Jeksenbi, 25 Aqpan 2024
Elim-ay 9065 3 pikir 25 Qyrkýiek, 2017 saghat 11:22

Ghalym Jaylybay. Ór Altay men Tәnirtaudyng arasy..

 

* * *

Alang da,

alan, alang kýn,

kónil kógin týredi.

... Jýregi bar adamnyn

auyrady jýregi.

 

Sanamdaghy kópirdin,

Biyiginen yrshydym.

... Ór Altay bop ókirdim –

Sayram kól bop synsydym.

 

Kórset maghan júrtyndy,

Bar ma aghatay,

qalghanyn...

toryghady bir týrli

Tarbaghatay tarlanym...

 

Artta talay jol qalyp,

Óleng bolyp órildim.

...Tanjaryq bop tolghanyp

Áset bolyp tógildim.

 

Saghan taghy baramyn,

Kezdesude bar baqyt.

...Saryarqanyng samalyn

Saghynyshpen sarnatyp.

 

Babana búl túraq,

júrt,

qúlyn mýsin,

qúba bel.

... Qazaq degen – bir-aq júrt –

Qazaq degen – bir-aq el.

 

Aspanasty kóginen,

Jalghyz tamshy móldirep.

Shemen qatqan,

Sherim eng –

arghy bet pen bergi bet...

 

Janghyrady jadymda,

Tәnirtaudyng qúsy kók.

Úly qorghan manynda

Ghún jylqysy kisinep...

Kóshting izi

Izin kórdim shúbyryp kóshken eldin,

Kezeng asqan keruendi keshte kórdim.

Sarnap jetti saryny  samalmenen

«Elim-aylap» egilgen eski ólennin.

 

Kóshpen birge kóshti yrys,

kóshti nesip,

ashpaghan song baq, baqyt bes kýn esik.

Shúbatylghan shang kómip janarlaryn –

Ghasyr jylap barady kóshke ilesip.

 

Kósh keledi kór-jerding basyn qúrap,

Jәiirtaudyng jaghasy jasyl qúraq.

Shudalary keruenning shumaqtalyp

Ghasyr jylap keledi,

asyl jylap...

 

Kósh-keruen jyljy ma,

qozghala ma,

Botaly ingen botalap boz dalada...

Shalghyn basyn bozqyrau shaldy býgin

Kósh sonynda keledi bozdap Ana.

 

Týgi shyqqan betege balaghynyn,

Tasqa tiygen túyaghy taghalynyn.

Shanqay týste shashylsa shanyraghyn

Qazaq ýshin búl endi jaman yrym...

 

... Qúlaghyma jetedi elding әni,

Qúlaghyma jetedi jelding әni.

Qaraly kósh kórmesin endigәri –

«Arghy jaghy Ertistin,

bergi jaghy...»

 

 

Halyq edik jaralghan kenen,

eren,

kýn syghalap ruhyma keregeden.

Ór Altaydyng órkeshi búlt jetpegen

Jasyrasyng syryndy, nege menen?!

 

Kóshting izi...

ketpeydi eshbiri esten,

atoylaghan,

alysqan,

keskilesken...

Kermek tatyp keudemde asyl búlaq  –

Ghasyr jylap keledi kóshke ilesken.

 

...Saryn deyin búl da bir kónedegi,

Talyp jetken Talqydan kóp óleni...

Shaqyrmaysyng qol búlghap nege meni –

Kóshting izin basqandar kógeredi.

Kóshting izi...

Jalghyz uys topyraq.

Áset kesenesi. Baqytbek sot

 ... Taudyng búlty kesheden jaumay ylan,

Qazaq ýshin Áset te tauday úlan.

Jalghyz uys topyraq alyp jettik –

Qyzylaray tauynyng baurayynan.

 

Ol shyrqaghan...

Qayteyin qysqa búl әn,

arghy betting habar ap qústarynan.

Jalghyz uys topyraq alyp jettik

Arqadaghy Naymanbay qystaghynan.

