Jeksenbi, 19 Mamyr 2024
Ádebiyet 7865 15 pikir 25 Tamyz, 2017 saghat 12:08

Qúl-Kerim Elemes. Mahabbat gýli – ghashyqtyq

HALYQ

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

Halyq: «halyq qúdiretti» der,

Joq, ol әste qúdiretti emes.

Haqty ghana qúdiret biler,

Halyqty әste «qúdiret» demes.

 

Halyq ras qúdiret bolsa,

Harlyq qorlyq keshpes edi.

Esh múqtajsyz qúdiretti Olsha,

Jasap mәngi óshpes edi.

 

Haqsyz onyng joq týgi de,

Tek ol eshter jiyntyghy.

Jete salar joq týbine,

Joq beyshara ol qiyn týgi.

 

Haqtau Haqtyng anyq syiy,

Qansha deseng de «emes» meyli.

Haqsyz halyq halyq kýii,

Bir haqtygha tenespeydi.

 

Búl ómirding erejesi –

Iman barlyq qalypqa ólshem.

Bir haqtynyng dәrejesi,

Haqsyz kýlli halyqpen ten.

 

Haqshyldyq ol – shyn tirilik,

Myng óliden bir tiri artyq.

Bilsin múny shyn tirilip,

Jýrgen haqsyz qúr múnartyp.

 

Halyq – «Haliyq» – Jaratushy

atty Haqtyng bir esimi.

Halyq biraq jaratushy

emes, jәili ol, bil, osyny!

 

Top ol múqtaj haq Allahqa,

Haqpen halyq bop ósedi.

Taghdyry onyng haq Allahta,

Haqsyz halyq joq esebi.

 

Imansyzdyng tiyn qúny,

Tipti halyq bolsyn meyli.

Jatqa Ózinen siyndyny,

Haq eshqashan mensinbeydi!

 

Maldanbau shart sanyna asa,

Haqqa qarsy salyp eges.

Haq Allahyn tanymasa,

Halyq tipti halyq emes!

 

Kóptigining tiyn qúny,

Eger iman keltirmese.

Onda onyng qiyn kýni,

Óitse ózin san óltirdi ese!

 

Qúl bou Haqqa jighany kem,

Kóp bolsa da ol ólgen teksiz.

Halyq halyq imanymen,

Bir Haqqyna sengen sheksiz!

 

 

MAHABBAT GÝLI

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

Mahabbat gýli – ghashyqtyq,

Ghashyqtyq bolsa, ol, qashyqty

Birine birin yntalap,

Qasiyet qosar asyq qyp.

 

Mahabbatty eger jer desek,

Ghashyqtyq sonyng gýli ósken.

Jer joq pa gýling nólge esep,

Kem qalmaq solay ýlesten.

 

Taptasang jerdi tabanda,

Arday aq gýlin janyshtap.

Qalay ghana ósip baghang da,

Jaratqangha órlep «jan» úshpaq?

 

Qalay ghana, adam, saftyghyn,

Jaralghan qalpy saqtalmaq?

Qalay ghana artyp saqtyghyn,

Adamdyq múrat aqtalmaq?

 

Mahabbat, ghashyq birisiz

birining kýni qaran-dy.

Núry ol Haq, Haqtyng núrysyz,

Adamnyng kýni qaranghy.

 

Allahtan bergen adamgha,

Qasiyet olar tym nәzik.

Bolmasa olar adamda,

Ketpek-ti adam mýlde azyp.

 

Aytsaq shyn oidyng ashyghyn:

Bastyrghan Haqqa qadamdy,

Mahabbaty men ghashyghyn,

Saqtaumen adam adam-dy.

 

Sýngge Haqty arnalghan,

Qasiyetti osy pәseytip,

Adam qansha ma qarmalghan,

Nәpsisin jónsiz eseytip?!

 

Túrsa da tәndi alqymdap,

Ghashyghyn tighan mazdaghan,

Sabyryn sary altyndap,

Jetti Oghan adam azdaghan.

 

Mahabbatsyz shyn joq ghashyq,

Mahabbat ta joq ghashyqsyz.

Talaydyng jýrgeni ot basyp,

Edi olar Haqqa asyqsyz.

 

Asyghyng – Allah, Haqqa asyq,

Arynmen Ony, al, maqta.

Allahyng ghana jaqtasyp,

Jetkizetúghyn Jәnnәtqa!

 

 

MAHABBAT  PA?

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

«Haqqym bolsyn Saghan, – deytin, – jan qúrban!»

Qúday berdi qúshtarlyq ol jandy úrghan.

Haq lebining bir mysqaly ol, mýmkin,

Soqyr, mylqau, kerendi de jandyrghan!

