Senbi, 13 Sәuir 2024
Didar-ghayyp 7048 2 pikir 31 Shilde, 2017 saghat 10:36

Júldyzy biyik Júmaghang edi...

 

...Júmaghandy...Júmabek Kenjalindi... baqigha bir jola sapar shegip attanghan jandardyng qataryna qosyp, «marqúm» deuge kónil sengenimen, jazugha qol barmay otyrghany. Ádemi qara búira shashy tolqyn atyp, manlayy jarqyrap, miyghynan kýlip qana jýretin osy bir biyazy jan jalghyz kýnde «jat minez» tanytyp, kóz kórmes, qúlaq estimes jaqqa ketip qalady dep oilamappyz. «Ózekti jangha bir ólim» baryn bilsek te, ónegeli isimen, ózine әrkez jaqyn tartyp túratyn jarqyn minezimen, janasyp ketken jalqy sәtting ózinde janyndy jyly shuaqqa toltyryp jiberetin jaysang jandardy, sirә, myna jaryq dýniyeni mәngi mekendep qala beredi dep oilaytyn bolsaq kerek. Júmaghang turasyndaghy oiymyz da sol «fәny baghyn mekendeushi adam» degen baylamgha bekigendikten jamanat habargha әuelde sene almay daghdardyq. Sóitsek...solay eken...Ómirden Júmaghang da ozypty.

Ortamyzda oisyrap orny qalghan agha-bauyr, agha-әriptes әm ústaz turaly estelik sipatynda jazylatyn shaghyn dýniyemizdi alghashqy tanystyqtan bastamaqpyn. Óitkeni men Júmekenmen tek baspasóz alamanynda ghana aralasyp, әredik әngime dýken qúryp, pikir bólisken ekenmin. Biraq sonyng ózi maghan bekzat kisini bek tanugha mýmkindik tudyrypty. Nege deseniz, Júmekeng qaltarys-búltarysy joq, qaq-soqpen de isi kem, jýzine turalap bir qarap alyp aitaryn ashyq, irikpey aita beretin aq edil jannyng ózi edi. Ásirese, meyirin tógip, bar yqylasymen qúshaghyn jayyp túratyn ystyq beynesi qashanghy qalpynan aumaytyndyqtan ony basqasha keyipte kórip, basqasha keyipte tanudyng qisynsyzdyghyn anyq úqtyratyn-dy.

Men ol kisimen 1995 jyldyng mausym aiynda úshyrastym. «Halyq Kenesi» gazetining redaksiyasynda. IYә, bas redaktordyng kabiynetinde. Bizding qoghamnyng jadysy bos qoy, toqsanynshy jyldary Kenjalin basqarghan keng tynysty respublikalyq tәuelsiz «Halyq Kenesi» atty gazetting jaryq kórgenin, atalghan gazetting el aumaghynda nómiri birinshi gazetke ainalyp kete jazdaghanyn úmytyp qalghan shyghar. Endeshe, eptep eske týsiruge tura keledi. Al, búl gazet jayynda aitylghanda Júmekenning esimi birge atalatyny zandy. Zandy ghana emes, zadynda solay.

«Halyq Kenesi» gazeti – toqsanynshy jyldardyng buyrqanghan oqighalarynyng dauylpaz ýni, Serikbolsyn Ábdildin basqarghan Jogharghy Kenes pen Ábish Kekilbaevtyng túsyndaghy Parlamentting habarshysy boldy. Ol uaqytta kýnde bir janalyq, kýnde bir ózgeris. Qazaq qoghamy tandaular men maqsattardyng talqysynda túrghan kezen. Baghyt, baghdary beymәlimdeu jana men ekpettegen eskining arasyndaghy tartys-talas ta shirygha týsken. Tәuelsiz el atanghanymen búrynghy sýrleuden búrys ketse, úly sýrginge úshyraytynday úilyghysqan qorqynysh joghary jaqtan da, búqara halyq arasynan da bayqalady. Biylik jaghy qazaqqa bostan ómirdi bostan bosqa bere salghanyna yzalanghanday minez tanytyp, yzbar bayqatatyn Reseyden yghyp әri ishki jaghdaydan ilik shyghyp kete me dep taysaqtasa, kópshilik kýnnen kýnge keteui ketken tirshilikting sony kedeyshilik bylay túrypty, ashtyqqa, taqyr taza joqshylyqqa úlasyp kete me dep ýrey keship otyrdy. Osy tústa qazaq gazetteri halyqtyng ruhyn kóterip, silkindiretin maqalalar men kósemsózderding kóshin bastap ala jónelsin. Bizding býgingi «Ruhany janghyru» dep jýrgen janghyruymyzdyng alghashqy kóshi Tәuelsizdigimiz tәy basqan kezde bastalghan-dy. Halyqtyng ruhyn dýr silkindirip oyatqan maqalalar men kósemsózder kóshin sol dәuirde «Halyq Kenesi» gazeti bastap túrdy. Al, «Halyq Kenesinin» eki tizgin, bir shylbyry Júmabek Kenjalinning qolynda edi.

