Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Bilgenge marjan 14793 17 pikir 26 Shilde, 2017 saghat 10:04

Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde saqtalghan qúndy jәdigerler

Qoja Ahmet Yasauy kesenesi tek ortaghasyrlyq sәulet ónerining keremet tuyndysy ghana emes, sol siyaqty ortaghasyrlardan saqtalghan bay tarihy múralardy saqtap otyrghan kiyeli oryn retinde de tarihta belgili orny bar eskertkish. 1978 jyly Qoja Ahmet Yasauy kesenesi respublikalyq muzey retinde ashylyp halyqqa qyzmet kórsete bastaghan kezde muzey qorynda 300-den asa jәdiger bolghan. Muzey qoryna qabyldanghan alghashqy jәdigerler Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde HIV ghasyrdan saqtalghan, Ámir Temirding búiryghymen jasalghan qola jәne aghash búiymdar. Olar tayqazan, shyraghdandar, jәne qazandyq, qabirhana esikteri, olardyng qola halikalary men balghashalary. Búl qola búiymdar turaly alghash ghylymy derekter HIH ghasyrdyng ayaghy men HH ghasyrdyng basynda jariyalana bastady. Mysaly, M.E.Masson men A.i.Yakubovskiyler jalpy sipattama jasaghan bolsa 1960 jyldary Sankt-Peterburgtaghy Ermitajdyng shyghystanushy ghalymy A.A.Ivanov kesenede Ámir Temir dәuirinen saqtalghan birneshe zatqa tolyq anyqtama jasaghan bolatyn.[1]

  

Ámir Temir dәuirinen saqtalghan jәdigerler qatary: kelgen adam ghimarat ishine kiretin esikterden bastau alady. Jәdiger esikter jamaghathana bólmesining esigi «Qaqpa» jәne Qabyrhana esigi «Qapsyrma».  Sheberler esikting berik jәne әsem jasaluymen qatar, rәmizdik mәn-maghynasyn arttyru ýshin oghan simvoldyq mәnge ie oi-órnekter, tereng maghynaly hadister men naqyl sózderding bederlenuine kónil bólgen. Esikter eki betinen aghash, sýiek, altyn, kýmis әshekey-órnektermen órnektelgen. Ártýsti aghash qiyndylarymen jәne pil sýiekterimen japsyryp әshekeylengen órnekterining birazy tozyp joyylghan. Qaqpa esikting orta bóliginde esikti qaghugha arnalghan  eki qola alqa men olardy ornatatyn topsa-túghyrlary bar tik tórtbúryshty taqtashalar ornalasqan. Alqanyng topsa-túghyrlary barystyng basy beynesinde somdalyp, odan tómenirek alqanyng ózinde barystyng eki kishkene alanynyng beyneleri somdalghan. Qola taqtashada alqanyng úrylyp dybys shygharuyna arnalghan segiz japyraqshaly gýl beynesindegi kishkene tóstigi bar. Ekinshi esik qabirhana esigi-Qapsyrma. Jalpy pishini Jamaghathana esigine úqsas, esikting jogharghy túsynda eki alqanyng dóngelek qola taqtashalary jәne gýlge úqsas segiz japyraqty kishkene tóstigi saqtalyp, alqalarynyng ózderi joghalghan. Derekter boyynsha joghalghan alqalar qaqpa esikting alqalaryna úqsas, sondaghy jazular da qaytalanyp jazylghan. [2]

Qoladan qúiylyp, altyn kýmis jalatylghan alty shyraghdan men esik tútqalary da halyq ónerining laghyl marjandarynyng qataryna jatady. Búlardy jasaushy sheber isfahandyq Tadj-ed-Din úly IYz-ed-diyn. Qola tútqada hijranyng 797 jyly jasalghandyghy kórsetilse, Qola shyraghdandardaghy jazular hijranyng 799 jylghy 20 ramazanynda Ámir Temirding tapsyrysymen jasalghandyghy jazylghan.

