Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Abay múrasy 1506223 11 pikir 8 Mamyr, 2009 saghat 17:43

Abaydyng qara sózderi

 BIRINShI SÓZ

Búl jasqa kelgenshe jaqsy ótkizdik pe, jaman ótkizdik pe, әiteuir birtalay ómirimizdi ótkizdik: alystyq, júlystyq, aitystyq, tartystyq - әureshilikti kóre-kóre keldik. Endi jer ortasy jasqa keldik: qajydyq, jalyqtyq; qylyp jýrgen isimizding bayansyzyn, baylausyzyn kórdik, bәri qorshylyq ekenin bildik. Al, endi qalghan ómirimizdi qaytip, ne qylyp ótkizemiz? Sony taba almay ózim de qayranmyn.

El baghu? Joq, elge baghym joq. Baghusyz dertke úshyrayyn degen kisi baqpasa, ne albyrtqan, kónili basylmaghan jastar baghamyn demese, bizdi qúday saqtasyn!

Mal baghu? Joq, bagha almaymyn. Balalar ózderine kereginshe ózderi baghar. Endi qartayghanda qyzyghyn ózing týgel kóre almaytúghyn, úry, zalym, tilemsekterding azyghyn baghyp beremin dep, qalghan az ghana ómirimdi qor qylar jayym joq.

Ghylym baghu? Joq, ghylym baghargha da ghylym sózin sóileser adam joq. Bilgenindi kimge ýiretersin, bilmegenindi kimnen súrarsyn? Elsiz-kýnsizde kezdemeni jayyp salyp, qolyna kezin alyp otyrghannyng ne paydasy bar? Múndasyp sher tarqatysar kisi bolmaghan son, ghylym ózi - bir tez qartaytatúghyn kýiik.

Sofylyq qylyp, din baghu? Joq, ol da bolmaydy, oghan da tynyshtyq kerek. Ne kónilde, ne kórgen kýninde bir tynyshtyq joq, osy elge, osy jerde ne qylghan sofylyq?

Balalardy baghu? Joq, bagha almaymyn. Baghar edim, qalaysha baghudyng mәnisin de bilmeymin, ne bolsyn dep bagham, qay elge qosayyn, qay hareketke qosayyn? Balalarymnyng ózine ilgeri ómirinin, bilimining paydasyn tynyshtyqpenen kererlik oryn tapqanym joq, qayda bar, ne qyl derimdi bile almay otyrmyn, ne bol dep bagham? Ony da ermek qyla almadym.

Aqyry oiladym: osy oiyma kelgen nәrselerdi qaghazgha jaza bereyin, aq qaghaz ben qara siyany ermek qylayyn, kimde-kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn, ya oqysyn, keregi joq dese, óz sózim ózimdiki dedim de, aqyry osyghan bayladym, endi múnan basqa eshbir júmysym joq.

1890

EKINShI SÓZ

Men bala kýnimde estushi edim, bizding qazaq sartty kórse, kýlushi edi «enendi úrayyn, keng qoltyq, shýldiregen tәjik, Arqadan ýy tóbesine salamyn dep, qamys artqan, bútadan qoryqqan, kóz kórgende «әke-ýke» desip, shyghyp ketse, qyzyn boqtasqan, «sart-súrt degen osy» dep. Noghaydy kórse, ony da boqtap kýlushi edi: «týieden qoryqqan noghay, atqa minse - sharshap, jayau jýrse - demin alady, noghay degenshe, noqay desenshi, týkke ynghayy kelmeydi, soldat noghay, qashqyn noghay, bashalshik noghay» dep. Orysqa da kýlushi edi: «auyldy kórse shapqan, jaman sasyr bas orys» dep.

Orys oiyna kelgenin qylady degen... ne aitsa soghan nanady, «úzyn qúlaqty tauyp ber depti» dep.

Sonda men oilaushy edim: ei, qúday-ay, bizden basqa halyqtyng bәri antúrghan, jaman keledi eken, eng tәuir halyq biz ekenbiz dep, әlgi aitylmysh sózderdi bir ýlken qyzyq kórip, quanyp kýlushi edim.

Endi qarap túrsam, sarttyng ekpegen egini joq, shygharmaghan jemisi joq, saudagerining jýrmegen jeri joq, qylmaghan sheberligi joq. Ózimenen ózi әure bolyp, birimenen biri eshbir shahary jaulaspaydy! Orysqa qaramay túrghanda qazaqtyng ólisining ahiyrettigin, tirisining kiyimin sol jetkizip túrdy. Áke balagha qimaytúghyn malyndy kirelep sol aidap ketip túrdy ghoy. Orysqa qaraghan song da, orystyng ónerlerin bizden olar kóp ýirenip ketti. Ýlken baylar da, ýlken moldalar da, eptilik, qyrmyzylyq, sypayylyq - bәri solarda. Noghaygha qarasam, soldattyqqa da shydaydy, kedeylikke de shydaydy, qazagha da shydaydy, molda, medrese saqtap, din kýtuge de shydaydy. Enbek qylyp, mal tabudyng da jónin solar biledi, saltanat, әsem de solarda. Onyng maldylaryna, qúzghyn tamaghymyz ýshin, birimiz jalshy, birimiz qosh alushymyz. Bizding eng bayymyzdy: «sәning shaqshy ayaghyng bilәn pyshyratyrgha qoyghan iydәn týgil, shyq, sasyq kazaq», - dep ýiinen quyp shygharady. Onyng bәri - birin-biri quyp qor bolmay, sharua quyp, óner tauyp, mal tauyp, zor bolghandyq әseri. Orysqa aitar sóz de joq, biz qúly, kýni qúrly da joqpyz. Baghanaghy maqtan, baghanaghy quanghan, kýlgen sózderimiz qayda?

1890

ÝShINShI SÓZ

Qazaqtyng birining birine qaskýnem bolmaghynyn, birining tileuin biri tilespeytúghynynyn, ras sózi az bolatúghynynyn, qyzmetke talasqysh bolatúghynynyn, ózderining jalqau bolatúghynynyng sebebi ne? Hәmma ghalamgha belgili danyshpandar әldeqashan bayqaghan: әrbir jalqau kisi qorqaq, qayratsyz tartady; әrbir qayratsyz qorqaq, maqtanshaq keledi; әrbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan keledi; әrbir aqylsyz nadan, arsyz keledi; әrbir arsyz jalqaudan súramsaq, ózi toyymsyz, ónersiz, eshkimge  dostyghy  joq jandar  shyghady.

Múnyng bәri tórt ayaqty maldy kóbeyteminnen basqa oiynyng joqtyghynan, ózge egin, sauda, óner, ghylym - solar sekildi nәrselerge salynsa, búlay bolmas edi. Árbir mal izdegen malym kóp bolsa, ózimdiki de, balalarym da maldy bolsa eken deydi. Ol mal kóbeyse, malshylargha baqtyrmaq, ózderi etke, qymyzgha toyyp, súludy jaylap, jýirikti baylap otyrmaq. Qystauy tarlyq qylsa, aryzy jetkendik, syiy ótkendik, baylyq qyzmetinen bireuding qystauyn satyp almaq, eptep almaq, tartyp almaq. Ol qystauynan aiyrylghan jәne bireuge tiyispek, ya bolmasa orynsyzdyghynan elden  ketpek - әr qazaqtyng oiy osy.

Osylar birine biri dostyq oilay ala ma? Kedey kóp bolsa, aqysy kem bolar edi, maldan aiyrylghandar kóbeyse, qystauy bosar edi dep, men anany kedey bolsa eken dep, ol meni kedey bolsa eken dep, әuelde ishimizben qas saghyndyq. Ári-beriden song syrtymyzgha shyqty, jaulastyq, daulastyq, partiyalastyq. Osynday qastargha sózim ótimdi bolsyn jәne de eptep mal jiigha kýshim jetimdi bolsyn dep, qyzmetke  bolystyq,  biylikke  talastyq.

Sonan song ne momynnyng balasy bóten jaqqa shyghyp, enbek qylyp, mal izdemeydi, egin, saudanyng keregi joq bolady. Óz basyn ózi osynday talaspenen kisi kóbeytemiz dep partiya jighandardyng býgin bireuine, erteng bireuine kezekpen satady da jýredi. Úrylar tyiylmaydy. El tynysh bolsa, onyng úrlyghyn eshkim sýiemes edi. El eki jar bolghan son, kim ant iship aqtap, aramdyghyn jaqtap, sýieymin dese, soghan jaq bolyp sýienip, búrynghydan úrlyghyn әldeneshe ese asyrady.

Eldegi jaqsy adamdardyng bәrining ýstinen beker, ótirik «shapty, talady» degen әrtýrli ugolovnyy is kórsetip, aryz beredi. Oghan doznanie - tergeu shygharady. Ótirik kórmegenin kórdim deushi kuәlar da әldeqashan dayyndap qoyylghan, baghanaghy jaqsy adam saylaugha jaramasy ýshin. Ol adam basyn qútqarmaq ýshin jamandargha jalynsa, onyng da adamdyghynyng ketkeni, eger jalynbasa, tergeuli, sotty adam bolyp, eshbir qyzmetke jaramay, basy qaterge týsip ótkeni. Ol bolys bolghandar ózi  qulyq, aramdyqpenen bolystyqqa jetken son, momyndy qadirlemeydi, ózindey aram, qulardy qadirleydi, ózime dos bolyp, jәrdemi tiyedi dep, eger qas bolsa, bir týrli ózime de zalal jasaugha qolynan  keledi dep.

Osy kýnde qazaq ishinde «isi bilmes, kisi biler» degen maqal shyqty. Onyng mәnisi: «isinning týzuliginen jetpessin, kisinning amalshy, ailalylyghynan jetersin» degen sóz. Ýsh jylgha bolys saylanady. Áuelgi jyly «Seni biz saylamadyq pa?» dep elding búldanghandyghymen kýni ótedi. Ekinshi jyly kandidatpenen andysyp kýni ótedi. Ýshinshi jyly saylaugha jaqyndap qalyp, taghy bolys bolyp qalugha bolar ma eken dep kýni ótedi. Endi nesi qaldy? Osy qazaq halqynyng osynday búzyqshylyqqa tartyp, jyldan jylgha tómendep bara jatqanyn kórgen son, mening oiyma keledi: Halyqtyng bolystyqqa saylaymyn degen kisisi pәlen qadәrli oryssha obrazovanie alghan kisi bolsyn. Eger de ortalarynda onday kisisi joq bolsa, yaky bar bolsa da saylamasa, ueznyy nachalinik penen voennyy gubernatordyng naznacheniyesimen bolady dese, búl halyqqa bek paydaly bolar edi. Onyng sebebi: әueli - qyzmetqúmar qazaq balalaryna obrazovanie beruge ol da - paydaly is, ekinshi - naznacheniyemen bolghan bolystar halyqqa mindetti bolmas edi, úlyqtargha mindetti bolar edi.

Uә jәne naznachenie qylghanda tergeui, súrauy barlyghyna qaramasa, ótirik aryz berushiler azayar edi, bәlky joghalar edi. Uә jәne әrbir bolys elde starshina basy bir by saylanghandyq, búl halyqqa kóp zalal bolghandyghy kórinip, synalyp bilindi. Búl biylik degen bizding qazaq ishinde әrbir saylanghan kisining qolynan kelmeydi. Búghan búrynghy «Qasym hannyng qasqa jolyn, Esim hannyng eski jolyn», Áz Tәuke hannyng Kýltóbening basyndaghy kýnde kenes bolghanda «Jeti jarghysyn» bilmek kerek. Ám, ol eski sózderding qaysysy zaman ózgergendikpenen eskirip, búl jana zamangha kelispeytúghyn bolsa, onyng ornyna tatymdy tolyq biylik shygharyp, tóleu salargha jararlyq kisi bolsa kerek edi, onday kisi az, yaky tipti joq.

Búrynghy qazaq jayyn jaqsy bilgen adamdar aitypty: «By ekeu bolsa, dau tórteu bolady» dep. Onyng mәnisi - taq bolmasa, júp biyler talasyp, dau kóbeyte beredi degenmen aitylghan sóz. Óitip by kóbeytkenshe, әrbir bolys elden tolymdy-bilimdi ýsh-aq kisi biylikke jyl kesilmey saylansa, olar týsse, jamanshylyghy әshkere bilingendikpenen týsse, әitpese týspese.

Ol biylerge dauger adamdar qalmay, ekeui eki kisini biylikke tandap alyp, ýstine bireudi posrednikke saylap alyp, bite berse; eger oghan da yntymaqtasa almasa, baghanaghy ýsh biyding bireuin alyp, yaky jerebemen saylap alyp jýginse, sonda dau úzamay, bitim bolar edi.

 

1891

TÓRTINShI SÓZ

Árbir bayqaghan adam bilse kerek: kýlki ózi bir mastyq ekenin, әrbir mas kisiden ghafil kóp ótetúghynyn da, әrbir mastyng sóilegen kezinde bas auyrtatúghynyn. Búlay bolghanda, kýlkige salynghan kisi ne sharuadan, ne aqyldan, ne bir úyat kelerlik isten qúr, ghafil kóp ótkizip otyrsa kerek. Osynday ghafildik kóp ótkizip, ólmegen kisining ne dýniyede, ne ahiyrette basy bir auyrmay qalmasa kerek.

Árbir uayym-qayghy oilaghysh kisi ne dýnie sharuasyna, ne ahiyret sharuasyna ózgeden jinaqyraq bolsa kerek. Árbir jinaqylyqtyng týbi kәnish bolsa kerek. Endi olay bolghanda, ýnemi uayym-qayghymenen jýre alamyz ba? Ýnemi kýlmey jýruge jan shyday ma eken? Joq, men ýnemi uayym-qayghymenen bol demeymin. Uayym-qayghysyzdyghyna uayym-qayghy qyl daghy, sol uayym-qayghysyzdyqtan qútylarlyq oryndy hareket tabu kerek hәm qylu kerek. Árbir oryndy hareket ózi de uayym-qayghyny azaytady, orynsyz kýlkimenen azaytpa, oryndy hareketpen azayt!

Shyghar esigin taba almay, uayym-qayghynyng ishine kirip alyp, qamalyp qalmaq, ol ózi de - bir antúrghandyq. Jәne әrbir jaman kisining qylyghyna kýlsen, oghan rahattanyp kýlme, yza bolghanynnan kýl, yzaly kýlki - ózi de qayghy. Onday kýlkige ýnemi ózing de salynbassyn, әrbir jaqsy adamnyng jaqsylyq tapqanyna rahattanyp kýlsen, onyng jaqsylyqty jaqsylyghynan tapqandyghyn ghibrat kórip kýl. Árbir ghibrat almaqtyng ózi de mastyqqa jibermey, uaqytymen toqtatady. Kóp kýlkining bәrin de maqtaghanym joq, onyng ishinde bir kýlki bar-au, qúday jaratqan ornymenen ishten, kókirekten, jýrekten kelmeydi, qoldan jasap, syrtymenen bet-auzyn týzep, bay-bay kýlkining әnin sәndep, әdemishilik ýshin kýletin boyama kýlki.

Adam balasy jylap tuady, keyip óledi. Eki ortada, bú dýniyening rahatynyng kayda ekenin bilmey, birin-biri andyp, birine-biri maqtanyp, esil ómirdi eskerusiz, bosqa, jaramsyz qylyqpen, qor etip ótkizedi de, tausylghan kýnde bir kýndik ómirdi bar malyna satyp alugha taba almaydy.

Qulyq saumaq, kóz sýzip, tilenip, adam saumaq - ónersiz itting isi. Áueli qúdaygha syiynyp, ekinshi óz qayratyna sýienip, enbegindi sau, enbek qylsan, qara jer de beredi, qúr tastamaydy.

BESINShI SÓZ

Kókirek tolghan qayghy kisining ózine de biyletpeydi, boydy shymyrlatyp, buyndy qúrtyp, ya kózden jas bolyp aghady, ya tilden sóz bolyp aghady. Qazaqtar: «Á, qúday, jas baladay qayghysyz qyla gór!» dep tilek tilegenin ózim kórdim. Onysy - jas baladan góri ózi esti kisi bolyp, eskermes nәrsesi joqsyp, qayghyly kisi bolghansyghany. Qayghysy ne desen, maqaldarynan tanyrsyn: әueli - «Týstik ómiring bolsa, kýndik mal jiy», «Ózinde joq bolsa, әkeng de jat», «Mal - adamnyng bauyr eti», «Maldynyng beti - jaryq, malsyzdyng beti - sharyq», «Er azyghy men bóri azyghy jolda», «Erding maly elde, erikkende qolda», «Bergen perde búzar», «Alaghan qolym - beregen», «Mal tapqan erding jazyghy joq», «Baydan ýmitsiz - qúdaydan ýmitsiz», «Qarnyng ashsa, qaraly ýige shap», «Qayrany joq kólden bez, qayyry joq elden bez» degen osynday sózderi kóp, esepsiz tolyp jatyr.

Búl maqaldardan ne shyqty? Maghlúm boldy: qazaq tynyshtyq ýshin, ghylym ýshin, bilim ýshin, әdilet ýshin qam jemeydi eken, mal ýshin qam jeydi eken, biraq ol maldy qalaysha tabudy bilmeydi eken, bar bilgeni maldylardy aldap almaq yaky maqtap almaq eken, bermese onymenen jaulaspaq eken. Maldy bolsa, әkesin jaulaudy da úyat kórmeydi eken. Áyteuir úrlyq, qulyq-súmdyq, tilenshilik, soghan úqsaghan qylyqtyng qaysysyn bolsa da qylyp jýrip, mal tapsa, jazaly demesek kerek eken.

Búlardyng jas balanyng aqylynan nesi artyq? Biraq, jas bala qyzyl oshaqtan qorqushy edi, búlar tozaqtan da qoryqpaydy eken. Jas bala úyalsa, jerge ene jazdaushy edi, búlar neden bolsa da úyalmaydy eken. Sol ma artylghany? Qolymyzdaghyny ýlestirip talatpasaq, biz de ózindey bolmasaq, bezedi eken. Izdegen elimiz sol ma?

1891

ALTYNShY SÓZ

Qazaqtyng bir maqaly: «Óner aldy - birlik, yrys aldy -tirlik» deydi. Birlik qanday elde bolady, qaytse tatu bolady - bilmeydi. Qazaq oilaydy: birlik - at ortaq, as ortaq, kiyim ortaq, dәulet ortaq bolsa eken deydi. Olay bolghanda baylyqtan ne payda, kedeylikten ne zalal? Aghayyn qúrymay mal izdep ne kerek? Joq, birlik - aqylgha birlik, malgha birlik emes. Malyndy berip otyrsan, atasy basqa, dini basqa, kýni basqalar da jaldanyp birlik qylady! Birlik malgha satylsa, antúrghandyqtyng basy osy. Aghayyn almay birlik qylsa kerek, sonda әrkim nesibesin qúdaydan tileydi, әitpese qúdaydan tilemeydi, sharua izdemeydi. Áueli birine-biri pәle izdeydi. Ne týsin, ne ajaryn, ne ókpesin búldap, ol bolmasa, bir pәle salyp, qorghalatyp, әiteuir birin-biri aldaudyng amalyn izdesedi. Múnyng qay jerinen birlik shyqty?

«Yrys aldy - tirlik» deydi, ol qay tirlik? Ol osy jan keudeden shyqpaghandyq pa? Joq, onday tirlik itte de bar. Onday tirlikti qymbat kórip, búldaghan adam ólimdi jau kórip, ahiyretke dúshpan bolady. Janyn qorghalatyp, jaudan qashyp, qorqaq atanyp, enbek qyludan, qyzmet qyludan qashyp, erinshek atanyp, ez atanyp, dýniyede әlgi aitylghan yrysqa dúshpan bolady. Ol aitqan tirlik olar emes. Kókiregi, kónili tiri bolsa, sony aitady. Ózing tiri bolsang da, kókireging óli bolsa, aqyl tabugha sóz úgha almaysyn. Adal enbekpen erinbey jýrip mal tabugha jiger qyla almaysyn.

Keseldi jalqau, qyljaqbas,

Ázir tamaq, әzir as,

Syrtyng - pysyq, ishing - nas,

Artyn oilap úyalmas, -

bolyp jýrip, tirimin deme, onan da alla jibergen aq búiryqty ólimning ózi artyq.

1891

JETINShI SÓZ

Jas bala anadan tughanda eki týrli minezben tuady: bireui - ishsem, jesem, úiqtasam dep túrady. Búlar - tәnning qúmary, búlar bolmasa, tәn jangha qonaq ýy bola almaydy. Hәm ózi óspeydi, quat tappaydy. Bireui - bilsem eken demeklik. Ne kórse soghan talpynyp, jaltyr-júltyr etken bolsa, oghan qyzyghyp, auzyna salyp, dәmin tatyp qarap, tamaghyna, betine basyp qarap, syrnay-kerney bolsa, dauysyna úmtylyp, onan erjetinkiregende it ýrse de, mal shulasa da, bireu kýlse de, bireu jylasa da túra jýgirip, «ol nemene?», «búl nemene?» dep, «ol nege ýitedi?» dep, «búl nege býitedi?» dep, kózi kórgen, qúlaghy estigenning bәrin súrap, tynyshtyq kórmeydi. Múnyng bәri - jan qúmary, bilsem eken, kórsem eken, ýirensem eken degen.

Dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn týgeldep, eng bolmasa denelep bilmese, adamdyqpen orny bolmaydy. Ony bilmegen son, ol jan adam jany bolmay, hayuan jany bolady. Ázelde qúday taghala hayuannyng janynan adamnyng janyn iri jaratqan, sol әserin kórsetip jaratqany. Sol quat jetpegen, my tolmaghan essiz bala kýndegi «búl nemene, ol nemene?» dep, bir nәrseni súrap bilsem eken degende, úiqy, tamaq ta esimizden shyghyp ketetúghyn qúmarymyzdy, erjetken son, aqyl kirgende, ornyn tauyp izdenip, kisisin tauyp súranyp, ghylym tapqandardyng jolyna nege salmaydy ekemiz?

Sol óristetip, órisimizdi úzartyp, qúmarlanyp jighan qazynamyzdy kóbeytsek kerek, búl jannyng tamaghy edi. Tәnnen jan artyq edi, tәndi jangha bas úrghyzsa kerek edi. Joq, biz olay qylmadyq, úzaqtay shulap, qarghaday barqyldap, auyldaghy boqtyqtan úzamadyq. Jan bizdi jas kýnimizde biylep jýr eken. Erjetken son, kýsh engen son, oghan biyletpedik. Jandy tәnge bas úrghyzdyq, eshnәrsege kónilmenen qaramadyq, kózben de jaqsy qaramadyq, kónil aityp túrsa, senbedik. Kózben kórgen nәrsening de syrtyn kórgenge-aq toydyq. Syryn qalay bolady dep kónilge salmadyq, ony bilmegen kisining nesi ketipti deymiz. Bireu ketkenin aitsa da, úqpaymyz. Bireu aqyl aitsa: «Oy, tәniri-ay, kimnen kim artyq deysin!» - deymiz, artyghyn bilmeymiz, aityp túrsa úqpaymyz.

Kókirekte sәule joq, kónilde senim joq. Qúr kózbenen kórgen bizding hayuan maldan nemiz artyq? Qayta, bala kýnimizde jaqsy ekenbiz. Bilsek te, bilmesek te, bilsek eken degen adamnyng balasy ekenbiz. Endi osy kýnde hayuannan da jamanbyz. Hayuan bilmeydi, bilemin dep talaspaydy. Biz týk bilmeymiz, biz de bilemiz dep nadandyghymyzdy bilimdilikke bermey talasqanda, óler-tirilerimizdi bilmey, kýre tamyrymyzdy adyraytyp ketemiz.

1891

SEGIZINShI SÓZ

Osy aqyldy kim ýirenedi, nasihatty kim tyndaydy?

Bireu - bolys, bireu - bi. Olardyng aqyl ýireneyin, nasihat tyndayyn degen oiy bolsa, ol oryngha saylanyp ta jýrmes edi. Olar ózderi de ýzdik kisimiz, ózderimiz bireuge ýlgi berip, aqyl aitarlyqpyz dep saylandy. Ózderi týzelip jetken, endi eldi týzerligi-aq qalghan. Ol ne qylyp tyndasyn jәne tyndayyn dese de, qoly tie me? Basynda ózindik júmysy bar: úlyghymyzgha jazaly bolyp qalamyz ba, eldegi búzaqylarymyzdy býldirip alamyz ba, nemese halqymyzdy býldirip alamyz ba, yaky ózimiz shyghymdap, shyghynymyzdy toltyra almay qalamyz ba? - degen ebine qaray bireudi jetilteyin dep, bireudi qútyltayyn degen beynetining bәri basynda, qoly tiymeydi.

Baylar, olar ózderi de bir kýn bolsa da, dәulet qonyp, dýniyening jarymy basynda túr. Ózinde joqty malymenen satyp alady. Kónilderi kókte, kózderi aspanda, adaldyq, adamdyq, aqyl, ghylym, bilim - eshnәrse maldan qymbat demeydi. Mal bolsa, qúday taghalany da paralap alsa bolady deydi. Onyng dini, qúdayy, halqy, júrty, bilimi, úyaty, ary, jaqyny - bәri mal. Sózdi qaytip úqsyn, úghayyn dese de, qoly tie me? Ol maldy suarmaq, toyghyzbaq; saudasyn jighyzbaq, kýzettirmek, baqtyrmaq, úry-bóri, qys, suyq-súghanaq - solardan saqtanbaq, solardan saqtarlyq kisi tappaq. Onyng bәrin jayghastyryp, ayaghyn alyp kelip maqtangha ornalastyrghansha qashan? Qoly tiymeydi.

Endi úry-zalym, súm-súrqiya ózderi de tyndamaydy.

Onsha-múnsha qoy jýndi qonyrshalar kýnin de kóre almay jýr. Analar anaday bolyp túrghanda, bilim, ghylym, aqyldy ne qylsyn? Jәne de bilim, ghylym kedeyge keregi joqtay-aq: «Bizdi ne qylasyn, ana sózdi úgharlyqtargha ait!» deydi. Onyng ózgemenen isi joq, ana aldyndaghy ýsheuindey bolghan jannyng oiynda eshbir qayghysy, múny bolmasa kerek.

1891

TOGhYZYNShY SÓZ

Osy men ózim - qazaqpyn. Qazaqty jaqsy kórem be, jek kórem be? Eger jaqsy kórsem, qylyqtaryn qostasam kerek edi. Uә әrneshik boylarynan adam jaqsy kórerlik, kónilge tiyanaq qylarlyq bir nәrse tapsam kerek edi. Sony ne ýmit ýzbestikke, ne onysy bolmasa, múnysy bar ghoy dep, kónilge quat qylugha jaratsam kerek edi, ondayym joq. Eger jek kórsem, sóilespesem, mәjilistes, syrlas, kenestes bolmasam kerek edi, tobyna barmay, «ne qyldy, ne boldy?» demey jatu kerek edi, ol mýmkin bolmasa, búlardyng ortasynan kóship ketu kerek edi. Búlardy jóndeymin deuge, jóndeler, ýirener degen ýmitim de joq. Búlardyng biri de joq. Búl qalay?  Búl aitqannyng birin tútpay bolmas edi.

Men ózim tiri bolsam da, anyq tiri de emespin. Ánsheyin osylardyng yzasynan ba, ózime-ózim yza bolghanymnan ba, yaky bóten bir sebepten be? - esh bilmeymin. Syrtym sau bolsa da, ishim ólip qalypty. Ashulansam, yzalana almaymyn. Kýlsem, quana almaymyn, sóilegenim óz sózim emes, kýlgenim óz kýlkim emes, bәri de әldekimdiki. Qayratty kýnimde qazaqty qiyp bóten jaqqa ketpek týgil, ózin jaqsy kórip, ýmit etip jýrippin. Qashan әbden bilip, ýmitimdi ýzgen kezde, ózge jaqqa baryp, jatty óz qylyp, ýiir bolarlyq kayrat, jalyn sónip te qalghan eken. Sol sebepten bir jýrgen quys keudemin. Teginde oilaymyn: bú da jaqsy, óler kezde «әttegene-ay, sonday-sonday qyzyqtarym qaldy-au!» dep qayghyly bolmay, aldynghy tileu bolmasa, artqa alang bolmay óluge.

1892

ONYNShY SÓZ

Bireuler qúdaydan bala tileydi. Ol balany ne qylady? Ólsem ornymdy bassyn deydi, artymnan qúran oqysyn deydi, qartayghan kýnimde asyrasyn deydi. Osydan basqasy bar ma?

Balam ornymdy bassyn demek ne sóz? Ózinnen qalghan dýnie iyesiz qalar deysing be? Qalghan dýniyening qamyn sen jemek pe edin? Ólip bara jatqanda ózgeden qyzghanyp aitqanyng ba? Ózgege qimaytúghyn sening ne qylghan artyqsha ornyng bar edi?  Balanyng jaqsysy - qyzyq,  jamany - kýiik, ne týrli bolaryn bilip súradyn? Dýniyede ózinning kórgen qorlyghyng az boldy ma? Ózinning qylghan ittiging az boldy ma? Endi bir bala tughyzyp, ony da it qylugha, oghan da qorlyq kórsetuge múnsha nege qúmar boldyn?

Artymnan balam qúran oqysyn desen, tirlikte ózinning jaqsylyq qylghan kising kóp bolsa, kim qúran oqymaydy? Eger jamanshylyqty kóp qylghan bolsan, balannyng oqyghan qúrany seni nege jetkizedi? Tirlikte ózine-ózing qylmaghan isti, ólgen song saghan balang kәsip qylyp bere ala ma? Ahiyret ýshin bala tilegening - balam jasynda ólsin degenin. Egerde erjetsin desen, ózi erjetip, ata-anasyn túzaqtan qútqararlyq bala qazaqtan tua ma eken? Onday balany sendey әke, sening elindey el asyrap ósirmek pe eken?

Qartayghanda asyrasyn desen, o da - bir bos sóz. Áueli - ózing qaruyng qaytarlyq qartaygha jetemisin, joq pa? Ekinshi - balang meyirimdi bolyp, asyrarlyq bolyp tua ma, joq pa? Ýshinshi - malyng bolsa, kim asyramaydy? Malyng joq bolsa, qay asyrau tolymdy bolady? Balanyng mal tabarlyq bolary, mal shasharlyq bolary - ol da eki talay. Hosh, qúday taghala bala berdi, ony ózing jaqsy asyray bilesing be? Bilmeysin. Áueli óz kýnәndi ózing kótergeninmen túrmay, balannyng kýnәsine taghy da ortaq bolasyn. Áueli balandy ózing aldaysyn: «Áne, ony berem, mine, múny berem» dep. Basynda balandy aldaghanyna bir mәz bolasyn. Sonyra balang aldamshy bolsa, kimnen kóresin? «Boqta!» dep, bireudi boqtatyp, «kәpir - qiyanqy, osyghan tiymendershi!» dep, ony mazattandyryp, әbden tentektikke ýiretip qoyyp, sabaqqa bergende, moldanyng eng arzanyn izdep, hat tanysa bolady dep, qu, súm bol dep, «pәlenshening balasy seni syrtynnan satyp ketedi» dep, tiri jangha sendirmey jat minez qylyp, osy ma bergen tәlimin? Osy baladan qayyr kýtesing be?

Jәne mal tileysinder, nege kerek qylayyn dep tileysinder? Áueli, qúdaydan tileymisin? Tileysin. Qúday berdi, bergenin almaysyn. Qúday taghala saghan enbek qylyp mal tabarlyq quat berdi. Ol quatty adal kәsip qylarlyq oryngha júmsaymysyn? Júmsamaysyn. Ol quatty ornyn tauyp saryp qylardy bilerlik ghylym berdi, ony oqymaysyn. Ol ghylymdy oqysa, úgharlyq aqyl berdi, qayda jibergenindi kim biledi?.. Erinbey enbek qylsa, týnilmey izdese, ornyn tauyp istese, kim bay bolmaydy? Onyng saghan keregi joq. Seniki - bireuden qorqytyp alsan, bireuden jalynyp alsan, bireuden aldap alsang bolghany, izdegening - sol.

Búl - qúdaydan tilegen emes. Búl - abyroyyn, aryn satyp, adam jaulaghandyq, tilenshilik. Hosh, sýitip jýrip-aq mal taptyn, bayydyn. Sol maldy saryp qylyp, ghylym tabu kerek. Ózing taba almasan, balang tapsyn. Ghylymsyz ahiyret te joq, dýnie de joq. Ghylymsyz oqyghan namaz, tútqan oraza, qylghan haj, eshbir ghibadat ornyna barmaydy. Eshbir qazaq kórmedim, maldy ittikpen tapsa da, adamshylyqpen júmsaghan. Bәri de ittikpen tabady, ittikpen airylady. Beynet, kýiigi, yzasy - sol ýsheuinen basqa eshnәrse boyynda qalmaydy. Barynda baymyn dep maqtanady. Joghynda «maghan da bayaghyda mal bitip edi» dep maqtanady. Kedey bolghan son, taghy qayyrshylyqqa týsedi.

1892

ON BIRINShI SÓZ

Osy elding ýnem qylyp jýrgeni nemene? Eki nәrse. Áueli - úrlyq, úry úrlyqpen mal tabam dep jýr. Mal iyesi artyltyp alyp, taghy da bayimyn dep jýr. Úlyqtar alyp berem dep, daugerdi jep, qútqaram dep úryny jep jýr. Qarapayym júrt úrlyq aityp mal alam dep, úrygha atymdy satyp paydalanam dep, ne ótkizbesin arzangha týsirip alam dep jýr. Ekinshi - búzaqylar bireuding oiynda joq pәleni oiyna salyp, býitseng bek bolasyn, býitseng kep bolasyn, býitseng kek alasyn, myqty atanasyng dep, auqattylardy azghyrghaly әlek bolyp jýr. Kim azsa, men soghan kerek bolamyn dep, k...n qyzdyryp alyp, ózin bir ghana azyq qylayyn dep jýr.

Úlyqtar pәli-pәli, búl tabylghan aqyl dep, men seni býitip sýieymin dep, anany jep, seni býitip sýieymin dep, mynany jep jýr. Qara halyq mening sonsha ýiim bar, sonsha auyl-aymaghymmen soyylyndy soghayyn, dauyndy aitayyn dep, qay kóp bergenge partiyalas bolamyn dep, qúdaygha jazyp, jatpay-túrmay salyp jýrip basyn, auylyn, qatyn-balasyn satyp jýr. Osy bir úry, búzaqy joghalsa, júrtqa oy da týser edi, sharua da qylar edi. Bay baryn baghyp, kedey joghyn izdep, el sekildenip talapqa, tileuge kiriser edi. Endi júrttyng bәri osy eki býlik iske ortaq, múny kim týzeydi? Anttyn, serttin, adaldyqtyn, úyattyng bir toqtausyz ketkeni me? Úryny tyng da onay bolar edi, biraq osy búzaqynyng tiline eretúghyn, azatúghyn baylardy kim tyyady?

1892

ON EKINShI SÓZ

Kimde-kim jaqsy-jaman ghibadat qylyp jýrse, ony ol ghibadattan tyigha auzymyz barmaydy, әiteuir jaqsylyqqa qylghan niyetting jamandyghy joq qoy deymiz. Lәkiyn, sonday adamdar tolymdy ghibadatqa ghylymy jetpese de, qylsa eken. Biraq onyng eki sharty bar, sony bilse eken. Áueli - imannyng iyghtiqatyn mahkamlemek kerek, ekinshi - ýirenip jetkenshe osy da bolady ghoy demey, ýirene berse kerek. Kimde-kim ýirenip jetpey jatyp, ýirengenin qoysa, ony qúday úrdy, ghibadaty ghibadat bolmaydy. Ua-lәkiyn, kimde-kim imannyng neshe nәrse birlәn kәmәlәt tabatúghynyn bilmey, qansha jerden búzylatúghynyn bilmey, basyna shalma orap, birәdar atyn kóterip, orazashyl, namazshyl bolyp jýrgen kónilge qalyng bermey túryp, jyrtysyn salghangha úqsaydy. Kýzetshisiz, eskerusiz iman túrmaydy, yqylasymenen ózin-ózi andyp, shyn diny shynshyldap jany ashyp túrmasa, salghyrttyng imany bar dep bolmaydy.

1892

ON ÝShINShI SÓZ

Iman degen - alla tabaraka ua taghalanyng shәriksiyz, ghayypsyz birligine, barlyghyna ua әr týrli bizge payghambarymyz sallalahu ghalayhy uәssәllәm arqyly jibergen jarlyghyna, bildirgenine moyyn úsynyp, inanmaq. Endi búl iman derlik inanugha eki týrli nәrse kerek. Áueli - ne nәrsege iman keltirse, sonyng haqtyghyna aqyly birlәn dәlel jýrgizerlik bolyp, aqyly dәlel - ispat qylargha jarasa, múny yakiny iman dese kerek. Ekinshisi - kitaptan oqu birlәn yaky moldalardan estu birlәn iman keltirip, sol iman keltirgen nәrsesine sonshalyq berik bolargha kerek. Bireu óltiremin dep qorqytsa da, myng kisi myng týrli is kórsetse de, soghan ainyp, kónili qozghalmastay berik bolu kerek. Búl imandy iman taklidy deymiz.

Endi múnday iman saqtaugha qoryqpas jýrek, ainymas kónil, bosanbas buyn kerek eken. Yakiny imany bar deuge ghylymy joq, taklidy imany bar deuge beriktigi joq, ya aldaghangha, ya azghyrghangha, ya bir paydalanghangha qarap, aqty qara dep, ya qarany aq dep, ótirikti shyn dep ant etetúghyn kisini ne deymiz? Qúday taghala ózi saqtasyn. Árneshik bilmek kerek, jogharghy jazylmysh eki týrliden basqa iman joq. Imangha qarsy kelerlik orynda eshbir pende qúday taghala kenshiligimen keshedi daghy demesin, onyng ýshin qúday taghalanyng ghafuyna yaky payghambarymyzdyng shafaghatyna da syimaydy, mýmkin de emes. «Qylysh ýstinde sert joq» degen, «qúday taghalanyng keshpes kýnәsi joq» degen jalghan maqaldy quat kórgen múnday pendening jýzi qúrysyn.

1892

ON TÓRTINShI SÓZ

Tiri adamnyng jýrekten ayauly jeri bola ma? Bizding qazaqtyng jýrekti kisi degeni - batyr kisi degeni. Onan basqa jýrekting qasiyetterin anyqtap bile almaydy. Raqymdylyq, meyirbandylyq, әrtýrli iste adam balasyn óz bauyrym dep, ezine oilaghanday olargha da bolsa iygi edi demek, búlar - jýrek isi. Asyqtyq ta - jýrekting isi. Til jýrekting aitqanyna kónse, jalghan shyqpaydy. Amaldyng tilin alsa, jýrek úmyt qalady. Qazaqtyng «jýrektisi» maqtaugha syimaydy. Aytqangha kóngish, uaghdada túrghysh, boyyn jamanshylyqtan tez jiyp alghysh, kóshting sonynan itshe ere bermey, adasqan kópten atynyng basyn búryp alugha jaraghan, әdiletti aqyl moyyndaghan nәrsege, qiyn da bolsa, moyyndau, әdiletti aqyl moyyndamaghan nәrsege, onay da bolsa, moyyndamau - erlik, batyrlyq osy bolmasa, qazaqtyng aitqan batyry - әnsheyin jýrekti emes, qasqyr jýrekti degen sóz.

Qazaq ta adam balasy ghoy, kóbi aqylsyzdyghynan azbaydy, aqyldyng sózin úghyp alarlyq jýrekte jiger, qayrat, baylaulylyqtyng joqtyghynan azady. Bilimdi bilse de, arsyz, qayratsyzdyghynan eskermey, ústamay ketedi. Jamanshylyqqa bir eligip ketken son, boyyn jiyp alyp keterlik qayrat qazaqta kem bolady. Osy júrttyng kóbining aityp jýrgen myqty jigit, er jigit, pysyq jigit dep at qoyyp jýrgen kisilerining bәri - pәlege, jamanshylyqqa elirtpek ýshin, birin-biri «ayda, batyrlap!» qyzdyryp alady da, artyn oilatpay, azghyratúghyn sózderi. Áytpese qúdaygha teristikten, ne ar men úyatqa teristikten silkinip, boyyn jiyp ala almaghan kisi, ýnemi jamanshylyqqa, maqtangha salynyp, óz boyyn ózi bir teksermey ketken kisi, tәuir jigit týgil, әueli adam ba ózi?

1893

ON BESINShI SÓZ

Aqyldy kisi men aqylsyz kisinin, mening biluimshe, bir belgili parqyn  kórdim.

Áueli - pende adam bolyp jaratylghan son, dýniyede eshbir nәrseni qyzyq kórmey jýre almaydy. Sol qyzyqty nәrsesin izdegen kezi ómirining eng qyzyqty uaqyty bolyp oiynda qalady. Sonda esti adam, oryndy iske qyzyghyp, qúmarlanyp izdeydi eken daghy, kýninde aitsa qúlaq, oilansa kónil sýisingendey bolady eken. Oghan búl ótken  ómirding ókinishi de  joq bolady  eken.

Eser kisi ornyn tappay, ne bolsa sol bir bayansyz, baghasyz nәrsege qyzyghyp, qúmar bolyp, ómirining qyzyqty, qymbatty shaghyn iytqorlyqpen ótkizip alady eken daghy, kýninde ókingeni payda bolmay-dy eken. Jastyqta búl qyzyqtan song jәne bir qyzyq tauyp alatyn kisimsip, jastyghy tozbastay, buyny bosamastay kórip jýrip, birer qyzyqty qughanda-aq moyny qatyp, buyny qúryp, ekinshi talapqa qayrat qylugha jaramay qalady  eken.

Ýshinshi - әrbir nәrsege qyzyqpaqtyq. Ol ózi boygha qúmarlyq payda qylatyn nәrse eken. Árbir qúmarlyq ózine bir dert bolady eken, әrtýrli qúmar bolghan nәrsege jetkende, yaky әne-mine, jeter-jetpes bolyp jýrgende, bir týrli mastyq payda bolady eken.

Árbir mastyq boydan oghatty kóp shygharyp, aqyldyng kózin baylap, tónirektegi qaraushylardyng kózin ashyp, «anany-mynany» degizip, boydy synatatúghyn nәrse eken. Sol uaqytta esti kisiler ýlken esi shyqpay, aqyldy qoldan jibermey, boyyn synatpay jýrip izdenedi eken. Eser kisiler er-toqymyn tastap, bórki týsip qalyp, etegi atynyng k...n jauyp ketip, eki kózi aspanda, jyndy kisishe shaba berudi biledi  eken, sony  kórdim.