«Kiriniz», - dedi ishten. Jaytaqtap kirip bardym. Tógildirip qara kostum shalbar kiygen, mólt qara shashy búiralanyp, keng mandayyna qaray serpilgen aq qúba jigit aghasy orynynan túryp qolyn soza berdi. «Otyrynyz». Otyrdyq. Biraq, resmy kabiynettegi mynau tym resmiylengen adamnyng súsy ensemdi basyp jibergendey boldy. «Jayymdy qysqa ghana bayandap, sauldaryna qysqa ghana jauap qayyryp, tayyp túrayyn» dep oiladym so zamatta. Qysylghannan, tipti, terlep te ketsem kerek. Tórdegi kisi jymiyp kýldi. Jymiyp kýlgenining sonday shynayy, sonday tartymdy bolghanyn qaramaysyz ba, ishki әlemim birtýrli jylyp sala berdi. Arqadan qaghyp, «aynalayyn» deytin agha sózine zәru bolyp jýrgen shaghymyz: janaryma jas ýiirilip qaytqanyn da sezip otyrdym. Agha da sezse kerek, endi ózine tәn resmiylikke kóship, isting jayyn qozghap ketti. Sosyn qolyn taghy da sozghan: «Qúttyqtaymyn, siz endi Taldyqorghan oblysy boyynsha «Halyq Kenesi» gazetining menshikti tilshisisiz. Jas dep, әli joghary oqu ornyn bitirmegen dep qarmaymyn. Senemin». Bas redaktordyng bólmesinen qanattanyp shyqtym. Boyymda qanym oinap, tau qopararday tasqyndap algham. Bolashaghym jarq etip kóringendey boldy. «Endi jazamyn, tek qana jazamyn. Jazudan esh qol ýzbeymin» dep tolqyp dalada biraz jýrdim. «Tek qana jazamyn. Jazudan esh qol ýzbeymin» deuimning sebebi bar. Sebebi: «gazetting shimay júmysyn qoyyp, el qatarly men de sauda sattyqpen ainalyssam qaytedi?» dep ishtey әri-sәri bolyp jýrgen shaghym edi. Onyng ýstine ailyghy da júqaryp, abroyy da alasaryp qalghan jornalshy qyzmetine әrkim múryn shýiire qarap, ony az deseniz, janashyr bir dostarym auyldan mal әkelip satugha shaqyryp jýrgen. Shala qúrsaqpyz. Ónimiz jýdeu. Iyghymyzgha ilgen kiyim-keshegimiz ekibastan jýdeu. Keleshek kýngirt. Mine, sonday kónil kýidegi jasqa Júmaghanday jigerli aghanyng jolygha ketkenin qarasanyzshy. Tós qaltamda «Halyq Kenesi» gazetining «menshikti tilshisi» deytin kuәlik, qoltyghymda «Mamyrlap mal jayylar óris qayda?» deytin kólemdi maqalam bar, tughan qalama qústay úshyp jóneldim. Barghan bette qúlash-qúlash maqalalar toptamasyn jazatynday qúlshynyp alghanmyn.  Búnday qúlshynys Júmabek Kenjalinning újymyndaghy әrbir jurnalisting boyynan tabylyp, sol 1995-96 jyldary «Halyq Kenesi» naghyz halyqtyq gazetke, últtyq basylymgha ainaldy. Redaksiyadaghy Janbolat Auypbaev, Samat Ybyrayym (búl eki aghamyz gazette bas redaktordyng orynbasary qyzmetin atqardy), Serik Qarajan, Janabek Toybazarov, Talghat Sýiinbaev, Duman Ramazandardyng dýbirine oblystaghy menshikti tilshiler: Qúttybay Sadyqov (Qyzylorda), Mәlik Múqanov (SQO), Quanysh Ahmetov (Jezqazghan), Bolat Ýmbetov (Manghystau), Maqúlbek Rysdәuletov (Jambyl), Ertay Bekqúlov (OQO), Ghalymbek Júbatov (Pavlodar), Maghjan