Júma, 12 Tamyz 2022
Ádebiyet 8494 13 pikir 25 Tamyz, 2017 saghat 07:55

Toyy bolmaghan qyzdyn hikayasy

Abai.kz aqparattyq portalynyng elektrondy pochtasyna "Maygýlding mayysqaq mahabbaty" atty matrerial kelip týsti. Shaghyn әngime ýlgisinde jazylghan dýniyening býgingi kýnning keybir suretterin boyamasyz kóz aldymyzgha әkelgeni ýshin jariyalap otyrmyz. Jenil jýris arqyly qyzmetten qyzmetke órlegen Maygýlding taghdyry oqyrmandardy oilandyrsa degen niyetimiz bar. 

Abai.kz aqparattyq portaly

Kóktemi men jazy týgili kýzi men qysynyng ózi jaymashuaq jyly bolyp keletin ónirde tuyp-óskendikten be qaydam, Maygýl  Qoldasynqyzy Japbarova hanym tym erte eseydi. Balighat jasyna jeter-jetpesten ózge qatar-qúrbylarynan erekshelenip túratyn. Keude túsyndaghy qos anary búrtiyp, bóksesi búltiyp  bozbalalar men jelikken jigit-jelendi eriksiz ózine qaray tartatyn. Súlugha súqtanbaytyn jan bar ma?! Oghan syrttay ghashyq bolyp, ózderinshe menshiktep jýrgen ýlken-kishi kóp-tin. Múnyng ýstine әueletip әn salyp, by biylep, jazu-syzudan da habary bar bolatyn. Tipti múnysymen kishigirim újymdyq jinaqta da kórinip ýlgergen.

Búl qyzdyng tym erte esengining taghy bir sebebi әkesi Qoldasyn aty shyqqan alqash-túghyn. Anasy Rahima jenil jýristi jan edi. Aghasy Sherhan tóbelesting týbin týsiretin. Ápkesi Kәlima da jigittermen sýiisu men olardyng qúshaghyna qúlay ketuding has sheberi-tin. Áriyne, oirany týsken otbasyndaghy auyr aura men pessimistik-psihologiyalyq ahual beyjetkendi myna ghajayyp ómirden beytarap qaldyrghan. Sonyng әseri bolsa kerek, ol keshqúrym mezgilde jigittermen qydyrudy, aimalap óbisudi únatatyn, әri onysyn ózine ersi de kórmeytin. Ghashyqtyq pen jigitqúmarlyq derti boyyn biylegen  boyjetkenning búl qylyqtaryna әy deytin әje, qoy deytin qoja tabylmaytyn.

Arman qala – Almatydaghy medisina akademiyasyn ayaqtap ýlgermesten Kóktóbeni kezip, tósek raqatyn kórip qalghan qyzdy erikkennning bәri ermek etetin. Joghary kursta oqityn jyltynbaylar men alyp qalanyng qyltynbaylary ózderining ýshkir nayzalaryn onyng  kólshigine qayta-qayta  batyryp aludan әste tayynbaytyn. Auyldaghy ata-anasy men agha, әpke, bauyrlary ony dәu doqtyr bolady dep pәruәilary pәlek bolyp jýrgen.

Bir joly mynaday súmdyq oqigha boldy. Saylaugha týsip, baghyn synap kórmek bolghan dәu dókey qapelimde Maygýldi keziktirip qalady. Búl kezde ol audandyq auruhanada qatardaghy qarapayym giynekolog dәriger bolyp isteytin. «Saylaudan ótsem ótermin, ótpesem ketermin» dep jýrgen Bulat Musabekovtyng oiy kilt búzylady. Týr-týsi kelisti súludy Shymqaladaghy qonaq ýilerding birine shaqyrady. Oghan qymbat kóilek әperip, qolyna saqina, moynyna tross, qúlaghyna syrgha salyp,  jatyn bólmesine qaray sýirey jóneledi. Qapelimde esikti ishinen kiltteudi de úmytyp ketken eken. Araq-sharaptan alshaqtap qashpaytyn, temeki tartudan tayynbaytyn boyjetken ekeui týni boyy әmpey-jәmpey bolady. Shashy seldiregen, týr-túlghasy shoyyn qap-qara dәu dókey appaq qarday arudy  әbden myjghylap, ezedi. Uyljyghan jas qyzdyng  kólshigine  maltyghan myrza ózining ýshkir nayzasyn әreng suyryp alady. Osy tústa bólmege kenetten kirip kelgen Mariya men Seyitjan betterin basyp, búrylyp túra qashady. Maygýl olardan qymsynyp úyalsyn ba, appaq sanyn jaltyratyp, ynqyldap-synqyldap  tósekten әzer kóteriledi. «Meni kórdinder me?!» degendey, qos qolyn tóbesine kóteredi. IYә, dәl sol jyly halyq qalaulysy bola almaghan Bulat osylaysha  qalyng eldi biraz shulatady. Alayda Maygýldey mayysyp túrghan jas oinas toqal tapqan onyng óz esebi týgel-tin. Bәibishesinen  tyghylyp, syghylyp jýrip naqsýierimen jii jolyghudyng amalyn tabady. Tausylyp bitpeytin issaparlar men toy-tomalaqty jeleuletip  onymen úshyrasyp jýredi. Oinaydy, kýledi. Áriyne,  olardyng ózara ne istegenderin bir Qúday ghana biledi.