Egerde esti kisilerding qatarynda bolghyng kelse, kýninde bir mәrtebe, bolmasa júmasynda bir, eng bolmasa aiynda bir, ózinnen ózing esep al! Sol aldynghy esep alghannan bergi ómirdi qalay ótkizding eken, ne bilimge, ne ahiyretke, ne dýniyege jaramdy, kýninde ózing ókinbestey qylyqpen ótkizippisin? Joq, bolmasa, ne qylyp ótkizgenindi ózing de  bilmey qalyppysyn?

1893

ON ALTYNShY SÓZ

Qazaq qúlshylyghym qúdaygha layyq bolsa eken dep qam jemeydi. Tek júrt qylghandy biz de qylyp, jyghylyp, túryp jýrsek bolghany deydi. Saudager nesiyesin jiya kelgende «tapqanym osy, bittim dep, alsang — al, әitpese saghan bola jerden mal qazam ba?» deytúghyny bolushy edi ghoy. Qúday taghalany dәl sol saudagerdey qylamyn deydi. Tilin jattyqtyryp, dinin tazartyp, oilanyp, ýirenip әlek bolmaydy. «Bilgenim osy, endi qartayghanda qaydan ýirene alamyn» deydi. «Oqymadyng demese bolady daghy, tilimning kelmegenin qaytushy edi» deydi. Onyng tili ózge júrttan bólekshe jaratylyp pa?

1893

ON JETINShI SÓZ

Qayrat, aqyl, jýrek ýsheui ónerlerin aitysyp, talasyp kelip, ghylymgha jýginipti. Qayrat aitypty: «Ey, ghylym, ózing de bilesing ghoy, dýniyede eshnәrse mensiz kәmeletke jetpeytúghynyn; әueli, ózindi biluge erinbey-jalyqpay ýirenu kerek, ol - mening isim. Qúdaygha layyqty ghibadat qylyp, erinbey-jalyqpay ornyna keltirmek te - mening isim. Dýniyege layyqty óner, mal tauyp, abúiyr mansapty enbeksiz tabugha bolmaydy. Orynsyz, bolymsyz nәrsege ýiir qylmay, boydy taza saqtaytúghyn, kýnәkәrlikten, kórseqyzar jenildikten, nәfsi shaytannyng azghyruynan qútqaratúghyn, adasqan jolgha bara jatqan boydy qayta jighyzyp alatúghyn men emes pe? Osy ekeui maghan qalay talasady?» - depti.

Aqyl aitypty: «Ne dýniyege, ne ahiyretke ne paydaly bolsa, ne zalaldy bolsa, biletúghyn - men, sening sózindi úghatúghyn - men, mensiz paydany izdey almaydy eken, zalaldan qasha almaydy eken, ghylymdy úghyp ýirene almaydy eken, osy ekeui maghan qalay talasady? Mensiz ózderi nege jaraydy?» - depti.

Onan song jýrek aitypty: «Men - adamnyng denesining patshasymyn, qan menen taraydy, jan mende meken qylady, mensiz tirlik joq. Júmsaq tósekte, jyly ýyde tamaghy toq jatqan kisige tóseksiz kedeydin, tonyp jýrgen kiyimsizdin, tamaqsyz ashtyng kýi-jәii qanday bolyp jatyr eken dep oilatyp, janyn ashytyp, úiqysyn ashyltyp, tóseginde dónbekshitetúghyn - men. Ýlkennen úyat saqtap, kishige raqym qyldyratúghyn - men, biraq meni taza saqtay almaydy, aqyrynda qor bolady. Men taza bolsam, adam balasyn alalamaymyn: jaqsylyqqa eljirep eriytúghyn - men, jamanshylyqtan jiyrenip tulap ketetúghyn - men, әdilet, nysap, úyat, raqym, meyirbanshylyq deytúghyn nәrselerding bәri menen shyghady, mensiz osylardyng kórgen kýni ne? Osy ekeui maghan qalay talasady?» - depti.

Sonda ghylym búl ýsheuining sózin tyndap bolyp, aitypty:

- Ei, qayrat, sening aitqanynnyng bәri de ras. Ol aitqandarynnan basqa da kóp ónerlerinning bary ras, sensiz eshnәrsening bolmaytúghyny  da ras,  biraq qaruyna qaray qattylyghyng da mol,  paydang da mol, biraq zalalyng da mol,  keyde  jaqsylyqty  berik ústap,  keyde jamandyqty berik ústap  ketesin, sonyng jaman, - depti.

-Ey, aqyl! Sening aitqandarynnyng bәri de ras. Sensiz eshnәrse   tabylmaytúghyny   da   ras.   Jaratqan   tәnirini   de   sen   tanytasyn, jaralghan eki dýniyening jayyn da sen bilesin. Biraq sonymen túrmaysyn, amal da, aila da - bәri senen shyghady. Jaqsynyn, jamannyn
ekeuining de sýiengeni, sengeni - sen; ekeuining izdegenin tauyp berip jýrsin, sonyng jaman, - depti. - Sen ýsheuinning basyndy qospaq - mening isim, - depti.  Biraq sonda biyleushi, әmirshi jýrek bolsa jaraydy. Aqyl, sening qyryng kóp, jýrek sening ol kóp qyryna jýrmeydi. Jaqsylyq aitqanyna jany-dini qúmar bolady. Kónbek týgil quanady. Jamanshylyq aitqanyna ermeydi. Ermek týgil jiyrenip, ýiden  quyp  shygharady.

- Qayrat, sening qaruyng kóp, kýshing mol, sening de erkine jibermeydi. Oryndy iske kýshindi ayatpaydy. Orynsyz jerge qolyndy bosatpaydy. Osy ýsheuing basyndy qos, bәrin de jýrekke biylet, - dep úqtyryp aitushynyng aty ghylym eken. Osy ýsheuing bir kiside mening aitqanymday tabylsandar, tabanynyng topyraghy kózge sýrterlik qasiyetti adam - sol. Ýsheuing ala bolsan, men jýrekti jaqtadym. Qúdayshylyq sonda, qalpyndy taza saqta, qúday taghala qalpyna әrdayym qaraydy dep  kitaptyng aitqany osy, — depti.

1893

ON SEGIZINShI SÓZ

Adam balasyna jyrtyqsyz, kirsiz, sypayy kiyinip, hәm ol kiyimin bylghap, byljyratyp kiymey, taza kiymek - dúrys is. Lәkin óz dәuletinen artyq kiyinbek, ne kiyimi artyq bolmasa da, kóniline quat tútyp, tym ainaldyrmaq - kerbezding isi.

Kerbezding eki týrli qylyghy bolady: biri bet-pishinin, múrtyn, mýshesin, jýrisin, qas-qabaghyn qoldan týzetip, shyntaghyn kóterip, qolyn taraqtap әure bolmaq. Bireui atyn, kiyimin «ayran isherim» dep, solardyng arqasynda sypayy, júghymdy jigit atanbaqqa, ózinen ilgerilerge eleuli bolyp, ózi qatardaghynyng ishin kýidirip, ózinen keyinshilerge «әtten, dýniye-ay, osylardyng atynday at minip, kiyimindey kiyim kiygenning ne armany bar eken?!» - deytúghyn bolmaqqa oilanbaq.

Múnyng bәri - masqaralyq, aqymaqtyq. Múny adam bir oilamasyn, egerde bir oilasa, qayta adam bolmaghy - qiyn is. Kerbez degendi osynday ker, kerdeng nemeden bezinder degen sózge úqsatamyn. Teginde, adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozbaq. Onan basqa nәrsemenen ozdym ghoy demekting bәri de - aqymaqtyq.

1893

ON TOGhYZYNShY SÓZ

Adam ata-anadan tughanda esti bolmaydy: estip, kórip, ústap, tatyp eskerse, dýniyedegi jaqsy, jamandy tanidy daghy, sondaydan bilgeni, kórgeni kóp bolghan adam bilimdi bolady. Estilerding aitqan sózderin eskerip jýrgen kisi ózi de esti bolady. Árbir estilik jeke ózi iske jaramaydy. Sol estilerden estip, bilgen jaqsy nәrselerdi eskerse, jaman degennen saqtansa, sonda iske jaraydy, sonda adam dese bolady. Múnday sózdi esitkende shayqaqtap, shalyqtanyp ne salbyrap, salghyrttanyp esitse, ne esitken jerde qayta qayyryp súrap úghayyn dep túshynbasa, ne sol jerde sózding rasyna kózi jetse de, shygha berip qayta qalpyna ketse, estip-esitpey ne kerek? Osynday sóz tanymaytúghyn elge sóz aitqansha, ózindi taniytúghyn shoshqany baqqan jaqsy dep bir hakim aitqan eken, sol sekildi sóz bolady.

1893

JIYRMASYNShY SÓZ

Taghdyrdyng jarlyghyn bilesizder - ózgerilmeydi. Pendede bir is bar jalyghu degen. Ol - taghdyrda adammen birge jaratylghan nәrse, ony adam ózi tapqan emes. Oghan eger bir elikse, adam balasy qútylmaghy qiyn. Qayrattanyp, silkip tastap ketseng de, aqyrynda taghy kelip jenedi. Aqyly týgel, oily adamnyng balasy bayqasa, osy adam balasynyng jalyqpaytúghyn nәrsesi bar ma eken? Tamaqtan da, oiynnan da, kýlkiden de, maqtannan da, kerbezdikten de, toydan da, toptan da, qatynnan da kónil, az ba, kóp pe, jalyghady. Onyng ýshin bәrining ghayybyn kóredi, bayansyzyn biledi, kónili búrynghydan da suyy bastaydy. Dýnie birqalypty túrmaydy, adamnyng quaty, ghúmyry birqalypty túrmaydy. Árbir maqlúqqa qúday taghala birqalypty túrmaqty bergen joq. Endi kónil qaydan birqalypty túra alady?

Biraq osy jalyghu degen әrneni kórem degen, kóp kórgen, dәmin, baghasyn, bәrining de bayansyzyn bilip jetken, oily adamnan shyghady. Sonshalyq ghúmyrynyng bayansyzyn, dýniyening әrbir qyzyghynyng akyrynyng sholaqtyghyn kórgen-bilgender tirshilikten de jalyqsa bolady. Búlay bolghanda aqymaqtyq, qayghysyzdyq ta bir ghaniybet eken dep oilaymyn.

1894

JIYRMA BIRINShI SÓZ

Az ba, kóp pe, adam balasy bir týrli maqtannan aman bolmaghy - qiyn is. Sol maqtan degen nәrsening men eki týrlisin bayqadym: bireuining atyn ýlkendik dep ataymyn, bireuin maqtanshaqtyq deymin. Ýlkendik - adam ishinen ózin-ózi baghaly esep qylmaq. Yaghni, nadan atanbastyghyn, jenil atanbastyghyn, maqtanshaq atanbastyghyn, әdepsiz, arsyz, baylausyz, paydasyz, súramshaq, ósekshi, ótirikshi, aldamshy, keseldi - osynday jaramsyz qylyqtardan saqtanyp, sol minezderdi boyyna qorlyq bilip, ózin ondaylardan zor eseptemek. Búl minez - aqyldylardyn, arlylardyn, artyqtardyng minezi. Olar ózimdi jaqsy demese, meyli bilsin, jaman degizbesem eken dep azaptanady. Ekinshi, maqtanshaq degen bireui «demesin» demeydi, «desin» deydi. Bay desin, batyr desin, qu desin, pysyq desin, әrdayym ne týrli bolsa da, «desin» dep azaptanyp jýrip, «demesindi» úmytyp ketedi. Úmytpaq týgil, әueli is eken dep eskermeydi. Múnday maqtanshaqtardyng ózi ýsh týrli bolady. Bireui jatqa maqtanarlyq maqtandy izdeydi. Ol - nadan, lәkin nadan da bolsa adam. Ekinshisi óz elining ishinde maqtanarlyq maqtandy izdeydi. Onyng nadandyghy tolyq, adamdyghy әbden tolyq emes. Ýshinshisi óz ýiine kelip aitpasa, ya auylyna ghana kelip aitpasa, ózge kisi qostamaytyn maqtandy izdeydi. Ol - nadannyng nadany, lәkin ózi adam emes.

Jatqa maqtalsam eken degen elim maqtasa eken deydi. Elime maqtalsam eken degen aghayynym maqtasa eken deydi. Aghayynnyng ishinde ózi maqtau izdegen ózimdi ózim maqtap jetem deydi.

1894

JIYRMA EKINShI SÓZ

Dәl osy kýnde qazaqtyng ishinde kimdi jaqsy kórip, kimdi qadirleymin dep oiladym.

Baydy qadirleyin desen, bay joq. Bay bolsa, óz basynyn, óz malynyng erki ózinde bolmas pa edi? Eshbir baydyng óz malynyng erki ózinde joq. Key bay ózi bireumen kýsh talastyramyn dep, jýz kisige qorghalauyqtyghynan jalynyp, malyn ýlestirip jýr. Oilaydy: jalyntyp berdim dep, aqymaqtyghynan. Joq, ózi jalynyp berip jýr. Qayyr da emes, myrzalyq ta emes, óz elimen, óz jerimen oirandasyp, oisyzdargha qoynyn ashyp, malyn shashyp jýr. Key baylar, eldegi qúttylar, sýttiler berekelese almaghan son, keseldi qular kóbeyip ketip, kóp qorqytyp, izdegen nәrsesi joq, eriksiz kim bolsa soghan jemit bolyp jýr.

Myrzalardy qadirleyin desen, osy kýnde anyq myrza elde joq, mal bergish myrza itten kóp. Bireu bir paydama keltirem dep myrza bolyp jýr. Bireuler k...ne qúrym kiyizdi túzgha malshyp tyqqan song esi shyghyp, myrza bolyp, eriksiz kim bolsa soghan taltayyp emizip jýr.

Bolys pen biydi qúrmetteyin desen, qúdaydyng ózi bergen bolystyq pen biylik elde joq. Satyp alghan, jalynyp, bas úryp alghan bolystyq penen biylikting eshbir qasiyeti joq.

Myqtyny qúrmetteyin desen, jamanshylyqqa elding bәri myqty, jaqsylyqqa myqty kisi elde joq.

Esti kisini tauyp qúrmetteyin desen, әdilet, úyat, nysapqa esti kisi elde joq. Qulyq, súmdyq, aramdyq, amalgha elding bәri de esti.

Gharip-qasar bisharany qúrmetteyin desen, jatqan týiege mine almasa da, ol momyndyqqa esep emes. Eger minerlik jayy bolsa, birdemeni eptep ilerlik te jayy bar.

Endi qaldy qu men súm, olar ózi de quartpay, sualtpay tynyshtyq kórer emes.

Jә, kimdi sýidik, kimning tileuin tiledik? Ózi qúrttanyp shashylghan bolys-biyler túra túrsyn. Endi, әlbәttә, amal joq, momyndyghynan «Yrys baqqan dau baqpas» degen maqalmen bolamyn dep, bergeninen jagha almay, jarymyn berip, jarymyn tynyshtyghymen bagha almay, úry, zalym, qulargha jemit bolyp jýrgen shyn momyn baylardy ayamasang hәm sonyng tileuin tilemeseng bolmaydy. Sonan basqany taba almadym.

1894

JIYRMA ÝShINShI SÓZ

Bizding qazaqty ondyrmay jýrgen bir quanysh, bir júbanysh degender bar.

Onyng quanyshy - elde bir jamandy tauyp, ya bir adamnyng búl ózi qylmaghan jamanshylyghy shyqsa, quanady. Aytady: qúday pәlensheden saqtasyn, o da adammyn dep jýr ghoy, onyng qasynda biz sәuleli kisining biri emespiz be, oghan qaraghanda men taza kisi emespin be? - dep. Oghan qúday taghala aityp pa, pәlensheden tәuir bolsang bolady dep? Ya bilgender aityp pa, әiteuir ózinnen nadanshylyghy asqan, ya jamanshylyghy artylghan kisi tabylsa, sen jamangha qosylmaysyng dep? Jamangha salysyp jaqsy bola ma? Jaqsygha salysyp jaqsy bolady daghy. Jýz at bәigege qosylsa, men bәige aldym degen sóz bolsa, aldynda neshe at bar dep súrar, artynda neshe at bar edi dep súraghannyng nesi sóz? Men bes attan, on attan ilgeri edim degenning nesi quanysh?

Endi júbanyshy - jalghyz biz be, elding bәri de sýitip-aq jýr ghoy, kóppen kórgen úly toy, kóppen birge bolsaq bolady da degen sózdi júbanysh qylady. Oghan qúday taghala aityp pa, kópten qalmasang bolady dep. Kópke qaharym jýrmeydi dep. Kópke túzaghym jetpeydi dep pe? Ghylym kópke kelip pe? Bireuden tarap pa? Hikmet kópten taray ma? Birden taray ma? Kópke qorlyq jýrmey me? Bir ýiding ishi týgel auyrsa, jenil tie me? Jer bilmegen kóp adam adasyp jýrse, bir jer biletúghyn kisining keregi joq pa eken? Kóp kisi jolaushynyng bәrining aty aryghany jaqsy ma? Joq, jarmysy arysa, jarmysynyng kýilisi jaqsy ma? Jút kelse, elding bәrining týgel jútaghany jaqsy ma? Jarym-jartysy aman qalghany jaqsy ma? Osy kóp aqymaqtyng bir aqymaqqa nesi júbanysh? Túqymymyzben auzymyz sasyq bolushy edi degen jaman kýieu qalyndyghyn jenip pe? Kónilin sol sózi razy qylugha jetip pe? Endeshe, kóbinnen qalma, sen de auzyndy sasyta ber dep pe?!

1894

JIYRMA TÓRTINShI SÓZ

Jer jýzinde eki myng millionnan kóp artyq adam bar, eki millionday qazaq bar. Bizding qazaqtyng dostyghy, dúshpandyghy, maqtany, myqtylyghy, mal izdeui, óner izdeui, júrt tanuy eshbir halyqqa úqsamaydy. Birimizdi birimiz andyp, jaulap, úrlap, kirpik qaqtyrmay otyrghanymyz. Ýsh millionnan halqy artyq dýniyede bir qala da bar, dýniyening bas-ayaghyn ýsh ainalyp kórgen kisi tolyp jatyr. Óstip, jer jýzindegi júrttyng qory bolyp, birimizdi birimiz andyp ótemiz be? Joq, qazaq ortasynda da úrlyq, ótirik, ósek, qastyq qalyp, ónerdi, maldy týzden, bóten jaqtan týzu jolmen izdep, óristerlik kýn bolar ma eken? Áy, ne bolsyn!.. Jýz qaragha eki jýz kisi súghyn qadap jýr ghoy, birin-biri qúrtpay, qúrymay tynysh taba ma?

1894

JIYRMA BESINShI SÓZ

Balalardy oqytqan da jaqsy, biraq qúlshylyq qylarlyq qana, týrki tanyrlyq qana taza oqysa bolady. Onyng ýshin búl jer darulharap, múnda әueli mal tabu kerek, onan song arab, parsy kerek. Qarny ash kisining kónilinde aqyl, boyynda ar, ghylymgha qúmarlyq qaydan túrsyn? Ashap-ishimge maldyng tapshylyghy da aghayynnyng arazdyghyna uә әrtýrli pәlege, úrlyq, zorlyq, qulyq, súmdyq sekildi nәrselerge ýiirlendiruge sebep bolatúghyn nәrse. Mal tapsa, qaryn toyady. Onan son, bilim týgil óner kerek eken. Sony ýireneyin ne balama ýireteyin dep oiyna jaqsy týsedi. Oryssha oqu kerek, hikmet te, mal da, óner de, ghylym da - bәri orysta túr. Zararynan qashyq bolu, paydasyna ortaq bolugha tilin, oquyn, ghylymyn bilmek kerek. Onyng sebebi olar dýniyening tilin bildi, múnday boldy. Sen onyng tilin bilsen, kókirek kózing ashylady. Árbireuding tilin, ónerin bilgen kisi onymenen birdeylik daghuasyna kiredi, asa arsyzdana jalynbaydy. Dinge de jaqsy bilgendik kerek. Jorghalyqpenen kónilin alsam eken degen nadan әke-sheshesin, aghayyn-júrtyn, dinin, adamshylyghyn jauyrynynan bir qaqqangha satady. Tek mayordyng kýlgeni kerek dep, k...i ashylsa da, qam jemeydi. Orystyng ghylymy, óneri - dýniyening kilti, ony bilgenge dýnie arzanyraq týsedi. Lәkin osy kýnde orys ghylymyn balasyna ýiretken jandar sonyng qaruymen taghy qazaqty andysam eken deydi. Joq, olay niyet kerek emes. Maldy qalay adal enbek qylghanda tabady eken, sony ýireteyik, múny kórip jәne ýirenushiler kóbeyse, úlyqsyghan orystardyng júrtqa birdey zakony bolmasa, zakonsyz qorlyghyna kónbes edik. Qazaqqa kýzetshi bolayyn dep, biz de el bolyp, júrt bilgendi bilip, halyq qataryna qosyludyng qamyn jeyik dep niyettenip ýirenu kerek. Qazir de orystan oqyghan balalardan artyq jaqsy kisi shygha almay da túr. Sebebi: ata-anasy, aghayyn-tughany, bir jaghynan, búzyp jatyr. Sýitse de, osy oqyghan balalar - ana oqymaghan qazaq balalarynan ýzdik, ozyq. Ne qylsa da sózdi úqtyrsa bolady olargha. Jaqsy atanyng balalary da kóp oqyghan joq, qayta, kedeyding balalaryn orysqa qorlap berdi. Olar osydan artyq qayda barsyn? Jәne de keybir qazaqtar aghayynymen arazdasqanda: «Sening osy qorlyghyna kóngenshe, balamdy soldatqa berip, basyma shash, auzyma múrt qoyyp ketpesem be!» deushi edi. Osynday jaman sózdi, qúdaydan qoryqpay, pendeden úyalmay aitqan qazaqtardyng balasy oqyghanmenen ne bola qoysyn? Sonda da ózge qazaq balalarynan artyq ýirengeni nemene, qay kóp ýirenipti?  Kirdi, shyqty, ildi, qaytty, týbegeylep oqyghan bala da joq. Ákesi el aqshasymen oqyghangha әreng oqytady, óz malyn ne qylyp shygharsyn? Turasyn oilaghanda, balana qatyn әperme, enshi berme, baryndy salsang da, balana orystyng ghylymyn ýiret! Myna men aitqan jol - mal ayar jol emes. Qúdaydan qoryq, pendeden úyal, balang bala bolsyn deseng - oqyt, mal ayama! Áytpese, bir it qazaq bolyp qalghan son, saghan rahat kórsete me, ózi rahat kóre me, ya júrtqa rahat kórsete me?

