Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
El ishi... 5893 3 pikir 8 Tamyz, 2017 saghat 08:13

Qyzdar, sender mening ishimdegi jaqsylyqty óltirdinder...

«Birde bir әleumettik jelisine kirip qarasam, ishinde әp-әdemi jas qazaq qyzdar eken. «Tanysayyq» dep jazsam, «5 minuty 10 myn»,  - deydi. Oipyrym-ay,  kyzdarymyzgha ne bolghan?!», - dep 30 jastaghy Marat esimdi jigit ashugha bulyqty, biraz ýndemey qalyp, әri qaray sózin jalghastyrdy:

«Áriyne shynayy ómirde talay qyzben tanysyp, sóilesip kórdim,  «kezdesip, teatrgha, kinogha barayyq, sózimiz jarasyp jatsa, ata-analarymyzben kezigip, tanysayyq» - degenime beretin jauaptary:  «Men әli túrmys qúrugha dayyn emespin, odan da sen meni karaoke, týngi klubtargha apar, men әli qydyrghym keledi» - deydi, sonda qazir jasy 25-te ol otbasy qúryp, bala tuugha qashan dayyn bolmaq? Jaraydy osy jasqa keldin, al boydaq bolyp jýre ber deyik. Býgin týngi  klubqa barayyn dep meni paydalandyn, erten anau aifon satyp aldy dep, basqa bir jigitpen jýrdin, bir zat alyp berdi dep, taghy basqany paydalanasyn, sýitip jýrip, jigitterding qolynda oiynshyq bolasyng ghoy. Erten 30-35-ke  kelesin, túrmysqa shygha almadym dep kimdi kinәlaysyndar?!  Ol jasta kim alady seni?! Sonda seni әke-shesheng bar baqyt – baylyqta, dep tәrbiylegen ghoy shamasy?

Al sol jigitterden izdegen baghaly syilyqtaryn qalay tabylatynyn nege oilamaysyn? Sen óz tughan әkennen súrashy. Áke, sen meni ósirip, jetkizu ýshin aqshany qaylay taptyn? Ol qarajatty tabu ýshin, manday tering tógildi me? Sen mening anama qalay ýilendin, sol bir tapqan jalaqyndy sender de bir týnde klubqa shashtyndar ma dep, nege súramaysyndar?! Ayaq-qolyn sau ma, qalaghan nәrsendi alu ýshin jigitterdi jaghalaghansha, júmys istep, satyp al. Men әrqashanda әiel adamdy qadirleymin, óitkeni tәrbiyem sonday, úrysyp, jekip kórmegenmin eshqashan, syilap, qolymnan kelgenshe kómegimdi de ayamaymyn. Biraq talay qazaq qyzynan kórmegenim joq, әkem auyr halde, bireui sheshesi, bireui pәteraqysyn tóley almay jatyrmyn dep syltau aityp, mening anqaulyghymdy paydalanghandar kópting qasy. Ákeng auyrdy ma shynymen, men qolymnan kelgenshe jәrdemdesemin, al biraq ómirde ótirik aitqan adamdy jaqtyrmaymyn!

Kýnderding bir kýni Sahara shólinde bir adam eki týiesimen ketip bara jatyr eken, bireuinde ózi otyr, al ekinshisinde tauarlary bar eken. Saharanyng ortasyna qarasa, jerde bir adam jatyr. Adamnyng ýsti-basy, kiyimderi jyrtylyp, qúm bolyp, shash, saqaldary shashylyp jatyr eken. Álgi adam kómek súraghan, «Allanyng rizalyghy ýshin kómektesshi» - degen, «men shóldep ólip qalam әitpese osy jerde, su ishkim keledi, ashpyn, kýn bolsa ystyq, jýre almay jatyrmyn» - degen. Álgi adam jany ashyp, týiesine otyrghyzyp, tamaq-suyn berip, ýstindegi kiyimin auystyrghan. Keyin ekeui týnde bir jerge qonaq bolyp týnegen, tanerten túrsa, әlgi beyshara eki týiesin tauarlarymen qosa alyp qashyp bara jatyr eken. Sonda әlgi adam: «Mening senimen ketip bara jatqan týielerge, tamaqqa, sugha janym ashymaydy, men tek qana bir nәrsege janym ashidy – ol sen mening ishimdegi jaqsylyq niyetimdi óltirdin», – degen eken. Onymen qoymay: «Biraq sening osy isindi eshkimge aitpaymyn, mýmkin shyndyqta shólde bireuge taghy da kómek kerek bolsa, men bireulerge aitsam, búryn bir adamgha osylay bolghan, búl da bizdi alday ma dep, shynymen kómekke zәru adamgha kómektespey kete me dep, men sening osy isindi eshkimge aitpaymyn» - depti. Sol siyaqty ailaker, ótirikshi qyzdar, sender de mening ishimdegi jaqsylyqty óltirdinder...».