Sol Bulat «Qyrghyn» degen keremet kitap jazyp, onysyn úyalmastan  Maygýl bas dәriger bolyp qyzmet isteytin jýike jýielerin emdeytin auruhanagha  da әkelip tastaydy. Baytal bastyqtyng aitqanyn eki etpeytin  maqúlbaylar әlgi kitapty japatarmaghay satyp alady. Jinalghan aqshagha  avtoriytetti avtor  kónildesine shuba palito әperedi.

Audandy mise tútpaghan Maygýl oblysqa qyzmetke auysady. Áriyne, búghan Bulattyng oblys әkimine jasaghan bir ghana telefon soghuynyng septigi tiygen. Aldymen  narkologiyalyq ortalyqqa bólim mengerushisi bolyp ornalasady. Múnda ol  Aydulla Mekenbekov degen bas dәrigerding qarmaghyna týsip qalady. Jyly-júmsaq divangha bir aunatyp alghannan keyin  Maygýl onyng jandy quyrshaghyna ainalghanyn ózi  de sezbey qalady. Qysqasy, Aydulla «jat» dese jatady, «túr» dese túrady, «qoy» dese qoyady.

Sóitip ózara әmpey-jәmpey bolyp jýrgende oblystyq klinikalyq auruhanagha bas dәrigerding orynbasary  bolyp auysqan Aydulla  naqsýierin  birge ala  әketudi de úmytpaydy. Ol ózin «Medisinanyng marshalymyn» dep sanaytyn. Áriptesteri búl ekeuining qúpiya tirlikterin bes sausaqtay jaqsy biletin. Alayda, ish dertteri ishinde bolyp, ashyq aitugha batyly barmaytyn. Jiyn-toylarda birge biyleytin. Kezdesip qalsa kәdimgi erli-zayyptylarday qúshaqtasyp, sýiisip sәlemdesetin. Kórgen júrt: «Anau bir ayaghyn syndyryp alghan qaghynghan kәri qaqpastyng múnysy nesi eken?!» deytin.

Kóp ótpesten  Maygýl  onkolgiyalyq auruhanagha bas dәriger bolyp barady. Barghany qúrysyn, bilimdi de bilikti kadrlardy ashyqtan-ashyq qudalaydy. Sóitip, kәsiby diplomy joq, basqa salanyng mamandaryn topyrlatyp qyzmetke qabyldaydy.Ýsh әripten túratyn qúzyrly mekemede isteytin bireuding inisin júmysqa alyp,  ony ózine orynbasar etip taghayyndaydy. Qarsy kelgenderding bәrining apshysyn quyrady. Tipti  sonau bir kezderi  nauqastyng temperaturasyn ólshep,  qalay ukol saludy  ýiretken ústazdaryn da ayamaydy. Otqa, sotqa sýireydi. Sondaghy bar sengeni shanshugha ótpey qalghan kәri nayzaly kókeleri-túghyn.

Múnyng bәrin de mise  tútpaghan ol  medisina qyzmetkerlerining oblystyq kәsipodaghyna  tórayym bolyp saylanady. Myng san dәrigerding toqsan toghyzy ghana  jaqtap dauys bergenimen, jinalystyng alqasynda otyrghandar «Ózge qarsylastarynan kóp dauys jinady»  dep tórayymdyqqa saylap jiberedi. Qolyna qoghamdyq úiymnyng mórin ústaghan ol ózinshe tyrashtanyp belsenedi. Medisina qyzmetkerlerining arasynda spartakiada, seminar-treniyg,  flesh-mob, san aluan bayqaular ótkizuimen kózge týsedi. Kreativti basshy atanady. Tipti ózi bir top naqsýierlerin jinap alyp, Astana men Almatydaghy televiziyalyq bayqaulargha da qatysyp qaytady. Onyng búl qylyghyn naghyz produser, shoumen dersin.

