Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Din men tin 7274 5 pikir 30 Qyrkýiek, 2017 saghat 09:43

Ol mening anam emes...

 

 

Ádettegidey týn qaranghylyghy týrilmey ornynan túryp, elen-alanda әuejaygha jetken. Tirkeuden ótip, kýtu zalyna kelgende tang endi ghana sibirlep ata bastap edi. Ómiri azamattarsha at ýstinde ótip kele jatqan Aysәule múnday taghdyrgha kóndikkeli qashan...

Úshaqqa kirip kele jatyp, ong jaq ekinshi qatardaghy oramaldy egdeleu әielge kózi týsken. Tanys jýz kózine jylyúshyraghanday boldy. Mynau Kýnzila apa emes pe?! Amandaspaqqa úmsyna berip, әielding ýstindegi qara kóilekke kózi týskende, jýregine kenet shanshu qadalghanday kilt toqtady. Jadynda janghyryp, sanasyn tilip ótken shar etken dauys edi shanshuday qadalghan: «Ol mening anam emes!».

Kózi túmandanyp ketse de, ózin әreng ústap, ornyna qaray jyljydy. Janghyryq dauys oiynan keter emes: «Ol mening anam emes!»... Sol bir sәt kóz aldyna qayta-qayta elestep, jol boyy janaryna jas kele berdi.

 

                                                  * * *

 

AQSh-ta túratyn qazaq qariyalary. Suretting ocherktegi keyipkerlerge tikeley qatysy joq ekendigin eskertemiz

Búl osydan eki jyl búryn bolghan edi. Shalghay týkpirdegi audanda issaparda jýrgen Aysәule múnday oqighagha kuә bolamyn dep oilamaghan. Ádettegidey el aralap, týsindiru júmystaryn jýrgizip jýrgen. Kezekti bir jiynnan keyin Aysәulege qabaghyna kirbing úyalaghan qartang әiel jaqyn keldi.

− Qyzym, saghan aitayyn degen sózim bar edi...

Kibirtiktep túrghan ananyng onasha sóileskisi kelgenin sezip, Aysәule kópshilikten oqshaulana berdi.

− Aytqanynnyng bәri kónilime qondy, qaraghym. El ishin jaylaghan bir dert boldy ghoy búl dinbúzarlar. Kózimning aghy men qarasynday jalghyz qyzym bar edi. Osylargha erip...

Ana kózining jasyn sýrtti. − Ózi de baghy ashylmay, otasqan jerinen qaytyp kelip edi. Alty jasar qyzy mening qolymda ósip keledi. Qamkónil ghoy dep, qyzymdy betinen qaqpay, qalagha jiberdim. Azyn-aulaq oquymen jap-jaqsy júmys istep jýrgen. Birazdan beri elge soqpay ketip edi. Júmys babymen jýr ghoy dep mәn bermegenmin. Jaqynda ghana qalagha barghanda kórdim. Qara jamylyp... adam tanyghysyz ózgeripti. Óz qyzymdy ózim tanymay qaldym. Bauyryng suyp ketkendey bir jaman kýy keshedi ekensin... Sózime qúlaq aspady. Bezdendep, sózuar bolyp alypty. Bәrine meni kinәlap shygha keletin әdet tauypty...

Ana biraz solqyldap jylap aldy. Azdap sheri tarqaghanday bolyp, qayta sózin jalghady. − Sol qyzym býgin keletin edi, qaraghym. Týs aua qylang berip qalsa kerek. Erteng qaytamyn degenindi estigen song kelip túrmyn. Sózing say-sýiegimizdi syrqyratty ghoy, bir auyz sóilesip ketshi qyzymmen. Bәlkim beti beri qarap qalar...

Túrghyn jaylardy biraz aralaghan Aysәule qasyndaghy joldastarymen uәdeli jaygha besin aua jetken. Búlar aulagha kirgende quyrshaghyn búlghandatyp oinap jýrgen bes-alty jasar sýp-sýikimdi qyz bala jalt qarap, sәl antarylyp túrdy da, kenet ne isteu keregi esine týskendey: − Sәlemetsiz be! − dedi erkeley, soza sóilep. Sodan keyin óz qylyghynan ózi úyalghanday jýgire basyp, ýige qaray jóneldi. Tabaldyryqtan tapyr-túpyr attap barady. Qarsy aldynan esikti asha bergen apasyn qúshaqtay alyp, әldeneni asygha sybyrlady da, ishke kirip ketti.

Ana jymiyp, búlargha qaray jýrdi: − Kelip qaldyndar ma, qaraqtarym? Álgi qyz keshigip jatyr, nege ekenin... Jýrinder, ýige kirinder...

