Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Alash arysy 5832 2 pikir 28 Tamyz, 2017 saghat 10:51

Alty Alashtyng arda kýreni

Óz aldyna bir planeta siyaqty bolyp jatqan Sary Arqanyng sayyn dalasynyng Betpaq jaq betinde Aqdala degen bir jalpaq jazyq bar. Jәy jazyq emes, key jyldary bolatyn quanshylyqtan qysylghan  barsha júrtqa azyq beretin ghajayyp jer ol. Sebebi onda tabighattyng nebir tarshylyghyna boy bermey jelkildep ósip, jayylyp kete beretin seleu degen bir ósimdik bar. Oghan ystyq-suyghynyz bәri bir. Qashan kórseng jayqalyp túrghany.

Seleuli jazyqtyng aily týngi kórinisi tipti ghajap. Myndaghan-milliondaghan seleudin  ay sәulesine malynghan kýltelengen basy samal jelmen shayqalyp, tútasa terbelgende beyne bir tenizding jaghasynda túrghanday әser alasyz. Ay sәulesi astynda aunap týsip jatqan qisapsyz mol tolqyndar. Tәnirining alyp tabaghynyng kemerin toltyryp, kemeline keltirip aidynyna kóz jetkisiz balqyghan aq kýmis shymyr-shymyr qaynap jatqan sekildi.

Mening Aqseleu aghamnyn  ishki jan dýniyesi de kirshiksiz appaq, ruhany baylyghy da qaughandy qansha salsang ortaymaytyn osynday qisapsyz mol edi-au, shirkin! Basqany qaydam óz basym zatyna say qylyp atyn qalay tauyp qoyghan dep tang qalumen bolatynmyn. Bolmysyn bylay qoyghanda, tipti bitimining ózi osy bir dalanyng dara shóbin eske týser edi. Biluimizshe әkesi Slan jaryqtyq soghysqa attanyp bara jatyp qúrsaqta qalyp bara jatqan qaraghyna osylay dep at qoyyp ketipti. Atalarynan arghysy Naymantay, bergisi Bayghozy sekildi   aybyny asqan  batyrlar shyqqan Slekene solardyng aruaghy sybyrlap, ayan berdi me eken , at qana qoymay, altyn  aydar da taghyp ketken siyaqty.

Biz ómirimizding denin jat júrt biylegen jútang zamanda, ruhany quanshylyqta ótkizdik qoy. Ol kezde ózgesin bylay qoyghanda  óz tilinde sóilep, óz últynnyng atyn ataudyng ózi bir múng bolatyn. Sol bir qytymyr zamannyng ókpek jeli ókpendi qysyp, janyndy kýidirip, qanyndy keptirgende  Aqseleu siyaqty asyl da batyl aghalarymyzdyng jazghandarymen tanday jibitip, janymyzdy bir shaqyryp alatynymyz ras endi.

Ol kezde әsirese tamyrymyzdyng tartylyp, tarihymyzdyng kópe-kórneu kómilip bara jatqan kezi. Revolusiyagha deyin tipti mynau keng dýniyede qazaq degen halyq mýldem bolmaghan sekildi. Bolsa da qoyyn qúrttap, airanyn úrttaghannan basqa týk bitirmepti bәtshagharlar. Osynday kesapat pikir men jarymjan iydeologiyany búzugha Aqang siyaqty alyptar bolmasa, ekining birining batyly bara bermeytin kez edi ol.