Maygýlding manayyna mylqau, menireu, maqúlbaylar jinala bastaydy. Solardyng biri  Órik Maldanov úshyna shyqqan jaghympaz,  lauazym ýshin qoynyndaghy qatynyna deyin satyp jiberetin súmyray bolyp shyghady. Baytal bastyghynyn  yp-ystyq mayqúiryghyna kirip alghan ol  ózin mensinbegenderdi qúryqtay jóneledi. Olardy syrtynan jamandap, qyzmetten quady.

Medisinalyq akademiyanyng rektory Toghanbay Mayashev pen oblystaghy asa bedeldi partiyanyng basshysy, halyq qalaulysy Qúlashbek Mәdibekov te Maygýlding ottay ystyq qúshaghynda qorghasynday balqyp, tar tósekten terlep-tepship shyqqandardyng tiziminde túr. Halyq qalaulysynyng senimdi kómekshisi Rustam Bayymbetov te kópti kórgen kelinshekpen birge týneu baqytyna bólengen. Búghan Almatydan auyp kelgen Ábit Mastanbekov tәrizdi taghy bireudi qosynyzdar.

Qysqasy, Maygýlding aiy onynan tuyp túr. «Aq» degeni alghys, «qara» degeni qarghys. Kez kelgen naqsýier kókelerinin  tilin tauyp, kónilin kóteruge tym sheber-aq. Qyzmetke ónkey  bayynan ajyrasqan jesir, jenil jýristi, teris qylyqtylardy jinap alyp,  ondaylargha qajetsingenderding qyshuyn qandyryp jýrgenine mәz-meyram. Sondaylardyng biri «Jyldyng ýzdik dәrigeri» retinde «Altyn iyne» jýldesin jenip te alghan. Endi búghan kýlesiz be, jylaysyz ba, erik ózinizde.

Neke toyy bolmaghan, ýstine aq kóilek, fata, qolyna gýl ústamaghan  Maygýl maymónkelep jýrip  bir emes, jýz jigittin, jýz emes, myng myrzanyng kónilin op-onay tauyp  ta ýlgergen. Kәdimgi «Myng bir týn» hikayasyndaghyday keremet kýy keshken. Eng alghashqy bayy Serimbet Músaevtan   Rabigha esimdi qyzy bar. Ony ózgelerge «sinlim» dep tanystyryp jýretin kórinedi. Odan keyingi Bulat, Aydulla, Qúlashbek, Toghanbay, Rustam, Ábiyt, biz bile bermeytin taghy basqalar, taghysyn sol siyaqtylar,  tolyp jatqan sal-serileri әbden silikpesin shygharghannan keyin be,  songhy kezderi sauyq-sayrangha, jigit aulaugha kemirek  shyghatyn kórinedi. Áytpegende she, qyryqtyng qyrqasyna shyghyp, beli men búty birigip ketken kәri qanshyqty  qaytsin qasqalar.  Jylmandaghan jiyrma jasar boyjetkender men otbasyn oiran etken otyzdaghylar túrghanda. «V sorok pyati, yagodka opyati» dep ózin-ózi júbatyp jýrgen jan key keyde tobasyna kelgendey bolady. Basyna oramalyn tartyp, meshit jaghalaydy. Onysy Alla taghaladan keshirim súraghany ma, nesi eken?!

Demokratiya demekshi, әrkim oiyna kelgenin isteytin, әrkim  qalaghan adamymen

jýretin, oinap, kýletin,  tipti týnep te  qalatyn zymiyan zamanda Maygýl sekildi  maymyldan aulaq jýrinder, myrzalar demekshimiz! Áytpese ol  birindi segiz jylgha sottatyp, endi birindi tentiretip tezek tergizip jiberuden әste tayynbaytyn tәlpish. Myna ghajap ómirde  mahabbatta joly bolmaghan, toyy bolmaghan qyz ózining bar ashu-yzasyn ashylau araq-sharaptan, kók týtindi temekiden, qala berdi jelikken jigitterge  qylmandaumen ghana toytarghysy keletin tәrizdi. Aydyn, kýnning amanynda osynday adasushylardan saqtasyn deyik, aghayyn!

Qayyrbek QALJANOV

Abai.kz

 

 

 

 

13 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2083
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2024
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1710
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2743