Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Qúiylsyn kóshing 10461 60 pikir 8 Tamyz, 2017 saghat 15:09

Últ mәselesin sheshude Shy Jinping Nazarbaevtyng qolyna su qúiyp bere almaydy...

Qanat Ábilqayyr: Qúrmetti Auyt Múqiybek, Siz  «Abai.kz» aqparttyq portalynyng eng beldi avtorlarynyng birisiz. Sonday-aq, saytymyzdy bar ynta-peyilinizben qadaghalap oqyp jýretininizdi de jaqsy bilemiz. Biz de Sizding barsha qyzmetinizdi bolmasa da qoghamdyq júmystarynyzdy baqylap, baghyp otyramyz. Janylmasaq, mine, kezekti enbek demalysynan oraldynyz. Qayda, qalay dem aldynyz?

Auyt Múqiybek: Rahmet. Búl joly 20 kýnge demalys alghanmyn. Sol jylyna bir keletin enbek demalysymnyng jarymyna tayauyn ataqty Alakólge shomylugha, jarymyna juyghan Soltýstik Qazaqstan oblysynyng eki-ýsh audan, auyldaryn aralaugha júmsadym.

Qanat Ábilqayyr: Óte jaqsy. Sizding «Facebook» әleumettik jelisindegi paraqshanyzdan «Sonymen, bolashaqta «Qyzyljar qalasy» atalatyn shahargha kelip jettik. Baghyt – Esil audanynyng Birlik auyly. Ary qaray ayaq jetkenshe birneshe eldi mekendi aralamaqpyz.. Maqsat – osynda kóship kelgen qandastarmen kezdesu, hal-jaghdayyn bilu. Sóitip, kelesi kóship kelushilerge baghdar beru, jol silteu...» degen jazbanyzdy oqydym. Jalpy, osy Alakól men Soltýstik Qazaqstan oblysyna barghan saparynyzdyng jayyn taratynqyrap aityp berinizshi, ondaghy qandastarymyzdyng hal-jaghdayy qalay eken?

Auyt Múqiybek: Songhy alty-jeti jyldan bergi enbek demalysymda Alakólge baryp, demalyp jýrmin. Meni Alakólge alghash aparghan, sugha shomylu degenning ne ekenin ýiretken Túmagham – Túmanbay Moldaghaliyev bolatyn. Shynyn aitayyn, men sol Túmash aghamdy ýnemi saghynyp jýrem. Ol kisining Alakólge degen mahabbaty erekshe bolatyn. Jaz aiy kelisimen, demalysyn ala salyp, Kóktúmagha tartatyn. Mine, ardaqty agha ómirden  qaytqaly alty jylgha tayap qaldy, men sol Túmagham shomylghan jerge shomylyp, ótken kýnderding elesine elitip qaytam. Ákemdey bolyp ketken aqyngha degen saghynyshym bir sәtke bolsa da basylghanday bolady.

Alakólding Kóktúma deytin auylyna arghy betten kóship kelgen aghayyndar kóp. Solardyng biraz jyldan sheshilmey kele jatqan bir mәselesi bar edi. Sol týiin biyl sheshildi. Osydan on shaqty jyl búryn Kóktúmagha Qytaydan, Mongholiyadan qazaqtar kóship kele bastaydy. Auyldyng jergilikti túrghyny, qadirmendi aqsaqaly  Janahmet Bekatarov degen kisi qandastaryna qamqorlyq jasap, auyl shetinen qyryqtay otbasyna baspanalyq jer telimin bólip beredi. Qandastarymyz aqsaqalgha alghysyn aityp, ol jerge týgel baspana túrghyzyp alady. Kóp ótpey, Janahmet aqsaqal qaytys bolady. Artyna balasy Qanapiya Bekatarov ta dýiyeden ozady. Sonymen, managhy qyryqtay otbasynyng jeri men ýilerining qújattary rәsimdelmegen kýii qalady. Senesiz be, qoldarynda bir japyraq qaghazy joq tuystar ýy degenindi danghyratyp salyp alghan ghoy. Al, búl júmysty bitirip berem degen auyl әkimi jyl qúrghatpay auysyp otyrady. Onyng ýstine, oralghan aghayyndardyng júmysty qaghazben emes, auyzben isteytin әdeti bar. Alakól jaghasyna, Kóktúma auylyna kóz tikkender tipti kóp...

