Senbi, 22 Mausym 2024
Ruhany janghyru 8450 8 pikir 31 Shilde, 2017 saghat 08:24

Eldikting súlbasy nemese últtyq ruh jayly tolghanys

Áuelgi sóz

Qazir biz alasapyran, әri  bir ghajayyp bir zamandy bastan keshirip otyrmyz. Osy tústa basqa-basqa,  qazaqtyng ózi de, ruhy da janúshyryp zor arpalys ýstinde otyr. Qazaq osynday almaghayyp, qiyn kezde otyrghanda biz qalay bylq etpey, tynysh otyra bereyik. Keudesinde jylt etken namys úshqyny bar pende búndayda eng bolmasa, «Oypyrm-ay» dep ornynan bir qozghalyp qoyar. Bizdiki de sol.

Últ

 Biz –  qazaq degen elmiz, júrtpyz, últpyz. Últtyghymyzdyng dәleli – ózge júrtqa úqsamaytyn tilimiz, dilimiz bar, bet-pishin perdemiz bar. Eldigimizding  dәleli – ózgege emes, ózimizge ghana tiyesili Atameken jerimiz bar. Sol jerlerde en jaylaghan, neshe myng jyl myzghymay túrghan qaghandyqtarymyz, ordalarymyz bolghan. Olardy basqarghan mýiizi qaraghayday han-súltandarymyz,  biy-batyrlarymyz bolghan.

Tarih sahnasyna qarasaq,  olardyng jol boyynda sayrap jatqan  izderi  bar.

Tariyh

Tarihymyz zor. Zanghar biyik, túnghiyq teren. Shym-shytyryq júmbaq. Balday tәtti, uday ashy. Sol tarih sahnasynan jeldey gulep ghúndar ótti, sap týzep saqtar ótti. Kók bórini pir tútyp, dýniyeni titiretken Týrik Qaghanaty ótti. Islam dinin ózine altyn qazyq, jaryq shamshyraq etip Qarahan eli ótti. Jarty әlemdi biylep aibarly Altyn Orda ótti. Sol Altyn Ordaday asyldyn, núrdyng synyghy bop jarqyrap Qazaq Ordasy ol da ótti.

Biz qazaq ózi jeke tuyp, ózdiginen jetilgen últ emespiz. O basta Adam ata men Haua ana nәsilinen shyqqanbyz. Beride Qúdaydyng qúdiretimen tarih tәlkegine týsip, әueli týrik, keyin qazaq dep bólingenbiz. Keyin de, taghy da  sol tarihtyng tәlkegimen eldigimizden aiyrylyp, bodandyq qamytyn kiyip, janshylyp, búryshta búqpantaylap jatqan el edik. Endi mine, kýn tuyp, eldigimiz qolymyzgha qayta tiyip otyr. Oghan deyin memlekettiktin, eldikting ishtey zaryn tartumen bolyp edik. Shúrqyrasyp tabysqa sol eldikti endi, siresip ústap qoldan shygharmauymyz kerek.

Sonda ghana tarihtyng beti bizge qarary haq.

 Din

Dinimiz – Islam.  Kitәbimiz – Qúran Kәriym.  Ýiimiz – Qaghba.  Payghambarymyz –  Múhammed (Allahtyng oghan iygiligi  men sәlemi bolsyn). Rabbymyz – Allah!  Dinnen búra tartar jayymyz joq. Din bizge ne ýshin kerek? Sәn ýshin kerek emes, qyzyq ýshin kerek emes. Asyl jaratylghan adamdyq keypimizdi boq-bylghanyshtan, qor boludan saqtau ýshin kerek. Dinning jazba deregi – Qúran. Qúran ózi – ýgit hәm qúlaqtandyru. Ýgit bolghanda, adamshylyqqa ýgit. Adamshylyqtyng altyn erejesine ýgit. Ol bizding ózdiginen biteu jatatyn kókirek kózimizdi ashushy, jol siltegish.

