Jeksenbi, 24 Qazan 2021
Qauip etkennen aitamyn 8746 65 pikir 13 Qyrkýiek, 2017 saghat 09:50

Myrzan Kenjebay. Qauip qytaydan ba, orystan ba?

Nege ekenin qaydam, maghan býgingi Qazaqstan biyliginde otyrghandardyng kópshiligi ómirge, osynau jaryq dýniyege kózqarasy qalyptaspaghan, is-әreketi birde – olay, birde – búlay, aumaly-tókpeli, minez-qúlqy, sóilegen sózi, aitqan oi-pikiri qysqa kýnde qyryq qúbylyp túratyn, sóite túra mol baylyqqa, topan aqshagha keneluding jylt etken sәtin qalt jibermeytin dýniyeqonyz, toy-dumangha toymaytyn jasóspirim «perehodnyy vozrasttaghy» jigit-jelen, qyz-qyrqyn siyaqty kórinedi de túrady. Jәne olardyng býitu sebebi yqylym zamannan osy jerdin, osy elding iyesi qazaq bola  túra búl memleketti «Qazaq Eli», «Qazaq Memleketi» deuge kim kóringennen qorqasoqtap  Qazaqstan Respublikasy dep atauynyng kesirinen bolghan siyaqty. Qashanda bir memleketting sayasatynyng jeli qalay qaray soqsa, onyng qarapayym halqy sonyng yghyna qaray jyghylatyny tarihtan belgili. Óitkeni, halyqtyng býkil sana-sezimi biylikting aqparat qúraldary arqyly, qala berdi kýshpen basqarylyp otyrady. Ony nesine aityp otyrsyng deysiz be? Qaranyz!

1. Qazir kóshede de, kópshilik-qoghamdyq oryndarda da qazaqtardy tyndap otyrsan, ghasyrlar boyy qazaqtyng jer-suyn, baylyghyn talap-tonap, ózin ashtan qyryp, qorlap-zorlap, tilin býldirip, úrpaghyn sol tilinen, dininen, salt-dәstýrinen aiyryp kelgen Resey emes әldeqashan jer betinen joyylyp ketken Jonghariya degen bir el eken dep qalasyn. Búl – arghy-bergisin bilmeytin jasóspirimning sózi emes pe?

2. Qazir sana-sezimine biylikting әnji sayasaty sinip qalghan qazaqtar qyzdarymyz qytaylargha kýieuge tiide dep zarlaytyn boldy. Au, qazaq qyzdary kimge qatyn bolmay jatyr?! Qyzdary orysqa tiygenine maqtanatyn, balasy orystan qatyn alsa «internasionalinaya semiya» boldyq dep kýmpildeytin qazaq emes pe edik? Ony bylay qoyghanda qazaq qyzdary Resey asyp, italiyalyqqa, ispangha, kanadalyqqa, chehqa, negrding týr-týrine qatyn bolyp ketip jatyr ghoy! Sony maqtan tútyp jýrgen qazaq qyzdarymyz qytaygha tiide dep nege qayghyratyny mýlde týsiniksiz. Álde orystan, aghylshynnan, evreyden tughan jiyen qazaq bolyp shyghady dep oilay ma eken?! Búl da qazaqtyng óz pikiri, óz kózqarasy qalyptaspaghan, songhy 26 jyl  ishinde әli tolyq erjetpegen bozbala qalpynda qalghanynyng dәleli emes dey alasyz ba?