Aghamyzdyng el tarihyna taban tirep jazghan alghashqy sýbeli enbegining biri «Kýmbir-kýmbir kýmbezder» degen kitaby edi. Talap alyp oqydyq. Qúday-au, analar aitqanday emes, bizde de  el qamyn jegen estiyarlar  men jolbarys jýrekti, qúrysh bilekti batyrlar, nebir elim dep eniregen erler barshylyq eken ghoy. Halqymyz da qarap qalmay darhan dala tórinde olargha nebir  eskertkish soghyp, rizashylyghyn bildirip otyrypty. Basqalardan bizde kem emes ekenbiz. Endeshe esimiz ketip, ensemiz týsetin jónimiz joq eken. Sóitip búl kitap kýmbir-kýmir soghylghan qonyrauday bolyp, kónilimizdi oyatyp, kózimizdi ashty. Al aghamyz bolsa ruhany dýniyemizdi dýbirletip, kósile shabudan bir tanghan emes. Sótip Seydimbekovtyng onsyz da sorayghan boyy bayaghynyng batyrlarynsha  kóz aldymyzda kýn sanap ósip  zoraya berdi. Onyng ataghy alysqa ketip, alypqa ainalghany sonsha, ol kezde respublikanyng bas jurnalynda әjepteuir qyzmet isteytin men jerles aghamyzdyng qasyna baryp, qol qusyryp sәlem beruden de qaymyghatynmyn.

Aytpaqshy bir kýni aldyna barghan ekenmin ghoy. Onda Aqannyng «Bilim jәne enbek» jurnalyna bas redaktory bolyp kelgen kezi bolatyn. Partiyalyq bas basylymnyng qatyp qalghan qasang jazuynan jalyqtym ba, qynqyldap kelip qyzmet súraghanym bar.  Kelip otyrghan organym únamay keri ainaldy-au dep oilaymyn búl kýni. Áyteuir jerles agham jibigen joq. Jershildikke, aghayyngershilikke salynbady. Ol da biyiktigining bir belgisi eken-au!

Búrynghy búrynghy ma, endi tipti manayyna jolamaytyn boldym. Biraq tura biydey tughanyn tanymaytyn aghama taghy bir barugha tura keldi. Bir kýni redaksiyanyng tapsyrmasymen ataqty akademik Álkey Marghúlangha baryp jolyqtym.

-Qaraghym, sen Aqseleu Seydimbekov degen jurnalisti bilesing be?-dep súrady ol kisi әngimemiz ayaqtalghan son,- ol jigit tarihtyng dәnin arshyp, tereng týisikpen jazady. Bәrin oqyp jýrmin. Aytshy, maghan kelip ketsin.

Álekendey ghúlamanyng sәlemin qalay jetkizbeysin, amal joq  taghy bardym. Ananday adamnyng atyn  atap súraghanyn estigende elpildemese de jelpildeytin shyghar dep oilagham. Joq, sol búrynghy  qalpy. Kirpigin de qaqpastan basyn sәl iyzedi de qoydy.

Bir shanyraqtyng astynda isteymiz ghoy. Talay betpe bet kelip qalyp jýrdim. Biraq odan keyin «bardynyz ba?» dep batylyp baryp súraghan emespin.

Mine, mening aldymda Aqannyng әigili alty tomdyghynyng 2-shi kitaby jatyr. Sonyng ishinde berilgen kýndeligining 1985 jyldyng 21-shi shilde kýngi jazbasynynda ol Álekeng turaly biraz tolghanypty. Onyng ghúlamanyng kózi tirisinde ózimen, odan keyin enbekterinen qol ýzbegeni anyq sezilip túr. Oghan  osy jazbasynda: «Álkey Marghúlan ózining barsha bolmysymen orta ghasyr ensiklopedisterin elestetedi. Al ol kisining adam retindegi bolmysy naghyz әuliyelik qalybymen qayran qaldyratyn» dep tolghanghany aiqyn kuә.