Sóitip, búl mәsele kýrdelene týsti. «Aghayyndar jerinen aiyrylyp qala ma?!» degen qauip mening de úiqymdy qashyra bastady. Sonymen, osy jyldyng basynan bastap naqty iske kiristik. Hat dayyndap, ýy iyelerining qolyn qoyghyzyp, Ómirhan Qambar degen agha arqyly Alakól audany әkimine tapsyrttym. Audandyq Jer qatynastary mekemesinen «Sizderding zansyz ýilerding qúqyghyn tabystau ýshin sotqa ótinish beruleriniz qajet» degen jauap keledi.

Al, sotqa bergenmen qolynda bir bet qaghazy joq qandastarymyz týgel útylady. Endi ne isteu kerek?!

Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng deputaty Darhan Kaletaevtyng atyna hat jazyp, 37 otbasynyng iyesining qolyn qoyghyzyp, senator Darhan Amanúly «Núr Otan» partiyasyna azamattardy qabyldaugha kelgende jaghdaydy aityp, qolyna tapsyrghan edim. Darhan Amanúly qandastarynyng ótinishin deputattyq saual etip Almaty oblysynyng әkimine jibergen eken. Qúdaygha tәube, Darhan Kaletaev myrzanyng yqpalymen búl mәsele óz sheshimin tauyp, sol qyryqtay otbasynyng jeri men ýilerining qújattary Zang ayasynda rәsimdelip jatyr. Aldynyng «Aktteri» qoldaryna tiyipti. Qandastaryn qanghyrtpay, qamqorlyq jasaghan Audan әkimi Á.Á.Jaqanbaevqa, Kóktúma auylynyng әkimi Dәurenbek Múqabaevqa rahmet! Qysqasy, aghayyndardyng sol quanyshyn kórip, qútty bolsyn aityp qayttym desem de bolady.

Al, SQO-gha kelsek, maghan «WeCHat», «WhatsApp»,  «Facebook» әleumettik jelisi arqyly habarlasyp, qonystanatyn auyldardyng jaghdayyn súraytyn qandastarymyzdyng sany óte kóp. Ótken jyldyng basynda ózimning auyldastarym Álen Orazәliúly, Beken Baqashúly degen eki azamatty SQO-gha baryp, audandardy aralap, bir auylgha túraqtaudy tapsyrghanmyn. Ol eki jigit Esil audanynyng Birlik degen auylyn únatyp, sonda kóship bardy. Ary qaray jón súraghan Núrmúhamet Qaysar, Ólke Talapbek, Jәnel Serikbay degen azamattardy da solay jiberdim. Sóitip, Birlik auylyna onnan astam otbasy kóship bardy. Jabylyp qalghan  auyl mektebi qayta ashyldy. Audan әkimi qújaty dayyn bolghan bes otbasygha auyl irgesinen 10 gektardan shabystyq jer beripti. Qysqasy SQO-gha sol auyldy óz kózimmen kóreyin dep bardym, dәl shóp shabu nauqanynyng ýstinen týsippin. Esil ózeni auyldan 300 metr jerde  aghyp jatyr. Maghjan Júmabaev audanyna da 25-ke juyq otbasy kóship kelipti. Onda kelgen jigittermen de auyzeki sóilestim, audan әkimi Asqar Begimanov myrza qandastarynyng túraqty tirkeuge túruyna qújattaryn dayyndaugha kómektesu ýshin memlekettik tildi jaqsy biletin Ghabit degen jigitti arnayy taghayyndapty. Astanadaghy QHR Elshiliginen atyng óshkir SOTTYLYQ turaly anyqtama  alugha baratyn azamattargha arnayy mashina da beripti. Jol boyy Aqqayyng audanyna da soghyp, Aralaghash auylyna ayaldadym... Qysqasy, taghy kóship kelem degen qandastar bolsa, búl oblystyng esigi aiqara ashyq. Qandastarymyz Zang ayasynda tiyisti kóship kelu aqysyn alyp jatypty. Onyng ýstine,  biyl bir jylgha deyingi merzimge ýy maylau (jaldau) aqshasy qosa beriletin boldy...