3. Reseyding qalyng qazaq túratyn Orynbor, Orsk, Sarytau (Saratov), Hajy-Tarhan (Astrahani) aimaqtarynda qazaq mektebi týgil qazaq synybyn ashtyrmaydy. Shyndyghynda onyng bәri orystar tartyp alghan qazaq jeri. Al Qytayda birneshe telearna kýndiz-týni qazaqsha sarnap túr. Onday telearna Qazaqstanda joq. Qytayda qazaq balalaryna qazaq mektebi kóp. Ne kóp, qazaqsha gazet-jurnal kóp. Resey qazaqtary týgil Qazaqstan qazaqtary óz tilin bilmeydi. Al 2 mlrd. Qytayda túratyn qazaqtar sózine bir auyz qytay sózin aralastyrmay sóileydi. Sonda qazaqtyng tiline, dinine, salt-dәstýrine qauip qytaydan ba, orystan ba? Tәuelsizdik aldym degenine 26 jyl bolghan Qazaq tili әli kimning tilining búghauynan shygha almay otyr? Qazaqstanda qytaygha qazaqsha sóilesen, jauapqa tartylmaysyn, al orysqa sóileseng jauapqa tartylasynng dep qorqytyp qoyghanyn bile túra qazekem qytaydan qorqatyny nesi? Búl erjetpegen «perehodnyy vozrastta» qalghanynyng belgisi emes dey alasyz ba?

Ayta bersen, búnday mysal shash etekten. Qysqasy, qazir Qazaqstanda qazaqtyng eng jaqyn dosy, birge tughan bauyry qazaqtyng múnyn-múndap, joghyn-joqtaytyn tek orys degen sayasat jýrgizilude.

Onyng bәrin qoyshy, qazir qazaqtardyng sanasyn arabtargha qarsy qong sayasaty da joq emes. Tәuelsizdik aldyq dep 26 jyl boyy kýndiz-týni, qysy-jazy toy-duman, mereke-meyram ótkizip shuyldaumen kele jatqan, sol 26 jyl ishinde óz elinde óz tilin tórge shyghara almaghanymen júmysy joq qazaqty endi qazaqi-islam, týrkilik-islamdy ústanugha shaqyru qyzu qolgha alyndy. Búl – qazaq halqyn әlemdik islamnan, islam elderinen alshaqtatudyng bir tәsili. Búl orayda Qazaqstan dinbasylary syrtqy sayasattyng jeteginde ketkeli de kóp boldy. Al syrtqy sayasat qashanda oinamaly, qúbylmaly, býgin-bylay, erten-bylay bop ózgere beredi. Mine, qanshama jyldan beri Aughanstanda, Irakta, Liviyada, Palestinada odan beri de Shamda (Siriya) músylmandardy jýzmyndap qyru jýrip jatyr. Al Qazaqstan músylmandarynyng diny basqarmasy sonyng birde birinde, qaza tapqan bir músylmangha arnap bir mәrte de dúgha oqyghan emes. Búl ne dep bilesiz? Onyng ornyna islamnyng qazaq salt-dәstýrine qayshy tústary degen sóz jii aitylatyn boldy. Bizding biluimizshe qasiyetti islam dini eshbir halyqtyng tiline, dinine, salt-dәstýrine tyiym salmaytyn birden-bir din emes pe edi?

Jaqynda belgili dinbasylardyng biri Qayrat Joldybayúly degen azamat «Qazaq әdebiyeti» gazetine  súhbat beripti. Sonda jurnalist «dindi memleketimizding órkendeuine yqpal etetindey etip qoldanuymyz ýshin qanday islam kerek?» degen saual qoyady. Búl  saualda arabtar men arab elderi turaly synar auyz sóz joq bola túra Qayrat Joldybayúly dinbasy-myrza әi-shәy joq «qazir arab elderining bizge berer týgi joq. Osyny tereng úghynayyq. Sondyqtan biz  búrynghy týrkilik islamgha qayta ýniluimiz kerek» dey kelip, «týrkilerding islam dinin mýlde bólek týsingenine kózim jetti» depti. Jasy 26-gha kelse de oi-órisi jasóspirim kýiinde qalghan kóptegen qazaq búdan ne týsinedi. Arabtan ýlgi alma, qytaydan qoryq, ózbek te basyp aluy mýmkin, aughanstan músylmandary men siriya músylmandary terrorist, ekstremist, ukraindar da onbaghandar! Mine, býginde osy uaghyz, osy nasihat etinen ótip sýiegine singen qazaqtyng miyna jer betinde jalghyz bauyryng – orys degen sayasat jýrip jatqan joq pa, osy?

Abai.kz

65 pikir