 

Dýniyening tartylysy ol – mahabbat.

Jasyndardyng jarqylysy ol – mahabbat.

Ruh pen tәnning әr tynysy ol – mahabbat,

Sezimderding sharpylysy ol – mahabbat!..

 

Al, onda –

 

Haq pen ózin úlamaghan mahabbat,

Haqty aitqanda jylamaghan mahabbat,

Haqtyng aty aty qúrly arudyn,

Jan-diline únamaghan mahabbat,

Mahabbat pa?

 

Haqty kórmey, qyzdy kórgen mahabbat,

Naqty kórmey, izdi kórgen mahabbat,

Haqqa qúldyq isin jannan óshirip,

Nәpsilerge ýzdige ergen mahabbat,

Mahabbat pa?

 

Haq syryna qanyqpaghan mahabbat,

Haqty qúlgha tanytpaghan mahabbat,

Sonsha ma ystyq sýiispendik kýshimen,

Haqty bir de qana úqpaghan mahabbat,

Mahabbat pa?

 

Jýrekterdi aralaghan mahabbat,

Jýrgen jerin jaralaghan mahabbat,

Ózi bergen qúshtarlyqpen Allahty,

Bir sýige jaramaghan mahabbat,

Mahabbat pa?

Joq!!!

 

 

ÁULIYE

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

Haqtan haqtap pәgeiyin súraghan,

Áuliye, ol – Haqqa ghashyq bir adam.

Haq bolghasyn qabyl onyng dúghasy,

Sonda da odan súm bolady súraghan.

 

Biri ózining әuliyesin bilmeydi,

Biraq ta ylghy qylghan isi gýldeydi.

Basqa bilip onyng әulie ekenin,

Dúgha etkizip dúghasynan nildeydi.

 

Biri ózining biledi әulie ekenin,

Haqtan súrap haqtandyrar mekenin.

Dýniyege pysqyrmaydy ótkinshi,

Dep biledi dýniyeni «ne tenim».

 

Endi birin júrt ta, ózi de biledi,

Kýndiz kýlmey, týnde az kirpik iledi.

Haqqa sheksiz qúl bolghan song qaltqysyz,

Haq aldynda qabyl sheksiz tilei.

 

Bәri solay әuliyeligi ashylghan,

Imanynyng núry әlemge shashylghan.

Solay ras, biraq solay eken dep,

Adasady әuliyege bas úrghan!..

 

 

NÁPSI KÝShI

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

Jetpis ýsh bir nәpside

Shaytan kýshi bar eken.

Nayynsap dýr nәpsige,

Qap ketude bar esem.

 

Shaytansyz-aq malghúnnyn,

Atqaratyn mindetin.

Nәpsi bauyr әrkimnin,

Jegizude kýnde etin.

 

Nәpsi eki asha nәrse eken,

Bireui – til, «tәn» – biri.

Qúldyqqa ol qarsy eken,

Haq aldynda mәndi iri.

 

Onaylau shyn tәn tyy,

Tyy qiyn, әi, tildi.

Talay sózdi jan qyy,

Áy, til aitty,

Aytyldy...

 

Túratyny ol marqayyp,

Seni iyterip kemeske,

Tәn tozghanmen qartayyp,

Til tozbaydy emes pe.

 

Joq tildi úru bassalyp,

Qoymau ýshin yrqyna,

Jýrgen sodan tas salyp,

Sahabalar úrtyna.

 

Onday biyik qayda, qap,

Onday tózim joq bizde.

Tәn-tildi onda baylap ap,

Nәpsini olargha ótkizbe.

 

Sóit te nәpsindi aqylgha,

Aqylyndy imangha

baghyndyr, sóit, maqúl ma?

Ózing Haqqa ilanda!

 

Sóitseng baghyng janady,

Sóitseng qús bop úshasyn.

Sonda haqtap managhy,

Haq IYendi qúshasyn!

Inshallah!

 

 

QISYQ

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

Aqylsyz bolsa úl keter,

Naqylsyz bolsa qyz keter.

Ata-ana qalar anyrap,

Aytqanynmenen jýz beker.

 

Ertse de tatyr jýz nóker,

Aqyldy talay jýzdi óter.

Ibaly bolsa alghanyn,

Janyndy jyltyp izgi eter.

 

Siz deser tughan, biz deser,

Ýmitindi ýzbe, ýz, beker.

Biliksiz bolsa bauyryn,

Manyndy tereng qúzdy eter.

 

Qaraqshy bolyp iz keser,

Opasyz qara jýzdi eser.

Imansyz bolsa el patshasy,

Basynan halyq qúz kósher.

 

Kónilindi suyq kýz-di eter,

Kýn shyqsa jerden syz keter.