Aghamyzdyng kóp tomdyghyn aqtaryp otyryp «Aqan men akademiyk» degen shaghyn әngimesin kezdestirgenim bar. Onda jylqy qaray shyqqan Aqan degen bala tau ishinen jartas toly suretter men belgisiz tanbalardy kórip, keyinirek olar turaly Almatydaghy Álkey Marghúlangha hat jazyp jiberedi. Jaz shygha «Darat tauynyng boyyna Álkey Marghúlan bastaghan ekspedisiya kelip, shatyrlaryn qúryp tastapty» degen habar dýnk ete qalady. Úzamay búlardyng ýiine Álekenning ózi kelip Aqandy ertip ketedi. «Keyin әlgi tasqashau suretteri Álekenning ghylymy kitaptaryna basylyp, baytaq elge mәlim boldy» dep ayaqtalady әngime. Múndaghy Aqan bala Aqseleuding ózi ekendigine kýmәn joq. Al aghamyzdyng elde joq erekshe esimi ghalymnyng esinde saqtalyp qalghany da dausyz. Keyin onyng baspasóz betinde ýzdiksiz basylyp jatatyn tanymy zor, bereri mol materialdarynyng sonyndaghy nyspysy tumysynan zerek ghúlamanyng kózine ottay basylghan ghoy. Al olardyng arsyndaghy erteden bastalghan  tanystyqtyng ýzilip qalghan tinin qayta jalghap jiberuge  sebepker bolghanyma  maqtanmyn býginde. Búl tanystyq últymyz ýshin nebir mәueli jemisin tókkenine eshbir kýmәnim joq.

Aqang bolsa sol kezdegi qasang iydeologiyanyng qatyp qalghan qalyng tonyn jibitip, ózi basqaryp otyrghan jurnal betinde qazaq tarihynyng qatparlaryn qoparyp, tereninen qauzaudan  bir tanbady. Úmyt bolugha ainalghan últymyzdyng iygi jaqsylarynyn, halqymyzgha iygiligi tiygen baylar men baghylandarynyn, el qorghaghan batyrlardyng aty atalyp, attaryna qayta mingendey boldy. «Bilim jәne enbekti» endi enbektep jýrip izdeytin boldyq. Ár betin qúnygha oqyp shyghamyz. Oqyghan sayyn esimiz jiylyp, ensemiz biyiktey týsedi. Biraq búl quanyshymyz úzaqqa barmady. «Seydimbekovty ornynan alypty» degen suyq habar jan-tәnimizdi qaryp týskendey boldy. Áneki, sol kezdegi sayasattyng siqy.

Asyl aghamyz ózining atyna zaty say ekenin sol kezderi taghy bir kórsetti. Arqanyng aq seleuindey ómirding ystyq-suyghyna birdey shydas berdi. Arqanyng aq seleui men adamnyng Aqseleuining qabattasa shendesip, eng jaqyn kelgen kezi osy tús-au, sirә. «Almas pyshaq qyn týbinde jatpaydy» degen ras eken. Bir jyl ótti me, joq pa,  «Seydimbekov ghylym jolyna bir jola týsip, kandidattyq dissertasiyasyn qorghap ta tastapty» degen habar da jetti. Taqyryby qazaqtyng qara óleni jayynda kórinedi. Aqiyq aqynymyz Múqaghaly Maqataev «Qazaqtyng qasiyetti qara ólenin, ýstine shekpen jauyp qaytarsa» endi Aqseleu Seydimbekov onyng ýstine altyn jaghaly  qamqa ton kiygizdi. Búl enbegin ol doktorlyqqa deyin jetkizgeni kópshilikke ayan.

Onyng osynday qamkónil bolyp jýrgen kezinde bir jerde birge bolyp qalghanymyz bar. Barymdy salyp әngime aityp, «qiyadan shauyp, qisynyn tauyp» kónilin kóterip, biraz kýldirdim de. «Ói, mynau bir әngime biletin bala eken ghoy» degendey túnysh ret maghan jyly qarady sol joly.

