Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Ruhany janghyru 3553 0 pikir 25 Tamyz, 2017 saghat 16:56

Núrgeldi Ábdighaniyúly: Aghylshyn tilin biz de jedel ýirenuge tiyispiz!

Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy qoghamda qyzu talqygha týsip, onda kórsetilgen bastamalar birtindep jýzege asyrylyp jatqany belgili. «Abai.kz» aqparattyq portaly Elbasynyng maqalasynda kóterilgen mәselelerge qatysty  qoghamdaghy ózekti pikirlerdi  túraqty jariyalap keledi.


Preziydentting «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasyn bir kisidey oqyp shyqtyq. Oqy otyryp, týigenimdi jazdym. Áueli biz barynsha mәn berip, berik baylam etip alugha tiyisti tústary mynalar eken:

Birinshiden, «últtyq kod, últtyq mәdeniyet saqtalmasa, eshqanday janghyru bolmaydy». Qúdayshylyghyn aitayyqshy, osy kýnge deyin «últtyq mәdeniyet» degennen góri «Kópúltty Qazaqstan halyqtarynyng mәdeniyeti» degendi qoldanghandy qúp kórip kelemiz. Alayda búl elimizde ómir sýrip jatqan diaspora ókilderining dәstýrin, tilin, әleumettik túrmysyn tolyq qamtamasyz etkenimen, «Jana zamandaghy jana Qazaqstannyn» mәdeniyetine sony soqpaq bola alghan joq. «Kópúltty Qazaqstan halyqtarynyng mәdeniyeti» qazaqstandyq sayasattyng sahnasyndaghy dekorativti materialgha jaraghanymen (әli de jarauy mýmkin) dominantty mәdeniyet – bәrining basyn qosyp, bir arnagha toghystyratyn mәdeniyet, әr kýn sayyn ózining qajettiligin anghartyp túrdy. Ol, әriyne, maqala avtory jazyp otyrghanday, «úlan-ghayyr jeri men asa bay ruhany tarihy bar eldin» mәdeniyeti edi. Demek, endigi kezekte últ janashyrlary «últtyq kod, últtyq mәdeniyet saqtalmasa, eshqanday janghyru bolmaydy» degen sózdi biyliktegi jauapty túlghalar men maqala avtorynyng esine salyp, kerek kezinde talap etip otyrugha tiyis.

Ekinshiden, bilim. Bilim bolghanda últtyq ruhany qúndylyqqa negizdelgen bilim. Toqsanynshy jyldardyng basynda-aq Qazaqstan jastardy topyraltyp damyghan elderding ozyq oqu oryndaryna memleket qazynasynan qyruar qarjy bólip, bilim alugha jiberip jatty. Sodan beri de shiyrek ghasyrdy shiyryp tastappyz. Al, «kәne, shyqqan mýiizin?» Áriyne, boyynda jigeri bar qyz-jigitter memlekettik organdarda, iri biznestik qúrylymdarda qyzmet jasap, tabys tauyp jýrgen shyghar. Biraq, olar bizding biylik pen biznestegi kosmopolitizmdi, tildik nigilizmdi týrlendire týskeni bolmasa, basqalay iygilikti qadam jasay qoyghan joq. Mine, osylaysha, qazaqty qashanda jerge qaratumen qarqyndy júmys jasap kelgen kýshterge býgingi maqalasymen Preziydent qatty soqqy berdi me degen oidamyn.

Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq» jobasyn qolgha alamyz» degendi aita kelip, 100 jana oqulyqtyng tek memlekettik tilde bilim alatyn jastargha arnalatyndyghyn ashyq bildirdi. Bylay dep: «Biz aldaghy birneshe jylda gumanitarlyq bilimning barlyq baghyttary boyynsha әlemdegi eng jaqsy 100 oqulyqty әrtýrli tilderden qazaq tiline audaryp, jastargha dýnie jýzindegi tandauly ýlgilerding negizinde bilim alugha mýmkindik jasaymyz. 2018-2019 oqu jylynyng ózinde studentterdi osy oqulyqtarmen oqyta bastaugha tiyispiz». Óz tilinde tereng bilim, jan-jaqty aqparat alghan adam qay ortada da ózin erkin ústaydy. Búny, bir dep qoyynyz. Ekinshiden, meyilinshi tereng әri sapaly bilim beretin tilge degen súranys ta, qúrmet te joghary bolady. Osy jaytty ishtey bek týsingen avtor «Jer jahannyng júrty japa-tarmaghay ýirenip jatqan aghylshyn tilin biz de jedel ýirenuge tiyispiz» deydi de: «Biraq, mәsele búghan da tirelip túrghan joq» dep eskertedi. Endeshe mәsele ne nәrsege tirelip túr? Maqala avtorynyng oiynsha, bar mәsele sananyng ashyqtyghynda. Al, sananyng ashyqtyghy zerdening ýsh ereksheligin bildiredi.

«Birinshiden, ol dýiim dýniyede, Jer sharynyng ózine qatysty aumaghynda jәne óz elinning ainalasynda ne bolyp jatqanyn týsinuge mýmkindik beredi.

Ekinshiden, ol jana tehnologiyanyng aghyny alyp keletin ózgeristerding bәrine dayyn bolu degen sóz. Tayaudaghy on jylda bizding ómir saltymyz: júmys, túrmys, demalys, baspana, adamy qatynas tәsilderi, qysqasy, barlyghy týbegeyli ózgeredi. Biz búghan da dayyn boluymyz kerek.

Ýshinshiden, búl – ózgelerding tәjiriybesin alyp, eng ozyq jetistikterin boygha siniru mýmkindigi. Aziyadaghy eki úly derjava – Japoniya men Qytaydyng býgingi kelbeti – osy mýmkindikterdi tiyimdi paydalanudyng naghyz ýlgisi». Búnday mýmkindikterdi bizge nege paydalanbasqa? Ol ýshin qazaqtyng bolmysyna syrttan qaraudyng qajeti joq. Qazaq qoghamy әlemge qashanda ashyq jәne ózgeden ózine qajettini ghana qabyldap, sinire alatyn qasiyetke iye. Al, qazirgi jaghdayda qazaqqa syrttan kýshtep tanylatyn basy artyq dýniyeler jetip artylady. Shamasy, isimizding algha baspay túruynyng bir sebebi osynda bolsa kerek.

Áriyne, Preziydent búghan deyin de tyng bastamalar kóterip, serpindi oilar aitqan bolatyn. Biraq, onyng kóbin qazaq ortasy birden qosh kórdi dey almaymyz. Meninshe, Elbasyn el ruhaniyatyna shúghyl bet búrghyzghan jayt, aldymen, Qazaqstan ýshin qauipti kýshterding kóbeye týsui bolsa kerek. Ol qanday kýshter? Ol – ekstermiziym, ol – diny jat aghymdar, ol – últty ózining últtyq kelbetinen aiyryp, tili men dilinen jerindiretin mulitiymәdenitterding kóshi. Qazaq ziyalylarynyng osy kýnge deyin «Bizge últtyq iydeologiya kerek» dep zar qaqsauynyng sebebi de osynday kelensiz jayttardy erte bastan kóre bilgeninen edi. Ekinshiden, qazaq últy jan sanynyng artuymen birge últtyq maqsat-múrat jolynda tas-týiin bolyp birige alatyn quatty kýshke ainalghanyn biylikke kýn sayyn dәleldey bastady. Halyqtyng sonday kýshke ainalghanyn biz byltyrghy Jer mәselesinde kórip otyrdyq. Búl jayt te Elbasyn últty ruhany túrghydan janghyrtu qajet degen oigha jeteleui mýmkin.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2173
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2575
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2460
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672