay qoldau kórsetilip, sport ýiirmesi ashylsa, oqushylar mindetti týrde qatysar edi. Óitkeni, alysqa qyr aspay, óz bilim úyalarynda jattyghady. Osylaysha, bos uaqytynda bir búryshqa qamalghan bala úyaly telefon men planshetten ermek izdeydi. Áleumettik jelide otyryp, uaqyt ozdyrady, maghynasyz oiyndar oinap, my tozdyrady.

– Sayyp kelgende, jastardy sportqa qalay shaqyramyz?

– Búl rette, tayaqtyng ekinshi úshy atan-anagha kelip tiyedi. Balanyng qalaghan ispen ainalysuyna eng aldymen solar mýddeli emes pe? Eger bala o bastan sportqa ýiir bolsa, nege jaghdayyn jasamasqa, qosymsha jattyghulargha jazbasqa? Ókinishke oray, býgingi әke-sheshe úl-qyzdarynyng sportshy emes, bas-basyna taqta otyryp shirengen qarny juan by bolghanyn qalaydy. Onda, tek bilim men ghylymgha qúshtar shәkirtterdi ghana tәrbiyeleyik. Sportty jónine qoya salayyq. Jyraqtan jinap alghan jat júrtqa tórden oryn berip, chempion bolayyq. Tizginnen qaghylghan qazaq balasy solardyng jenisine qolyn, onymen qosa sanyn da soqsyn. Aqsaqaldarymyz alaqan jayyp, bata bersin. Búl bizge kerek pe?

– Futbolgha oralsaq, jasyl alandaghy on bir oiynshynyng biri qazaq bolsa, soghan esimiz shyghyp quanamyz. Búl qalay bolghany?

– Ras, qay salanyng da bir jandy jeri, yaghni, nәzik túsy bolady. Mine, sol túsqa kelgende, batyra aittynyz. «Bәri de jaqsy bolady» dep algha úmtylghan jaqsy ghoy, әriyne. Biraq bir mezgil aqiqattyng da astaryna ýnilip kórgen artyq etpeydi. Qúdaygha shýkir, ózge aimaqtarmen salystyrghanda, Atyrau – tarih pen taghylymgha bay ólke. Ekonomikalyq-әleumettik jaghynan da osal emes. Qaybir bastamagha da qoldau bildiruge qarjy jetedi. Tek sony tiyimdi júmsap otyrmyz ba? Baylyq belden kelse de, dýniyeni dýr silkindirip jatqan chempiondar kórinbeydi.

Maqúl, jeniske jetken sportshy óz elinde qanday qúrmetke de layyq delik. Sony eskerip, astyna temir túlpar mingizip, qolyna pәter kiltin qystyramyz. Keshegi olimpiada jenimpazdarynyng enbegi 250 myng AQSh dollaryna baghalandy. Al, eger osynday qymbat syidyng bәrin jiypp, búqaralyq sportty damytatynday bir iygi is jasaugha bolmas pa edi? Osyny da úmytpaghan dúrys siyaqty.

– Jalpy, sport pen dene tәrbiyesinde «nasihat» degen úly úghym bar. Bәlkim, sol jetpey jatqan bolu kerek. Qalay oilaysyz?

– Jergilikti jenimpazdar esimin jastar túrmaq, keyde jattyqtyrushy bapkerlerding ózderi de bilmey jatady. Álde búqaralyq aqparat qúraldary ókilderining nazaryna ilikpey jýr me? Ekinshiden, el namysyn qorghaugha biz kimderdi layyq kóremiz? Búl mәselege songhy uaqytta kónil bólinbey ketti. Jýzden jýirik, mynnan túlpar shyghady. Búl myng adamnyng ishinen tek bireui ghana túlpar bolady degen sóz. Qay sport týrin alyp qarasanyz da, atyraulyq jattyghushylar sany jýzge jetpeydi. Búl jaghdayda jýirik shyqpaydy. Yaghni, sportshylar qatary seyilgen sayyn, el nemese әlem chempionyn shygharu mýmkindigi de azayady. Mәselen, millionnan astam túrghyny bar Almaty qalasynan chempion shyghu mýmkindigi óte zor. Jýldegerlerding kóbisi ontýstik ónirlerden shyghyp jatqany da sondyqtan.

Ýshinshiden, sportqa qúshtar oqushygha degen ústaz ben qoghamnyng qatynasy erekshe bolu kerek dep esepteymin. Kez kelgen adam sportshy bola bermeydi. Aytalyq, bir bala tehnikalyq, al, ekinshisi gumanitarlyq baghytta alghyr keledi. Olar sol baghytta ghana qabiletterin shyndap, erteng el mereyin ósirui mýmkin. Sporttyq sayystargha qatysyp jýrgen balalar da sonday qúrmetke layyq. Endeshe, balasynyng sportqa qyzyghushylyghyn bayqaghan ata-ana sol boyda qoldau tanytuy qajet. Mysaly, men oqyp jýrgenimde, ústazdarym emtihan kezinde talay jenildikter jasaytyn. Qalghandaryn da mennen ýlgi alugha shaqyratyn.

– Nege?

– Óitkeni, sporttyq sayystargha qatysyp jýrdim ghoy. Sonyng arqasynda, airyqsha yqylas, ruhany jyludy sezetinmin. Onyng ózi jeniske degen jigerimdi jany týsetin. Ol kezderde «Ot massy – k masterstvu!», yaghni, «Búqaralyqtan – sheberlikke!» degen úran boldy. Qaysybir mekemede bolmasyn, kópshilikti nqatysuymen ylghy bir sporttyq shara úiymdastyrylyp otyratyn. Qazir sonyng biri de joq. Sport zalynda kózge kóriner-kórinbes bolyp bir qúrmet taqtasy iluli túr. Bary sol. Júmyrtqadan jýn qyryqqan mýshkil haldemiz. Áyteuir, dýnie men dollardyng sonyna jete almay jýrgen bireu...

– Áserli әngimenizge alghys bildire otyryp, әr bastaghan isinizge sәttilik serik bolghay demekpiz!

Ángimelesken: Móldir BALTABEKQYZY

Abai.kz

4 pikir