Degenmen Aqannyng  sonshama zaryqtyrghan ystyq yqylasy men qyzuy mol qúshaghyna astanamyz Almatydan Amolagha auysyp kelgende baryp biraq keneldim.  Namazaly, Nesipbek, Jýrsin men Túrsyn Hәm Janbolat siyaqty kurstas dostarym da búl úly kóshten qalmay «jasaymyz jana dýniye» desip arqyrap jetti Arqagha. Búlardyng bәri de aghamyzdyng aq jaylauyna menen búryn qol jetkizip, aq ýilerin jaghalay tigip bayaghyda-aq  qonystanyp alghan.  Al  ilkimdi dosym Nesipbek  bolsa qyzmetke iliner-ilinbesten-aq  qara narday aghammen qarta sapyrysyp jýretin. Mine, osylardyng arqasynda armanday bolghan aq kókemmen etene aralasudyng sәti týsti.

Sol kezde jana astanada  Evraziya uniyversiyteti shanyraq kóterip, oghan bir kezdegi ústazymyz Myrzatay Joldasbekov aghamyz basshy bolyp keldi. Álgi ataghan dostarymnyng kóbisi oghan qosshy bolyp jetti. «Astana aughan jerge yrys auady» degen ras eken,  solardyng qay-qaysy da jana jerde jaman bolghany joq. Berekeleri tasyp, ataqtary aspandady. Al Aqseleu aghamyz bolsa jurfaktyng jetkeshisi. Týrli kezdesu, otyrystarda jii bas qosyp, kónil týiistirip te qalamyz.

Mening bir dәriger dosymnyng aituynsha barlyq adam balasy eki týrge bólinedi eken. Onyng birinshisi – biovapiyr, ekinshisi biodonor dep atalatyn kórinedi. Alghashqysynyng aldyna barsang bildirtpey  keudendegi bar quatyndy ózine soryp alyp, quraghan japyraqtay qaltyratyp qoyady eken. Al ekinshisi, búghan kerisinshe, býkil jan dýniyendi shuaqqa bólep, jarqyratyp jiberetin kórinedi. Mening Aqseleu agham tura osynday edi. Júghysyp ketseng janynnyng jyrtyghyn jamap, joghyndy býtindep, jadyratyp jiberetin. Bilmeytin nәrsesi joq. Ásirese qazaqtyng salt-dәstýrinin, әn-kýiining asqan bilgiri edi-au aghamyz. Birde minip kele jatqan  mashinamyzdyng radiosynan Ardaq Balajanova qaryndasymyz «Qara jorgha, týsseng qolgha, Keter em, minip alyp, alys jolgha» dep ózining erekshe dausymen ghajayyp bir әn aityp berdi.

-Áy, shirkin-ay,-dedi Aqang әn ayaqtalghan son,- men Mәdeniyet ministri bolsam, myna qyzgha dәl osy әni ýshin ghana «Halyq әrtisi» ataghyn berer edim!

Búl endi últymyzdyng janynyng jaylauy, tipti altyn úyasy sanalatyn  әn ónerining órisine topan su qaptap, jastarymyzdyng «aspangha qarap, júldyzdy sanay» bastaghan kezi edi.

Aghamyzdyng segiz qyrly, bir syrly ekeni belgili. Ol kisining qamshy-jýgen órip, tipti kónil hoshy kelgen de dombyra da jasap tastaytynyn estiytinbiz. Jәne ol dombyrany shertisi qanday. Al qarta oiynyna qúmarlyghy tipti bólek. Aghamyzdyng tipti ishimdik ishkeni de bólekshe edi. Fujerdi toltyryp biraq tartatyn da odan keyin jayyna qarap otyratyn. Ol minezin bilmeytin keybireuler oimaqtay rumka úsynsa qaytaryp tastap, ózi fujer úsynatyn. Búghan týsinbey sasqalaqtaghan әlgi adam janashyrlyq jasap azdap qana tartyna qúisa, Aqang býiirli ydysynyng auzyn jaqyndatyp: «Qúi,qúisanshy, men rulidemin ghoy» deushi edi tipti tanqaldyryp. Boldy, odan keyin otyrys boyy óltirseng de tatyp almaydy.