M.E. Massonnyng kórsetuinshe, búryn eki shetki shaghyn bólmeler arqyly enetin esikter jabyq túrghan da kelgen adam bas esik «Qaqpa» esiginen kiretin bolghan. «Qaqpa» tabaldyryghyn attaghan kisi ghimarattyng ortalyq zaly-Qazandyq bólmesine kiredi. Qazandyq bólmesining ortasynda «Tayqazan» túrghan. Qazannyng salmaghy 2 tonna, diametri 2,45 metr. Qazanda qant qosylghan su toly bolady da, múny meshit qyzmetshileri júma namazy ayaqtalghan song emdik qasiyeti bar su retinde ziyaratshylargha ýlestirip beretin. Búl qazan Týrkistan qalasynan 25 shaqyrym jerdegi Qarnaq eldi mekeninde qúiylghan. Ony qúighan tebrizdik sheber-Ábd-әl-Áziz ibn Sharafuddiyn.[3]

Muzey qorynyng etnografiya tobynda Ámir Temir dәuirinen saqtalghan jәdigerlerden bastap HH ghasyrgha deyingi kezendi qamtityn qazaqtyng qolóner qazynalarynyng nebir tamasha ýlgileri saqtaluda. Etnografiya bólimindegi qazaqtyng qolóner tuyndylarynan kesteli-toqymaly búiymdar, aghashtan, teriden jasalghan ydys-ayaqtar men ýy jihazdary, qúmandar men samauryndar әsirese tek kýmisten jasalghan zergerlik  búiymdardyng birin-biri qaytalamaytyn 800-den asa týrleri kezdesedi. Últtyq múralardy jinaqtauda Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng shet elde jýrgen qandas bauyrlarymyzdy elge qaytaru sayasatynyng arqasynda elge oralghan bauyrlarymyzdyng últtyq qolóner tuyndylaryn naqyshyn búzbay saqtap qaluy jәne olardy muzey qoryna tapsyruy kóp kómegin tiygizdi. Olar, halqymyzdyng XVIII-XIXghgh. qolóner tuyndylaryn sol qalpynda saqtap qayta elge alyp kelgendigimen jәne keybireuleri ózderi tirshilik etken elding mәdeniyetin dalalyq qazaq mәdeniyetine sinirip, sintezdelip kelgen mәdeny múralar ekendigimen qúndy.

Qazirgi kýni «Áziret Súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq muzeyining qorynda 23 978 zattay múraghattar memlekettik esepke alynghan bolsa, onyng 2627 danasy etnografiyalyq, 5034 danasy arheologiyalyq, 2734 danasy jazba eskertkishter, 13583 danasy numizmatikalyq jәdigerler bolyp tórt ghylymy klassifikasiyalyq topqa jiktelgen. Olardyng kópshiligi týpnúsqa da óte qúndy, qaytalanbaytyn qolóner tuyndylary bolyp tabylady.

2734 dana jazba eskertkish jazylu týri men atqarghan qyzmetine qaray 4 topqa bólinedi. Olar: kóne baspa kitaptar, kóne qoljazbalar, jana qúndy kitaptar jәne tarihy qújattar.

Kez-kelgen halyqtyng jazba múralary – sol elding qúndy deregi, sol halyqty tanytatyn tarihy. Sonyng ishinde qazaq halqynyng jazba múralaryna toqtalar bolsaq, óte bay auyz әdebiyetimen qatar, jazba múralarynyng da bay qory bolghanyn aitugha bolady. Kezinde tek Qoja Ahmet Yasauy kesenesining kitaphana bólmesining ózinde birneshe ghasyrlyq jazba múralar saqtalghany tarihy derekterden belgili. Kenestik dәuirde týp-tamyry dinmen baylanysty basqa da oryndar siyaqty qarausyz qalghan nemese qasaqana qúrtu kezinde ghasyrlar boyy jinaqtalghan bay múralarymyz basqa oryndargha kóshirilip, órtelip, joghalyp, ústaghannyng qolynda ketken. Qazirgi kezde qorda jinaqtalghan jazba eskertkishter muzey ashylar kezde halqymyzdyng birtuar úly Ózbekәli Jәnibekov aghamyzdyng bastamasymen  halyqtyng qolynda saqtalghan basqa kóne múralarmen qatar syy retinde muzeyge tapsyrylyp jinaqtaldy.