Aytyp auyz jighansha bolmay, esik aldyna jenil mashina kelip toqtady. Ashyq túrghan qaqpagha bәri birdey búrylghan. Qaqpadan qara kiyimdi kelinshek kirip kele jatty. Qolyna ústaghan bumalary bar, ózi túmshalanyp alghan. Ystyq kýn, shandaq jol әbigerge salsa kerek, qabaghy kirjiyinki. Jer sýiretken etegi aulagha biraz qoqysty ala kirdi, úsaq tikender de jabysyp qalypty. Qaqpa aldynda qau tiken ósip túrghan-dy, jelmen jelbiregen etek soghan tiyip ketken tәrizdi. Kelinshek búlargha túnjyray qarap, erin úshymen sәlemdesti de, ýige qaray óte berdi. Baspaldaqtyng aldynda túrghan anasymen de salqyn amandasyp, sәl kidirdi.

Anasy bir nәrselerdi sybyrlaghan son, kelinshek artyna búrylyp, búlargha jaqyndady. Sol sәtte esik aiqara ashylyp, ýiden qyzdyng jýgirip shygha kelgeni. Mashinanyng toqtaghan dausyn estip shyqqan bolsa kerek. Baspaldaqpen tapyrlay týsip kele jatqan qyz bala bastapqyda eshteneni anday qoyghan joq. – Bayqa, qyzym, qúlap qalma! − dep aldynan qolyn jaya bergen apasyna qaramay, qarsygha bir-aq attaghan qyz kenet qara kiyingen әieldi kórip, shar ete qaldy. Jalt búrylyp, apasynyng qúshaghyna kirdi de ketti. Enirey jylap, artyna qaraghyshtap, apasynyng qúshaghynan sytylyp shyghyp, artyna tyghylugha jantalasuda.

− Qyzym-ay, qoryqpa, ne boldy sonsha shoshyp? Qoryqpa! Anang ghoy ol! − dep apasy qyzdy qayta-qayta qúshaqtap, mandayynan iyiskep, júbatugha tyrysyp jatyr. «Anang ghoy!» degendi estigende kishkentay qyz bir sәtke esin jighanday, shoshyna әri antaryla artyna búrylghan. Kelinshek birer qadam algha basqany sol edi, qyz taghy da shar ete qalyp, apasynyng qolynan júlqynyp shyghyp, ýige janúshyra jýgirdi: − Ol mening anam emes! Ol mening anam emes!

Shyrqyray jylaghan qyzdyng sol dausy Aysәulening qúlaghynda  birjola qalyp qoydy...

 

                                                    * * *

...Úshaq Atyraugha kelip qondy. Búlar jiyn ótetin jerge de jetken. Tanys zal, beytanys jýzder. Osydan nebәri ýsh jyl búryn osy zalda Aq Jayyqtyng boyyn dýr silkindirgen dýbirli jiyn ótken-di. Tyndaghannyng tandayyn qaqtyrghan, kórgen de armanda, kórmegen de armanda bolghan sol jiyn jayly Atyrau túrghyndary talaygha deyin tamsana aityp jýrgenin estigen-di Aysәule. Sol jiynda «Qyz Jibek» klubynyng túsauy kesilgen bolatyn.

Áli esinde, aldynghy qatarda abyz aqsaqaldar, olardyng sonyn ala bere qarqaraday bolyp, aq kiymeshekti analar tizilip otyrghan edi. Osy elding ziyaly qauymy, jaqsy men jaysany, óndirdey jastary, qyzghaldaqtay qyzdary molynan jinalyp, keleli kenes qúrghan bir ghajayyp sәt bolyp edi. Samghau shaq... Qanattaldy kýi...

Al býgin... Aysәule kóshken elding júrtyna kelgendey hәl keshti. Kýii ketip, kiyesi úshqan myna zalgha qarap túryp, anyrap bir jylaghysy keldi. Zaldyng aldynghy qatarynan osy elding azyn-aulaq tizgin ústarlary oryn alypty. Olardyng ózi Abay aitqan «zamanaqyr jastary»: bir-birimen basy qosylmay, taryday shashyla qalghan. Zaldyng deni  student jastar. Keng zaldyng әr jerinen bir egde jastaghy әielder bayqalady. Orta buyn ókilderi de siyrekteu. Aq jaulyqty analardyng orny ýnireyip túr...

Joq, ýnireygen oryn zalda emes, jýrekte edi. Ýsh saghatqa sozylghan alqaly jiynnyng qaq tórinde otyryp, Aysәule sol quysty toltyra almady. Zalda jaulyqtylar joq emes edi, biraq olar... basqa bolatyn... Oramaldaryn alqymynan ala buynyp, kólkildegen keng kóilekterining etegine shalynysa jazdap, zalgha jap-jas qyzdar birinen song biri kelip jayghasyp jatty... Móldiregen  jastar... Jo-joq, olargha endi «móldiregen» degen teneudi qoldanu artyq bolar... Uyzday jas bolsa da, myna ersi kiyinisteri ne qyz ekenin, ne әiel ekenin ajyrattyrmas edi.