Al tasqayaqqa degen qúmarlyghy tipti oisan.  Shaqyrsan  boldy, tayaghyn alyp jetip keletin. Qúday úrghanda men osy tasqayaghy qúrghyrdy qaqpaydy ekenmin. Tipti әlipti tayaq dep bilmeymin. Keyinen baryp bertinde  ýirendim. Algha ozyp aita bereyin, oghan Qoyshyqara aghamnyng qamshylauy sebep boldy. Birde ol kisining dostarym oinap jatqanda ýstel janynda sostiyp túrghan meni kórip «Ou, múnyng qalay senin, ózindi jaqsy kóretin, ózing de qúrmet tútatyn Aqseleu aghannyng jaqsy kóretin oiyny emes pe edi búl» degeni. Shymbayyma batyryp, shymshyp aitty. Sodan Qanaghattyng Jenisi degen auyldyng jigitin ertip alyp, bir qys oinap, әjeptәuir ýirenip aldym. Býginde Nesipbekti jenemin. Túrsyndy túralatyp, Jýrsinge jetip qalghan jayym bar. Al Namazalyny útsam, men ýshin 9 May – Jenis kýni sol kýnge dereu auysatyn bolady.

Al endi әngimemizding jýiesine qayta auyssaq, bizderdi jaqyndastyrghan osy biliyard boldy. Oiyn ýstinde nebir qaljyng qarsha borap, talay syr shertiledi. Aytylmaytyn әngime joq. Birde aghamyz ekeuimiz basqalardan onashalau otyryp biraz syr shertistik. Ángimening ózegi  jylqy jayly boldy. Ángimening әseri me, qyza-qyza kelip, aghama bayaulatyp «Eki jiyrendi» salyp berdim. Búl әndi shygharghan Jýsipbek Aymauytov degen de әngime bar. Sol әser etti me, әiteuir ol әldebir túnghiyq oigha shomymyp otyryp tyndady. Aqannyng aldynda әn salyp jýrgen jýregimning týgi bar eken ghoy dep oilaymyn býginde.

-Oypyrym-ay, sen ekeumiz Shajaghay ózenining eki jaghynda qúryq ústap, qúraulap jýrippiz-au,- dedi sonson.

-IYә, biz jaylaghan Súrbie ózegi sozylyp baryp Sarybúlaqqa qúlaydy ghoy. Ol baryp Batpaq sugha qúyady. Batpaq sudyng sol jaghynda Qonyrqúlja, Sary qúlja taulary. Ong jaghynda Alaqúnan bolsa, alystan múnartyp Ayghyrúshqan da tóbe kórseter edi. Ózinizde bilesiz, bir baydyng jaudy alystan sezetin tekti aighary osy taudyng basyna shyghyp el men jerdi kýzetip túrady eken deydi ghoy. Tang aldynda qalghyp ketken januar kelip qalghan jau dýbirinen selt etip oyanyp, әdettegidey arqyrap kisineuge múrshasy da kelmey, tau basynan auylgha qaray biraq qarghidy ghoy...

Men әr ózen- sudyng atyn aitqan sayyn Aqannyng jýzi bal-búl jaynap, airyqsha tolqydy.

-Áy, sen  adamdy jylatasyng endi,-dedi sonson. Bet әlpetine qarasam, býkil túla boyy eli men jerine degen sarytap saghynyshqa tolyp, buyny bosap bulyghyp otyr eken.

