Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Ómirding ózi 6001 1 pikir 7 Tamyz, 2017 saghat 08:30

«Búzau ózimdiki...»

Jas kele bastaghanda keyde jýrekting syr beretini de bar ghoy. Byltyr on-on bes kýn «Kardiologiya ortalyghynda» jatyp, biraz emdelip shyqtym. Dәrigerlerding qarauynda, medbiykelerding kýtuinde gәp joq, eki-ýsh kýn óte salysymen anau-pynau shanshyghany basylyp, ózimdi jaqsy sezinip qaldym.

Kirgen kezdegi ýlkenirek bólmede ýsh adam, jalghasqan bólmede biz - eki adam jatamyz. Qasymda, kózi badyrayghan, aryqshalau kelgen, qaratory jas jigit kórshim. Óte bir jaqsy jigit, «aghalap» týrli әngimelerdi toqtamay aitady. Keyde mezi bolghanda ótirik úiyqtap ta qalamyn, alayda oghan ol renjimeydi de. Al jalpy, minezi óte qyzyq, anqyldaq! Ishindegisining eshtemesin jasyrmay jayyp salady. Keshikpey-aq әlgi jigitim bir әdemisheleu, orta boyly, sәl tolyqshalau, ýnemi mintiksiz formada jýretin medbiykening auysymyn ýzdiksiz kýtetindey jaghdaygha jetip qaldy. Búl sezim degendi qoysanyzshy, sәl-pәl jýrekting aqauyn da úmyttyryp jiberedi ghoy.

Mening azdap jazatynymdy qaydan bilip qoyghanyn, әlgining menen aqyl súray bastaghany. Erige bastaghan maghan da keregi sol, «Ol qyzgha eng aldymen óz oiyndy ólenmen jetkizgening dúrys», - dedim.

«Óleng shyghara almaytynyn» aitqanda kómektesetinimdi bildirip, ózine týsinikti «tóte» jazumen jazdyrdym. «Oqyp otyrghanyng úyat bolady! Týgel jattap al», - dep jattatqyzdym. Sosyn ekeumiz qyzgha qalay, qashan aitu kerektigin aqyldastyq. Onyng «pispek ókilge qaraghanda úzaghyraq tamshylaytyn «aspaly ókil» qoyghan kezde aitqanym dúrys bolar» degenin tolyghymen maqúldap, oqu bastalghan kezde men kórshi bólmege shyghyp ketetin bolyp kelistik. Bylay qarasaq, óleng óte jaqsy shyqqan tәrizdi (oghan «ózing әndi jaqsy kóredi ekensing «Dudaraydyn» әuenine salyp aitsang da bolady» dep qoydym):

Qolynda dәriger qyzdyng dәrileri,

Mahabbat jýregime әnin berdi.

Dәriden qyz kýlkisi artyq eken,

Móldirep, jýregime әrin berdi.

 

Ýstinde dәriger qyzdyng appaq halat

Súlu qyz qaramasa kónlim qalad.

Qashan ghana keler dep palatagha,

Jolyna qaray-qaray kózim talad.

 

Qolynda dәriger qyzdyng shpristi,

Sizge degen sezimim, mýldem kýshti!

Súlu qyz salghan ukol әseri me,

Kónilim solay qaray, gýl bop úshty.

 

Qolynda dәriger qyzdyng stetoskop

Súlu qyzgha mening de, aitarym kóp.

Qolymnan tamyr ústap kelgeninde,

Sezindim, dәl ózimdi úrghanday tok.

 

Qolynda dәriger qyzdyng dәpter, qalam,

Bir ózindi izdeydi sezim, sanam.

Jýregimning dertteri jazylghanday,

Mahabbattyng auruyn, qalay tabam...

- mine osylay-osylay, ary qaray taghy biraz jalghasyp kete beredi. Oilastyrghanymyzday, medbiyke «shtatiyvin» alyp kire bergeninde men de kórshi bólmege shyghyp kete berdim. Estilip túr. Jigitimiz mәnerlep-aq jaqsy oqydy. Áserli shyqty. Qyzgha únaghan bolu kerek, bir-eki ret qaytalap ta aitqyzdy. Sosyn әnge de saldy. Tamasha.

Sonymen, әlgi jigitim qyzdyng auysymy kelgende týnimen sonyng qasynda otyratyn boldy. Ol qu qyz onashalau qalghanda maghan «Agha, qoysanyzshy», - dep qoyady. «Nesi bar, jaqsy jigit», - deymin. Jymiyady.

Biraz ótkende әlgim, «Agha, men әielimmen ajyrassam, myna qyzdy alsam», - dep túr... Sasynqyrap qaldym:

- Áy, sen ýilengen be edin?

- IYә, ýilengem. Eki balam bar.

- Áy, aty-jóni joq әiel, bala-shaghandy tastaghanyng bolady ma? Ózing jassyn, búnday qyzdardyng әli talayyn kóresin! Ózin, qalay búnymen bol... ai, búl qyzdy shynymen únatyp qaldyng ba? Ózi ne deydi?

- Únatuyn únatam ghoy. Oiyn әli ashyp aitpady...

- Mmm... Endi qyz degen birden ashylushy ma edi? Jaraydy, ony qoyshy, sen nege әielinmen ajyraspaqshysyn, sony aitshy.

