Beysenbi, 20 Mausym 2024
Talqy 6393 14 pikir 13 Qyrkýiek, 2017 saghat 19:58

A. Peruashev: Jana alfavit qoldanugha ynghayly, oqugha jenil boluy tiyis!

Keshe Mәjiliste latyn grafikasynyng birynghay standartyn engizu turaly parlamenttik tyndau boldy.

Mine, Parlamenttegi jiynda A.Baytúrsynov atyndaghy institut mamandary latyn әlipbiyining jobasy qoghamda qyzu talqylanyp jatyr.

Osydan keyin Sh.Shayahmetov atyndaghy respublikalyq til damytu ortalyghy latyn әlipbiyine qatysty eskertpelerdi nemese úsynystardy qabyldaytynyn mәlimdedi.

IYә, latyn qәrpine kóshu mәselesi jýrdim-bardymnyng sharuasy emes. Barlyq pikirler men úsynystar tyndalyp, pysyqtalyp baryp biringhay norma qabyldanuy kerek.

Tyndau barysynda úsynylghan núsqany qoldaushylar az bolyp shyqty. Búl teginde qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiruge qarsylyq degendi bildirmese kerek. Qoldau – qos qoldy kóterip alyp uralay beru emes, qoldau degen bizshe bolghanda, kem ketikti der kezinde aitu, kórsetu.

Osy rette Mәjilis deputaty Azat Peruashev myrza «Abai.kz» aqparattyq portalyna latyn әlipbii turaly óz pikirin aitqan edi.

Azat Peruashev, Mәjilis deputaty:

-Aldymen qazaq tilining latyn qarpine kóshu jónindegi komissiyanyng  atqarghan júmystaryna zor alghysymdy bildiremin.

Latyn qarpine kóshu jónindegi sheshimning últtyq memleketimiz ben qazaq últynyng damuynda ýlken ról atqaratyndyghyna jәne der kezinde qabyldanghandyghyna senemin. Endi keshiguge bolmaydy.

«Aq jol» partiyasy 2007 jyldan beri ózining baghdarlamalyq qújattarynda, mәlimdemelerinde qazaq tilin latyn qarpine kóshirudi jaqtap birneshe bastamalar kótergen bolatyn. Ol kezde búl bәlkim erterek bolghan shyghar,al, qazir ony keyinge qaldyrugha bolmaydy. Keshe erte bolsa, erteng kesh bolady. Búl bizding әlemdik órkeniyetke enuimizding jana belesi. Búl reforma- ruhany otarsyzdanudyng tura joly!

Býginde qoghamda osy mәselege baylanysty qyzu pikir talas jýrip jatyr. Meninshe ol óte dúrys. Sebebi búl halyqtyq talqylaugha úsynylghan joba. Qazirgi úsynylyp otyrghan núsqadaghy erekshe bir belgiler men әripterdi qospay-aq әlemdik aqparat kenistigindegi dayyn simvoldardy úsynghan dayyndaushylardyng niyetin de týsinuge bolady. Olardyng oiy - әlemdik aqparat kenistigine esh kedergisiz enu ekeni de týsinikti. Sonymen birge qazaq tilining ózindik erekshelikteri men ýndestigin, súlulyghyn, shúrayyn saqtap qalugha tiyis ekenimizdi úmytpaghanymyz jón. Onyng týitkil tústaryn qazaq tilin zertteushi til mamandarynyng ózderine tapsyryp, olardyng dúrys joldy tandaytynyna sengenimiz dúrys.

Til – últtyq minezding kórinisi. Qazirgi qazaq tili eshqanday búralandy bilmeytin órliktin, tabandylyqtyn, sheshendikting belgisi. Súlu da sýbeli til. Qazaqtyng úly biylerining biri Qazybekti Qazdauysty dep tegin atamaghan ghoy.

Býgingi maqsat bireu- týrli úsynystardy eskere otyryp, latyn qarpine kóshuding ortaq núsqasyna keluimiz qajet. Odan son, bir atanyng balalarynday birigip, býkil halyq bolyp qoldau, tarihy reformany toqtatpay әri qaray qozghau –bәrimizding ortaq mindetimiz.

Abai.kz

14 pikir