1894

JIYRMA  ALTYNShY SÓZ

Bizding qazaqtyng qosqan aty aldynda kelse, týsirgen baluany jyqsa, salghan qúsy alsa, qosqan iyti ózgeden ozyp baryp ústasa, esi shyghyp bir quanady. Bilmeymin, sodan artyq quanyshy bar ma eken? Áy, joq ta shyghar! Osy quanysh bәri de qazaq qaryndastyng ortasynda bir hayuannyng ónerining artylghanyna ya bir bóten adamnyng jyqqanyna maqtanarlyq ne orny bar? Ol ozghan, alghan, jyqqan ózi emes, yaky balasy emes. Múnyng bәri - qazaqtyng qazaqtan basqa jauy joq, bittey nәrseni bir ýlken is qylghan kisidey quanghan bolyp, ana ózgelerdi yzalandyrsam eken demek. Bireudi yzalandyrmaq - sharighatta haram, sharuagha zalal, aqylgha teris. Ánsheyin bireudi yza qylmaqtyng nesin dәulet bilip quanady eken?  Jә, bolmasa, ana yza bolushy sonshalyq nege jer bolyp qalady eken?

Jýirik at - keyde ol elde, keyde búl elde bolatúghyn nәrse, qyran qús ta, jýirik it te - keyde onyng qolyna, keyde múnyng qolyna týsetúghyn nәrse. Kýshti jigit te ýnemi bir elden shygha ma? Keyde ana elden, keyde myna elden shyghady. Múnyng bәrin adam óz ónerimenen jasaghan joq. Bir ozghan, bir jyqqan ýnemi ozyp, ýnemi jyghyp jýrmeydi. Sonyng bәrin de bile túra, jerge kirgendey bolyp ya bir aramdyghy, jamandyghy shyqqanday nesine úyalyp, qorlanady eken?

Endi osylardan bilseniz bolady: nadan el quanbas nәrsege quanady hәm jәne quanghanda ne aityp, ne qoyghanyn, ne qylghanyn ózi bilmey, esi shyghyp, bir týrli mastyqqa kez bolyp ketedi. Hәm úyalghandary úyalmas nәrseden úyalady, úyalarlyq nәrseden úyalmaydy. Múnyng bәri - nadandyq, aqymaqtyqtyng әseri. Búlaryn aitsan, keybireui «ras, ras» dep úiyghan bolady. Oghan nanba, erteng ol da әlgilerding biri bolyp ketedi. Kónili, kózi jetip túrsa da, hayuan sekildi әuelgi әdetinen boyyn toqtata almaydy, bir tiyanaqsyzdyqqa týsip ketedi, eshkim toqtatyp, úqtyryp bolmaydy. Ne jamanshylyq bolsa da bir әdet etse, qazaq ol әdetinen eriksiz qoryqqanda ya ólgende toqtaydy, bolmasa aqylyna jengizip, múnym teris eken dep bilip, oilanyp ózdiginen toqtaghan adamdy kórmessin.

1894

JIYRMA JETINShI SÓZ

(Sokrat hakimning sózi)

Bir kýni Sokrat hakim bir Aristodim degen ghalym shәkirtine qúday tabaraka ua taghalagha qúlshylyq qylmaq turasynda aitqan sózi. Ol ózi qúlshylyq qylghandargha kýlushi edi.

- Áy, Aristodiym, eshbir adam bar ma, sening biluinshe, qylghan ónerleri sebepti adam tanyrqaugha layyqty? - dedi.

Ol aitty:

Tolyp jatyr, qaziret.

Birining atyn atashy, - deydi.

Gomerge bәiitshiligi sebepti, Sofoklge tragediyasy sebepti, yaghny bireuding syipatyna týspektik, Zevksiske suretshiligi sebepti tanyrqaymyn, - dep, soghan úqsaghan neshe onan basqa ónerleri әshkere bolghan jandardy aitty.

Olay bolsa, kim artyqsha ghajayyptanugha layyqty: jansyz, aqylsyz, qúr pishindi jasaytúghyn suretshi me? Ya jan iyesi, aqyl iyesi adamdy jaratushy ma? - deydi.

Songhysy layyqty, - deydi, - biraq ol jaratushy jaratty, ózdiginen kez kelip, solay bolyp ketpey, basynan bilip istegen hikmetimen bolsa, - deydi.

Jә, paydaly nәrse dýniyede kóp, birining paydasy kórinip, bilinip túrady. Keybirining paydasy anyq bilinbeydi. Sonyng qaysysyn hikmet kóresin? - dedi.

Áriyne, әshkere paydagha bola jaratylghanyn hikmet desek kerek deymin, - deydi.

Jә, olay bolsa, adamdy jaratushy hauasy hamsa zahry bergende, tahqiq oilap, olardyng paydasynyng barlyghy týgel oghan múqtaj bolarlyghyn bilip bergendigi әshkere túr ghoy. Áueli kózdi kórsin dep beripti, eger kóz joq bolsa, dýniyedegi kórikti nәrselerding kórkinen qaytyp lәzzat alar edik? Ol kóz ózi nәziktiginen keregine qaray ashyp, jauyp túruy ýshin qabaq beripti. Jelden, úshqynnan qagha bersin boluy ýshin kirpik beripti. Manday terini kózden qaghyp túrugha kerek bolghandyghynan, basqa taghy keregi bar qylyp qas beripti. Qúlaq bolmasa, ne qanghyr, ne dýngir, dauys, jaqsy ýn, kýi, әn – eshbirinen lәzzattanyp habar ala almas edik. Múryn iyis bilmese, dýniyede ne tәtti, ne qatty ne dәmdining qaysysynan lәzzat alar edik? Búlardyng bәri bizding paydamyz emes pe?

Kózdi, múryndy auyzgha jaqyn jaratypty, iship-jegen asymyzdyng tazalyghyn kórip, iyisin bilip, iship-jesin dep. Bizge keregi bar bolsa da, jiyirkenerlik jeri bar tesikterdi búl bastaghy ghaziz bilimdi jerimizden alys aparyp tesipti, múnyng bәri hikmetpen bilip istelgendigine dәlel emes pe? - depti.

Sonda Aristodim tahqiq oilap teksergende, adamdy jaratushy artyq hikmet iyesi ekendigine hәm mahabbatymenen jaratqandyghyna shýbәsi qalmady.

Olay bolghanda jәne ne oilaysyn, hәmma maqúlyhatty jas balalaryna eljiretip, ýiiriltip túruyn kórgende ua hәmma maqúlyhattyng ólimin jek kórip, tirshilikte kóp qalmaqshylyghyn tilep, ijtihad qyluyn kórgende, ósip-ónuining qamynda boludan basqa isti az oilamaqtary - búlarynyng bәri júrt bolsyn, óssin, ónsin ýshin. Solardyng bәrin jaratqanda kónilderin solaysha yntyqtandyryp qoyghandyghy hәm múnyng bәri jaqsy kórgendiginen ekenin bildirmey me? - deydi.

Ey, Aristodiym! Qalaysha sen bir ózinnen, yaghny adamnan basqada aqyl joq dep oilaysyn? - edi. - Adamnyng denesi ózing jýrgen jerding bir biytimdey qúmyna úqsas emes pe? Denende bolghan dymdar jerdegi sulardyng bir tamshysynday emes pe? Jә, sen búl aqylgha qaydan ie boldyn? Áriyne, qaydan kelse de, jan degen nәrse keldi de, sonan song ie boldyn. Búl ghalamdy kórdin, ólsheuine aqylyng jetpeydi, kelisti kórimdigine hәm qanday layyqty jarastyqty zakonimen
jaratylyp, onyng eshbirining búzylmaytúghynyn kóresin. Búlardyng bәrine tanghajayyp qalasyng hәm aqylyng jetpeydi, osylardyng bәri de kez kelgendikpen bir nәrseden jaralghan ba, yaky búlardyng iyesi bir ólsheusiz úly aqyl ma? Eger aqylmenen bolmasa, búlaysha búl esebine, ólsheuine
oy jetpeytúghyn dýnie әrbir týrli kerekke bola jaratylyp hәm bir-birine sebeppen baylanystyrylyp, pendening aqylyna ólsheu bermeytúghyn myqty kórkem zakonge qaratylyp jaratyldy, - deydi.

Ol aitty:

Tahqiq búl aitqanynnyng bәri ras, jaratushy artyq aqyl iyesi ekendigi maghlúm boldy. Ol qúdaydyng úlyqtyghyna inkәrim joq. Biraq sonday úlyq qúday mening qúlshylyghyma ne qylyp múqtaj bolady? - dedi.

Ey, Aristodiym! Qate aitasyn. Múqtaj bolmaghanda da, bireu sening qamyndy jese, sening oghan qaryzdar ekendigine de ústaz kerek pe? - dedi.

Aristodim aitty:

Ol mening qamymdy jeytúghynyn men qaydan bilem? - dedi.

Jә, olay bolsa hәmma maqúlyqqa da qara, ózine de qara, jandy bәrimizge de beripti. Jannyng jaryghyn bәrimizge de birdey úgharlyq qylyp berip pe? Adam aldyn, artyn, osy kýnin - ýsheuin de tegis oilap tekseredi. Hayuan artyn, osy kýnin de búldyr biledi, aldynghy jaghyn teksermekke tipti joq. Hayuangha bergen denege qara, adamgha bergen denege qara. Adam eki ayaghyna basyp tik túryp, dýniyeni tegis kórmekke, tegis teksermekke layyqty hәm ózge hayuandardy qúldanarlyq, paydasyn kórerlik layyghy bar. Hayuannyng biri ayaghyna senip jýr, bir ózindey hayuandy qúldanarlyq layyghy joq. Adam ózi ózine senbese, adamdy da hayuan sekildi qylyp jaratsa, eshnәrsege jaramas edi. Hayuangha adamnyng aqylyn berse, múnsha sheberlik, múnsha darkarlik, bir-birine ghylym ýireterlik sheshendik salahiyat ol denege layyqty kelmeydi. Qay ógiz shahar jasap, qúral jasap, neshe týrli sayman jasap, sypayylyq sheberlikting ýdesinen shygharlyq qisyny bar? Biraq adam balasy bolmasa, búl ghajayyp aqyldy jәne ghajayyppen jasaghan denege kirgizip, múnsha salahiyat iyesi qylghany hiyqmetpenen ózge hayuangha súltan qylghandyghyna dәlel emes pe? Ol dәlel bolsa, adam balasyn artyq kórip, qamyn әuelden allanyng ózi oilap jasaghanyna da dәlel emes pe? Endi adam balasynyng qúlshylyq qylmaqqa qaryzdar ekeni maghlúm bolmay ma? - depti.

1894

JIYRMA SEGIZINShI SÓZ

Ey, músylmandar! Bireu bay bolsa, bireu kedey bolsa, bireu auru, bireu sau bolsa, bireu esti, bireu eser bolsa, bireuding kónili jaqsylyqqa meyildi, bireuding kónili jamanshylyqqa meyildi - búlar nelikten dese bireu, sizder aitasyzdar: qúday taghalanyng jaratuynan yaky búiryghynsha bolghan is dep. Jә, olay bolsa, biz qúday taghalany aiyby joq, mini joq, ózi әdil dep iman keltirip edik. Endi qúday taghala bir antúrghangha enbeksiz mal beredi eken. Bir qúdaydan tilep, adal enbek qylyp, payda izdegen kisining enbegin jandyrmay, qatyn-balasyn jóndep asyrarlyq ta qylmay, kedey qylady eken. Eshkimge zalalsyz bir momyndy auru qylyp, qor qylady eken. Qayda bir úry, zalymnyng denin sau qylady eken. Áke-sheshesi bir eki balanyng birin esti, birin eser qylady eken. Tamam júrtqa búzyq bolma, týzik bol dep jarlyq shashyp, jol salady eken. Týzikti beyishke shygharamyn dep, búzyqty tozaqqa salamyn dep aita túra, pendesining bireuin jaqsylyqqa meyildendirip, bireuin jamanshylyqqa meyildendirip, ózi qúdaylyq qúdiretimen bireuin jaqsylyqqa búryp, bireuin jamandylyqqa búryp jiberip túrady eken. Osynyng bәri qúday taghalanyng aiypsyz, minsiz ghafur rahimdyghyna, әdildigine layyq kele me? Júrt ta, mýlik te - bәri qúdaydyng óziniki. Búl qylghanyn ne dey alamyz? Óz mýlkin ózi ne qylsa qyla beredi. Ony aiypty bolady dey almaymyz desen, ol sózing qúday taghalanyng aiyby, mini joq emes, tolyp jatyr, biraq aitugha bata almaymyz degening emes pe? Olay bolghanda, pende óz tyrysqandyghymenen ne tabady? Bәrin qylushygha qyldyrushy ózi eken. Pende pendege ókpeleytúghyn eshnәrse joq. Kim jaqsylyq, kim jamandyq qylsa daghy qúdaydan kelgen jarlyqty qylyp jýr eken deymiz be? Qúday taghala әrbir aqyly bar kisige iman paryz, әrbir imany bar kisige ghibadat paryz degen eken. Jәne de әrbir ras is aqyldan qoryqpasa kerek. Jә, biz endi aqyldy erkine jibermesek, qúday taghalanyng aqyly bar kisige iman paryz degeni qayda qalady? «Meni tanyghan aqylmenen tanyr» degeni qayda qalady? Dinimizding bir jasyryn túrghan jalghany joq bolsa, aqyldy, ony oilama degenimizge pende bola ma? Aqyl toqtamaghan son, dinning ózi neden bolady. Áueli imandy týzetpey jatyp, qylghan ghibadat ne bolady? Joq, sen jaqsylyq, jamandyqty jaratqan - qúday, biraq qyldyrghan qúday emes, aurudy jaratqan - qúday, auyrtqan qúday emes, baylyqty, kedeylikti jaratqan - qúday, bay qylghan, kedey qylghan qúday emes dep, nanyp úqsang bolar, әitpese - joq.

I895

JIYRMA TOGhYZYNShY SÓZ

Bizding qazaqtyng maqaldarynyng kóbining iske tatyrlyghy da bar, iske tatymaq týgil, ne qúdayshylyqqa, ne adamshylyqqa jaramaytúghyny da bar.

Áueli «Jarly bolsan, arly bolma» deydi. Ardan ketken son, tiri bolyp jýrgen qúrysyn. Eger onysy jalgha jýrgeninde janyndy qinap enbekpenen mal tap degen sóz bolsa, ol - ar ketetúghyn is emes. Tynysh jatyp, kózin satyp, bireuden tilenbey, janyn qarmanyp, adal enbekpen mal izdemek - ol arly adamnyng isi.

«Qalauyn tapsa, qar janady», «Súrauyn tapsa, adam balasynyng bermeytini joq» degen - eng baryp túrghan qúday úrghan sóz osy. Súrauyn tabamyn, qalauyn tabamyn dep jýrip qorlyqpenen ómir ótkizgenshe, maldy ne jerden súrau kerek, ne aqqan terden súrau kerek qoy.

«Atyng shyqpasa, jer órte» deydi. Jer órtep shygharghan atynnyng nesi múrat? «Jýz kýn atan bolghansha, bir kýn bura bol» deydi. Tәnirge jazyp, minbey-týspey aryp, shómendep diuanalyqpen bir kýn bolghan  buralyq nege jaraydy?

«Altyn kórse, perishte joldan tayady» deydi. Perishteden sadagha ketkir-ay! Perishte altyndy ne qylsyn, ózining kórseqyzar súmdyghyn qostaghaly  aitqany.

«Ata-anadan mal tәtti, altyndy ýiden jan tәtti» deydi. Ata-anasynan mal tәtti kórinetúghyn antúrghannyng tәtti derlik ne jany bar. Búlardyng bәrinen de qymbat ata-anasyn malgha satpaq eng arsyzdyng isi emes pe? Ata-ana shamasy kelse, mihnattanyp mal jisa da, dýniyelik jisa da, artymda balalaryma qalsyn deydi. Ol ata-anany malgha satqan son, qúdaygha dúshpandyq is emes pe? Osynday bilmestikpenen  aitylghan  sózderine  bek saq bolu kerek.

1895

OTYZYNShY SÓZ

Qyrqyn minse qyr artylmaytúghyn osy bir «qyrt maqtan» degen bir maqtan bar, sol nege kerek, nege jaraydy? Ol ar, esti bilmeydi, namysty bilmeydi, keng tolghau, ýlken oy joq, ne baluandyghy joq, ne batyrlyghy joq, ne adamdyghy joq, ne aqyldylyghy, arlylyghy joq. Moyynyn búryp qoyyp: «Ói, tәniri-ay, qoyshy әri, kimnen kim artyq deysin, kimning basy kimning qanjyghasynda jýr, ol mening qazanyma as salyp berip jýr me, men onan sauyn sauyp otyrmyn ba?» - dep búlghaqtap, nemese: «ayaghanym janym ba? Ói, enesin úrayyn, ólip ketpey nege kerek? Azar bolsa atylyp, ya osy ýshin aidalyp ketsem de kóngenim-aq! Áyteuir bir ólim bar ma?» - dep qalshyldaytúghyn kisi kóp qoy.

Ózdering kórip jýrsinder, osy aitqan sóz boyyna layyq qazaq kórdinder me? Ólimge shydaytúghyn qazaq kórgenim joq, ólimge shydamaymyn degen de qazaq kórgenim joq, kenirdegin ghana kórsetedi-au: «qiylyp qana qalayyn» dep. Eger osy sóz boyyna layyq kisi kórinse, aqyly joq bolsa da, qayratymenen-aq kisi aidyndyratúghyn adam bolghany ghoy! Eger shyn aighaydy kórgende, kirer jerin taba almaytúghyn daraqy, júrtty osy sózimen aidyndyramyn, «myna kәpirden kisi shoshiytúghyn eken» degizip aidyndyrayyn dep aityp otyrghan qúr dombytpasy bolyp, bosqa qoqiyp otyrsa, sony ne deymiz? Ay, qúday-ay! Jangha myrzalyq qylatúghyn, erding jadaghayda-aq sertke túrghyshtyghy, malgha myrzalyghy, dýniyeni bir tiyn esep kórmeytúghyn jomarttyghy - әrtýrli belgisi boyynsha túrmas pa edi? «Úyalmas betke talmas jaq beredi» dep, kóp byljyraghan arsyz, úyatsyzdyng biri daghy.

1895

OTYZ BIRINShI SÓZ

Estigen nәrseni úmytpastyqqa tórt týrli sebep bar: әueli - kókiregi baylauly berik bolmaq kerek; ekinshi — sol nәrseni estigende ya kórgende ghibrәtlanu kerek, kónildenip, túshynyp, yntamen úghu kerek; ýshinshi — sol nәrseni ishinen birneshe uaqyt qaytaryp oilanyp, kónilge bekitu kerek; tórtinshi - oy keseli nәrselerden qashyq bolu kerek. Eger kez bolyp qalsa, salynbau kerek. Oy keselderi: uayymsyz salghyrttyq, oiynshy-kýlkishildik, ya bir qayghygha salynu, ya bir nәrsege qúmarlyq payda bolu sekildi. Búl tórt nәrse - kýlli aqyl men ghylymdy tozdyratúghyn nәrseler.

1895

OTYZ EKINShI SÓZ

Bilim-ghylym ýirenbekke talap qylushylargha әueli bilmek kerek. Talaptyng ózining biraz sharttary bar. Olardy bilmek kerek, bilmey izdegenmen  tabylmas.

Áueli - bilim-ghylym tabylsa, onday-múnday iske jaratar edim dep, dýniyening bir qyzyqty nәrsesine kerek bolar edi dep izdemekke kerek. Onyng ýshin bilim-ghylymnyng ózine ghana qúmar, yntyq bolyp, bir ghana bilmektikting ózin dәulet bilseng jәne әr bilmegenindi bilgen uaqytta kónilde bir rahat húzur hasil bolady. Sol rahat bilgenindi berik ústap, bilmegenindi taghy da sonday bilsem eken dep ýmittengen qúmar, mahabbat payda bolady. Sonda әrbir estigenindi, kórgenindi kóniling jaqsy úghyp, anyq óz suretimen ishke jayghastyryp alady.