Allah bizdi jaratty. Joqtan bar ghyldy. Sol joqtan bar bolghannyng ishinde qazaq ta bar. Endi, biz qaytip  sol dinnen, sol Allahtan shet qalamyz?!

Bizding eldigimizding shyn múraty – qiyametke deyin Allah jar bolyp, el bolyp túru! Ezilgen,  el emes, enseli el bop túru!

 Ádet-ghúryp

Ádet-ghúrypsyz halyq bola ma? El bola ma? Bizding әdet-ghúrpymyzdyng eki qaynar kózi bar. Biri – tuma, ózimizdiki, qazaqtyki. Ekinshisi – dini, músylmandyq. Últtyq әdet-ghúryp, әr últtyng ózine ghana tiyesili, ózine ghana jaramdy bolmaq. Al, diny әdet-ghúryp barsha adamzat balasyna ortaq. Ol últ tandamaydy. Diny әdet- ghúryp últtyq әdet-ghúryptyng payda ziyanyn, aq qarasyn ajyratyp beruge kómektesedi. Oilap qaranyz, dinde aqylgha qonbaytyn artyq-auys, olpy-solpy iynening jasuynday nәrse bar ma? Joq. Óitkeni, ol din shatasuy ýshin, Qúday shatasuy kerek. Al, qazaqtyng әdet-ghúrpynyng kem jeri aspandaghy júldyzday kóp. Óitkeni, ol әdet-ghúrypty jasap otyrghan Qúday emes, halyq. Ras, halyq kóp. Biraq, qansha kóp bolghanmen, ol Bir Qúdaygha taty ma?

Bizding halqymyz – «Ata kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» deydi. Al, qazir sol oq jonar úldarymyz, ton pisher qyzdarymyz kәni? Qyzdarmyz ana jolynan auytqyp, «Kók iyneni kótinen týrte almaytyn» mýshkil halge jetip otyr. Besik jyryn úmytyp, «ot jaghyp, týtin týtetudin» siqyrly ónerinen qol ýzdi. Búl qangha singen әdet-ghúryptyn, salt-dәstýrding óni qashyp, jansyz óliktey kýy keship otyrghanyn kórsetedi. Búl ýlken jan kýizelip, oilanar jәit!  Óitkeni, bizding ishki kýiimiz kelmey, syrtqy kýiimiz kelmeydi. Ishki kýiding úyasy, úiytqysy – otbasy, oshaq qasy. Otbasy, oshaq qasynyng biyleushi patshasy – әiel, ana. Al, El patshasy, jer patshasy –  erkek kindik úl. Úldyng jóni bólek. Olargha aitylar sóz, artylar jýk zil batpan auyr. Olar aldymen ýrke qashpay dinge jaqyndasyn. Dinning dәmin tatyp kórsin, qanday eken. Odan son, qazaqty mengersin. Bizding Eldigimizdi iske asyrar solar. Osy әdet-ghúryp ýlgilerin jastarymyzdyng boyyna siniretin – biz, ózimiz. Ol ýshin sol әdet-ghúryp ýlgisine ózimiz say boluymyz kerek. Áytpese, halqymyzdyng zamanyna say tughan kósemi Ahmet Baytúrsynov aitpaqshy: «Balam degen júrt bolmasa, júrtym degen bala qaydan shyqsyn». Osy bizge baghyt-baghdar bolmaq. Jas úrpaq aldynghylar ne ýlgi kórsetse, sony isteydi. Olar oidan qúrap, ýlgi-ónege almaydy. Sondyqtan, bizding júrtymyz búny myqtap oilanuy kerek.

Biz ishki ruhymyzdy tozdyryp, jaramsyz ghyp almauymyz kerek. Ózimizdegining bәri jasyq, ózgeninkining bәri asyl degen mәngýrt pighyldan aryluymyz kerek. Birinshi qazbalap, jylt etken bolsa da ózimizding jaqsymyzdy tauyp alayyq, odan keyin jarqyrap túrghan ózgening jaqsysyna kóz salayyq.