Maydansyz bolsa dos, joldas,

Arany jaltyr múzdy eter.

 

 

ADAM

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

Haq ras,

Qúran ras,

Ras dini!

«Haq» degen rastaydy ras múny.

Tiriltip ólmey túryp, Haqqa shýkir,

Tanytqan shyn rasty qyr astyryp!

 

Haq Ózi sýigen qúlyn dara etedi,

Bardy joq, joqty joqtan bar etedi.

Tәnirin tanymaghan «Bardy joq» dep,

Nadandy Namúrttay har* etedi.

 

Ondaylar kóz, jýregi, qúlaq túryp,

Shyndyqty estimeydi qúlaq týrip.

Anyqty «kórdim» demes kózi kórmey,

Bilmekti «bilmeymin» der jylap túryp.

 

Búl ýshin adam deme perdelini,

Hәm «pende» dey kórme әste zerdelini.

Allahyn estip, kórmey nanatyn bar,

Adam sol adamdyqta jerdegi iri!

 

 

KENDELIK

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

Saqtan «sanlaq, danyqty, úly, salmaqtym»!

Sezgen bilmek auyrlyghyn salmaqtyn.

Danyq – izar, eken bizshe aljapqysh,

Úlylyq ol shapany eken Allahtyn!

 

Danyq kimdi arbamady qazaqta?

Úlylyq ta tirkelmedi az atqa.

Haq: «ekeuin iyelemek bolsa kim,

Salam, – depti, – sol qúlymdy azapqa»*!

 

«Keshir Allah, tauba!» delik – qaytayyq!

Haqqa ghana maqtau, madaq aitayyq!

Qúl layyqsyz shyndy jalghan maldanyp,

Jýre bermey «úlymyn» dep qayqayyp.

 

Úly Allah,

Allah dana, Danyqty!

Úly, óitkeni Ol – jaratty da, damytty

Aspan,

Jerdi,

Jel,

Kýn,

Aydy, kýlli isti,

Eki әlemdi,

Jәnnәtti hәm tamúqty...

 

Ol jaratty ósimdik, hayuan, jәndikti,

Ol: «bol!» dedi, bop bәrine jan bitti...

Ol jaratty ólim, ómir, joq, bardy...

Núr, sәuleni, jasyndy, otty hәm qútty...

 

Ol jaratty perishte,

Jyn,

Adamdy!

Perishte me, pәkizat ol tabandy.

Jyn ba, jyn da túraqsyzdau maqúlyq,

Adam – haliyf, biraq kóbi nadan-dy...

 

Adam ras jaratylys songhysy,

Kýtildi odan bolmaq bәri ondy isi.

Qos qasiyet – aqyl, nәpsi berilip,

Bolsyn deldi tek jәnnәttyq som kisi.

 

Adam biraq tilin alyp malghúnnyn,

Joqshysyna ainaldy, әtten, bal kýnnin.

Boldy mindet dýniyeden qayta órleu,

Enshisinde Haq biler jәi... ol kimnin!

 

Sony bilmey kerdensiydi kóp pende,

Haqtan qorqu kәperinde joq ta emge.

Angharmaydy túrsa da ólim alqymdap,

Adam ras aqiqattan bek kende!

----------------------------------------------

*Qúdys hadiys. Imam Muslimnen

 

 

TÁRTIP 

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

Hangha tәrtip kelmese,

Júrtqa tәrtip keu qiyn.

Ol joq qoghamdy, endeshe,

«Ashyq qogham» deu qiyn.

 

Hany imandy bolmasa,

Halqy imandy bolmaydy.

Imansyz bop sorlasa,

Halyq ýshin sol qayghy.

 

Imandy bop keledi,

Adam ómirge anyghy.

Múnda da Oghan senedi,

Aqiqatqa qanyghy.

 

Imanmenen kelgennin,

Senbegeni netkeni?

Senimsiz bop ólgennin,

Imansyz bop ketkeni.

 

Mәnsiz ómir – ómirdin

Qúlshylyqsyz ótkeni.

Senimmen kep dýniyeden

Senimsiz bop ketkeni.

 

 

BOLADY

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

Búzyluy adamnyn

Kóruinen bolady.

Allahqa emes shaytangha

Eruinen bolady.

 

Qaraqshylyq han jolyn,

Toruynan bolady.

Jamanshylyq Haq isin

Joruynan bolady.

 

Azu qúldyng arlygha

Qozuynan bolady.

Aqymaqtyq әdepten

Ozuynan bolady.

 

Úyatsyzdyq úyatty

Ashuynan bolady.

Kedeyshilik orynsyz

Shashuynan bolady.