 

Qayran kónil múzdasyn,

syzdasyn ba?

Qarasha ýidey qalqighan qúz basynda.

...Jalghyz uys topyraq,

kiyelim-au –

Aman-esen jetkizgen bizdi osynda.

 

Shekaragha kelgende óte mazdap,

Shetinete jazdady shetel azdap.

...Topyraqqa kedende qauip tóngen –

Sot Baqytbek sottalyp kete jazdap.

 

Amanatty jetkizgen iyesine,

Sol bir sәtter týsedi jii esime.

Jalghyz uys topyraq,

qún jetpeytin –

Qasteri de qazaqtyn

Kiyesi de.

 

Aru qyzy Alashtyn

ot úlany,

Atajúrty әrkimning toty baghy.

Eki dýnie qyzyghyn kórdim dey ber –

tughan jerding búiyrsa topyraghy.

 

Aspanasty eline,

Kókqamyrgha,

Jolyng týsse bauyrym,

toqta múnda!

Áset jatyr dauysy kókti kezgen

Zanghar-zanghar taulardyng qatparynda.

 

Ómir deymiz

kýn keship

ottap,

ýptep...

Topyraqty bir uys – baq ta,

qút – dep.

qabirine aqynnyng seuip túryp

«Babam-ay» dep ókirdi sot Baqytbek.

 

Biz arqalap kelgendey elding aryn,

Jalghyz sәtke úmyttyq endi bәrin.

Qaliybekting Ghalymy eniredi

Ekeuine qosylyp men jyladym.

 

Antarylyp qalghanday ansar alap,

Babam qayda barmaghan jan saghalap.

Ýsheumizge qosylylyp anyrady –

Dýniyening betinde barsha qazaq.

 

... Jalghyz uys topyraq,

Kókqamyrda,

Jolyng týsse bauyrym,

toqta múnda!

Jan qaryndas

Aysha qyz Qabylqoja Qúljadaghy,

Janynda jarqyraghan jyr jamaly.

aq, sary, qyzyldary kózdi arbaghan

Búl tirlik emes qargham,

gýl bazary.

 

Aysha aqyn ay didaryng aidan әppaq,

Kelmegem auylyna jәy qonaqtap...

Qús-kýnge ýshbu sәlem jazdym, janym –

Ýstinde tegis jerding tayghanaqtap...

 

Keremet jan ekensing kemel,

maysa,

janyna japyraghyn óleng jaysa.

Tolasyng tolghan Ayday ainalayyn –

Bolasyng qaryndasym sen endi, Aysha!

 

Aytpaghan esh pendege syrlaryndy ash,

aqyngha qyr da múndas,

jyr da múndas.

...saghan da kerek edi bir jaqsy agha –

Maghan da kerek edi bir qaryndas.

 

Ordang bar júldyz uyq,

ay shatyrly,

Óleng ghyp órem sening qay sәtindi.

Ýr jana kóktem kiydim kónilime

Qúljada kórgen sәtte Aysha aqyndy.

 

Sel boldy selt etkizgen sezim eren,

Qarap em sol kóktemning kózimenen.

Aghana óleng oqyp ne ghylasyng –

Ayshajan, ainalayyn, ózing ólen...

 

Ólendey ómirdegi barda múndas,

Syryndy ait,

aynalayyn armanyndy ash!

Maysa týn júldyzynan

Seni izdeymin –

Aysha aqyn Qúljadaghy jan qaryndas...

Sarsýmbe, Qarakópir

Osy kópirding ong bosaghasyna jauyzdar

Zuqa batyrdyng basyn birneshe kýn ilip qoyghan desedi

 

Bozdaydy botasy ólgen ghasyr – ingen,

Sen mening alshy týsken asyghym ba en!

Súltanym últan bolghan sonau jyly

Zuqanyng búl kópirge basyn ilgen.

 

Bas múnda...

qayda qalghan jansyz dene?!

aynalsa opat dey ber nar sýldege.