Men tughan jer Kiyik degen kishkentay ghana stansa. Osy bir alaqanday auyldan Sydyq Múqamedjanov pen Sofy Smataev degen әdebiyet pen ónerding óren jýirikteri qatar shyqqan. Jalpy Shet audanyn kýishiler eli deydi ghoy. Sol shertpe kýiding songhy sanlaghy Begimsal da osy auyldan. Al qazaqtyng alghash dombyra alyp sahynagha shyqqan әnshi qyzy Lәzat Sýiindikova bolsa mening jaqyn naghashym. Al endi aulymyzdyng ataghyn aspangha kóterip túrghan bir túlgha bar.  Keneserynyng bas batyry ataqty Aghybay da osy jerding tumasy. Onyng shóberesi Targhynnyng balalarymen mektepte birge oqydyq. Aqang bolsa osy Targhyn atamyzdyng qolynda jylqy baqqan. Bizding auyl men kórshi Janarqanyng Qyzyltau sovhozynyng jeri óristes, qoyy qoralas, adamy aralas irgeles jatqan elmiz. Aqseleu aghamyzdyng Janarqa men Shet audandarynyng qúrmetti azamattyghyn qatar iyelenip otyrghany tegin bomasa kerek.

-Targhyn atamyz býrkit ústaytyn. Boyy biyik adam edi ghoy,-dedim әngimening betin búryp. Aqang jaynap sala berdi. Onyng ózi de eki metrge juyq. Álgi kóktemde keletin shuaghy mol eng úzaq kýnderdi qazaq «Úzyn sary» deydi ghoy. Tura osy kisige qaratyp aiylghanday.

- Mening boyymdy kórip otyrsyng ghoy,- dedi sonson,- al qatar túra qalghanymyzda ol kisi menen bir bas biyik bolatyn.

Sonda dala batyrynyng boyy qazirgi jer-jahannyng túlghalysy atanyp jýrgen Shvarsenegerden artyq bolmasa kem bolmaghany ghoy. Batyr maldas qúryp otyrghanda tóbesi kiyiz ýiding keregesinen asyp, jabyghyna jetip otyratyn kórinedi,- dep әkem aitushy edi. Sol sóz ras boldy.

Astanadaghy Kenesary kóshesi stadionnan bastalady. Stadion bolsa bir kezde onyng ózi oiran salghan kazaktardyng bekinisining ornynda túrsa kerek. Al osy kóshemen Aghybay, Búqarbay, Búghybay batyrlar kósheleri qaptaldasyp jatyr.  Azattyq ýshin alysqan Kenesary babamyzben sonyna deyin birge bolghan olar әli kýnge shep qúryp azattyghymyzdyng simvoly Astanamyzdy kirpik qaqpay kýzetip túrghan siyaqty bolyp  elesteydi maghan. Al airyqsha sәtimen sheshilgen  búl iygilikti isting basynda sol kezde qalanyng onomastikalyq komissiyasynyng mýshesi bolghan Aqseleu aghamyzdyng túrghany kýmәnsiz. Qoltanba sózsiz sonyki.

Jalpy beldigimizdi bekem buyp, eldigimizdi tanytu jolyndaghy Aqannyng tyndyrghan isteri jogharyda men ataghan taular siyaqty shoghyr-shoghyr. Mening zamandastarymnyng ishinde bir ózi bir instituttyng júmysyn atqarghan ýsh adam bar. Onyng bireui keshegi ótken Asqar Egeubaev bolsa, ekinshisi býgingi enbegi elenbese de el ýshin enirep jýrgen Túrsyn Júrtpay ghúlama. Al solardyng bireui de biregeyi Aqseleu Seydimbekov ekendigine eshkimning shәgi joq bolar. Ol kisining ózi qúrastyryp ketken alty tomdyghy elimizding eren qabyrghasynyng alty kirpishi, ruhany dýniyemizding altyn sandyghy dese bolar.

Songhy kezde «Arqanyng Aqseleui» degen siyaqty tarlau taqyryp qoyatyndar kóbeyip ketti. Aghamyz búl kýnde Arqanyng ghana emes, tipti iyisi qazaqtyng ghana emes, alty alashtyng ardaghy emes pe! Kezinde bir bauyrymyz ol turaly «Alty alashtyng altyn saqasy» dep jazdy da. Dóp aitylghan sóz – osy.

