Júma, 1 Nauryz 2024
Anyq-qanyghy 8992 20 pikir 9 Tamyz, 2017 saghat 11:11

Aymangha jauap

 

Ayman Saghidullanyng «Oqushylar qazaq tilining ornyna geografiya pәnin oqy ma, Saghadiyev myrza!» degen syn-eskertpesine jauap

Qúrmetti Ayman Saghidulla! Siz siyaqty men de o basta «Jalpy bilim beretin mektepke arnalghan «Qazaq tili» janartylghan bilim mazmúnyndaghy oqu baghdarlamasyna» qarsy shyqqandardyng biri edim. Men de búrynghysynsha qazaq tilin qazaq mektepterinde  ghylym retinde oqytylmaytyndyghyna týsine almay, dal bolghanmyn.   «Mәtin retinde ghana berilse týsiner edim» dep,  siz aityp otyrghan oidy osynyng aldyndaghy «Qazaq tili» oqulyqtarynda   mәtindi tәrbie әri tanym qúraly retinde paydalanyp, mәtinmen júmys isteuding әdis-tәsilderin engizgen alghashqy avtorlardyn  biri retinde men de «Qazaq tili» oqulyghynyng búrynghysynsha qala bergenin qaladym.  Dausym jetken jerge deyin óz pikirimdi aityp ta kórdim. Endi oiym basqasha.

Janartylghan bilim mazmúnyndaghy oqu baghdarlamasymen oqulyq jazu ýstinde jete tanystym,  qayta-qayta oqydym, maqsaty men mindetin týsindim. «Qazaq tili» baghdarlamasynyng mazmúny endi  grammatikany taza ghylym retinde oqytugha arnalmaydy,   grammatikany tabighat pen qorshaghan ortany tanuda, kýndelikti túrmys-tirshilikte bala betpe-bet kezdesip qalatyn tabighy qúbylystardyng syryn ashuda, zattar men qúbylystardyng jay-japsary turaly basqalarmen oy bólisude, pikir almasuda qúral retinde paydalanyp, grammatikalyq zandylyqtar men formalardy dúrys qoldana biluge ýiretetinin týsindim.

Ras, balanyng tildik daghdylaryn damytyp, sauatty sóileuge, oiyn býkpesiz, emin- erkin jetkizuge, әdeby normalardy saqtap aitu men jazugha tóseldiru onay sharua emes, qiynnyn-qiyny. Kópshilikting aldynda efirge shyghyp túryp, ne aitsam eken, qalay aitsam eken dep qinalghandardy ýlkenderding arasynan da kezdestirip jýrmiz ghoy. Ony bylay qoyghanda, adamdardyng arasyndaghy renish, tipti janjal da tauyp aitpaudan, dúrys sóilemeuden, kommunikativtik daghdylardy mengermegendikten, ózara týsinistikting oryn almauynan bolyp jatady.  Osynday jayttargha terendep baratyn bolsaq, tilding tanymdyq әri kommunikativtik qyzmetin jete mengertu bilim beru isining abzal boryshy bolyp tabylady.

Qúrmetti Ayman Saghidulla! Siz ben biz búdan bylay bilim mazmúny janartylghan «Qazaq tili» oqulyghy arqyly balanyng qorshaghan ortany, adam men tabighattyng birligin, ómirde jii úshyrasatyn, ózimiz sonyng bel ortasynda jýretin mәseleler men qúbylystardy týsinip, ózara әngime etuge, olardyng qasiyetteri turaly oy bólisuge, pikir almasugha ýiretetin bolamyz. Búl integrasiyalanghan bilim mazmúny arqyly ghana jýzege asady. Esinizde bolar, pәnaralyq baylanys, bilim mazmúnyn integrasiyalau degen mәselelerdi búryn da jýzege asyrugha tyrystyq. Biraq sabaqqa berilgen uaqyttyng kóbi ereje jattatyp, grammatikalyq túlgha-birlikterdi taldaugha ketetin de, dialog qúraugha, әngimelesuge, pikiralmasugha, qúbylystardyng syryn ashatyn syny oilaugha uaqyt jetpeytin.

Qazir oqushynyng óz payymdauy, óz oiynyng dúrystyghyn qorghap shyghuy, kez kelgen qúbylys jayynda bilimin kórsete aluy manyzdy. Aua rayynyng adam ómirine, klimattyng tirshilik iyelerining tynys-tirshiligine tiygizer әserin saghat sayyn ghana emes, minut sayyn sezinemiz. Túrghylyqty jerding tabighaty, sharuagha paydasy men ziyany, tabighat tughyzghan tyghyryqtan shyghatyn mәselelerdi bala kezinen sheshudi mengergen bala ómirge beyimdeldi degen sóz. Ony ózi ghana sezip qoymaydy, basqalarmen de bólisedi, aqyldasady, birigip sheshedi. Mine, osy jerde qazaq tilinde erkin sóilep ýirengen, súraqty dúrys qoya biletin, pikirlesin әngimege tarta alatyn qabilet bilim mazmúny janartylghan «Qazaq tili» oqulyghy arqyly jýzege asady. Siz ben biz sonyng kuәsi bolamyz.

Al Siz hatynyzdy Qazaqstan Respublikasynyng Bilim jәne ghylym ministrligi «Oqulyq» ortalyghynyng saytyna jalpy júrtshylyq talqylauyna qoyylghan «Qazaq tili» oqulyghynyng joba núsqasy negizinde jazghan ekensiz. Oqulyqtaghy «Aua rayy jәne klimattyq ózgerister» degen 1-bólimning taqyryby – «Negizgi bilim beru dengeyining 5–9-synyptaryna arnalghan «Qazaq tili» pәninen janartylghan mazmúndaghy tiptik baghdarlamasynda» ministrlik bekitken taqyryp. Oqulyq jazuda avtorlar odan alshaq kete almaydy. Alayda saytqa qoyylghan búl oqulyq songhy núsqa emes edi, búl núsqa búdan song da ministrlikting ýsh komissiyasynan, baspa men saraptama ortalyghynyng saraptamasynan ótip, oqulyqta berilgen mәtinder men tapsyrmalar, Siz atap ótken súraqtar qazaq tili grammatikasyna say qayta óndeldi. Sol óndeu barysynda Siz atap otyrghan «Aua rayy, klimat, atmosfera», «Klimat jәne klimattyq aimaqtar» degen sabaq taqyryptary «Qazaq halqynyng aua rayyn boljauy», «Klimat pen tabighat» dep ózgertilip, jalpy taralymgha jiberildi. Al «Klimattyq ózgerister» baghdarlama taqyrybynda atap kórsetilgendikten, «Qazaqstanda qanday klimattyq aimaqtar bar?»degen súraqty beruge tiyispiz. Sebebi, klimattyq aimaqtardy bilmey túryp, klimattyq ózgerister turaly sóz qozghau mýmkin emes qoy. Negizinen, oqulyq jazuda baghdarlamada belgilengen taqyryptardy qatang basshylyqqa alu kerek ekenin biletin bolarsyz.

Áriyne, baghdarlamanyng jetildiriletin tústary әli de bar, ol –keleshekting isi.

 Gýlbanu Qosymova, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, 17 jyl boyy Sizben jәne oqushylarynyzben birge bolghan avtor

Abai.kz 

20 pikir

Ýzdik materialdar