Bir apta jýrip, biraz jaydy anghardym. Keybir qandastarymyz qyzyq. Mysaly Birlik auylyna kóship kelip alyp, M.Júmabaev audanyn ansaydy. Al, M.Júmabaev audanyna kelgendermen sóilessen, Birlik auyly dep, auyzdarynyng suy qúryp otyrghanyn kóresin. Qarasan, sol auyldardyng bir-birinen asyp túrghan dәnenesi joq: bayaghy borpyldaghan kóshe, eski ýiler, alan-ashyq qora-qopsy... Biraq, audan ortalyghynan alystaghan sayyn  auyldardyng otbasy az, arzan satylatyn bos ýiler kóp. Mal ústap, tirshilik kórem deushilerge óte qolayly. Zang týzeldi. Endigi mәsele tek qandastarymyzdyng ózinde túr. Aqshasy kóp, jaghdayy barlary  Astanadan bastap, oblys, audan ortalyqtaryna ornalasa bersin. Al, oghan qarajaty jetpegender shalghaylau auyldargha baryp, arzan ýilerdi satyp alyp, jamap-jasqap jiberse, taghy bir on-jiyrma jyl otyrugha jarap túr. Jaryq, su, mektep bar. Jer shúrayly jәne ol beriledi. Qay auylgha túrudy tandau erki, óz qoldarynda. Sondyqtan, qandastarymyz da bir uaq masyldyq pighyldan kishkene arylyp, Elbasynyn, Ýkimetting osy qamqorlyghyn jan jýregimen sezine týsse eken degim keledi...

Qanat Ábilqayyr: Jaqynda Qytaydan bes otbasynyng kóship kelgeni, ol bes otbasyny  belsendi azamattardyng aldynan shyghyp, shashu shashyp qarsy alghany, Pavlodar ónirine deyin aparyp qonystandyrghany turaly jaghymdy aqparat tarady. Sonday aq, «WeCHat», «WhatsApp» әleumettik jelilerin kezip jýrgen «Kóship keluge viza ala almay jatqan qandastarymyzdyng eshqanday kedergisiz, deldalsyz, aqysyz viza mәselesin sheshti...» degen «Atajúrt – Naghyz kósh» jobasynyng jarnamasyn da kózimiz shalyp qaldy. «Oralmandardy Soltýstik oblystargha qonystandyramyz!» deushilerdi de estip jatyrmyz... Búghan Sizding alyp-qosarynyz bar ma? Jalpy Kóshi-qongha osynday qyzmet týri kerek pe ózi?

Auyt Múqiybek: IYә, búl janalyq habar meni de quantty. Búrynghy jyldarda jylyna 20 myng otbasy kóship keledi dep josparlanyp, qarjy bólinushi edi. Ayyna neshe jýzdegen otbasy Atajúrtqa oralyp jatushy edi. Qazir bes otbasy kóship kelgenning ózine bórkimizdi aspangha atyp quanatyn boldyq. Búl jerde Elimizding Kóshi-qon Zanynda túrghan kedergi joq. Mәsele qazaq diasporasy qonystanghan kórshi memleketterde bolyp túr. Solardyng qisynsyz qysymy men kedergisi kóshti túralatyp jatyr.

Al, kelgen kóshti qarsy alatyn, qonysy turaly mәlimet beretin, dittegen jerine jetkizuge jol silteytin qyzmet týri býgingi tanda óte-móte qajet. Men sol bes otbasyny qarsy alghan jigittermen sóilestim, olardyng bastamasy, baghyty qoldaugha túrarlyq, әriyne!