Muzey qoryndaghy jazba eskertkishter birneshe topqa bólinedi. Sonyng ishindegi  qúndysy da, eng manyzdysy – qoljazbalar. Qordaghy qoljazbalardyng jalpy sany-158. Olar arab, parsy jәne týrki tilderinde. Olardyng birazy kitap týrinde jazylyp týptelgen, múqabalary bar, keybiri qalyng dәpterge kóshirilgen, al endi biri qalta dәpterine (bloknot) jazylghan. Búl qoljazbalardyng taqyryptary әrtýrli, saqtalulary da әr dengeyde, qoljazbalardyng saqtaluyna qarap, olardyng qanshalyqty qoldanylghanyn bayqaugha bolady. Qordaghy osy dýniyelerding qaysybiri adamnyng imanyna kәmildik, súraqtaryna jauap, izdenisine janalyq, pikirine dәlel úyalauyna sebebi tiyer bolsa degen niyettemiz. Kóne qoljazbalardyng birazy HIHgh-HHgh. basynda, nastaghliyk, nash jazularymen jazylghan. Muzey jәdigerlerining qoljazba qoryn zerttegen tarih ghylymdarynyng doktory A.K.Muminovtyng «Katalog arabograficheskih rukopiysey muzeya-zapovednika «Azret-Sultan» v gorode Turkestan» atty kitabynda ghalym qoljazbalardy 8 topqa yaghni: Qúran jәne qúran ilimi, hadister, dogmatika, fikh, logika, filologiya, poeziya, mutaffariqat (Matematika jәne medisina) dep bóledi. Qoljazbalardyng arasynda Qúran Kәrimning tolyq núsqasy nemese key sýreleri jazylghan kitaptar men kitapshalar, Múhammmed (gh.s.) payghambargha qatysty ómirbayany, tarihy bayandalatyn, úlynyng opat boluy jayynda «Mәshhýr nasihattar» atty hadisteri audarmalarynyng óleng týrinde jazylghany, Múhammmed (gh.s.) payghambardyng tuylghan aiy qúrmettelip toylanatyn Mәulit merekesinde oqylatyn «Mәulit Shәrip» jyrlary kitaptary bar. Osy taqyryptaghy airyqsha toqtalatyn týrki tilinde jazylghan Múhammed (gh.s.) payghambardyng ómirbayanyn tolyq qamtyghan óte ýlken kólemdi 3 tomdyq «Magharij unnubuat» atty qoljazba qorymyzdaghy ghana emes, jalpy siyrek kezdesetin qúndylyq.

Senim men qúlshylyqtardy bekitu, Fikh ilimindegi týrli súraqtardyng jauaby tabylatyn islam dinindegi tanymal kitaptar Múhtasar al-Uiqaya, Chahar kitab pen olardan ýzindiler jәne týrli diny mәseleler  jazylghan kitaptardyng kópshiligi, qoljazba týrinde saqtalghan dúghalar men túmar dúghalary da audarylghan. Kóne baspa kitaptardyng negizgi bóligi HIH-HHgh. basynda, Tashkentte, Qazanda, Ufada, Stambúlda, Búharada jәne Sankt-Peterburgta basylghan.

Qorymyzdyng eng qúndy jәdigerleri  Qoja Ahmet Yasauy shygharmalarynyng yaghny hikmetterining birneshe qoljazbasy men kóne baspa kitaptary. Solardyng ishinde osydan 7 jyl búryn múrajay qoryna qabyldanghan «Diuany Hikmet» qoljazbasynyng týpnúsqasy. Búl – 326 betten túratyn kim jazghany әzirge belgisiz hikmetteri tolyq, tiyanaqty shamamen 1845 jyldary kóshirilgen kitap. Saqtaluy da jaqsy. Qoja Ahmet Yasauiyding múnan basqa «Miratuli qulub» (Jýrek Aynasy), «Faqyrnama» jәne keyinnen tabylghan «Risala dar adaby tariqat» (tariqat әdebi) atty enbekterining týpnúsqasy bolmaghandyqtan, olardyng qoljazbalarynyng kóshirmeleri jinaqtalghan.