Qartaydym qara kópir saghan jetip

Altaydyng alqasynday Sarsýmbede.

 

Sarysýmbe,

Sen ne deysin, Qyran ózen?

Saualgha jauap tappay jylady ózen.

Jasynda jazmyshymnyng tamshysy bar –

basynda túrsa qanday myna kezen.

 

Sarghayghan saghym kýnge sanam ókil,

Qayysyp qayghy oilamas qala nópir.

Ghalamnyng ghazauatyn senen kórdim

Babamnyng basy ilingen, Qarakópir!

 

Jartasy,

jaghalauy jasyl orman,

Ár tasy ór Altaydyng asyl arman.

Aqynnyng osy ólkede sherli jyry –

Batyrdyng búl manayda basy qalghan.

 

Jalghangha kýnde elender sherli kóshim,

alghanda dýrbelender elding esin.

Sor, qayghy batyrynnyng basyn alsa –

Ol jayly Qarakópir,

Sen bilesin...

 

Qolymda qara kitәp,

qap-qara kýn,

Uaqyttyng sher-shemenin aqtaramyn.

Qyrannyng ýstindegi – Qarakópir

Arasyn bólip jatqan aq-qaranyn.

 

Ayt endi,

maghan býgin,

qozgha,

syrdy!

Bilemin Ruhym ólmey tozbasymdy.

Zuqanyng basy ilingen,

Qarakópir –

Men senen izdep keldim óz basymdy...

Ór Altaydyng búlttary

Jaryq barda janynda laulasa ýmit,

Has batyrday attanghan jaugha asyghyp.

Anam týtken týbittey ýlpildeydi –

Ór Altaydyng búlttary taugha asylyp.

 

Syrbaz keypi úqtyryp syrtqa derek,

Jaratylghan pendedey júrttan erek.

aspandaghy aqqudyng úlpasynday –

Ór Altayda bauyrym,

búlt ta bólek.

 

Ánge basyp túrghanday bala ghashyq,

kókting býgin qalqatay,

janary ashyq:

«...Auylyng kóship barady taudan asyp

Taudan asqan búlttarmen aralasyp...»

 

Búl ólkening minezi tauday búla,

aspanynda aq núrlar aunaydy ma?

dýrkiretip,

qanatyn silkip ótip –

Býgin janbyr jaua ma,

jaumaydy ma?...

 

taudan saghym joghalar jyraqqa asyp,

tirlik keshsek qaytedi múrattasyp.

...Ór Altaydyng júrtyna júrtym ghashyq –

Ór Altaydyng búltyna búlaq ghashyq.

 

Eldi kórip tikteyin ensemdi endi,

Kóz suaryp keteyin ólsem de endi...

Ór Altaydyng búlttary-ay,

óre kóshken –

Endi qashan kóremin men senderdi!...

 

Zer izdeseng bolarsyng zerdene abay,

Men kelgeli sonymnan ergen Aray.

...Bura búltty búidalap tang bozynda –

tartyp ketkim kelip túr Elge qaray.

Kóktoghay. Shәkýrti.

Aqyt qajy basynda

 

Jaqút qazyna,

Aqyt qajygha.

jýginip kep túrmyz

Uaqyt qazygha.

 

Syrlasar bizbenen,

Arayly izgi ólen.

Talayly taghdyry

Abaydy izdegen...

 

Atqan kýn,

batqan ai,

Jyljidy toqtamay,

Syrlaryn býgedi –

Shәkýrti, Kóktoghay...

 

Ilimning qazyghy.

Janynyng azyghy.

Tayghaqty tar joldar –

qajytqan qajyny.

 

Qús qonar zәude bir,

oynaydy sәule núr...

Qúrandy baghyshtap –

Bauyrym, tәube qyl!

 

Tóbemnen tónip kýn,

Ghajap-ay, sony úqtym –

Aqytty izdep kep

Baqytqa jolyqtym...