Biraq, kósh bastap, kóshbasshy bolatyn azamattar eng aldymen «Halyqtyng kóshi-qon turaly» Zanynan bastap, kóshi-qongha qatysty barlyq Zandar men qaulylardy tolyq bilgeni jәne sol Zandardyng ayasynda júmys jasaghany dúrys. «Ly fyng ruhymen» «Últ ýshin, halyq ýshin» qyzmet etu naryq zandylyghyna ýilespeydi. Dәl býgingi kýnde múnday qyzmet ýshin «Aqy almaymyz!»  deu – aqymaqtyq! Dalaqtap, kóringen kóship kelushige jol bastap jýrsen, ózindi, otbasyndy kim asyraydy? Sol ýshin, әriyne, aqy alu kerek! Sol júmysqa belsenip kirisip jýrgen jigitter eng aldymen zandy týrde JShS nemese IP ashuy tiyis. Osy qyzmetke jýgingisi keletindermen kelisimge kelu, jauapkershilikti teng bólisip kóteretin «kelisim-sharttyn» jobasyn jasap, dayyndap qoyy kerek. Sosyn, jasalatyn qyzmetting kólemi men aqysyn túraqtandyrghan jón. Sonda baryp, әr oblysqa ókilder túrghyzyp, olargha jalaqy taghayynday alasyn. Qyzmet jandanyp, kiris kóbeyse, audan auyldargha deyin jauapty qyzmetker túrghyzugha bolady. Týsken qarjydan memleketke salyq tóleysin. Eng bastysy, múnday qyzmetpen ainalysatyn JShS nemese IYP-nyng sany bireu emes, birnesheu boluy shart. Sonda baryp bәsekelestik payda bolyp, bagha túraqtanady. Árkim ózi qalaghan qyzmet týrimen kelisip, kóshirip keluge tapsyrys beredi.

Jigitterding әngimesining auanyna qaraghanda, júrt búnday jýiege dayyn emes kórinedi. Joq! Júrtty soghan dayyndauymyz, ýiretuimiz kerek! Bәribir múnyng arty baryp kólenkeli bizinske ainalady. Elbasynyng jolgha qoyyp otyrghan bes reformasynyng bir talaby osy – ZANNYNG ÝSTEMDIGIN QAMTAMASYZ ETU!

Júrt ýirengenshe, múnday belsendi azamattardy arghy betten kelgen qaltaly azamattar men solar qúrghan qoghamdyq qorlar kelisim-shart arqyly birer jyl demep jiberse, núr ústine núr bolar edi. Biraq, olardyng dengeyi búnday últtyq dengeydegi iygilikti is isteuge jetetin emes. Kerisinshe, nәzir-qúzyr, nauryz-shaghan ótkizuden, shapan-shapqyt jabudan arygha ozbay túr. Biraq, soghan qaramastan, jigitter osy betalystan taymasa eken, nәtiyje shygharsa eken dep tileymin! Bir jolghy jelispen, attan-ayghaymen júmys bitpeydi. Kóshi-qon – úzaqqa sozylatyn barys!  Óz basym songhy jyldary Kóshi-qon Zanynyng kedergilerining azayyp, kemeldene týsuine biraz kýsh júmsadym. Endi sol Zandaghy jenildikterding óz dengeyinde atqaryluyn qadaghalap otyrmyn. Ákimder anau-mynau dese, «Abai.kz»-te úshyqtap jiberemiz. Mәsele birden sheshiledi. Kóshi-qongha den qoyyp jýrgen azamattargha aitarym: júmysty sauatty isteu kerek!

Qanat Ábilqayyr: Dúrys eken. Jogharydaghy bir sózinizde qazaq diasporasy qonystanghan kórshi  memleketterding qysymy turaly aityp qaldynyz. Kórshi QHR-dyng qazaqtargha jasap jatqan qiyanaty turaly BAQ-ta kóp jazylyp jatyr. Sizding búl mәseleden habarsyz qaluynyz mýmkin emes! Qytay qysymy jóninde ne aitasyz?

Auyt Múqiybek:  IYә, bәrin estip jatyrmyn. Maghan da habarlasyp, búl mәsele jóninde kómek súrap jatqandar az emes.

Ózinizge belgili, Qytayda 56 últ bar, bizding elimizde 130 últ pen úlystyng ókili ómir sýredi.

Qytaydaghy ózge últ ókilderining salystyrmasy ýsh-aq payyzdy qúraydy. Ondaghy halyqtyng 97%-y qytaylar.

Al, bizding Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigin jariyalaghanda qazaqtyng sany jalpy halyq sanynyng 40%-na de jetpeytin. Qúdaygha tәube, qazir qazaqtyng mólsheri 70 payyzdan asty.