Ádet-ghúrpymyz sonda ólmeydi.

Memleket

Eldigi  joq ómirde ne sәn bar, ne qyzyq bar?! Eldigi joq halyq – kýmәndi halyq, kómeski halyq. Elsiz de kýn kóruge bolady. Biraq onda qarnyng toq, kóileging kók bolghanmen, jýreging ash bolady.

Sol eldikting sauyty, qorghany ol – memleket. Memleket degen ne? Eger jer betinde tek Adam ata men Haua ana ghana ómir sýrse, onda ol ekeuine memleketting keregi bolmas edi. Al, qazirgi kezde sol Adam ata men Hau anadan taraghan úrpaq alty miiliardqa taqap otyr. Osynshama halyq bir qalypta, bir arnada ómir sýrui mýmkin be? Ol týgili bir ýiding bes balasy bir shanyraq astynda túra bermes. Bólek-bólek otau kóterer. Sol sekildi shama-sharqy, ruhy jetken  júrttyng memleket kóterui qalypty qúbylys.

Memleket kótergen júrt, «memleket meni qorghasyn, qamqorshy bolsyn, bәrimiz bir sózge kelip, bir retke týsip ómir sýreyik» dep kóteredi.

Tek sol memleketting óz jón-joba, josyghy bar. Mysaly, memleket degen ýlken ýy desek, sol  ýlken ýiding ishinde әr kimnin, әr zattyng óz alar orny bar.  Bireu esikten, bireu tórden degendey. Árkim qabilet-qarymyna, oi-pighylyna  oray osy ýiden óz ornyn iyelenui kerek. Esiktegi tórge shyghyp, tórdegi esikke týspeui kerek. Esekke kýmis er-toqym salyp, túlpargha tezek artudyng keregi joq! Memleketting ústanar altyn erejesi osy bolu kerek. Osydan shatassaq, bәrinen shatasamyz. Memleket bәrimizge birdey boluy kerek. Ol bireuge shól, bireuge kól bolmauy kerek. Memleket qas-qabaqqa emes, halyqqa qarauy kerek. Osynday eki jol bar – qas-qabaq joly, halyq joly. Qaysysyn tandasaq ózimiz bilemiz. Bireui –  ón, ós deydi, bireui – ól, ósh deydi.   

Demokratiya

Bizdegi aitushylyq búrynghyny, ótkendegini aitushylyq. Al, qazirgini buy búrqyraghan býgingini aitushylyq joq. Bar bolsa, ol aitqyshtyghymyz syzdap kele jatqan jarany sylap-sipap, ótkendegi qotyr jarany qasylay beru. Búl shyn demokartiya emes, óli demokratiya. Óli demokratiya býginge emes, ótkenge ghana qyzmet etedi. Biz ótkendi býgingi kýni eskeru ýshin aitamyz. Ótkendi qúry aityp, býgindi eskermesek taghy sol ótkenning kebin qúshamyz. Algha jyljymay keri ketuimiz mýmkin.

Demokratiya degen –  memleketting boyyndaghy kópirship, jýrip túrghan ystyq qan. Qansyz memleket – jansyz memleket. Qansyz memleket semip óledi. Qan dep túrghanymyz – beting bar, jýzing bar demey aitushylyq. Adam organiyzimine qan qanday kerek bolsa, qoghamgha da shyndyq  sonday qajet.

Demokratiya degen nәrse qazaqqa tansyq emes, búrynnan bar. Qazaqtyng demokratiyasy tilinde bolghan. Qazaq –  «Bas kespek bolsa da, til kespek joq» deydi. «Auruyn jasyrghan óledi»  deydi. Mine – naghyz demokratiya.

Al, qazirgi demokratiyanyng formasy, qúraly ózgergenmen ishki kýii ózgergen joq. Qazirgi demokratiyanyng ýlken ýii – gazet pen teledidar. Osy ýlken ýiding ústanar úrany – «Bas kespek bolsa da, til kespek joq»  bolu kerek. Sonda ghana qogham ishinde shyndyq sәulesi oinaydy.

