Sәrsenbi, 28 Qyrkýiek 2022
Janalyqtar 2215 0 pikir 2 Jeltoqsan, 2010 saghat 06:55

Núra Matay. Komissar Knut Vollebek, oilary sonday keremet!

Atqa mingender Astanada jýr. Ol jaqta alashapqyn júrt. Auyl-aymaq  Esilding sol jaghalauyna telmire qarap otyr. Atyshuly EQYÚ-nyng sammiytine dýniyening әr qiyrynan kelgen mәrtebeli meymandar EQYÚ-nyng bolashaghy jәne osy úiymdy aghymdaghy jyly basqarghan Qazaqstan turaly qúlash-qúlash bayandamalar jasap jatyr. Sammitke kelgen qonaqtardyng ishinde EQYÚ-nyng jogharghy komissary Knut Vollebek myrzanyng aitqany ózgeni qaydam, ózimizge mayday jaqty.

Ol kisi býy deydi: «Biz týrli topqa arnalghan bilim jýiesining nyghangyna yqpal jasap jatyrmyz. Jәne memlekettik tildi de nazarda ústap, oghan basymdyq berudi qoldap otyrmyz. Óitkeni, az últtargha memlekettik tildi bilu óte manyzdy. Olar memlekettik tildi ýirenu arqyly qoghamnyng tolyqqandy mýshesi bola alady»

Mine, osyghan deyin qazaq biyligining auzynan esty almay zar bolyp kelgen jalghyz auyz sóz osy edi. Jaqsy sóz jan semirtedi eken. Áriyne, EQYÚ-nyng jogharghy komissary aitty eken dep, birden әreketke kóshetin biylik qayda?! Dese de, qazaqtyng tiline múrnyn shýiirip qaraytyndargha sauap boldy. Óitkeni, endigi jerde qazaq topyraghynda ózge bir tilding ómir sýrui mýmkin emes ekenin bile jýretin boldy.

Atqa mingender Astanada jýr. Ol jaqta alashapqyn júrt. Auyl-aymaq  Esilding sol jaghalauyna telmire qarap otyr. Atyshuly EQYÚ-nyng sammiytine dýniyening әr qiyrynan kelgen mәrtebeli meymandar EQYÚ-nyng bolashaghy jәne osy úiymdy aghymdaghy jyly basqarghan Qazaqstan turaly qúlash-qúlash bayandamalar jasap jatyr. Sammitke kelgen qonaqtardyng ishinde EQYÚ-nyng jogharghy komissary Knut Vollebek myrzanyng aitqany ózgeni qaydam, ózimizge mayday jaqty.

Ol kisi býy deydi: «Biz týrli topqa arnalghan bilim jýiesining nyghangyna yqpal jasap jatyrmyz. Jәne memlekettik tildi de nazarda ústap, oghan basymdyq berudi qoldap otyrmyz. Óitkeni, az últtargha memlekettik tildi bilu óte manyzdy. Olar memlekettik tildi ýirenu arqyly qoghamnyng tolyqqandy mýshesi bola alady»

Mine, osyghan deyin qazaq biyligining auzynan esty almay zar bolyp kelgen jalghyz auyz sóz osy edi. Jaqsy sóz jan semirtedi eken. Áriyne, EQYÚ-nyng jogharghy komissary aitty eken dep, birden әreketke kóshetin biylik qayda?! Dese de, qazaqtyng tiline múrnyn shýiirip qaraytyndargha sauap boldy. Óitkeni, endigi jerde qazaq topyraghynda ózge bir tilding ómir sýrui mýmkin emes ekenin bile jýretin boldy.

Sóz joq, qogham tarapynan memlekettik tilding qoldanu ayasyn keneytu men onyng zanda kórsetilgendey dәrejede boluyn talap etu sharalary ýnemi ótip jatady. Biraq, nәtiyje nólge ten. Búl endi basqa әngime. Al, jogharghy komissardyng sózi qazaq biyligindegi orystildi úlyqtardyng qúlaghyna kirgenmen, sanasyna jetedi degenge әi, qaydam, senu qiyn.

Qayyrshynyng halindegi memlekettik tilin jiyrma jylda jónge salmaghan qazaq biyligi jogharghy komissardyng sózin kýtip otyrypty deu taghy qisynsyz. Tipti, bizding eldegi әr әkimshilikting janynda Tilderdi damytu basqaramalary júmys istep keledi. Ol qanday tilderdi damytpaqshy sonda? Nege ol memlekettik tildi damytu basqarmasy bolmaydy?..

...degen qarapayym saualdar mazalaydy janymyzdy. Tilderdi damytqysy kelip otyrghan qogham emes, biylik. Endeshe, ol biylikke jolshybay Astanagha bir soghyp ketetin jogharghy komissardyng sózi kók tiyn degen sóz. Tek mәrtebeli myrzanyng aitqan sózi Qazaqstandaghy az últtardy oilandyrsa bolghany.  Al, әzirge «jaqsy sóz - jarym yrys» dep, Qazaqstangha kelip túryp Qazaqstandaghy memlekettik til turaly mәrtebeli pikir bildirgen Vollebek myrzagha rizashylyghymyzdy bildirip qana qoymaqpyz.

«Abay-aqparat»

 

0 pikir