Biz derbes memleket bolghaly 26 jylgha tolghan joq. Al, jana Qytay ýkimeti qúrylghaly 68 jyl!

Demek, ondaghy az últtar QHR-gha qauip tóndiretin shamada emes.

Dýniyening qulyghyn mengergen sol Qytay ýkimeti jetpis jylgha tayau uaqyt boyy biylik jýrgizgende alaqanday ýsh-aq payyz últtyng mәselesin  dúrystap sheshe almaghany ókinishti, әri úyat jaghday bolyp túr. Kóz tiymesin delik, Qazaqstan Respublikasynda jasap jatqan ózge últ ókilderining jaghdayyn ol eldegi az últtardyng qazirgi ómirimen mýlde salystyrugha kelmeydi. Keshe ghana shetel aqparattarynan «Qytay ýkimeti úighyr jazuyn qoldanystan shyghardy» degen habar tarady. Kórip otyrsyz ghoy, bizding otandastarymyz bayashat ómir sýrude. Elbasymyzdyng tikeley pәrmenimen qúrylghan Qazaqstan Halqy Assambleyasy júmys isteydi. Zang ayasynda bizding jerlesterimiz adamzatqa tәn barlyq tendikti alyp otyr. Tarihy Otanyna kóshem degenderge biylik esh kedergi jasap jatqan joq! Qayta kóship kelem deushilerge Qazaqstannyng esigi taghy aiqara ashyq. Memleket basshylarynyng biliktiligin  synaytyn eng bir kilteng sala – onyng ózi basqaryp otyrghan memlekettegi osy últaralyq qatynasty sheshudegi sheberligi. Asyryp aitty demeniz, qazirgi tanda últ mәselesin sheshuge kelgende Shy Jinping Nazarbaevtyng qolyna su qúiyp bere almay qaldy!

Al, Qytaydaghy qazaq mәselesine kelsek, Tәuelsizdik jyldarynan beri Qytaydan nebәri 200 mynday ghana qandasymyz Qazaqstangha kóship kelip, qonystanypty. Onyng kóp bólimi malshylar, dihandar, kәsipkerler. Az ghana bólimi – ziyalylar. Qay elde, qay últta bolsyn halyqty bastaytyn ziyalylar.  Qarap otyrsanyz, sol Qytaydan kelgen qazaq ziyalylarynyng birde-bireui Qytay memleketine qarsy bir auyz sóz, bir qadam qiyampúrys qimyl jasaghan emes. Shy Jinping Qazaqstangha kele jatyr degende bas basylymdargha birinen-biri asyp týsetin bet-bet maqala jazyp, úzyn-sonar súhbattar berip ólip qala jazdaydy bayqústar. Qyzdy-qyzdymen bir sayasatshy aghamyz «Múnday alyp kórshini syilaghan Allagha biz alghys aitugha tiyispiz!» dep te jiberdi jaqynda! Qytay – Qytay bolghaly bir kórshisinen osynday jyly sóz estip kórdi me eken deshi?!

Songhy jyldary Qytay memlekettik Múghajyrlar úiymynyng (huasyao) ókilderi Qazaqstangha timiskilep jiyi-jii kelgishteytindi shyghardy. Onyng aldynan shyghyp, atyn baylap tonqandap jýrgender de sol arghy betten kelgen qazaq oqyghandary. Jay ziyalylar emes, Almaty qalalyq Mәslihatynyng deputaty bolyp saylanghan biylik ókilderi de bar ol toptyng ishinde.