- Oi, agha, ol bir úzaq әngime edi.

- Uaqyt jetedi ghoy, aita ber. Myna qyzdy sosyn kórermiz.

- Maqúl agha, aitayyn. Áyelimmen ana jaqta qosylgham. Áke-sheshem alyp berdi. Búnda kelgen son, ony-púny tirlikterdi istep, biraz nәrseni kórdik. Qalagha jaqyn auylda túramyz. Aqyrynda dúrysy - ýide mal borlaghan eken, әpekemning kýieui, jezdem ghoy, sol ekeumiz birigip, soghan kiristik. Tabys asa jaman emes. Kýni boyy ainaldyratynymyz sol. Dayyn bolghanyn satamyz, keyde alushy ýiden de kelip alyp ketip jatady.

Ana jaqta ylghy dalada jýretin edim, mynda ýnemi ýidemin. Ýide omalyp otyra bergen son, әielimmen úrsatyndy shyghardyq. Dalada jýrgende bayqalmaydy eken, qazir bajaylasam, әielim kózime kórshimmen әmpey-jәmpey sekildi kórindi.

Búl oy maza bermey, bir kýni keshke kórshimdi «mәgәzinnin» aldyna aparyp syiladym. Biraz tastap alghan son, qulyqqa kóship, әielime «telepon» shaldyryp osynda shaqyrttym. Onyng ne aitqany anyq estilmedi, alayda birazdan song qarasam, әielim kele jatyr. Bas saldym. Ayqay-shu. Aqyry әielim «ushaskóbey saqshygha» shaghymdanyp, meni 15 kýn týrmege qamady. Ábden tәubeme keldim. Otyryp-otyryp ýiimdi qatty saghyndym.

Sodan shyqqasyn jýregim shanshyp, jyghylarday bolyp osynda keldim. Al aitynyzshy, endi ne isteuim kerek? Bala-shaghamdy saghyndym...

...Shynymdy aitayyn qatty oilandym. Myna jaghdaygha ózimdi kinәlidey sezindim. Sosyn ýlkensinip aqylymdy aitugha kóshtim:

- Áy, seniki dúrys emes... Ol әieling onymen sóilespegen de shyghar... Ne deysin... Kim bilsin, nan alugha kele jatqan bolar, men qaydan bileyin...

- Jo-joq agha, onyng aldaghany anyq...

- Áy onyng anau-pynauyn kózben kórip, qolmen ústaghanday sóileysing ghoy, ózin! Ústap alghanday ózeureysing ghoy, tipti. Áy, sen, aitpaqshy mynany aitshy, kelin tamaq jasay almay ma? Ýidi taza ústamay ma? Álde balalardy jaqsy qaramay ma? Maqúl, әieling qúrysyn, ózing balalardy jaqsy kóresing be?

- Oy agha, kelininizding ondayynda gәp joq. Tamaqty qatyrady, siyryn sauyp, ýidi tap-túinaqtay ústaydy. Tek osysy ghana maza bermey... Al balalarym dese, agha, janymdy berem. Ýlkenimdi «qúlynym», al kishimdi «búzauym» deymin. Ózi sýtti kóp simiredi.

- O-o-o! Áy ózing negizi, dúrys jigit ekensin. Áyeling ýiindi shashau shygharmay ústasa, «búzauyndy» kýtse, endi saghan odan artyq ne kerek? Ózing oilashy, myna qyz olay istey ala ma? Qalanyng qyzy, siyr saumasa ne, ózing sauasyng ba? Búl qu qyz ózi saghan ber... ai, әli kónil de bere qoyghan joq. Al óz әieling keremet qoy... Áy sen taghy bastadyng ba, «anausy» dep, onyndy qoy deymin. Ózing búzaudy jaqsy kóredi ekensin, búiyrtsa taghy búzaularyng bolady. Mine... bilsen, mәselening bәri búzauda! «Búqa bolsyn short bolsyn, balalargha sýt bolsyn... Ortaq ógizden onasha búzauym artyq» degen bar. Tipten, atam qazaq keyde әielding onday-púndayyna asa kóp qaray da bermegen, mysaly, «Búqa kimdiki bolsa onyki bolsyn, búzau ózimdiki» degen sóz qaydan shyqty deysin?! Álde solardan aqyldysyng ba? Onyng maghynasyn keyde shyn, dәl týsingen dúrys!..

- Tuu agha!.. Osy eken ghoy mening bayaghydan basym jetpey jýrgeni. IYә, iә búzau ózimdiki! Sýtti jaqsy kóredi! Taghy da bir búzauym bolsa eken. Saghyndym!

...Tura sol kezde palatagha «Ákóóóó!» dep 3-4 jasar «erkek búzaudyn» mónirey kirgeni! Artynda sheshesi.

Jigitimning olardy aimalap, kezek-kezek sýigishtegenine, senesizder me, tura doktor Vatsonnyng negr sәbiy-qyz ýshin quanatyny turaly oqigha bar ghoy, sodan arman quandym!

Eriksizden kóz salsam, әlgining әieli tympighan ghana qara kelinshek eken, tipten «anday-pyndaygha» baruy mýmkin emestey kórindi...

Azken Altay

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2169
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2571
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2447
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672