Eger din kóniling ózge nәrsede bolsa, bilim-ghylymdy bir-aq soghan sebep qana qylmaq ýshin ýirensen, onday bilimge kónilinning meyirimi asyrap alghan sheshenning meyirimi sekildi bolady. Adamnyng kónili shyn meyirlense, bilim-ghylymnyng ózi de adamgha meyirlenip, tezirek qolgha týsedi.  Shala meyir shala bayqaydy.

Ekinshi - ghylymdy ýirengende, aqiqat maqsatpen bilmek ýshin ýirenbek kerek. Bahasqa bola ýirenbe, azyraq bahas kónilindi pysyqtandyrmaq ýshin zalal da emes, kóbirek bahas adamdy týzemek týgil, búzady. Onyng sebebi әrbir bahasshyl adam haqty shygharmaq ýshin ghana bahas qylmaydy, jenbek ýshin bahas qylady. Onday bahas husidshilikti zoraytady, adamshylyqty zoraytpaydy, bәlkim, azaytady. Jәne maqsaty ghylymdaghy maqsat bolmaydy, adam balasyn shatastyryp, jalghan sózge jendirmekshi bolady. Múnday qiyal ózi de búzyqtarda bolady. Jýz tura joldaghylardy shatastyrushy kisi bir qisyq joldaghy kisini týzetken kisiden sadagha ketsin! Bahas - ózi de ghylymnyng bir joly, biraq oghan hirslanu jaramaydy. Eger hirslansa, óz sózimshil ghururlyq, maqtanshaqtyq, husidshilik boyyn jense, onday adam boyyna qorlyq keltiretúghyn ótirikten de, ósekten de, úrsyp-tóbelesuden  de  qashyq bolmaydy.

Ýshinshi - әrbir haqiqatqa tyrysyp ijtihatynmen kózing jetse, sony tút, ólseng airylma! Egerde onday bilgendiging ózindi jene almasa, kimge púl bolady? Ózing qúrmettemegen nәrsege bótennen qaytip qúrmet kýtesin?

Tórtinshi - bilim-ghylymdy kóbeytuge eki qaru bar adamnyng ishinde: biri - múlahaza qylu, ekinshisi - berik múhafaza qylu. Búl eki quatty zoraytu jahatinde bolu kerek. Búlar zoraymay, ghylym zoraymaydy.

Besinshi - osy sózding on toghyzynshy babynda jazylghan aqyl keseli   degen   tórt   nәrse   bar.   Sodan   qashyq   bolu   kerek.   Sonyng ishinde uayymsyz salghyrttyq degen bir nәrse bar, ziynhar, janym, soghan bek saq bol, әsirese, әueli - qúdanyn, ekinshi - halyqtyn, ýshinshi - dәulettin, tórtinshi - ghibrattyn, besinshi - aqyldyn, ardyng -bәrining dúshpany. Ol bar jerde  búlar bolmaydy.

Altynshy - ghylymdy, aqyldy saqtaytúghyn minez degen sauyty bolady. Sol minez búzylmasyn! Kórseqyzarlyqpen, jenildikpen, ya bireuding orynsyz sózine, ya bir kez kelgen qyzyqqa shayqalyp qala bersen, minezding beriktigi búzylady. Onan song oqyp ýirenip te payda joq. Qoyargha orny joq bolghan son, olardy qayda saqtaysyn? Qylam degenin qylarlyq, túram degeninde túrarlyq minezde azghyrylmaytyn aqyldy, ardy saqtarlyq beriktigi, qayraty bar bolsyn! Búl beriktik bir aqyl, ar ýshin bolsyn!

1895

OTYZ ÝShINShI SÓZ

Egerde mal kerek bolsa, qolóner ýirenbek kerek. Mal jútaydy, óner jútamaydy. Aldau qospay adal enbegin satqan qolónerli - qazaqtyng әuliyesi sol. Biraq qúday taghala qolyna az-maz óner bergen qazaqtardyng keselderi bolady.

Áueli — búl isimdi ol isimnen asyrayyn dep, artyq ismerler izdep jýrip, kórip, biraz istes bolyp, óner arttyrayyn dep, týzden óner izdemeydi. Osy qolyndaghy az-múzyna maqtanyp, osy da bolady dep, bayaghy qazaqtyng talapsyzdyghyna tartyp, jatyp alady.

Ekinshi - erinbey istey beru kerek qoy. Bir-eki qara tapsa, malgha bóge qalghan kisimsip, «maghan mal joq pa?» degendey qylyp, erinshektik, saldau-salghyrttyqqa, kerbezdikke salynady.

Ýshinshi - «darqansyng ghoy, ónerlising ghoy, shyraghym», nemese «agheke, neng ketedi, osy ghanamdy istep ber!» degende «maghan da bireu jalynarlyqqa jetken ekenmin» dep maqtanyp ketip, paydasyz aldaugha, qu tilge aldanyp, ózining uaqytyn ótkizedi. Jәne anaghan dýniyening qyzyghy aldaudy bilgen degizip, kónilin de maqtandyryp ketedi.

Tórtinshi - tamyrshyldau keledi. Baghanaghy aldamshy shaytan tamyr bolalyq dep, bir bolymsyz nәrseni bergen bolyp, artynan ýitemin-býitemin, qaryq qylamyn degenge mәz bolyp, tamyrym, dosym dese, men de kerektining biri bolyp qalyppyn ghoy dep, jәne jasynan is istep, ýiden shyqpaghandyq qylyp, joq-bargha tyrysyp, aldaghandy bilmey, dereu onyng jetpegenin jetkizemin dep, tipti jetpese ózinen qosyp, qylyp ber degenining bәrin qylyp berip, kýni ótip, enbek qylar uaqytynan airylyp, «joghary shyqqa» qaryq bolyp, tamaq, kiyim, borysh esinen shyghyp ketip, endi olar qysqan kýni bireuding malyn búldap qaryzgha alady. Ony qylyp bereyin, múny qylyp bereyin dep, sonymenen tabys qúralmay, boryshy asyp, daugha ainalyp, adamshylyqtan airylyp, qor bolyp ketedi. Osy nesi eken. Qazaqtyng balasynyng ózi aldaghysh bola túryp jәne ózi bireuge aldatqysh bolatúghyny qalay?

1895

OTYZ TÓRTINShI SÓZ

Júrttyng bәri biledi óletúghynyn jәne ólim ýnemi qartaytyp kelmeytúghynyn, bir alghandy qata jibermeytúghynyn. Qazaq osyghan da, amal joq, nanady, anyq óz oiyna, aqylyna teksertip nanbaydy. Jәne hәmmany jaratqan qúday bar, ahiyrette súrau alady, jamandyqqa jazghyrady, jaqsylyqqa jarylghaydy, jazghyruy da, jarylghauy da pende isine úqsamaydy, begirek esepsiz qinauy da bar, begirek esepsiz jetistirui de bar dep - bәrine sendik deydi. Joq, onysyna men senbeymin? Olar sendim dese de, anyq sengen kisige uayym oilap ne kerek? Osy ekeuine layyqty jaqsylyqty ózderi de izdep taba beredi. Egerde osy ekeuine búldyr senip otyrsa, endi nege sendire alamyz? Ony qaytip týzete alamyz? Olardy músylman dep, qalaysha imany bar ghoy deymiz?

Kimde-kim ahiyrette de, dýniyede de qor bolmaymyn dese, bilmek kerek: esh adamnyng kónilinde eki quanysh birdey bolmaydy, eki yntyq qúmarlyq birdey bolmaydy, eki qorqynysh, eki qayghy - olar da birdey bolmaydy. Múnday eki nәrseni birdey bolady dep aitugha mýmkin emes. Olay bolghanda, qay adamnyng kónilinde dýnie qayghysy, dýnie quanyshy ahiyret qayghysynan, ahiyret quanyshynan artyq bolsa - músylman emes. Endi oilap qaray ber, bizding qazaq ta músylman eken! Egerde eki nәrse kez bolsa, biri ahiyretke kerekti, biri osy dýniyede kerekti, birin alsa, biri tiymeytúghyn bolsa, sonda bireu ahiyretke kerektini almay, ekinshi bir kez kelgende alarmyn dep, joq, eger kez bolmaytúghyn bolsa, keng qúday ózi kenshilikpenen keshiredi daghy, myna kezi kelip túrghanda múny jiberip bolmas dep, dýniyege kerektini alsa, endi ol kisi janyn berse ahiyretti dýniyege satqanym joq dep, nanugha bola ma?

Adam balasyna adam balasynyng bәri - dos. Ne ýshin desen, dýniyede jýrgende tuysyn, ósuin, tonyn, ashyghuyn, qayghyn, qazan, dene bitimin, shyqqan jerin, barmaq jering - bәri birdey, ahiyretke qaray óluin, kórge kiruin, shiruin, kórden mahsharda súraluyng - bәri birdey, eki dýniyening qayghysyna, pәlesine qaupin, eki dýniyening jaqsylyghyna rahatyng - bәri birdey eken. Bes kýndik ómiring bar ma, joq pa?.. Birine-biring qonaq ekensin, ózing dýniyege de qonaq ekensin, bireuding bilgendigine bilmestigin talastyryp, bireuding baghyna, malyna kýndestik qylyp, ya kórseqyzarlyq qylyp, kóz alartyspaq layyq pa? Tileudi qúdaydan tilemey, pendeden tilep, óz betimen enbegimdi jandyr demey, pәlenshenikin әper demek - ol qúdaygha aitarlyq sóz be? Qúday bireu ýshin bireuge jәbir qyluyna ne layyghy bar? Eki auyz sózding basyn qosarlyq ne aqyly joq, ne ghylymy joq bola túra, ózimdikin jón qylamyn dep, qúr «oy, tәnir-ay!» dep talasa bergenning nesi sóz? Onyng nesi adam?

1896

OTYZ BESINShI SÓZ

Mahshargha barghanda qúday taghala qajy, molda, sopy, jomart, sheyit - solardy qatar qoyyp, súrar deydi. Dýniyede ghizzat ýshin, syi-qúrmet almaq ýshin qajy bolghandy, molda bolghandy, sopy bolghandy, jomart bolghandy, sheyit bolghandardy bir bólek qoyar deydi. Ahiyretke bola, bir ghana qúday taghalanyng razylyghyn tappaq ýshin bolghandardy bir bólek qoyar deydi.

Dýnie ýshin bolghandargha aitar deydi: «Sender dýniyede qajeke, moldeke, sopeke, myrzeke, batyreke atalmaq ýshin óner qylyp edinder, ol dýniyeng múnda joq. Senderding ol qyzyqty dýniyeng harap bolghan, sonymen qylghan ónerlering de bitti. Endi múnda qúrmet almaq týgil, súrau berinder! Mal berdim, ómir berdim, ne ýshin sol maldaryndy, ómirlerindi, betine ahiyretti ústap, din niyeting dýniyede túryp, júrtty aldamaq ýshin saryp qyldyndar?» dep.

Ana shyn niyetimenen ornyn tauyp, bir qúdaydyng razylyghy ýshin óner qylghandargha aitar deydi: «Sender bir ghana mening razylyghymdy izdep maldaryndy, ómirlerindi saryp qylyp edinder, men razy boldym. Sizderge layyqty qúrmetti ornym bar, dayyn, kirinder! Hәm ol razylyqtarynnan basqa osy mahshar ishinde, senderding osy qylghanyna ózi qylmasa da, ishi erip, yntyq bolghan dostaryng tabylsa, shafaghat qylyndar!» - dep aitar deydi.

1896

OTYZ ALTYNShY SÓZ

Payghambarymyz salallahu ghalayhy uәssәllәmning hadis shariyfinde aitypty: «mәn lә hayahýn uәlә imanun lәhu» dep, yaghny kimning úyaty joq bolsa, onyng imany da joq degen. Bizding qazaqtyng ózining maqaly da bar: «úyat kimde bolsa, iman sonda» degen. Endi búl sózden bilindi: úyat ózi imannyng bir mýshesi eken. Olay bolghanda bilmek kerek, úyat ózi qanday nәrse? Bir úyat bar - nadandyqtyng úyaty, jas bala sóz aitudan úyalghan sekildi, jaqsy adamnyng aldyna jazyqsyz-aq әnsheyin baryp jolyghysudan úyalghan sekildi. Ne sharighatqa teris, ne aqylgha teris jazyghy joq bolsa da, nadandyqtan boyyn keristendirip, sheshilmegendik qylyp, úyalmas nәrseden úyalghan múnday úyat shyn úyalu emes - aqymaqtyq, jamandyq.

Shyn úyat sonday nәrse, sharighatqa teris, ya aqylgha teris, ya abiyúrly boygha teris bir is sebepti bolady. Múnday úyat eki týrli bolady. Bireui - onday qylyq ózinnen shyqpay-aq, bir bóten adamnan shyqqanyn kórgende, sen úyalyp ketesin. Múnyng sebebi sol úyat isti qylghan adamdy esirkegendikten bolady. «Yapyrym-ay, myna bayghúsqa ne bolady, endi múnyng ózi ne bolady» degendey, bir nәrse ishten rahym sekildi bolyp kelip, ózindi qysyp, qyzartyp ketedi. Bireui sonday úyat, sharighatqa teris, ya aqylgha, ya abiyúrly boygha teris, ya adamshylyqqa kesel qylyq, qateden yaky nәpsige erip ghapyldyqtan óz boyynnan shyqqandyghynan bolady. Múnday úyat qylyq qylghandyghyndy bóten kisi bilmese de, óz aqylyn, óz nysabyng ózindi sókken son, ishten úyat kelip, ózine jaza tarttyrady. Kirerge jer taba almay, kisi betine qaray almay, bir týrli qysymgha týsesin. Múnday úyaty kýshti adamdar úiqydan, tamaqtan qalatúghyny da bar, hatta ózin-ózi óltiretúghyn kisiler de bolady. Úyat degen - adamnyng óz boyyndaghy adamshylyghy, ittigindi ishinnen óz moynyna salyp, sógis qylghan qysymnyng aty. Ol uaqytta tilge sóz de týspeydi, kónilge oy da týspeydi. Kózinning jasyn, múrnynnyng suyn sýrtip alugha da qolyng tiymeydi, bir it bolasyn. Kózing kisi betine qaramaq týgil, eshnәrseni kórmeydi. Múndaylyqqa jetip úyalghan adamgha ókpesi bar kisi keshpese, yaky onyng ýstine taghy ayamay órtendirip sóz aitqan kisining ózining de adamshylyghy joq dese bolar.

Osy kýnde mening kórgen kisilerim úyalmaq týgil, qyzarmaydy da. «Ol isten men úyatty boldym dedim ghoy, endi neng bar?» deydi. Ya bolmasa «Jә, jә, oghan men-aq úyatty bolayyn, sen ózing de sýitip pe edin?» deydi. Nemese «pәlenshe de, týgenshe de tiri jýr ghoy, pәlen qylghan, týgen qylghan, meniki onyng qasynda nesi sóz, pәlendey, týgendey mәnisi bar emes pe edi?» dep, úyaltamyn desen, jap-jay otyryp dauyn sabap otyrady. Osyny úyalghan kisi deymiz be, úyalmaghan kisi deymiz be? Úyalghan desek, hadis anau, jaqsylardan qalghan sóz anau. Osynday adamnyng imany bar deymiz be, joq deymiz be?!

1896

OTYZ JETINShI SÓZ

Adamnyng adamshylyghy isti bastaghandyghynan bilinedi, qalaysha bitirgendiginen emes.

Kónildegi kórikti oy auyzdan shyqqanda óni qashady.

Hikmet sózder ózimshil nadangha aitqanda, kónil uanghany da bolady, óshkeni de bolady.

Kisige bilimine qaray bolystyq qyl; tatymsyzgha qylghan bolystyq ózi adamdy búzady.

Ákesining balasy - adamnyng dúshpany.

Adamnyng balasy - bauyryn.

Er artyq súrasa da azgha razy bolady.

Ez az súrar, artyltyp berseng de razy bolmas.

Ózing ýshin enbek qylsan, ózi ýshin ottaghan hayuannyng biri bolasyn; adamdyqtyng qaryzy ýshin enbek qylsan, allanyng sýigen qúlynyng biri bolasyn.

Sokratqa u ishkizgen, Ioanna Arkti otqa órtegen, Ghaysany dargha asqan, payghambarymyzdy týiening jemtigine kómgen kim? Ol – kóp, endeshe kópte aqyl joq. Ebin tap ta, jónge sal.

Adam  balasyn zaman ósiredi, kimde-kim jaman bolsa, onyng zamandasynyng bәri vinovat.

Men eger zakon quaty qolymda bar kisi bolsam, adam minezin týzep bolmaydy degen kisining tilin keser edim.

Dýniyede jalghyz qalghan adam – adamnyng ólgeni. Qapashylyqtyng bәri sonyng basynda. Dýniyede bar jaman da kópte, biraq qyzyq ta, ermek te kópte. Bastapqygha kim shydaydy? Songhygha kim azbaydy?

Jamandyqty kim kórmeydi? Ýmitin ýzbek – qayratsyzdyq. Dýniyede eshnәrsede bayan joq ekeni ras, jamandyq ta qaydan bayandap qalady deysin? Qary qalyn, qatty qystyng artynan kógi mol jaqsy jaz kelmeushi me edi?

Ashuly adamnyng sózi az bolsa, yza, quaty artynda bolghany.

Quanbaqtyq pen baq – mastyqtyng ýlkeni, mynnan bir kisi-aq k...n ashpaytúghyn aqyly boyynda qalady.

Eger isim ónsin desen, retin tap

Biyik mansap - biyik jartas

Erinbey enbektep jylan da shyghady,
Ekpindep úshyp qyran da shyghady;
Jikshil el jetpey maqtaydy,
Jelókpeler shyn dep oilaydy.

Dýnie - ýlken kól,
Zaman - soqqan jel,

Aldynghy tolqyn - aghalar,

Artqy tolqyn - iniler,

Kezekpenen óliner,

Bayaghyday kóriner.

Baqpen asqan patshadan
Miymen asqan qara artyq;
Saqalyn satqan kәriden
Enbegin satqan bala artyq.

Toq tilenshi - adam saytany,
Hareketsiz - sopy montany.

Jaman dos - kólenke:
Basyndy kýn shalsa,
Qashyp qútyla almaysyn;
Basyndy búlt alsa,
Izdep taba almaysyn.

Dosy joqpen syrlas,
Dosy kóppen syilas;
Qayghysyzdan saq bol,
Qayghylygha jaq bol.

Qayratsyz ashu - túl,
Túrlausyz ghashyq - túl,
Shәkirtsiz ghalym - túl.

Baghyng óskenshe tileuindi el de tileydi, ózing de tileysin, baghyng ósken song - ózing ghana tileysin

1896

OTYZ SEGIZINShI SÓZ

Ey, jýregimning quaty, perzentlerim! Sizderge adam úghylynyng minezderi turaly biraz sóz jazyp yadkar qaldyrayyn. Yqylaspenen oqyp, úghyp alynyzdar, onyng ýshin mahabbatyng tóleui - mahabbat. Áueli adamnyng adamdyghy aqyl, ghylym degen nәrselermenen. Múnyng tabylmaqtyghyna sebepter - әueli hauas sәlim hәm tәn saulyq. Búlar tuysynan bolady, qalmys ózgelerining bәri jaqsy ata, jaqsy ana, jaqsy qúrby, jaqsy ústazdan bolady. Talap, úghym mahabbattan shyghady. Ghylym-bilimge mahabbattandyrmaq әlgi aitylghan ýsheuinen bolady. Ghylym-bilimdi әueli bastan bala ózi izdenip tappaydy. Basynda zorlyqpenen yaky aldaumenen ýiir qylu kerek, ýirene kele ózi izdegendey bolghansha. Qashan bir bala ghylym, bilimdi mahabbatpenen kókserlik bolsa, sonda ghana onyng aty adam bolady. Sonan song ghana alla taghalany tanymaqtyq, ózin tanymaqtyq, dýniyeni tanymaqtyq, óz adamdyghyn búzbay ghana jәlib mәnfaghat dәfghy múzarratlarny aiyrmaqlyq sekildi ghylym-bilimdi ýirense, biler dep ýmit qylmaqqa bolady. Bolmasa joq, eng bolmasa shala. Onyng ýshin kóbinese balalardy jasynda ata-analary qiyanatshylyqqa salyndyryp alady, sonynan mollagha bergen bolady, ya ol balalary ózderi barghan bolady - eshbir bәhra bolmaydy.

Ol qiyanatshyl balalary talapqa da, ghylymgha da, ústazgha da, hattә iman iyghtiqadqa da qiyanatpenen bolady. Búl qiyanatshylar - jarym adam, jarym molla, jarym músylman. Olardyng adamdyghynyng kәmәlәt tappaghy - qiynnyng qiyny. Sebebi alla taghala ezi - haqiqat, rastyqtyng joly. Qiyanat - haqiqat pen rastyqtyng dúshpany. Dúshpany arqyly shaqyrtqangha dos kele me? Kónilde ózge mahabbat túrghanda, haqlyqty tappaydy. Adamnyng ghylymy, bilimi haqiqatqa, rastyqqa qúmar bolyp, әrnәrsening týbin, hikmetin bilmekke yntyqtyqpenen tabylady. Ol - allanyng ghylymy emes, hәmmany biletúghyn ghylymgha yntyqtyq, ózi de adamgha ózindik ghylym beredi. Onyng ýshin ol allanyng ózine ghashyqtyq. Ghylym - allanyng bir sipaty, ol - haqiqat, oghan ghashyqtyq ózi de haqlyq hәm adamdyq dýr. Bolmasa mal tappaq, maqtan tappaq, ghizzat-qúrmet tappaq sekildi nәrselerding mahabbatymen  ghylym-bilimning haqiqaty tabylmaydy.