Muzey qoryna jinaqtalghan kitaptardyng taghy bir týri-Qoja Ahmet Yasauy shәkirtterining shygharmalary. Olar shyghys ýlgisindegi diuan, ghazal, nazym týrlerinde parsysha nemese kóne týrki tilinde, yaghny shaghataysha jazylghan. Omar Margunftyng shygharmalary «Bedil Divany», S.Baqyrghaniyding «Divany», «Sofy Allayar» kitaptary.

Keyingi tóte jazumen jazylghan qazaq aqyndary men jyraularynyng shygharmalaryna, mysaly Aytbay Belgibaevtyng «Armanda Aytbay» men Izbastynyng «Ahualy qiyamatyna» qarap olardyng Yasauy ilimining nemese sopylyq aghymnyng uaghyzdaushylary ekenin kóruge bolady. Osylardyng ishindegi eng bir qúndy da qyzyqtysy Sheyh Hudaydad Tash-Muhammed әl-Buhariyding Yasauiya silsilasynyng teoriyalyq, praktikalyq ghúryptary jóninde óte tereng maghlúmat beretin shamamen HÝIIIgh. ayaghynda týrki tilinde jazylghan «Diuany Hikmetten» keyingi qúndy kitap dep baghalaugha bolatyn «Bustan uli-Muhibbiyn» men sopy, aqyn, Farid ad-Din Muhammad ibn Ibrahim Attar әuliyening parsy tilinde jazylghan «Tazkirat ul-Auliya» (Áuliyelerding ómir joly) kitabyn aitugha bolady.

Muzey qorlarynda saqtaugha alynghan jәdigerlerding jartysynan kóbin qúraytyn jәdigerlerding biri numizmatikalyq jәdigerler. Numizmatikalyq jәdigerler qataryna arheologiyalyq qazba júmystary kezinde Týrkistan aumaghynyng «Yassy-Kýltóbe», «Toghan», Sauran, Iqan, Qosqorghan, Tórtkýl (Qúshata), Tórtkýl II, Jýinek, Mirtóbe qalalarynan tabylghan ortaghasyrlyq 11 aqsha kómbeleri yaghny numizmatikalyq tabystar jәne siyrek kezdesetin jәdigerler kirgizilgen. Búl kómbelerding kópshiligi Qazaqstandyq numizmat-ghalym R.Z.Burnasheva jәne Ózbekstandyq ghalym L. Shpeneva tarapynan zerttelip, osy ghalymdardyng týrli ghylymy enbekterine ózek bolghan.

2012 jyldyng aqpan aiynda Oranghay eldi mekenining túrghyny kezdeysoq tauyp alghan HÝ ghasyrdyng sony men HÝI ghasyrdyng alghashqy shiyreginde soghylghan 54 dana mys felisterdi (mys aqshalar) múrajay qoryna ótkizdi. Sol jyldyng nauryz aiynda Shayan audany Sarybúlaq eldi mekenining túrghyny tau etegindegi Qúrysay degen jerden tabylghan 450 dana mys aqshalar kómbesin әkelip ótkizdi. Kómbeni zertteu barysynda kómbe HIII ghasyrdyng ekinshi jartysynda soghylghan Shaghatay úlysynyng kýmistelgen mys dirhemderi ekendigi anyqtaldy. Búl kómbe zerttelip, nәtiyjeleri ghylymiy-praktikalyq konferensiyalarda jaryq kórdi. Zertteuler nәtiyjesinde, Otyrarda HIII ghasyrdyng ekinshi jartysynda soghylghan Shaghatay úlysynyng kýmistelgen mys aqshalaryn zerttegen ghalymdardyng enbekterinde kezdespeytin tyng janalyqtar kórinis berdi.

Muzey qorynda 20 dana altyn, 500-ge juyq kýmis jәdigerler saqtaugha alynghan. Qúndy metaldardan soghylghan aqshalardyng barlyghy derlik Respublikalyq synamdau palatasynda tekserilip, qúramy anyqtalghan.

Numizmatikalyq jәdigerler qorynda numizmatikalyq jәdigerlermen qatar bonistikalyq, faleristikalyq jәdigerler de saqtaugha alynghan.