Qytay elshiligining diny merekemizge jayghan dastarhany

«Kýlli músylman balasy sabyrgha shaqyryp, tózimdilikke jebegen qasiyetti Ramazan aiy ayaqtap, mereke quanyshyna shomghanymyzgha aptadan asa qoyghan joq. Býgin mine, QHR-dyng Almatydaghy bas konsuldyghy men «Jebeu» RB birlesip úiymdastyrghan merekeli dastarhannyng qútty qonaghy bolyp otyrsyzdar» dep, QHR-dyng Almatydaghy Konsuldyghy basshylarynyng kezinde Qytaydan oralghan managhy qazaq ziyalylaryna oraza ait merekesi qúrmetine dastarqan jayyp, qonaqasy bergenin, ol basqosugha QHR-dyng Almaty qalasyndaghy bas konsuly 张伟 myrza, bas konsul orynbasary 郭心桥, «Núr Otan» partiyasy Almaty filialynyng orynbasary Tabeev Qayym-Múnar Túrdaqynúly, Almaty qalalyq mәslihat deputattary Roza Keneshanqyzy Badeeva, Farida Merhamiytqyzy bastaghan qúrmetti qonaqtar qatysqanyn Omaraly Adilbekuly ózining «Facebook» әleumettik jelisindegi paraqshasyna (6 shilde kýni) jazyp shyqty. Múnday basqosular jii bolyp túrady.

Kórdiniz be, Qytay Elshiligi Qazaq Eline kóship kelgen qazaqtardyng basynan sipap, diny merekesine dastarqan jayyp, qúrmet kórsetedi. Al, olardyng Qytay men Qazaqstan arasynda baryp-kelip jýrgen tuysqandaryn Qytay qúqyq qorghau organdary tarpa bas salyp qújatyn tartyp alady, telefonyna jýktelgen dinge qatysty birdeme shyqty boldy, týrmege toghytyp, sottaydy. Qanday eki jýzdilik búl?!

Eger, Qytay Ýkimeti dinge qatysy bar degen adamdardy sottaghysh bolsa, eng aldymen aqsha shashyp, músylmandardyng diny merekesin toylaugha úitqy bolyp jýrgen ózining Qazaqstandaghy Konsuldyq basshylaryn qylmystyq jauapkershilikke tartuy kerek qoy!

Qytay memlekettik Múghajyrlar úiymynyng ókilderinde de bet joq eken! Shynjandaghy qazaqtargha jýrgizilip jatqan osynau adam tózgisiz qysymdardy kóre túryp, bile túryp,  Qazaqstangha qay betterimen úyalmay, qyzarmay keletinine tanym bar!

Onyng ýstine, bayqap otyrghan da bolarsyz, búlar jay qytaylar emes, biri – Qytay Halyq Respublikasynyng Qazaqstan Respublikasyndaghy Tótenshe jәne Ókiletti Elshisining ózi, biri – Qytaydyng sheteldegi yqpalyn kýsheytuge júmys jasaytyn úiymnyng ókilderi. Ekeui de yqpaldy kisiler. Qarap otyryp, solardyng qúraq úshyp aldynan shyghyp, shyn jýrekterinen alghys aityp jýrgen sol agha-әpkelerimdi ayap ketemin keyde. Ne jetiskeninen elbendep jýr deysin, bayqústar eki elding baylanysy jaqsy bolsyn deydi ghoy bayaghy. Osylardyng kónili ýshin bolsa da Shynjandaghy qazaq mәselesin Shy Jinpiynge jetkizuine bolady ghoy...

Qytaydyng az últtargha taghatyn basty kinәsi de, qaupi de dindik ústanym eken. Qúriyn degen memleket Qúdaymen alysady. Onyng birden bir mysaly keshegi SSSR!

Qytay men Qazaqstan «Jibek joly» men «Núrly Joly» týiisip jatqan kórshi el. «Qazaqstan men Qytay arasyndaghy qarym-qatynas ýlgi alarlyqtay. Bizding aramyzda sheshilmegen mәsele joq. Tuyndaghan kez kelgen mәsele sheshimin tauyp jatady», - dedi Elbasy keshe ghana EKSPO kórmesining ashylu qarsanynda Qytay basshysy Shy Jinpiynmen kezdeskende. Demek, búl mәsele de sol eki basshynyng kezekti kezdesuinde sheshilip qalar degen ýmittemin.

Ol qazaq ne kórmedi deysin! Shyng Sysay men Mau Zydúnnyng qyrghynyn da basynan ótkergen. Endi Shyn Shuanguonyng qysymynan azayyp qalmas. Búl kýnder de óter. Eng basty nәrse, bir qazaq bir qazaqqa sýieu bola bilse eken! Bekem bol, qazaghym!

Qanat Ábilqayyr: Túshymdy súhbat bergeniniz ýshin rahmet!

Abai.kz

60 pikir