Aghamyzdyng ortasy, jora-joldastary da keremet boldy. Ózderin «Jeti jetim» deytin olardyng bәrining de әkeleri Otan qorghau jolynda sheyit bolghan. Býgingi jastardyng biri biler, biri bilmes, olar atap aitsaq: Oralhan, Beksúltan, Kәdirbek, Quanyshpay, Kәribay  men Serik Ábdirayymov jәne Aqseleuding ózi.  Búlar órtenge shyqqan kók shóptey qaulap shyghyp, songhy jýz jyldyqty «Qazaq әdebiyetining altyn ghasyryna» ainaldyrugha ayanbay at salysqan aituly azamattar edi. «Qazir solardan ýsh qara ghana aman otyrmyz» dep kýledi býginde auzyn ashsa kómekeyi kórinetin aqkónil aghamyz Quanyshpay. Ol ýsh qarasy Beksúltan men Kәdirbek jәne ózi kórinedi. Aman jýrsin aghalarymyz. Áytpese bizding de aldymyz aiqara ashylyp qalatyn týri bar.   Esaghan, Namazaly, Nesipbek bastap, etistik esimdes Jýrsin men Túrsyn jәne artymnan ergen jalghyz qara  Janbolat ekeuimiz qostaghan  biz de jeteumiz. Búl kýnde «Jeti jolaushy» dep at qoyyp, aidar toghyp, bir kitapty qolgha alyp otyrghan jayym bar, qúday qalasa.

Mening aulym Qaraghandy qalasynan júz shaqyrymday ghana, bayaghy Sәken oqyghan Nildining janyndaghy Jaryq stansasynyng manayy. Ataqty baluan- seri Imanjýsipke әnge qosqan Búghyly-Taghyly tauynyng baurayy. Demalysta auylgha baryp, dalanyng jolymen zaulap kele jatyp jol shetinde qalban-qúlbang etip otyrghan әlde bir qústy kózim shalyp qaldy. «Toqtashy» degen dauysym qatty shyqsa kerek, jýrgizushi tejegishti oqys basty. Sekirip-sekirip týstik.

-Oybay, mynau býrkit qoy!

-Qaydaghy býrkit, agha, әsheyin qaraqús qoy,-dep qolyn soza bergen jýrgizushi jigitting bilegine әlgi qústyng shengelin salyp-aq jibergeni. Áreng ajyratyp aldyq. Bir qanaty topshysynan synyp, aqsónke bolyp sorayyp sýiegi shyghyp túr. Qúrttamapty, jaghymsyz iyis te joq. Jylqy siyaqty búlar da qúrtamaydy eken-au. Eki ayaghyn shyjym jippen qosaqtap buyp, qapqa salyp, bara jatqan jerimizge ala keldik. Qaptyng auzyn ashsaq jauqabaqtanyp, shýnireye qarap, sary jaghal auzyn ashyp ysyldap aibat shegedi. Ne isterimizdi bilmey, aqyry Aqseleu aghama telefon soqym.

-Aytystaryna qaraghanda aldaghy býrkiting bir jasar  balapany. Tirnek deydi ony. Týlkige týsken boluy kerek. Týlki de qoqaqtap aibat qylady ghoy. Topshysyn shaynap jibergen ghoy. Endi aldaghy ózine soyylghan qoydy qylghyta bermey súrpy etin alyp, әbden aqjem bolghansha sugha salyp qoyasyn. Búl da bala siyaqty tәttini jaqsy kóredi. Oghan ayamay qant qos. Sonsong zorlanqyrap auzyna tyghasyndar,-dep aghamyz әdettegidey baptana sóilep aqyl berdi. Qúddy bir kýnde jasap jýrgen kәsibi siyaqty senimdi. Bәribir aramyzdan qústyng babyn tabatyn adam tabylmady. Aqyry bir retin tabarsyng dep sol ýige tastap kettik. Al asqartauday aghamyzben  aqyrghy ret tildesip otyrghanymdy men beybaq bilmeppin-au sonda.