 

Qúdaysyzdyq Qúdaydy

Tanymaudan bolady.

Haq isine aqyldy

Janymaudan bolady.

 

Menmenshildik kónildin

Tasuynan bolady.

Áljettilik әlinen

Asuynan bolady.

 

Jemengerlik shýkirdin

Joqtyghynan bolady.

Aqylsyzdyq qarynnyn

Toqtyghynan bolady.

 

Maqtanpazdyq qúl ózin

Zorsynudan bolady.

Takapparlyq basqany

Qorsynudan bolady.

 

Bilimsizdik «bildim» dep

Marqandan bolady.

Ilimsizdik senimnen

Ortandan bolady.

 

Nәpsiqorlyq pende ózin

Tektemesten bolady.

Iman núry jýrekte

Kóktemestan bolady.

 

Ózimshildik, ozbyrlyq

Sarandyqtan bolady.

Kisiliksiz nadandyq

Aramdyqtan bolady.

 

Jamandyqty úmytpau

Jamandyqtan bolady.

Jaqsylyqty úmytu

Nadandyqtan bolady.

 

Kekshildik pen jәhildik,

Bilimsizden bolady.

Qarsy shyghu shyndyqqa

Ilimsizden bolady.

 

Jigersizdik jigerin

Janymaudan bolady.

Múnyng bәri Tәnirin

Tanymaudan bolady.

Solay!..

 

 

 

QÚRAN

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

Qúranda túryp ilim seni kýtti,

Menmensip bilmedin-au sony «myqty».

Onda: «Men jyn, adamdy tek Ózime

jarattym qúldyq ýshin»* delinipti!

 

Menmensip oqymadyng Qúrandy ashyp,

Sanandy kýdikti auyr kýmәn basyp.

 

Qúrandy oqysang saf shyn kórer en,

Jalghanda jalghangha emes Shyngha erer en.

 

Shyngha erip, shyndanar eng perishtedey,

Haqty hәm Haqtyng isin teristemey.

 

Ghalamnyng on segiz myng syryn bilip,

Ketpes eng kezdeysoqty yrym qylyp.

 

Taubana kelip solay tanyp Haqty,

Ótkenge ókiner eng janyp qatty!

 

Dýnie ótirigin ras bilip,

Dýrmekten alystar eng qúlashty úryp.

 

Tiriler Haq aldynda kýnindi oilap,

Istegen bilip, bilmey mining boylap,

 

Taubana taghy, taghy, taghy kelip,

Haq qúldyng qaraýzer eng naghy bolyp!

 

Kýnәdan shybyn-shirkey qashyp solay,

Ózindi jarqyrar eng ashyp solay!..

 

Bar kitap bir harfine teng kelmeytin,

Oqymay adam ony jóndelmeytin,

 

Qúrandy – sózin Haqtyng oqymauyn,

Ol sening – eki әlemdik toqyrauyn!

 

Ol sening – Haq Allahpen syrlaspauyn,

Haq bergen boydaghy iygi syrdy ashpauyn!

 

Ol sening – nadandyqqa tireluin,

Ol sening – tiri jýrip tiri óluin!

 

Ol sening – Haq ilimin qate aluyn,

Qate alyp haqsyzdyqqa mataluyn!

 

Ol sening – ózindi-ózing asha almauyn,

Janyna jaryghyndy shasha almauyn!

 

Ol sening – aiyrmauyng aq, qarany,

Ol sening – aq biluing qap-qarany!

 

Ol sening – júmsamauyng aqylyndy,

Adamdyq qor etkening asylyndy.

 

Ol sening – ruh, jan hәm sezim jәili,

Bilmeuing ne delgenin ózing jәili!..

 

Eki әlem,

Perishte,

Jyn,

Jaraldy Adam,

Jaralyp Haqtan zat joq nәr almaghan.

 

Jalghyz zat Allah qana jaralmaghan,

Hәm Allah sózi – Qúran jaralmaghan!

 

Sebebi, jaralmaydy Jaralmastyn

Sózi de, Ózi de haq!..

Nәr almas kim?!

 

Bilseng búl haq Qúrannyng mәrtebesi,

Jibergen bizge ony Haq, mәrt edi Osy!

 

Bilmeuing mine osyny – Qúran bilmeu,

Kózine ilmeu Haqty – Qúrandy ilmeu!

 

Kózine Qúrandy ilmeu – Haqty «joq» deu,

Basynnan eki әlemdik baqty jótkeu!

Basynnan eki әlemdik baqty jótkep,

Pәniyde-aq tozaq oty jaqty betteu!..

Solay!

---------------------------------------

*«Zәriyat» sýresi, 56- ayat

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2146
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2551
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2365
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1661