Mal, maqtan, ghizzat-qúrmet adamdy ózi izdep tapsa, adamdyqty búzbaydy hәm kórik bolady. Egerde adam ózi olargha tabynyp izdese, tapsa da, tappasa da adamdyghy joghalady. Endi haqiqat sýiip, shyndy bilmek qúmaryng bar bolsa, adamdyqqa layyqty yqylasty qúlaghyndy qoy. Áueli din islamnyng jolyndaghy pendeler imannyng haqiqaty ne sóz ekenin bilsin. Iman degenimiz bir ghana inanmaqtyq emes, sen alla taghalanyng birligine, uә qúrannyng onyng sózi ekendigine, uә payghambarymyz Múhammed Mústafa salallahu ghalayhy uәssәllәm onyng tarapynan elshi ekendigine inandyn. Jә, ne bitti? Sen alla taghalagha alla taghala ýshin iman keltiremising ya ózing ýshin iman keltiremisin? Sen iman keltirmeseng de, alla taghalagha keler eshbir kemshilik joq edi. Ózing ýshin iman keltirsen, jә inandyn. Ol inanmaqtyghyng qúr ghana inanmaqtyqpen qalsa, saghan payda bermeydi. Onyng ýshin sen ózing inanmaqtyghynnan payda ala almadyn, paydalanamyn desen, payda beredi, kәmil iman bolady. Paydany qalaysha aludy bilmek kerek. Siz «Ámәntu billahy kәmahuә by әsmayhy uasifatihi» dediniz. Ol esim allalar hәmma ol alla taghalanyng fighyl ghazimlәrining attary, olardyng maghynasyn bil hәm segiz sifat zatiyalary ne degen sóz, kәmil ýiren. Ózindi onyng qúly bilip, ózine muslim at qoyyp, tәslim bolghanyna rast bolasyng da. Óz pighyldaryndy soghan óz halinshe úqsatudy shart qyl. Alla taghalagha úqsay alam ba dep, nadandyqpen ol sózden jiyirkenbe, úqsamaq - dәl birdeylik daghuasymenen emes, sonyng sonynda bolmaq. Onyng ýshin alla taghalanyng sipattary: Hayat, Ghylym, Qúdiret, Basar, Sәmiygh, Irada, Kәlam, Tәkiyn. Búl segizinen alla taghaladaghyday kәmәlat-ghazamat birlәn bolmasa da, pendesinde de әrbirinen óz halinshe bar qylyp jaratypty. Jә, biz ózimizding boyymyzdaghy segiz zәrrә attas sipatymyzdy ol alla taghalanyng segiz úlygh sipatynan bas búrghyzyp, ózge jolgha salmaqpenen bizding atymyz muslim bola ala ma? Bolmasa kerek. Jә, ol segiz sipatyna sipatymyzdy hәm ol attary birlәn aghlamlanghan fighyl qúdagha fiyghlymyzdy ertpek nemenen tabylady, qalaysha tabylady, ony bilmek kerek. Ol - alla taghalanyng zaty, eshbir sipatqa múqtaj emes, bizding aqylymyz múqtaj, jogharghy jazylmysh sipattar birlәn taghriflap tanymaqqa kerek. Egerde ol sipattar birlәn taghriflamasaq, bizge maghrifatulla qiyn bolady. Biz alla taghalany ózining bilingeni qadar ghana bilemiz, bolmasa týgel bilmekke mýmkin emes. Zaty týgil, hikmetine eshbir hakim aqyl eristire almady. Alla taghala - ólsheusiz, bizding aqylymyz - ólsheuli. Ólsheulimen ólsheusizdi biluge bolmaydy. Biz alla taghala «bir» deymiz, «bar» deymiz, ol «bir» demeklik te - aqylymyzgha úghymnyng bir tiyanaghy ýshin aitylghan sóz. Bolmasa ol «bir» demeklik te alla taghalagha layyqty kelmeydi. Onyng ýshin mýmkinattyng ishinde ne nәrsening ujudi bar bolsa, ol birlikten qútylmaydy. Árbir hadiske aitylatúghyn bir qadimge taghriyf   bolmaydy.   Ol   «bir»  degen   sóz   ghalamnyn   ishinde,   ghalam   alla taghalanyng ishinde, qúday tabaraka uataghala kitaptarda segiz subutiya sipattary birlәn, uә toqsan toghyz Ásmay húsnalar birlәn bildirgen. Búlardyng hәmmasy alla taghalanyng zatiya subutiya uә fiyghliya sipattary dýr. Men múnda sizderge tórteuin bildiremin. Onyng ekeui - ghylym, qúdiret. Segiz sipattan qalghan altauy - búlargha sharh. Ol altauynyng biri - hayat, yaghni  tirlik.

Allany bar dedik, bir dedik, ghylym, qúdiret sipaty birlәn sipattadyq. Búl birlik, barlyq ghylym, qúdiret olula bolarlyq nәrseler me? Álbette, ghylym qúdireti bar bolady: hayaty - maghlúm, biri - irada, yaghny qalamaq. Ghylym bar bolsa, qalamaq ta bar. Ol esh nәrsege hareket bermeydi. Hәmmagha hareket beretúghyn ózi. Ol irada ghylymynyng bir sipaty kәlәm, yaghny sóileushi degen, sóz qaripsiz, dauyssyz bolushy ma edi? Allanyng sózi - qaripsiz, dauyssyz. Endi olay bolsa, aitqanday qylyp bildiretúghyn qúdireti jәne basar, sәmiygh, yaghny kórushi, esitushi degen. Alla taghalanyng kórmegi, estimegi, biz sekildi kózbenen, qúlaqpenen emes, kórgendey, estigendey biletúghyn ghylymnyng bir sipaty. Biri - tәkuiyn, yaghny barlyqqa keltirushi degen sóz. Eger barlyqqa keltirmegi bir óz aldyna sipat bolsa, alla taghalanyng sipaty ózindey qadim, hәm әzaly hәm әdәby bolady da, hәmiyshә barlyqqa keltiruden bosanbasa, bir sipaty bir sipatynan ýlken ya kishi bolugha jaramaydy. Olay bolghanda ghylym, qúdiret sipattary sekildi bosanbay, hәr uaqyt jaratuda bolsa, bir yqtiyarsyzdyq shyghady. Ol yqtiyarsyzdyq alla taghalagha layyqty emes. Onyng barlyqqa keltirmegi - qúdiretine ghana bir sharh. Búl ghylym, qúdirette eshbir nihoyatsiz, ghylymynda ghaflәt, qúdiretinde epsizdik jәne nasharlyq joq. Sanighyn súnghatyna qarap bilesiz. Búl kózge kórilgen, kónilge sezilgen ghalamdy qanday hikmetpenen jarastyryp, qanday qúdiretpenen ornalastyrghan, eshbir adam balasynyng aqyly jetpeydi. Biraq pendesinde aqyl - hýkimshi, qayrat, quat - qyzmet qylushy edi. Soghan qarap oilaysyn: alla taghalanyng sipatynda solay bolmaqqa tiyis. Biraq әuelde aitqanymyz: ghylym, qúdiret - bizding úghuymyzgha ghana eki hisap bolmasa, bir-aq ghylymdy qúdiret bolugha tiyis. Olay bolmasa sipattar óz ortalarynda biri tәbiygh, biri matbugh bolady ghoy. Búl bolsa, tarif rabbygha jaraspaydy. Segiz sipat qylyp jәne ol sipattar «Laghairu uәlә huә» bolyp, búlay aituda, búlardan bir óz aldyna jamaghat yaky jamighat shyghyp ketedi. Búl bolsa kelispeydi. Egerde sipattardy әrbirin basqa-basqa degende, kóp nәrseden jiylyp, ittifaqpenen qúday bolghan bolady. Búlay deu batyl, bir ghana qúdiret pendede bolghan quat; qúdiret ghylym aqyldan basqa bolatúghyn, alla taghalada bolghan qúdiret - ghylym hәm rahmet. Ol – rahmet sipaty, segiz sipattyng ishinde jazylmasa da, alla taghalanyng Rahman, Rahiym, Ghafur, Uadud, Hafiyz, Sәttar, Razzaq, Nafiygh, Uәkiyl, Latif degen esimderine binahiy bir úlygh sipatynan hissaptaugha jaraydy. Búl sózime naqliya dәlelim - jogharydaghy jazylghan alla taghalanyng esimderi. Ghaqliya dәlelim qúday taghala búl ghalamdy aqyl jetpeytin kelisimmen jaratqan, onan basqa, birinen bir payda alatúghyn qylyp jaratypty. Jansyz jaratqandarynan payda alatúghyn jan iyesi hayuandardy jaratyp, jandy hayuandardan paydalanatúghyn aqyldy insandy  jaratypty.

Hayuandardy asyraytúghyn jansyzdardy eti auyrmaytyn qylyp, jan iyesi hayuandardy aqyl iyesi adam balasy asyraytyn qylyp, hәm olardan mahsharda súrau bermeytúghyn qylyp, búlardyng hәmmasynan payda alarlyq aqyl iyesi qylyp jaratqan. Adam balasynan mahsharda súrau alatúghyn qylyp jaratqandyghynda hәm ghadalәt hәm mahabbat bar. Adam balasyn qúrt, qús, ózge hayuandar sekildi tamaqty óz basymen alghyzbay, ynghayly eki qoldy basqa qyzmet ettirip, auzyna qoly as bergende, ne iship, ne jegenin bilmey qalmasyn dep, iyisin alyp lәzzattanghanday qylyp, auyz ýstine múryndy qoyyp, onyng ýstinen tazalyghyn bayqarlyq eki kóz berip, ol kózderge nәzikten, zarardan qorghap túrarlyq qabaq berip, ol qabaqtardy ashyp-jauyp túrghanda qajalmasyn dep kirpik jasap, manday teri tura kózge aqpasyn dep, qagha beruge qas berip, onyng jýzine kórik qylyp, birining qolynan kelmestey isti kóptesip bitirmekke, bireui oiyn bireuine úqtyrarlyq tiline sóz berip jaratpaqtyghy mahabbat emes pe? Kim ózine mahabbat qylsa, sen de oghan mahabbat qylmaghyng qaryz emes pe? Aqyl kózimen qara: kýn qyzdyryp, tenizden búlt shygharady eken, ol búlttardan janbyr jauyp, jer jýzinde neshe týrli dәnderdi ósirip, jemisterdi óndirip, kózge kórik, kónilge rahat gýl-bәisheshekterdi, aghash-japyraqtardy, qant qamystaryn óndirip, neshe týrli nәbatәttәrdi óstirip, hayuandardy saqtatyp, búlaqtar aghyzyp, ózen bolyp, ózender aghyp dariya bolyp, hayuandargha, qúsqa, malgha susyn, balyqtargha oryn bolyp jatyr eken. Jer maqtasyn, kendirin, jemisin, kenin, gýlder gýlin, qústar jýnin, etin, júmyrtqasyn; hayuandar etin, sýtin, kýshin, kórkin, terisin; sular balyghyn, balyqtar ikrasyn, hatta ara balyn, balauyzyn, qúrt jibegin - hәmmasy adam balasynyng paydasyna jasalyp, eshbirinde búl meniki derlik bir nәrse joq, bәri - adam balasyna tausylmas azyq.

Million hikmet birlәn jasalghan mashina, fabrik adam balasynyng rahaty, paydasy ýshin jasalsa, búl jasaushy mahabbat birlәn adam balasyn sýigendigi emes pe? Kim seni sýise, ony sýimektik qaryz emes pe? Adam balasy qanaghatsyzdyqpenen búl hayuandardyng túqymyn qúrtyp, aldynghylar artqylargha jәbir qylmasyn dep, maldy adam balasynyng ózining qyzghanyshyna qorghalatyp, ózge hayuandardy birin úshqyr qanatyna, birin kýshti quatyna, birin jýirik ayaghyna sýientip, birin biyik jartasqa, birin tereng túnghiyqqa, qalyng ormangha qorghalatyp, hәm әrbirin ósip-ónbekke qúmar qylyp, jas kýninde, kishkene uaqytynda shafghat, sәhәrimenen bastaryn baylap, qamqor qylyp qoymaqtyghy - adam balasyna ósip-ónip, tendik alsyn emes, bәlki, adam balasynyng ýzilmes nәsiline tausylmas azyq bolsyn degendik. Jә, búl hikmetterining hәmmasyn hәm marhamat, hәm ghadalәt zahir túr eken. Biz ortamyzda búl marhamat, ghadalәtti imannyng shartynan hisap qylmaymyz, onyng ýshin muslim bolghanda, alla taghalagha tәslim bolyp, onyng jolynda bolmaq edik, bolghanymyz qaysy? Búl eki ay men kýnnen artyq maghúlym túrghan joq pa? Fighyly qúdanyng eshbirin de qarar qylmaymyz, ózgelerde bolghanyn jek kórmeymiz, ózimiz tútpaymyz, búl qiyanatshylyq emes pe? Qiyanatshylyqqa bir qarar túrghan adam - ya músylman emes, eng bolmasa shala músylman. Alla tabaraka uataghalanyng pendelerine salghan joly qaysy? Ony kóbi bilmeydi. «Tәfakkaru fiyghla illahi» degen hadis sharifting «innalahu yuhibbul muqsitiyn» degen ayattargha eshkimning yqylasy, kónili menen ghylymy jetip qúptaghanyn kórgenim joq. «Átәmurun әnnәsә bilbirry uәәhsәnu innalahu yuhibbul múhsiyn», «uәllәziynә әmәnu uәghәmilu salihaty ulayna ashabul jәnnәty hәm fiha halidun» degen ayattar qúrannyng ishi tolghan ghamalus-salih ne ekenin bilmeymiz. «Ua әmmәlzina amәnu uәghamilus salikaty fәiuәffihim ujurәhum uallahu lә yýhiyb-buz-zalimiyn» ayatyna qarasan, ghamalus-salih zalyqtyqtyng ziddy bolar. Olay bolghanda ghadalәt rafghat bolugha kimde-kimning әdileti joq bolsa, onyng hayasy joq, kimning úyaty joq bolsa, onyng imany joq degen, payghambarymyzdyng salallahu ghalayhy uәssәllәmning hadis shariyfi «mәn-lә hayaun lahu» degen dәlel dýr. Endi belgili, iman qúr inanyshpenen bolmaydy, ghadalәt ua rafghat birlәn bolady. Ghamalus-salih ghadalәtti uә marhamәtti bolmaq kýlli tәn birlәn qylghan qúlshyldyqtardyng eshbiri ghadalәtti, marhamatty bermeydi. Kózing kýnde kóredi namaz oqushy, oraza tútushylardyng ne halәttә ekendikterin, oghan dәlel kerek emes. Bәlky ghadalәt barsha izgilikting anasy dýr. Ynsap, úyat - búl ghadalәtten shyghady. Onyng ýshin ghadalәti adamnyng kóniline keledi: men óz kónilimde halyq menimen, sonday-múnday qylyqtarymen múghamәla qylsa eken dep oilap túryp, ózim sol halyqtarmen múghamәla qylmaghandyghym jaramaydy ghoy dep, sol ezi әdilet te jәne nysap ta emes pe? Ol hәmma jaqsylyqtyng basy emes pe? Jә, olay húlyq penen sol oidy oilaghan  kisi hallaqyny shýkirdi nege oilamasyn?

Shәkirlikten ghibadattyng bәri tuady. Endi ziynhar ghadalәt, shapaghattan bosanbandar. Eger bosansan, iman da, adamdyq ta hammasy bosanady. Allayar sofynyng bir fәrdәdәn jýz fәrdә bijay degeni basyna keledi. Endi bizding bastaghy taghrif boyynsha qúday taghala ghylymdy, rahymdy, ghadalәtti, qúdiretti edi. Sen de búl ghylym, rahym, ghadalәt ýsh sipatpenen sipattanbaq: ijtihating shart ettin, músylman boldyng hәm tolyq insaniyatyng bar bolady. Belgili jәuanmәrtlik ýsh haslat birlәn bolar degen, siddiyq, kәrәm, ghaqyl - búl ýsheuinen siddiq ghadalәt bolar, kәrәm shafaghat bolar. Ghaqyl maghalúm dýr, ghylymnyng bir aty ekendigi. Búlar әr adamnyng boyynda alla tabaraka uataghala tәhmin bar qylyp jaratqan. Biraq oghan rәuaj berip gýldendirmek, bәlki, adam óz halinshe kәmәlatqa jetkizbek jәhәtinde bolmaq. Búlar - ez ijdihading birlәn niyet halis birlәn izdenseng ghana beriletin nәrseler, bolmasa joq. Búl aitylmysh ýsh haslәtting iyelerining aldy - payghambarlar, onan song - әuliyeler, onan song - hakimder, eng aqyry - kәmil músylmandar. Búl ýsh týrli fighyl qúdanyng sonynda bolmaq, ózin qúl bilip, búl fighyldargha ghashyq bolyp tútpaqty payghambarlar ýiretti әuliyelerge, әuliyeler oqydy, ghashyq boldy. Biraq, uhrauy paydasyn ghana kýzetti. Ghashyqtary sol halge jetti, dýniyeni, dýniyedegi tiyerlik paydasyn úmytty. Bәlki, hisapqa almady. Hakimder dýniyede tiyetin paydasyn sóiledi, ghibrәt kózimen qaraghanda, ekeui de birinen-biri kóp jyraq ketpeydi. Onyng ýshin әrbirining sóileui, aituy basqasha bolsa da, alla taghalanyng súnghatyna qarap pikirlemektikti ekeui de aitty. Pikirlenbek sony ghibrattanbaq bolsa kerek. Búl ghaqyl, ghylym - ekeui de ózin zorgha eseptemekti, zalymdyqty, adam ózindey adamdy aldamaqty jek kóredi. Búl ghadalәt hәr ekeui de marhamatty, shapaghatty bolmaqtyqty aityp búiyrdy, búl raqym bolsa kerek. Biraq mening oiyma keledi, búl eki tahifa әr kisi ózderine bir týrli nәpsisin fida qylushylar dep. Yaghni, pendelikting kәmәlaty әuliyelikpen bolatúghyn bolsa, kýlli adam tәrki dýnie bolyp hu dep tariqatqa kirse, dýnie oiran bolsa kerek. Búlay bolghanda maldy kim baghady, dúshpandy kim toqtatady, kiyimdi kim toqidy, astyqty kim egedi, dýniyedegi allanyng pendeleri ýshin jaratqan qazynalaryn kim izdeydi? Hәrami, makruhy bylay túrsyn, qúday taghalanyng quatymenen, ijtihad aqylynmenen tauyp, rahatyn kórmegine bola jaratqan, bergen niyghmetterine, onan kórmek húzurgha suyq kózben qarap, eskerusiz tastap  ketpek aqylgha, әdepke,  ynsapqa dúrys  pa?

Sahib niyghmetke shýkirshiliging joq bolsa, әdepsizdikpenen kýnәkәr bolmaysyn  ba?  Ekinshi - búl  joldaghylar  qor  bolyp,  dýniyede  joq bolyp ketu de haupi bar, uә kәpirlerge jem bolyp ketu de, qaysybir sabyrsyzy jolynan tayyp, sabyrmen bir qarar túramyn degeni bolyp ketseler de kerek. Egerde búl jol jarym-jartylaryna ghana aitylghan bolsa, jarym-jarty rast dýniyede bola ma? Ras bolsa, hәmmagha birdey rast bolsyn, alalaghan rast bola ma, hәm ghadalәt bola ma? Olay bolghanda, ol júrtta ghúmyr joq bolsa kerek. Ghúmyr ózi - haqiqat. Qay jerde ghúmyr joq bolsa, onda kәmәlat joq. Biraq әuliyelerding de bәri birdey tәrki dýnie emes edi, ghashәrәn - mýbәshәrәdan qaziret Ghosman, Ghabdurahman bin Ghauf ua Saghid bin Ábudqas ýsheui de ýlken baylar edi. Búl tәrki dýniyelik: ya dýnie lәzzatyna aldanyp ijtihadym shala qalady dep, boyyna senbegendik; ya hirs dýniyelikten qauymnyng kónilin suytpaq ýshin, renjuge sabyr etip, ózin fida qylyp, men janymmen úrys qylghanda, halyq eng bolmasa nәpsisimen úrys qylyp, hәua hәuastan әrbir arzu nәpsiden suynyp, ghadalәt, marhamat, mahabbatyna bir qarar bolar ma eken degen ýmitpenen bolsa kerek. Olay bolghanda o da júrtqa qylghan artyq mahabbattan hisap. Biraq búl jol - bek shetin, bek nәzik jol. Búl jolda riyasyz, jenildiksiz bir qarar túryp izdegen ghana kisi isting kәmәlatyna jetpek. Búl zamanda nadiyr, búghan ghylymnyng da zory, siddiyq, qayrattyng da zory, mahabbattyng hallaqna da, ua halyq ghalamgha da bek zory tabylmaq kerek. Búlardyng jiylmaghy - qiynnyng qiyny, bәlki, fitnә bolar.