Birer kýnnen keyin Astanama qaytyp oralyp, әdetimshe ýiilip qalghan gazetterding betin ashyp qalsam, altyn agham maghan qara ramkanyng ishinen qara-ap túr. Sótip aq kókem mynau jaryq dýniyeni bizben qosyp biraq kýnde tastap kete bardy. Týsinigi men aqyl-oyy biz siyaqty qarapayym pendelerden әlde qayda joghary azamat qoy. Kim bilsin, zamannyng bizding aqylymyz jetpeyti әlde bir auyrtpalyghy janyn ezip,  jýregine auyrtpalyq týsirdi me eken. Orny әli kýnge opyrayyp túr.

Ózining qútty mekeni Janarqasyna aparyp qoydy. Qu júmystan shygha almay,qaraly kóshten qalyp qoydym. Keyin Kópen ekeuimiz arnayy baryp qúran oqyp qayttyq. Bir kezde «Bәige tóbe» dep atalatyn qyrqanyng basyna qoyyp, erekshe belgi qoyypty. Onda qyzylqonyr mәrmәr tasqa «Kóktegi kýnning núry men jerdegi elimning yqylasyna meyirim qanbady» degen sózder qashap jazylypty.

-Baqilyqqa ketetinin qúday sezdirdi me, osydan biraz jyl búryn auylgha kelgenimizde mәngilik mekeni bolatyn osy jerdi ózi kórsetip, «bylay dep jazasyn» dep osy sózderdi qaghazgha týsirip berip edi,-deydi artyndaghy joqtaushysy bolyp jýrgen jaqynynyng biri - inisi Asylhan Seydimbekov. Aghamyzdyng artynda bir úl, eki qyz qalghan. Olar da әkeleri dese jandary qalmaydy. Al bizding Namazaly Omashev bolsa jyl da jurnalister kýnine qarsy biliyartan Aqseleu Seydimbekov atyndaghy jarys úiymdastyrya jýr. Azamatqa aitar alghys mol.

Ángimemizdi qayghyly  notamen ayaqtap, oqyrmanymyzdyng janyna qayau týsirmey,  Kәdirbek kókemizding әzilimen bitirgendi jón kórip otyrmyn.

Tәuelsizdik tany atqan song jastarymyz erekshe ruhtanyp, qyzyl qyrghyndy eske týsiretin eskertkish atauylyny alastatugha kiriskeni ayan. Sonday serpilisting sәtting birinde bir top jigit «Anau  túrghan qyzyldardyng qyzylkózi Dzerjinskiyding eskertkishin almaq kerek, batanyzdy  beriniz» dep Kәdirbekke barady ghoy. Sonda Kәdeken: «Ói, ony alap әure bolyp qaytesinder, ýstindegi shiynelin sypyryp alsandar boldy, ol eskertkishiniz  Aqseleuge ainalyp shygha keledi» degen ghoy.  Ol kezde shegimiz qatyp lekitip kýldik te qoydyq. Ár qaljynynyng astarynda qatpar-qatpar astar jatatyn Kәdirbek kókemizding sol kezde -aq  bәrimizge oitamyzyq tastaghanyn endi týsinip otyrmyz.

Biyl aramyzdan alystap ketken Aqseleu aghamyz tiri bolsa 75 -ke tolar edi. «Ol ózine ózi qoldan kelmes eskertkish ornatyp ketken» dep osylay otyra beremiz be, aghayyn! Aghamyz aramyzgha enseli eskertkish bolyp qayta oralsa degen iygi tilek, ýkili ýmit qoy bizdiki. Ol oghan әbden layyq jan.

Sәulebek Jәmkenúly, dogharystaghy әdilet polkovniygi, zanger-jurnalist

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2175
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2575
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2468
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672