Altyn tiyndardyng 1 danasy HIII gh. basynda Múhammad bin Tekeshting atymen soghylghan altyn dinar kezdeysoq tabylghan. [1 suret]. Aqsha sarayy atauy men soghylghan jyldyq jazbasy joyylyp ketken. Taghy bir 1 dana altyn dinar betindegi beder qaldyqtarynyng saqtalghan bólikterine qaraghanda Shynghys han nemese Mengu han atymen shekimelengen, kezdeysoq tabylghan. Dinar Samarqanda 660/680 h.j. arasynda soghylghan. Tiyn óte siyrek kezdesetin altyn dinarlar qataryna jatady [2 suret].

13 dana altyn dinar HIII ghasyrdyng orta túsynda Orta Aziya qalalarynda soghylghan. Búl aqshalar kezinde aqsha soghu isindegi erekshelikterge baylanysty synamdary әdeyi tómen etip soghylyp otyrghan (500-580% synam) altyn dinarlar qatarynan. Tiyndar betterinde aqsha saraylary attarynan tek Búhara jәne Samarqan ataulary ghana saqtalghan. Barlyghynyng betterinde «Kalima» jazbasy men halifa Nasr liyd-Din Allahtyng aty týsirilgen. Tiyn jiyekterindegi jazba bederleri barlyghynda derlik joyylyp ketken. Bes dana altyn tiyndar Istanbulda, Iranda, Avstriya-Vengriya, Resey patshalyghynda HIH-HH ghasyrlarda soghylghan.

Týrkistan qalasy, Qarashyq ózenining manyndaghy qalalyq qorymnan kezdeysoq tabylghan 6000 danadan astam mys aqshalardan túratyn kómbe qúramynan 370 dana tiyn Qazaqstandyq numizmat R.Z.Burnashevagha zertteuge jiberilip, odan keyin Ózbekstandyq numizmat-ghalym L.i.Shpeneva «Áziret Súltan» muzeyine kelip, kómbeni tolyqtay zerttedi. Kómbe tolyqtay XV gh. hijra jyl sanaghy boyynsha 832 h.j. (1428-29 j.) kórsetkishimen, Temuridter memleketining Maverannahrlyq bóligining biyleushisi Úlyqbek tarapynan jýrgizilgen aqsha reformasy túsynda soghylghan mys adliylerden túratyny anyqtaldy. Kómbe qúramyndaghy aqshalar tek, 832 h.j. kórsetkishimen soghylghan aqshalardan ghana emes, sonymen qatar, 851, 854, 862 jyldary Maverannahr men Horasannyng týrli aqsha saraylarynda soghylghan aqshalardyng kezdesuimen de qúndy. R.Z.Burnasheva men L.ng.Shpenevalar jýrgizgen zertteu júmystary nәtiyjesinde kómbe qúramynda búghan deyin Temuridter memleketinde beymәlim bolyp kelgen jana aqsha saraylaryn anyqtady. Kómbe qúramy R.Z.Burnasheva, E.A.Smagulov, M.K.Tuyakbaevtardyng Klady y monety Turkestana atty kitaptary men R.Z.Burnashevanyng birneshe ghylymy maqalalarynda  qarastyrylghan [5].

1982 jyly Yasy-Kýltóbe qalashyghynda jýrgizilgen qazba júmystary kezinde qúmyra ishinen XIII ghasyrdyng songhy shiyregi men XIV gh. basynda Shaghatay memleketining aqsha saraylarynda soghylghan 202 dana kýmis dirhemder men felisterden túratyn kómbe tabylghan. Kómbe qúramynda Almalyq, Ándijan, Búhara, Kashghar, Kendjde, Marginan, Otyrar, Samarqan, Taraz, Jodjend, Shash jәne Yangy aqsha saraylarynyng ónimderi bar. Kómbe qúramynda Almalyq aqsha sarayynda soghylghan bir dirhem betinde búl aqsha sarayyna qatysty búghan deyin kezdespegen jana 688 h.j. /1289 jyldyq kórsetkish anyqtalghany jәne Shaghatay úlysynyng E.A.Davidovichting kezendestirui boyynsha, III shi kezende júmys atqarghan aqsha saraylarynyng barlyghynyng derlik ónimderi kezdesuimen manyzdy. Búl jaghday sol kezende Shaghatay úlysyna qarasty Týrkistan qalasynyng aitarlyqtay manyzgha ie sauda ortalyqtarynyng biri bolghandyghyn kórsetedi.