Basyna hәm bir ózine ózgeshelik bermek - adam úlyn bir búzatyn is. Árbir nadannyng bir tariqatqa kirdik dep jýrgeni biz búzyldyq degenimenen bir bolady. Hakim, ghalym asylda bir sóz, biraq Gharafta basqalar dýr. Dýniyede ghylym zahiry bar, olar aitylmyshtardy jazylmyshtar, ony naqliya dep te aitady. Búl nakliyagha jýirikter ghalym atanady. Qúday tәbәraka ua taghala eshbir nәrseni sebepsiz jaratpaghan, múny izerlep tәffakkaru fy әla-illahy degen hadiske binaәn búl sýnghaty qúdadan izerlep, qúmar bolyp ghibratlanushylargha tyi joq, bәlki, súnghatynan sebebin bilmekke qúmarlyqtan sanigh ghashyqtyq shyghady. Qúday tәbәrakanyng zatyna pendesining aqyly jetpese, dәl sonday ghashyqpyn demek te orynsyz. Ghashyq-maghshúghlyqqa halik birlәn mahlúq ortasy munәsiybәtsiz, alla taghalanyng pendesin mahabbat ua marhamat birlәn jaratqanyn bilip, mahabbatyna mahabbatpenen ghana eljiremekti qúdagha ghashyq boldy deymiz. Olay bolghanda hikmet qúdagha pende óz aqyly jeterlik qadirin ghana bilsem degen әrbir isting sebebin izdeushilerge hakim at qoydy. Búlar haq birlәn batyldy aiyrmaqqa, sebepterin bilmekke tyrysqandarymenen hәmmasy adam balasynyng paydasy ýshin, oiyn-kýlki týgil, dýniyedegi býkil lәzzat búlargha ekinshi mәrtabada qalyp, bir ghana haqty tappaq, әrbir nәrsening sebebin  tappaqpenen  lәzzattanady.

Adaspay tura izdegen hakimder bolmasa, dýnie oiran bolar edi. Fighyl pәndening qazyghy - osy jaqsy hakimder, әr nәrse dýniyede búlardyng istihrajy birlәn rauaj tabady. Búlardyng isining kóbi - dýnie isi, lәkin osy hakimderding jasaghan, taratqan isteri. Áddýniya mәzrәgәtul-ahiyret degendey, ahiyretke egindik bolatyn dýnie sol. Árbir ghalym - hakim emes, әrbir hakim - ghalym. Ghalymdarynyng naqliyasy birlәn músylman iman taqlidy kәsip qylady. Hakimderding ghaqliyaty birlәn jetse, iman yakiny bolady. Búl hakimderden múrat - músylman hakimderi, bolmasa ghayry dinning hakimderi - әgәrshe fatlubny tәjidu-ny delinse de, dýniyening hәm adam úghly ómirining syryna jetse de, dinning haq maghrifatyna jete almaghandar. Búlardyng kóbi - imannyng jeti shartynan, bir allany tanymaqtan ghayri, yaghny altauyna kimi kýmәndi, kimi mýnkir bolyp, tahqiyqlay almaghandar. Eger búlar din ústazymyz emes bolsa da, dinde basshymyz qúdaydyng elshisi payghambarymyzdyng hadis shariyfi, hayru n-nas mәn yanfagu n-nas degen. Búl hakimder úiqy, tynyshtyq, әues-qyzyqtyng bәrin qoyyp, adam balasyna paydaly is shygharmaqlyghyna, yaghny elektriyany tauyp, aspannan jaydy búryp alyp, dýniyening bir shetinen qazir jauap alyp túryp, ot pen sugha qaylasyn tauyp, myng adam qyla almastay qyzmetter istetip qoyyp túrghandyghy, uahsusan adam balasynyng aqyl-pikirin ústartyp, haq penen batyldyqty aiyrmaqty ýiretkendigi - barshasy nafiyghlyq bolghan son, bizding olargha mindetkerligimizge dau joq.

Búl zamannyng moldalary hakim atyna dúshpan bolady. Búlary bilimsizdik, bәlki, búzyq fighyl, әl-insan ghәddu lәma jәhilgә hisap. Olardyng shәkirtterining kóbi biraz gharap-parsydan til ýirense, birli-jarym bolymsyz sóz bahas ýirense, soghan mәz bolyp, ózine ózgeshelik beremin dep әure bolyp, júrtqa paydasy tiymek týgil, týrli-týrli zararlar hasil qylady «hay-hoy!» menen, maqtanmenen qauymdy adastyryp bitiredi. Búlardyng kóbi әnsheyin jәhil týgil, jәhiylәlәr kibik talap bolsa, qayda haq sózder kelse, qazir nysapqa qaytsyn hәm ghibrattansyn. Ras sózge or qazyp, tor jasamaq ne degen nysap, qúr ózimshildik hәm әr ózimshildik - adam balasyn búzatyn fighyl. Rastyng bir aty - haq, haqtyng bir aty - alla, búghan qarsy qarulasqansha, múny úghyp, ghadalәtpen tәpteshteuge kerek. Múnday fighyldardan kýpir qaupi de bar. Jәne payghambarymyz salallahu ghalayhy uәssәllәm «aqyr zamanda bir jyldyq bir kýn bolar» degende sahaba-y kәrәmlar «búl bir jyldyq bir kýnde namaz nesheu bolar» dep súraghanda: onyng patuasyn   sol  zamannyn  ghalymdary   biler  degen  sózinen   ghibratlanyp  qarasan, zamana ózgeruimen qaghidalar ózgerilmegin bildirgeni maghlúm bolady. Búl kýndegi tәhsiylghulum eski medreseler ghúrpynda bolyp, búl zamangha paydasy joq boldy. Soghan qaray Ghúsmaniyada mektep harbiya, mektep rushdiyalar salynyp, jana nizamgha ainalghan. Múndaghylar úzaq jyldar ómir ótkizip, ghylymdy paydasyz úzaq bahastar birlәn kýnin ótkizip, maghishat dýniyede nadan bir essiz adam bolyp shyghady da, eshbir hareketke layyqty joq bolghan son, adam aulaugha, adam aldaugha salynady.  Kóbinese múnday essizderding nasihaty da tasirsiz bolady.

Dýniyening mәghmurlyghy bir týrli aqylgha núr berip túratúghyn nәrse. Joqshylyqtyng adamdy hayuandandyryp jiberetini de bolady. Bәlki, dýniyening ghylymyn bilmey qalmaqtyq — bir ýlken zararly nadandyq, ol qúranda sógilgen; dýniyede kimde-kim ózine ózgeshelik bermek qasady birlәn malgha mahabbatyn audarghan dýnie bolmasa, ihsanda qolym qysqa bolmasyn dep hәm ózim bireuge tamghyly bolmayyn dep, malgha mahabbatyn audarmay, izgilikke bola halal kәsip birlәn tapqan  dýniye  emes.

Biz ghylymdy satyp, mal izdemek emespiz. Mal birlәn ghylym kәsip qylmaqpyz. Óner - ózi de mal, ónerdi ýirenbek - ózi de ihsan. Biraq ol óner ghadalәttan shyqpasyn, sharghygha muafih bolsyn. Adamgha hәlinshe ihsandy bolmaq - qaryz is. Biraq ózgelerding ihsanyna sýienbek dúrys emes. Mollalar túra túrsyn, hususan búl zamannyng ishandaryna bek saq bolyndar. Olar - fitnә ghalym, búlardan zalaldan basqa eshnәrse shyqpaydy. Ózderi hýkim sharighatty taza bilmeydi, kóbi nadan bolady. Onan asyp ózin-ózi әhil tariqat bilip jәne bireudi jetkizbek daghuasyn qylady. Búl is olardyng sybaghasy emes, búlardyng jetkizbegi múhal, búlar adam azdyrushylar, hattә dinge de zalaldy. Búlardyng sýigeni - nadandar, sóilegeni - jalghan, dәlelderi - tasbyghy menen shalmalary, onan basqa eshnәrse  joq.

Endi bilinizder, ei, perzentter! Qúday taghalanyng joly degen jol alla taghalanyng ózindey nihayatsyz bolady. Onyng nihayatyna eshkim jetpeydi. Biraq sol jolgha jýrudi ózine shart qylyp kim qadam basty, ol taza músylman, tolyq adam delinedi. Dýniyede týpki maqsatyng óz paydang bolsa - ózing nihayatlysyn, ol jol qúdaydyng joly emes. Ghalamnan jiylsyn, maghan qúiylsyn, otyrghan ornyma aghyp kele bersin degen ol ne degen nysap? Ne týrli bolsa da, ya dýniyennen, ya aqylynnan, ya malynnan ghadalәt, shapaghat sekildi bireulerge jaqsylyq tiygizbek maqsatyng bolsa, ol jol - qúdanyng joly. Ol nihayatsyz jol, sol nihayatsyz jolgha ayaghyndy berik bastyn, nihayatsyz qúdagha taghyryp   hasiyl   bolyp   has   ezgu   qúldarynan   bolmaq  ýmit   bar,   ózge jolda ne ýmit bar? Keybireulerding bar óneri, maqsaty kiyimin týzetpek, jýris-túrysyn týzetpek bolady da, múnysyn ózine bar dәulet biledi. Búl isterining bәri ózin kórsetpek, ózin-ózi bazargha salyp, bir aqyly kózindegi aqymaqtargha «bәrekeldi» degizbek. «Osynday bolar ma edik» dep bireuler talaptanar, bireuler «osynday bola almadyq» dep kýiiner, múnan ne payda shyqty? Syrtqa qasiyet bitpeydi, alla taghala qaraytúghyn qalybyna, boyamasyz yqylasyna qasiyet bitedi. Búl ainagha tabynghandardyng aqyly qanshalyq óser deysin? Aqyl ósse, ol týpsiz tereng jaqsylyq sýimektikpen  óser.

Qúday taghala dýniyeni kәmalatty sheberlikpen jaratqan hәm adam balasyn óssin-ónsin dep jaratqan. Sol ósip-ónu jolyndaghy adamnyng talap qylyp izdener qaryzdy isining aldy - әueli dos kóbeytpek. Ol dosyn kóbeytpekting tabylmaghy ózining ózgelerge qolynnan kelgeninshe dostyq maqamynda bolmaq. Kimge dostyghyng bolsa, dostyq shaqyrady. Eng ayaghy eshkimge qas saghynbastyq hәm ózine ózgeshelik beremin dep, ózin tilmen ya qylyqpen artyq kórsetpek maqsatynan aulaq bolmaq.

Búl ózin-ózi artyq kórsetpek eki týrli! Áuelgisi - әrbir jamanshylyqtyng jaghasynda túryp adamnyng adamdyghyn búzatyn jamanshylyqtan boyyn jimaqtyq, búl adamgha núr bolady.

Ekinshisi - ózin-ózi ózgeshelikpen artyq kórsetpek adamdyqtyng núryn, gýlin búzady.

Ýshinshisi - qastyq qylmaq, qor tútpaq, kemitpek. Olar dúshpandyq shaqyrady.

Hәm ózi ózgeshe tútatyn demekting týbi - maqtan. Árbir maqtan bireuden asamyn degen kýnshildik bitiredi de, kýnshildik kýnshildikti qozghaydy. Búl ýsh týrli isting joqtyghy adamnyng kóniline tynyshtyq beredi. Árbir kónil tynyshtyghy  kónilge talap  salady.

Kýlli adam balasyn qor qylatyn ýsh nәrse bar. Sonan qashpaq kerek: әueli - nadandyq, ekinshisi - erinshektik, ýshinshi - zalymdyq dep  bilesin.

Nadandyq - bilim-ghylymnyng joqtyghy, dýniyede eshbir nәrseni olarsyz  bilip  bolmaydy.

Bilimsizdik hayuandyq  bolady.

Erinshektik - kýlli dýniyedegi ónerding dúshpany. Talapsyzdyq, jigersizdik, úyatsyzdyq,  kedeylik - bәri osydan  shyghady.

Zalymdyq - adam balasynyng dúshpany. Adam balasyna dúshpan bolsa, adamnan  bólinedi, bir jyrtqysh hayuan  qisabyna qosylady.

Búlardyng emi, hallaqyna mahabbat, halyq ghalamgha shapqat, qayratty, túrlauly, ghadalәt isining aldy-artyn  bayqarlyq bilimi, ghylymy  bolsyn... Ol bilim, ghylymy qúdagha múqtәdy bolsyn. Ghylym әueli ghalamy ghylymgha múqtәdy bolsyn. Yaghny qúday taghala búl ghalamdy jaratty, erinbedi, kelisimmenen, hikmetpenen kәmәlatty bir jolgha salyp jasady, sizderding isiniz de bir jaqsylyq bina qylyp, arqa sýierlik sheberlikpenen bolsyn. Jәne qúday taghala әrne jaratty, bir týrli paydaly hikmeti bar. Sening de isinnen bir zarar shyghyp ketkendey bolmay, kópke payda bolarlyq bir ýmiti bar is bolsyn. Búlarsyz is is emes.  Bәlki, búlarsyz taghat taghat ta emes.

Belgili, qúday taghala eshbir nәrseni hikmetsiz jaratpady, eshbir nәrsege hikmetsiz tәklif qylmady. Bәrining hikmeti bar, bәrining sebebi bar, bizding ghauam bylay túrsyn, ghylymgha mahabbaty barlargha sebep, paryzdardy bilmekke ijtihad lәzim, sizder әrbir ghamal qylsanyz izgilik dep qylasyz, izgilikke bola qasd etip, niyet etesiz. Niyet onyng paryzynan hisap, payghambarymyz salallahu ghalayhy uәssәllamning hadis shariyfi «innama-l-aghmal, biyn-niyet» degen. Endi niyet ettiniz taharat almaqqa, namaz oqymaqqa, oraza tútpaqqa, búl taghattardy niyetiniz zahirynan qalypsyz ghibadatqa jetpegendigi kemshilik emes pe? Sizding batinynyz taza bolmaghy әueli iman bolyp, búl zahir ghibadatynyz imandy bolghan song ghana, paryz bolghan, sizding zahirynyzdaghy ghibadat -batinynyzdaghy imannyng kólenkesi, hәm sol imannyng núrlanyp túrmaghyna kórik ýshin búiyrylghan. Onyng ýshin ghúlamalar iman ekeu emes, bireu, biraq izgi taghatpenen núrlanady, taghat joq bolsa, kýngirttenedi, bәlki, sónu haupi de bar degen. Eger nadandar ol ghibadattyng ishki syryn eskermey qylsa, sony qylyp jýrip, imany sóner degen.

Mening haupim bar, olar has osy ghibadat eken, qúdanyng bizge búiyrghany, biz osyny qylsaq, músylmandyq kәmil bolady dep oilaydy. Ol ghibadat kýzetshisi edi. Jә, kýzetshi kýzetken nәrsening amandyghyn oilamay, bir ghana oyau túrmaghyn qasd qylsa, ol ne kýzet? Kýzetken nәrsesi qayda ketedi? Maqsat kýzetilgen nәrsening amandyghy, tazalyghy emes pe? Ei, isharattan habarsyzdar, qara! Búl ghibadattan bir ýlkeni - namaz, ol namazdan әueli taharat almaq, onan song namazgha shúrugh qylmaq, ol taharattyng aldy istinja edi. Múny bir berik oilap túr. Ayaghy eki ayaqqa mәsihpenen bitushi edi, búlar hәmmasy bolmasa kóbi isharat edi. Istinjada k...inizdi jua-syz, sizding k...inizding eshkimge keregi joq edi. Onymen sezimdi tazalyqqa iyirgendigindi kәmil yhlasyndy kórsetip, ishimning saflyghynyng sonynda halyq kórer, syrtymdy da pәk etemin hәm kózge kórinbeytin aghzalarymdy da pәk etemin, búl pәktikting ýstinde allagha dúgha aitamyn  dep  әzirlenesiz.

Endi namazdyng aty - salauat, dúgha maghynasynda degen:

Ayaqta, moyynda bolghan mәshlar - ol jumaq emes, ózderi de juuly  dep  kórsetken  isharaty.

Namazdan әueli qúlaq qaqtynyz - eger alla taghalany jogharyda dep, mәkәn isfat etpeseng de, begirek sozu әdepsiz bolyp, kýnә dariyasyna gharyq boldym, yaghny dýnie әuesine gharyq qylmay qolymnan tart, yaghni  qútylarlyq jәrdemderining isharaty*.

Onan song qiyamda túryp qol baghlamaq - qúl qoja aldynda túrmaq - búqara patsha aldynda túrghannan artyq allanyng qadirligine ózining ghajizdyghyna ykrarynyng beriktigin  kórsetken  isharaty.

Qybylagha qaramaq - әriyne, qúday taghalagha eshbir oryn mýmkin emes bolsa da, ziratyn paryz etken oryngha jýzin qaratyp, sondaghy dúghaday qabyldyqqa jaqyn bolar ma eken degen isharaty.

Onan song qira әt, yaghny surahy fatiha oqisyn, múnda biraq sóz úzarady. Ol fatiha sýresining maghynalarynda kóp syr bar.

Ruqýgh bas úrmaq - aldynda qúda hazirge úqsas, ol da isharat.

Sәjdeler - әueli jerden jaralghanyna yqyrary, ekinshisi - jәne jerge qaytpaghyna yqyrary, bas kótermek jәne tirilip, súrau bermegine  yqyrarynyn  isharaty.

Qaghadat ul-ahir - dúghanyng aqyrynda allagha tahiyat, odan tәshәhhud, odan salauat, payghambarymyz sallallahu ghalayhy uәssәllәmge aitpaq ýshin eng aqyrghy sәlemmenen tauysasyz, yaghny alla taghaladan ne tilep dúgha qyldynyz. Ol dúgha qazinasy kýlli músylmandardy ortaqtastyryp, olargha da sәlәmәtshilik tilep  hәm rahmet tilep  bitiresiz.

Jә, búl sózden  ne  ghibrәtlendik?

1896

OTYZ TOGhYZYNShY SÓZ

Ras, búrynghy bizding ata-babalarymyzdyng búl zamandaghylardan bilimi, kýtimi, sypayylyghy, tazalyghy tómen bolghan. Biraq búl zamandaghylardan artyq eki minezi bar eken. Endigi júrt ata-babalarymyzdyng mindi isin bir-birlep tastap kelemiz, әlgi eki ghana tәuir isin birjola joghaltyp aldyq. Osy kýngiler ózge minezge osy órmelep ilgeri bara jatqanyna qaray sol atalarymyzdyng eki ghana tәuir minezin joghaltpay túrsaq, biz de el qataryna kirer edik. Sol eki minez joq bolghan son, әlgi ýirengen ónerimizding bәri de adamshylyqqa úqsamaydy, shaytandyqqa tartyp barady. Júrttyqtan ketip bara jatqanymyzdyng bir ýlken sebebi sol kórinedi.

Ol eki minezi qaysy desen, әueli - ol zamanda el basy, top basy degen kisiler bolady eken. Kósh-qondy bolsa, dau-janjaldy bolsa, biylik solarda bolady eken. Ózge qara júrt jaqsy-jaman ózderining sharuasymen jýre beredi eken. Ol el basy men top basylary kalay qylsa, kalay bitirse, halyqta ony synamaq, birden birge jýrgizbek bolmaydy eken. «Qoy asyghyn qolyna al, qolayyna jaqsa, saqa qoy», «Bas-basyna by bolsa, manar taugha syimassyn, basalqanyz bar bolsa, janghan otqa kýimessin» dep maqal aityp, tileu qylyp, eki tizgin, bir shylbyrdy berdik saghan, bergen son, qaytyp búzylmaq týgil, jetpegenindi jetiltemin dep, jamandyghyn jasyryp, jaqsylyghyn asyramyn dep tyrysady eken. Ony zor tútyp, әulie tútyp, onan song jaqsylary da kóp azbaydy eken. Bәri óz bauyry, bәri óz maly bolghan son, shynymenen jetesinde joq bolmasa, solardyng qamyn jemey qaytedi?

Ekinshi minezi - namysqorlyq eken. At atalyp, aruaq shaqyrylghan jerde aghayyngha ókpe, arazdyqqa qaramaydy eken, janyn salysady eken. «Ózine ar tútqan jattan zar tútady» dep, «Az arazdyqty qughan kóp paydasyn ketirer» dep, «Aghayynnyng azary bolsa da, bezeri bolmaydy», «Altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi, tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi» desip, «Jol qughan qazynagha jolyghar, dau qughan pәlege jolyghar» desip. Kәneki, endi osy eki minez qayda bar? Búlar da arlylyq, namystylyq, tabandylyqtan keledi. Búlardan aiyryldyq. Endigilerding dostyghy - peyil emes, aldau, dúshpandyghy - keyis emes, ne kýndestik, ne tynysh otyra almaghandyq.

1897

QYRQYNShY SÓZ

Ziynhar, senderden bir súrayyn dep jýrgen isim bar.

Osy, bizding qazaqtyng ólgen kisisinde jamany joq, tiri kisisining jamandaudan amany joq bolatúghyny qalay?

Qayraty qaytqan shal men jastyng bәri bitim qylady, shaldar ózdi-ózi kóp qúrbydan airylyp azayyp otyrsa da, birimenen birining bitim qylmaytúghyny qalay?

Bir elding ishinde jamaghayyndy kisi birge tughanday kórip, ishi eljirep jaqsy kórip túryp, elge kelse, әri-beriden song qayta qashqanday qylatúghyny qalay?

Jattyng bir tәuir kisisin kórse, «jaryqtyq» dep jalbyrap qalyp, maqtay qalyp, óz elinde sonan artyq adam bolsa da tanymaytúghyny qalay?