Simvol

Simvol –  kerek nәrse. Ol eldikting belgisi. Belgi arqyly el ruhyn kóteruge bolady. Ejelgi ghún-sarmattarda –  aydahar, kóne týrikterde –  kók bóri siyaqty belgiler bolghan. Búlar –  totemdik simvoldar. Islam dini kirgennen keyin búl belgiler ózgergen. Jalaular әrtýrli beynelerden arylyp, týrli-týsti boyaularmen (aq, qara, jasyl), jazularmen (shahada) kómkerildi. Alashordanyn   shahada hәm «Jasasyn alash avtonomiyasy» degen jazuy bar, jasyl týsti tuy bolghan. Kenestik dәuirde el simvoly – besjúldyz, oraq pen balgha hәm qyzyl týs boldy. Qazirgi  rәmizderimizaltyn kýndi aspan,  qalyqtap úshqan qyran qús, astynda «Qazaqstan» degen jazuy bar alyp shanyraq t.b.

Ruh

Ár halyqtyng halyq bop túruy ýshin oghan zor ruh kerek. Ruhy tómen týsken halyq, halyq bop túra almaydy. Basy qúralmay pyshyrap, bet-betimen keter. Ruh ózi eki týrli bolady. Birinshisi – kópshilik, halyqtyq ruh, ekinshisi – memlekettik, resmy ruh. Osy eki týrli ruh qosylyp, býtin bir últtyq ruh shyghady. Qazir bizding memlekettik, resmy ruhymyz әli  temir qanat balapanday  kýy keship otyr. Jana tuylyp, kózin endi ashyp otyr. Búdan «bizde búryn búnday ruh bolmaghan eken ghoy» degen oy tumauy kerek. Ol búrynnan, halyq bar kezden bar. Óitkeni, halyq tuylghanda onyng ruhy birge tuylady. Biraq, ol zaman kóshine ilese almay, ayaq-asty bolyp, taptalyp, janshylyp  qalghan edi. Taptalghan, janshylghan  ruh –bylghanysh ruh, óli ruh. Onyng qaytadan tuylghanday bop otyrghany osydan.

Bizding qazirgi әreketimiz – endi sol zaman kóshinen qalmau. Zaman qaraydy eken dep – ruhymyzdy qaraytyp almau. Byqsyp janghan ruh otymyzdy qyzartyp, týrtkilep, ýrlep jaghu.

Songhy sóz

Bizding aityp otyrghanymyz –  el múraty, Eldik. El múratynan  asqaq, el múratynan qymbat ne bar?! Búl múrattyng kózdegeni – aibyndy jol, memlekettik jol, eldik jol. Búl jolda jýretin últshyl jýrekti, shynshyl jýrekti úrpaq – qazaq úrpaghy!  Búl úrpaq erliktin, órlikting búlaghynan  әbden qanyp ishken úrpaq. Kókirek kózi ashyq, kónili oyau, imandy úrpaq!

Bizding  zorlyghymyz joq, biraq eldik múratymyz zor! Bar ynta-yqylasymyz, is-әreketimiz býginde bir eldikke aughan. Tariyhqa esesi ketken, eldikke esi ketken úrpaqpyz biz. Ol eldik súlbasy – músylmandyq el, týrik el, qazaq el, әlem el.

Jaratushydan súraytynymyz – eldik! E, Rabbym! Meyrimindi  bizge týsire gór! Súraghanymyzdy  bere  gór!

Óz kezegimizde biz de qarap jatpaspyz. Eldik dep, sharq úrarmyz, jan úshyrarmyz. Sonda ghana degenimizge jetermiz. Birjola ghasyrlyq dertimizden aiygharmyz. Áytpese, bizdi Qúday úrar, tarih aldynda  qara bet bolarmyz!

Osyghan bekindik, júrtym!

Aqjol Qalshabek, 

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty,

dosent

Abai.kz

 

8 pikir