Sadyhanov (Aqmola), Dәuletbek Maqashev (Qaraghandy), Qayyrbek Toreghojin (Kókshetau) syndy jýirikter dýbir qosty. Redaksiyadaghy sayypqyrandar óz aldyna Jýmekenning súrmergenderi – menshikti tilshileri edi. Esimde: Mәlik agha Múqanov (jany jәnnat bolsyn) Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy últtyq mәselelerdi sol bir әri-sәri kezding ózinde kemerine keltirip, kelistire jazatyn. Jurnalistikanyng qyr-syryn tereng mengergen Mәkenning jazuynan úshynghan pәle izdep janyghatyn zalymdardyng ózi uәj tappay dinkeleushi edi. Al, múqalmas jigerden jaralghan Múqanov nysanagha alghan taqyrybyn jerine jetkizip jazyp qana qoymay, syngha qúlaq aspaytyn qúrdymdarmen zang aldynda jýzdesip, sotta jenip ketip te jýrdi. Ol ol ma, «Halyq Kenesi» Sovet ókimeti aiday әlemnen jasyryp baqqan súmdyq oqighalar men tarihy taghdyrly derekterdi indete qazdy. Ókinishtisi sol – últtyng tanym-týsinigine, ruhynyng oyanyp, ruhany kemeldenuine, ótkenning shyndyghyn tanyp, bolashaqty tanuyna, salystyru men saraptaudy ýirenuine ólsheusiz qyzmet etken qazaq gazetteri oqyrman tarapynan da, memleket tarapynan da osy uaqytqa deyin tiyisti baghasyn ala qoyghan joq. Oqyrman atalatyn qauym keshegini úmytty, biylik qazaq baspasózining baghylan basyn bosaghada ústaudy ghana biledi. Biz ókinishpen eske ala aityp otyrghan qazaq baspasózining bir kezenin ýndemey jýrip-aq biyik beleste qortyndylaghan túlghalardyng biri – Júmabek Kenjalin edi. Jýmekeng eskining sony, jananyng basy ghana emes, eskining eskirmeytin dәstýrin (qazaq baspasózinde qalyptasqan mektepterding tәjiriybesin) janamen jalghastyra alghan alghyr da alymdy basshy, daryndy bas redaktor hәm azuly kósemsózshi boldy. Áytse de, biyliktegi qular tabighaty júmsaq Jýmekendi iyip әkelip jýiening júmysyna saldy. «Halyq Kenesi» jabylyp tyndy. Alqa qotan bir otyrysymyzda Jýkeng «Halyq Kenesinin» qalay jabylghanyn, gazetting jabyluyna kimderding yqpal etkenin jaqsy bilemin. Týbi sony ashyp jazamyn» dep qalyp edi. Jazdy ma eken? Ay, jaza alghan joq-au... Men keyde aqyndargha qyzygham, aitaryn jel ýzgen kýzgi japyraqtyng jayyna audaryp aitsa da, aitady, әiteuir. Al, jurnalist she? Jurnalistke aitaryn aqtaryp aitu, jazaryn jasyrynbaq oinamay jazu - onaygha týspeydi. Jurnalist, jurnalist bolghanda kósemsózshi dengeyine kóterilgen jurnalist, bizding qoghamda ishine týsken qolamtany keyde amalsyz sóndirip, keyde qayta qozdatyp, ekiúday hal keship jýrip ómirden ozatyn siyaqty seziledi maghan. Jýmekeng de sol keppen tirlik keshse kerek, keyingi jyldary  tomagha-túiyqtau bolyp aldy. Alayda onyng júldyzy әrkez biyik kórinushi edi. Júldyzy biyikte jarqyraghan jan bir-aq kýnde júldyzdar әlemine kóshti de ketti. Qayyr, hosh...

Dәuren Quat

Abai.kz

 

2 pikir