Bir jolaushy alys jerge barsa, barghan eline óz elin maqtaymyn dep ótirikti sybap-sybap, qaytyp kelgen song sol barghan, kórgen elin, jerin maqtap, ótirikti sybaytúghyny qalay?

Qay qazaqty kórsem de, balasy jasyraq bolsa, onyng basynan pәrmene bolyp jýrip, erjetken song suyq tartatúghyny qalay?

Bireuding aghayyny torqaly toy, topyraqty ólimde, adaldyq berekede alysugha tabylmay, barymta alalyq, úrlalyq dese, tabyla qoyatyny qalay?

Bәigege at qossan, atyndy tartyspaytúghyn aghayyn, atyng kelse, bәigesine ókpeleytúghyny qalay?

Bayaghyda bireu bireudi palen jasymda  kele jatqanda pәlen jerge jetkizip salyp edi dep, sony ólgenshe aita jýrushi edi. Osy kýnde búl jylghy bergen endigi jylgha jaramaytúghyny qalay?

Baydyng balasy kedey bolsa, úrlyq qylugha arlanbaydy, baygha kirisuge arlanatúghyny qalay?

Eki jaqsy bir elde sýiisken dostyghynda túra alyspaydy. Keybir antúrghandardyng tym-aq tatu bola qalatyny qalay?

Bireudi dosym dep at berip jýrsen, oghan sening bir dúshpanyng  kelip bir tay berse, búzyla qalatyny qalay?

Kýnde tilin alatúghyn dostan keyde bir til ala qoyghan dúshpangha kisining óle jazdaytúghyny kalay?

Kóp kisi dosym jetilse eken demeydi, egerde jetilse, baghanaghy  dosyna bir bitimi joq dúshpan sol bolatúghyny qalay?

Key júrt aqyl aitarlyq kisini izdep taba almaydy. Qylyghynyng  qylshyghyn taniytúghyn kisiden qashyq jýretúghyny qalay?

Bireu bireudikine kelgende ýidegi malynyng bәrin de aidap kelip, óz ýiine kisi barghanda bar malyn dalagha aidap jiberetúghyny kalay?

Tynyshtyq izdep taba almay jýrgen júrt tynyshtyq kórse, sәtke túrmay, tynyshtyqtan jalygha qalatúghyny qalay?

Eldi pysyq biylegeni nesi? Pysyqtyng bәri kedey keletúghyny nesi?

Toqal qatyn ór keletúghyny nesi? Keseldi kisi er keletúghyny nesi? Kedey kisining ker keletúghyny nesi?

Nәpsisin tyiyp, boyyn toqtatqan kisining jaman atanyp, nәpsisi biylep, maqtangha erip, pәle shygharghan kisi myqty atanatúghyny nesi?

Qazaqtyng shyn sózge nanbay, qúlaq ta qoymay, tyndaugha qoly da tiymey, pәleli sózge, ótirikke sýttey úiyp, bar sharuasy suday aqsa da, sony әbden estip úqpay tynbaytúghyny qalay?

1897

QYRYQ BIRINShI SÓZ

Qazaqqa aqyl berem, týzeymin dep qam jegen adamgha eki nәrse kerek.

Áueli - bek zor ókimet, jarlyq qolynda bar kisi kerek. Ýlkenderin qorqytyp, jas balalaryn eriksiz qoldarynan alyp, medreselerge berip, birin ol jol, birin búl jolgha salu kerek, dýniyede kóp esepsiz ghylymnyng joldary bar, әrbir jolda ýiretushilerge berip sen búl joldy ýiren, sen ol joldy ýiren dep jolgha salyp, múndaghy halyqqa shyghynyn tóletip jiberse, hәtta qyzdardy da eng bolmasa músylman ghylymyna jiberse, jaqsy din tanyrlyq qylyp ýiretse, sonda sol jastar jetip, búl atalary qartayyp sózden qalghanda týzelse bolar edi.

Ekinshi - ol adam esepsiz bay bolargha kerek. Atalaryn paralap, balalaryn alyp, bastapqy aitqanday jolgha salyp, taghlym berse, sonda týzeler edi.

Endi múnday halyqty eriksiz qorqytyp kóndirerlik kýsh-quat eshkimge bitpeydi. Ol balany qazaqtyng bәrin paralap kóndirerlik dәulet bir kisige bituge mýmkin de emes.

Qazaqty ya qorqytpay, ya paralamay, aqylmenen ne jyrlap, ne syrlap aitqanmenen eshnәrsege kóndiru mýmkin de emes. Etinen ótken, sýiegine jetken, atadan miras alghan, ananyng sýtimenen bitken nadandyq әldeqashan adamshylyqtan ketirgen. Ózderining yrbany bar ma, pysh-pyshy bar ma, guildegi bar ma, dýrildegi bar ma - sonysynan dýniyede eshbir qyzyqty nәrse bar dep oilamaydy, oilasa da búryla almaydy, eger sóz aitsan, týgel tyndap túra almaydy, ne kónili, ne kózi alandap otyrady. Endi ne qyldyq, ne boldyq!

1897

QYRYQ EKINShI SÓZ

Qazaqtyng jamanshylyqqa ýiir bola beretúghynynyng bir sebebi - júmysynyng joqtyghy. Eger egin salsa, ya saudagha salynsa, qoly tiyer me edi? Ol auyldan búl auylgha, bireuden bir jylqynyng mayyn súrap minip, tamaq asyrap, bolmasa sóz andyp, qulyq, súmdyqpenen adam azdyrmaq ýshin, yaky azghyrushylardyng kenesine kirmek ýshin, paydasyz, júmyssyz qanghyryp jýruge qúmar. Dýniyelik kerek bolsa, adal enbekke salynyp alghan kisi onday jýristi ittey qorlyq kórmey me? Ózining kәsibin tastap, kezegendikke salyna ma? Maldylar malyn ónkey malshylargha, bala-shaghagha tapsyryp, qoldaghy qúday bergen azdy-kópti dәuleti qyzyqsyz kórinip, onyng úry-bórige jem bolyp, qargha-jargha úshyrauyna shydaydy. Pysh-pysh kenesten qalyp, bir auylgha baryp, qulyq, súmdyq jasap jýrip, tegin tamaq jep, yrjyndasudy qysyratugha shydamaydy. Ne ýshin desen, halyqqa әdet jol bolghan son, sharuagha pysyq, mal baghugha, mal tabugha pysyq ol ónerli kisige qosylmaydy, ya ózi pәle shygharugha pysyq, ya sondaylardyng sózin «estigenim», «bilgenim» dep elge jayyp jýrip, yrbandaugha pysyq ónerlilerge qosylghanday kórinedi.

Sol ýshin osy kýngi qazaqtyng iske jaraymyn degeni ózining azdy-kóptisin bireuge qosa salyp, «kóre jýr, kózdey jýr» dep basyn bosatyp alyp, sóz andyp, tamaq andyp, el kezuge salynady.

Búl kýndegige baylyq ta maqtan emes, aqyl, abúiyr da maqtan emes, aryz bere bilu, alday bilu - maqtan. Búl ekeui qolynan kelgen kisi salt atty, sabau qamshyly kedey de bolsa, az da bolsa orny tórde, mayly atqa, mayly etke qoly jetedi. Jelókpeleu, maqtanshaq baylardy: «siz aitsanyz, otqa týsuge barmyn» dep jeldendirip alyp, sharuasyn qylmay-aq, malyn baqpay-aq, sodan alyp kiyimin býteytip kiyip, tәuir atyn minip alyp, qatarly bir qúrmetke jetip jýre beredi.

Ol bay óz tynyshtyghyn da bilmeydi, bos shyghyndanghanyn da eskermeydi. Bir kisimen sóilesse, «múny qaytemiz?» - dep baghanaghy antúrghanmen aqyldasady. Ol siyrdyng jorghasy sekildenip, qarayghanda jalghyz ózim bolsam eken deytúghyn niyetimen jәne de aqyldasar dosy kóbeyse, qadirim ketip qalady dep oilap: «Oy, tәnir-ay, sony bilmey túrsyz ba? Ol ana qulyq qoy, búl myna qulyq qoy» dep, «oghan býidey salsang bolmay ma?» dep bar onbaghan jauapty ýiretip, amalshylyqtyng jolyn ýiretem dep, ol baydyng ózin kisige senbeytúghyn qylady. Jәne baydyng ózine de adam senbeytúghyn bolady. Baydyng óz jauaby, óz minezi onbay túrghan son, baghanaghy kisi búzylsa, әlgi antúrghan baghanaghy baygha: «Men aitpap pa edim, onyki qulyq sóz dep, mine, kórding be?» - dep, ekinshide tyrp etpeytúghyn qylyp alady. Endigi júrttyng aqyly da, tileui de, hareketi de - osy.

1898

QYRYQ ÝShINShI SÓZ

Adam úghyly eki nәrseden: biri - tәn, biri - jan. Ol ekeuining ortalarynda bolghan nәrselerding qaysysy jibili, qaysysy kәsiby - ony bilmek kerek. Ishsem, jesem demekting basy - jibili, úiyqtamaq ta soghan úqsaydy. Az ba, kóp pe, bilsem eken, kórsem eken degen arzu, búlardyng da basy - jibili. Aqyl, ghylym - búlar - kәsibi. Kózbenen kórip, qúlaqpen estip, qolmen ústap, tilmen tatyp, múrynmen iyiskep, tystaghy dýniyeden habar alady. Ol habarlardyng únamdysy únamdy qalpymenen, únamsyzy únamsyz qalpymenen, әrneshik óz suretimenen kónilge týsedi. Ol kónilge týsirushi baghanaghy bes nәrseden ótken son, olardy jayghastyryp kónilde surettemek. Ol - jannyng jibily quaty dýr. Bir úmytpastyq jaqsy nәrseden kónilge jaqsy әser hasil bolyp, jaman nәrseden kónilge jaman әser hasil bolu sekildi nәrseler. Búl quattar әuelde kishkene ghana bolady. Eskerip baqqan adam ýlkeytip, úlghaytyp, ol quattardyng quatyn zoraytady. Eskerusiz qalsa, ol quattyng qaysysy bolsa da joghalady, tipti joghalmasa da, az-mәz nәrse bolmasa, ýlken eshnәrsege jaramaytyn bolady.

Kimde-kim syrttan estip bilu, kórip bilu sekildi nәrselerdi kóbeytip alsa, ol - kóp jighany bar adam: synap, oryndysyn, orynsyzyn - bәrin de baghanaghy jighan nәrselerinen esep qylyp, qarap tabady. Búlay etip búl hareketke týsingen adamdy aqyldy deymiz. «Qúday taghala ózi aqyl bermegen song qayteyik?» demek, «qúday taghala senimenen meni birdey jaratyp pa?» demek - qúday taghalagha jala jauyp, ózin qútqarmaq bolghandyghy. Búl - oisyz, ónersiz nadan adamnyng isi. Oghan qúday taghala kórme, esitpe, kórgen, estigen nәrsendi eskerme, esine saqtama dep pe? Oiyn-kýlkimen, ishpek-jemek, úiyqtamaqpen, maqtanmen әure bol da, ishindegi qazynandy joghaltyp, hayuan bol degen joq.

Keybireuler aitady: «Aqyl jibily bolmasa da, talap - jibili. Talap bergen adam aqyldy tapty, talaby joq kisi taba almady», -deydi. O da beker. Talap balada da bar, oghan talas qylugha bolmaydy. Baghana aittyq qoy, quaty basynda kishkene bolady, eskermese joghalyp ta ketedi, eskerse, kýtip ainaldyrsa, zorayady dep. Jan quatymenen adam hasil kylghan ónerleri de kýnde teksersen, kýnde asady. Kóp zaman teksermesen, tauyp alghan ónerinning joghalghandyghyn jәne ózinning ol mezgildegiden bir basqa adam bolyp ketkenindi bilmey qalasyn. Qay joghalghan óner: «al, men joghaldym» dep, habar berip joghalady. Endi qusan, baghanaghy әuelgi tabuynnan qiynyraq tiyedi.

Jan quaty deytúghyn quat - bek kóp nәrse, bәrin múnda jazargha uaqyt syighyzbaydy. Biraq әrbir ónerding tystan tauyp alyp, ishke salghanyn, sonyng tamyryn berik ústap túrugha jaraushy edi. Kóp zaman eskermegen adamnan ol baghanaghy ónerding ózining eng qyzyqty, qymbatty jerleri joghala bastaydy. Onan song kóp zaman ótse, sol ónerdi saqtaytúghyn quattyng ózi de joghalady. Onan song qayta kәsip qylugha bolmaydy.

Búl quattyng ishinde ýsh artyq quat bar, ziynhar, sony joghaltyp alu jaramas, ol joghalsa, adam úghyly hayuan boldy, adamshylyqtan shyqty.

Bireui oryssha «podvijnoy element» dep atalady. Ol ne nәrse? Ne kórdin, ne esittin, әrneshik bildin, sony tezdikpenen úghyp, úqqandyqpenen túrmay, arty qaydan shyghady, aldy qayda barady, sol eki jaghyna da aqyldy jiberip qaramaqqa tez qozghap jiberedi. Eger búl bolmasa, kóp biluge kóp oqu ondy payda da bermeydi. Kerekti uaqytynda oilamay, kerekti uaqytynda qylmay, kerekti uaqytynda aitpay, dәiim uaqytynan kesh qalyp, «Áy, әttegen-ay. Ýituim eken, býituim eken» dep, ómir boyy ghafil bolyp-aq otyrghanyn.

Bireuin oryssha «sila prityagatelinaya odnorodnogo» deydi. Ol - bir nәrseni estip, kórip bildin, hosh keldi, qazir soghan úqsaghandardy tekseresin. Týgel úqsaghan ba? Yaky bir ghana jerden úqsaghandyghy bar ma? Árneshik sol iske bir kelisken jeri bar nәrselerding bәrin oilap, bilgenin tekserip, bilmegenin súrap, oqyp, bótennen habarlanyp bilmey, tynshytpaydy.

Ýshinshisi, oryssha «vpechatliytelinosti serdsa» deydi, yaghny jýrekti maqtanshaqtyq, paydakýnemdik, jenildik, salghyrttyq - búl tórt nәrsebirlәn kirletpey taza saqtasa, sonda syrttan ishke barghan әr nәrsening sureti jýrekting ainasyna anyq rәushan bolyp týsedi. Onday nәrse túla boyyna jayylady, tez úmyttyrmaydy. Egerde baghanaghy tórt nәrsemen jýrekti kirletip alsan, jýrekting ainasy búzylady, ya qisyq, ya kýngirt kórsetedi. Endi onday nәrseden ondy úghym bolmaydy.

Árneshik tәn quatymenen syrttan tauyp, syrttan saqtaysyz, onyng aty dәulet edi. Onyng da neshe týrli keseli, kesepaty bar nәrselerin bilmesen, saqtay almaushy eding ghoy. Soghan úqsaghan ishtegi jan quatymenen jighan nәrsening aty aqyl, ghylym edi ghoy. Onyng da neshe týrli keseli, kesepaty tiyer nәrseleri bar. Ony bilmesen, baqpasang - airylasyn. Jәne әrbir jaqsy nәrsening ólsheui bar, ólsheuinen assa - jaramaydy. Ólsheuin bilmek - bir ýlken kerek is. Oilanbaq jaqsy, iske tipti salynyp ketken kisi oiyn baylay almay, qiyaly bolyp ta ketkeni bolady. Ishpek, jemek, kiymek, kýlmek, kónil kótermek, qúshpaq, sýimek, mal jimaq, mansap izdemek, ailaly bolmaq, aldanbastyq - búl nәrselerding bәrining de ólsheui bar. Ólsheuinen asyrsa, boghy shyghady.

«Nening qyzyghyn kóp izdesen, sonyng kýiigin bir tartasyn» degen. Baz mahfy olmaya ol, men aitqan ýsh quattyng ishinde ekeui, yaghny «sila prityagatelinaya odnorodnogo» birlәn «podvijnoy element» - búl ekeui qosylyp túra túrghan nәrse, kýlli payda da búlardan shyghady, ua kýlli zarar da búlardan shyghady. Mansap sýigishtik, maqtanshaqtyq, ashulanshaqtyq, ótirikshilik, osyghan úqsaghan әrbir maskýnemdikke tartyp, qúmar qylyp, aqyldan shygharyp jiberetúghyn nәrseler osy ekeuinen bolady. Búlardy týbegeyletkende jaqsy nәrselerdi týbegeyletip, jaman nәrselerden, yaghny jogharghy aitylmysh sekildi adamshylyqtan shygharyp, qúmarpazdyqqa salyp jiberetúghyn nәrseden boydy erte tyiyp alugha kerek. Payda, zalaldy aiyratúghyn quattyng aty aqyl edi ghoy. Bir aqyl quatybirlәn múny toqtatyp bolmaydy. Hәm aqyl, hәm qayrat - eki myqty quat qosylyp toqtatady. Ol ekeui kimde bar bolsa, baghanaghy eki quattyng ekeui de az bolsa, yaky biri bar, biri joq bolsa, baghanaghy eki quattar - bir basy qatty asau at, jýgensiz taugha úra ma, tasqa úra ma, sugha úra ma, jargha úra ma - qúday bilsin, әiteuir jolda kórgen esti, aqyly dúrys adamdar әli de súramay da qalady. Sende erik joq. Eki etek jayylyp, eki kózing aspanda, masqara bolyp ketkening ólgeninshe.

1898

QYRYQ TÓRTINShI SÓZ

Adam balasynyng eng jamany - talapsyz. Talap qylushylar da neshe týrli bolady. Hәm talaptyng ózi de týrli-týrli. Hәm sol talaptardyng qaysysynyng sonyna týsse de, birinen biri ónerli, túrlaulyraq keledi. Ua, lәkin adam balasy ya talapty, ya talapsyz bolsyn, әiteuir «bәrekeldini» kerek qylmaytúghyny bolmaydy. Árneshik, orynsyz ba, oryndy ma, «bәrekeldi» deushini kónil izdep túrady. Adam balasy ózi qay jolda, qay maydanda jýrse, sol maydandaghy kisimen syrlas bolady. Onyng ýshin ózge joldaghylardan «bәrekeldini» ondy kýtpeydi. Maghan «bәrekeldi» dese, osy ózimmenen seriktes, syrlas osylar «bәrekeldi» der deydi.

Talaptyng ishinde adam balasy kóbinese basyna qadir izdep, sol talapta bolady. Bireu mal quyp jatyr. Sarandyqpen, aramdyqpen, әiteuir mal tapsam, «Mal tapqan erding jazyghy joq» deytúghyn, «Maldynyng beti jaryq» deytúghyn maqalgha senip, halyqtyng týrine qaray, it te bolsa, maldyny sóge almaydy dep, búl mal hәm payda, hәm qasiyet bolady boyyma deydi. Múnysy ras, qazaqtyng óz qúlqyna qaraghanda. Biraq adamdyqqa, aqylgha qaraghanda, qazaq týgil, kónil jiyirkenetúghyn is. Osyghan oray bireu er atanamyn, bireu qajeke atanamyn, bireu moldeke atanamyn, bireuler bilgish, qu, súm atanamyn dep, sol harekette jýr. Árqaysysy qazaqqa yaky biri bar, biri joq bolsa, baghanaghy eki búldamaq ta bolyp, basyna «osynym birsypyra eleu azyq bolar» degen talappenen qylyp jýr. Múnysy qazaqtyng tamyryn ústap-ústap qaraydy daghy, «mynany alyp kelip berse, qymbat alghanday eken, osy kýnde myna bir isting biraz púly bar eken» dep, qazaqtyng óz betinen oqyp, izdengen talap bolmasa, kitap betinen oqyp izdegen talap emes. Onyng ýshin kitap sózimenen izdengen talap bolsa, әueli kókirekti tazalau kerek deydi, onan song ghibadat qyl deydi. Qazaqtyng betine qarap, sodan oqyghan bolsa, ol talabyndy qyla ber, kókirekti tym tazalaymyn deme, ony kim kórip jatyr, ishinde qatpar kóp bolmasa, qút-berekege jaghymdy bolmaydy deydi. Endi osyghan qarap, qaydan oqyp, bilip, úmtylghan talap ekenin bilersin.

1898

QYRYQ BESINShI SÓZ

Qúday tabaraka uataghalanyng barlyghynyng ýlken dәleli - neshe myng jyldan beri әrkim әrtýrli qylyp sóilese de, bәri de bir ýlken qúday bar dep kelgendigi, ua hәm neshe myng týrli dinning bәri de ghadalәt, mahabbat qúdaygha layyqty degendigi.

Biz jaratushy emes, jaratqan kólenkesine qaray biletúghyn pendemiz. Sol mahabbat pen ghadalәtke qaray tartpaqpyz, sol allanyng hikmetin bireuden bireu anyghyraq sezbekpen artylady. Inandym, sendim demek inandyramyn, sendiremin degen emes.

Adamshylyqtyng aldy - mahabbat, ghadalәt, sezim. Búlardyng kerek emes jeri joq, kirispeytúghyn da jeri joq. Ol - jaratqan tәnirining isi. Ayghyr biyege ie bolmaqta da mahabbat pen sezim bar. Búl ghadalәt, mahabbat sezim kimde kóbirek bolsa, ol kisi - ghalym, sol - ghaqiyl. Biz janymyzdan ghylym shyghara almaymyz, jaralyp, jasalyp qoyghan nәrselerdi sezbekpiz, kózben kórip, aqylmen bilip.

1898

11 pikir