Sol kólkildegen qara kóilektining biri prezidiumgha Aysәulening janyna jayghasty. Ángime últtyq qúndylyqtar jayynda edi. Aysәuleden keyin sóz alghan kólbeng qara kiyimdi әiel de dәstýrli qúndylyqtar jayly sóz qozghady...

IYә-ә-ә... Aqyrzamannyng jaqyndaghany osy shyghar... «By joqta qúl jýredi joralargha, It joqta shoshqa ýredi qoralargha» degen maqaldy әjesi marqúm әldekimderge keyigende jii auzyna alushy edi. Qúndylyqtyng tóresi sol aq jaulyqty әjede edi.

...Ájesining әjim torlaghan núrly jýzi әli kýnge kóz aldynda. Úsaq gýldi әdemi kóilegin, barqyt kamzolyn kiyip, aq oramalyn jelkeden oray baylap, eki úshyn aldyna týsirip qoyatyn (anasy da dәl solay tartushy edi-au oramaldy). Sol jaulyqtyng úshymen keyde jasauraghan janaryn sýrtetin.

Qara kiyimdi jaratpaushy edi jaryqtyq. Balaraq kezinen esinde qalypty, birde boyjetip qalghan ortanshy әpkesining dýkennen aq gýldi, tósegi qara kóilek satyp alghany bar. Úsaq aq gýlderi qansha kóp әri әdemi bolghanymen, negizi qara bolghan son, kóilek bәribir kýngirt týstenip túrady eken. Ájesining eki kózi birdey nashar kóretin (bertinde mýlde zaghip bolyp qaldy), sonyng ózinde kóilekting qong týsin bayqap qalyp: – Qap-qara etip, qaydaghy joqty shygharyp, mynasy nesi? Jas adam degen jarqyrap kiyiner bolar edi, – dep tәuir-aq keyigeni bar...

Osylardy esine alyp otyrghan Aysәulening kózi qarsy aldynda zaldyng ekinshi shetinde kire beris esikting janynda túrghan qyz balagha týsti. Qara oramalyn bastyra baylaghan qyzgha qaraghan sәtinde sanasynda taghy da shar etken dauys janghyryqty: «Ol mening anam emes!»...

Oramaldy qyz basqa dýniyening bәrin úmytqanday qasyndaghy bala jigitke әldeneni toqtausyz sóilep, ezu jimay kýle beredi. Arasynda erkelep sýikenip, jigitti әr jerinen bir núqyp qoyady. Búlang qaghyp, qayta-qayta tiyisip, tynym taptyrar emes. Qarsy aldyndaghy kórinisti eriksiz úzaq baqylaghan Aysәule jauap taba almaytyn taghy bir súraghyn eske aldy: «Osylar «iman» degendi qalay týsinedi eken?».

Kózi qayta-qayta túmanytyp kete berdi. Janaryn jastan ala qashqanday, keng zaldy kózimen tynymsyz sharlap otyryp, aqyry izdegenin tapqanday boldy: sol jaq shette, ýshinshi qatarda aq saqaldy qariya men aq jaulyqty ana qatar otyr eken. Ana oramalyn tura әjesi sekildi oray salyp, qos úshyn aldyna týsirip qoyypty... Jiyn bitip, prezidiumnan týsisimen solay qaray jýrdi. Biraq qos qariyagha jetip bolar emes, Aysәulening tilinen emes, tilim-tilim jýreginen jaryp shyqqan sózderge tәnti bolghan kópshilik qaumalap bosatar týri joq. Aqyry jetti-au.

− Sizderge arnayy amandasayyn dep keldim, apa. Tura mening әjeme úqsaydy ekensiz. Ol kisi de oramaldy siz qúsap taghushy edi. Osy zalda sizden basqa eshkim olay kiyinbepti. Sizder ketken song kimge qarar ekenbiz... saghynyshpen... Kimge qarap analarymyzdy eske alar ekenbiz?!

Kómeyine óksik keptelip qalghan son, ary qarayghy sózderdi oisha aityp jatty: «Kimge qarap eljireymiz? Kimge qarap erkeleymiz? Kimge qarap, ózimizdi, ótkenimizdi eske týsiremiz? Kimge qarap boy týzeymiz? Kimge qarap el bolamyz? Kimdi «ana» dep ataymyz? Óitkeni basqalar... ol mening anam emes! Ol mening anam emes!»...

Aytylmay qalghan oilardy ýnsiz úghynghanday aq jaulyqty ana oramalynyng úshymen kózining jasyn sýrtip túrdy...

Aynúr Ábdirәsilqyzy

Abai.kz

 

5 pikir