 

Búl da bir zarly úghym,

Terbeydi jandy mún.

Aqyttyng basynda –

tayqylau taghdyrym...

Nýken qalghan...

Pendege dýniyede biter me arman,

Búl-daghy bir kezdegi qút el,

qargham.

Esen be ór Altaydyng shyn-qúzdary

Aqkýngeyt,

aman ba eken, Nýken qalghan?

 

Ýrikken shynyraudyng shetin kórip,

Eliktey jýrgen jelding ótinde órip.

Aldymnan arsalandap Nýken shyqqan

Bir biday arpa ishinde sekildenip...

 

Jetpegem sarjeldirip Qarakerdi,

Qatysar Qarakermen zaman óldi...

Kóktoghay,

Buryltoghay,

Buyrshyndar –

Nýken bop elesteydi maghan endi...

 

Anyrap arman qashty aq shaghyldan,

aqsha búlt qalqyp úshty aspanymnan.

Kezdesu,

qoshtasudyng aralyghy –

túrady qasiyetti qas – qaghymnan.

 

Qoyghyzghan qarasugha qayyq salyp,

taghdyrgha men qayteyin aiyp salyp.

Qarayyp qyr basynda qazaq otyr –

Kónilin dastarhanday jayyp salyp.

 

Qayteyin,

qimay kettim asyl úldy,

Altaydyng kýni qayda jasyryndy?

Ýlingir,

Shingil,

Qanas sularynday –

kózime móldiregen jas ilindi.

 

Attangham saulyq tilep aqyn úlgha,

Allagha amanattap aqyrynda.

Qarayyp qyr basynda Nýken qalghan –

Hanzudyng Motosy bar taqymynda.

 

Ot izdep Ospan tughan aibatty elden,

Qayraghyn namysymnyng qayrap kelgem.

Arghymaqqa layyq arda inimdi

Zaman-ay,

qu temirge baylap bergen.

 

Barynda bazarynnyng qyrdyng qúty en,

men seni bir kýn emes,

myng kýn kýtem.

Nýktedey kóz úshynda búldyraghan –

Dýniyening әr qazaghy – bir-bir Nýken.

 

Bauyryn qyr basynan kýtedi kim,

qysqaryp bilte shamday bitedi kýn.

...Ýstinde ýlken joldyng jalghyz – jarym

Qol búlghap qalyp edi Nýken inim.

Qanas kóli

 Altyn da kirpik, ay qabaq,

Altaydyng tәnir shyndary.

Qanastyng kólin aimalap –

Aq qayyn, samyrsyndary.

 

Qazaqtyng qayran baytaghy,

Kózine kólding qaramay...

Múnly bir әndi aitady

Ýienki,

terek,

qaraghay.

 

aynaldym sening qalpynnan,

Qanasty kórdim,

qartaydym...

Jaralghan deushi ed altynnan –

tauy men tasy Altaydyn.

 

Qosylyp tirlik әnine,

Altaydyng emgen tósin el.

Baghzydan kuә bәrine –

Kónili kóktem osy kól.

 

Anyzda alyp balyghy,

bizge de jetken deregi.

tariyhqa ketken tamyry –

Kól bitkenderding tereni.

 

Ózinmen kelgen jarasqym,

Súlu da syrbaz syr aityp.

Qanastyng kóli-ay,

Qanastyng –

qaytara kórme, múnaytyp...

 

Jetpeydi esh kól ghalamda,

tolqydy tolqyn,

tolqydy Ay...

Jarq ete qaldyng janarda –

boyjetken taqqan sholpyday.

Men seni qúshtym...

baghym ba,

Qanastyng kóli-jan әni.

Jәudirep túrghan janymda –

Qalqatay qyzdyng janary...

 

Kónilde qaldy kóp eles,

Janymdy sol kýy qozghasyn!

Qanastyng kóli –

kól emes –

mólt ete qalghan kóz jasym...

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1567
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1633
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1334