Qazirgi zamanda adamdarda ruhany qúndylyqtar mýlde qalmaghanday, әke-sheshesi qyzdarynyng tәrbiyesimen ainalyspaytynday kórinedi, oghan qazaq qyzdarynyng namysy qalmaghandyghy, tipti aqshaly adam – sheteldik bolsa ózin sheteldikke satyp jiberetindigi. Ol qyzdyng әkesi qayda? Aghasy qayda? Nege oghan jol beredi? Al búl bolsa bizding qazaq ýshin ýlken qayghy desek te bolady! Talay qara kózimiz qytayyna, týrigine túrmysqa shyghyp ketip jatyr... Sol týrikterding qyzdaryn Qazaqstanda qazaq jigitimen jýrgenin bir kórdiniz be? Álde sol  qytaydyng bir qyzyn Qazaqstanda qazaq jigitmen jýrgening kórdiniz be?

«Men ózim qazaqpyn, shetelde tuyp óstim, otbasymyzda qyzdarymyzdy tek qazaqqa túrmysqa berdik, ne isteseng sony iste, tipti әinekten sekir, biraq qazaqtan basqagha túrmysqa bermeymiz seni deymiz.

Jasym bolsa otyzgha keldi, qazaqtyng qarapayym qyzyn alghym keledi, maghan túrmysqa shyq, toyymdy Kemerde ýlken qayyq jaldap jasap beremin, júmys isteging kelmese ýide otyr, balalarymyzdy tәrbiyelep, qydyrghyng kele me, jylyna bir ret men seni shetelge aparam, bar jaghdayyndy jasaymyn, jauap beretinderi: «Men әli dayyn emespin», «qydyrghym keledi, qymbat týngi mekemelerge apar, anau baghaly zatty әper», sol keregi joq klubtargha qarajat júmsaghansha, aqshamyzdy jetimder ýiine aparyp, balalargha tamaq bereyik odan da, ruhany taghamgha júmsayyq. Men búryn alyp qashu dәstýrine qarsy edim, al endi qydyrympaz, aryn aqshagha satqan qyzdardy qazaq jigitterine alyp qashqyzu kerek, bala tughyzsyn, odanda ýide otyryp bala baqsyn! Qyzdyng ómiri –  kóbelekting ómiri siyaqty qysqa bolady, 17-18 jasta bastalyp, 25-26 jasqa deyin súlu bolyp jýredi, osy qysqa uaqytta túrmysqa shyqqany jón. Bir anaumen, bir mynaumen jýrmey. Keyin kesh bolady...».

Búrynghy bastarynan aq jaulyq týspegen, ónegeli analarymyz qayda?

«Qyz – elding kórki, gýl — jerding kórki» degen qazaghym, sol elding kórkin tәrbiyeleytin analarymyz qayda? Áleumettik jeliden, shynayy ómirden qazaq qyzynyng teris qylyqtaryn kóru tipti tanqaldyrmaytyn jaygha jettik. Keshe janalyqtardan aryn qytay, japon, koreylikterge satqan qyzdarymyzdyng betinen úyat, ar-namystyng bir izin sezbedim, býgin ústaldy, erten jibere salady, al olar bolsa әri qaray isterin jalghastyrmaq, erten olar ómirge qanday úrpaq әkelmek? Týn jarymda qyzy qayda dep izdemey me әke-sheshesi?

«Qazir әkem-sheshem shetelde, men Qazaqstanda jýrmin, jigit bolsam da, әkem kýnde habarlasyp, qaydasyn? týnde jýrme! shekpe! ishpe! – dep aityp otyrady», – dep әlgi jigit sózin ayaqtady.

Bala kezimnen esimde keshke anam bәrimizge anyz, ertegi, batyrlar jyryn oqityn, jatarda әr-bireuimiz bir-bir kitapty qúshaqtap úiyqtaytyn edik. Qazaq әnderin estip, aityp óstik. Juyrda bir tanys qyzdan súrasam sen Meyrambek Bespaevtyng ólenderin estiysing be desem, «a eto imya mne nichego ne govoriyt»,  – dep badyrayyp qaraydy maghan, balasyna qazaq әuenin estitpegen ana – ol qanday ana? Sen ózing qazaqsyng ba, kimsin? Elim, júrtym dep soqpaghan ne jýrek ol, biz ne bolyp baramyz, qayda bara jatyrmyz? Áyelding bala tәrbiyesindegi yqpaly óte zor, dana synshymyz Abay ata aqyndyghyna Zere әjemiz iygi әserin tiygizgeni tarihtan mәlim. Búl zamanda әr qaysysymyz ózimizge:  – Men kimdi tәrbiylep jatyrmyn? – degen súraq qoyghanymyz jón siyaqty...

Qymbat Kereybay

Abai.kz

 

 

3 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2169
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2571
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2447
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672