2000 jyly Týrkistan qalashyghynyng «Qoqan sitadelinde» jýrgizilgen qazba júmystary kezinde Jany әuletining biyligi túsynda soghylghan 75 dana kýmis tangalarynan túratyn kómbe tabylghan. Tangalar Imam Quly Han, Nadyr Múhammed han jәne Abdulaziz han túsynda soghylghan tiyndardan túrady. Kómbening manyzdylyghy onyng Jany әuletining alghashqy biyleushilerining túsynda soghylghandyghynda. Numizmatika salasyn zertteushi, tarih ghylymdarynyng doktory E.A.Davidovich VIII-XVIII ghgh. Orta Aziya aqsha ainalymyn III kezenge bólip qarastyrady. Búl kómbe II kezeng tiyndarynan túratyny anyqtaldy. I jәne II kezeng tiyndarynyng songhy kezennen aiyrmashylyghy búl kezenderge tәn kýmis aqshalardyng synamy joghary bolghan. Al, songhy kezende tangalar metalynyng kýmis qúramy tómendep ketken. Búl kómbe qúramynda jogharyda atalyp ótken biyleushiler attarynan soghylghan tangalardyng búryn ghylymda belgisiz bolyp kelgen tipteri anyqtaldy. Imam Quly han atynan soghylghan tangalardyng 73-79 aralyghynda belgilengen jana tipteri, Nadyr Múhammed hannyng búryn belgisiz bolyp kelgen 18 jәne 19 tipteri anyqtaldy.

2016 jyldyng aqpan aiynda múrajay qoryna birneshe mys aqshalar kelip týsti. Olardyng qúramynda XIVgh. II-shi jartysynda Altyn Ordanyng Syghanaq, Horezm aqsha saraylarynda soghylghan týrli tiptegi ýlgileri kezdesedi. Osy tiyndar arasynda bir betindegi jazba bederleri týgeldey joyylyp ketken, ekinshi betinde arab grafikasymen جهان...ر خان  jazbasy týsirilgen mys aqsha da bar. Búl tiyngha jýrgizilgen alghashqy zertteu júmystarynyng nәtiyjesi boyynsha mys aqshanyng qazaqtyng hany Jәngirding atymen soghylghan tiyn boluy mýmkin degen boljam jasalyp otyr. [3 suret] Sebebi, osy kezenge tәn Orta Aziya biyleushileri arasynda Jahangir atymen belgili han joq. Tiyn tipologiyalyq qatynasy boyynsha erekshe. Áriyne, tiyn qazirgi tanda bir ghana ýlgide bolghandyqtan dóp basyp aitugha erterek. Degenmen, bolashaqta jinalatyn materialdar júmbaqtyng syryn ashady degen senimdemiz. Jalpy, Qazaq handary arasynan tek Túrsyn Múhammed han atymen soghylghan aqsha ghana belgili.

Numizmatikalyq jәdigerler qorynda numizmatikalyq jәdigerlermen qatar bonistikalyq, faleristikalyq jәdigerler de saqtaugha alynghan.  [4, 5, 6]

Muzey qorynyng arheologiyalyq toby Týrkistan oaziysindegi ejelgi qalalar Shaughar-Shoytóbe, Yasy-Kýltóbe,  Eski Týrkistan, Qaratóbe-Sauran,  Sidaq-ata qalalary men qonystaryna jyl sayyn jýrgizilip kele jatqan arheologiyalyq qazba júmystary kezinde tabylghan jәdigerlermen de tolyqtyryluda. Qordaghy eng ejelgi arheologiyalyq jәdigerler  Týrkistan ónirindegi Qosqorghan,  Shoqtas  túraqtarynan  tabylghan  tas janqalar, sonday aq Qazaqstan jerindegi   basqa da tas  dәuirinin  túraqtary Semizbúghy, Tasqotan, Tәnirqazghan, Manqystau aimaghyndaghy  eskertkishterden  tabylghan  yaghny b.z.d. 700-500, 150-120  myn  jyl búrynghy  ózektastar, enbek qúraldary. Olardyng qataryna b.z.d. HIÝ-HIIIghgh. qola  әshekeyler  toptamasy qos  mýiizdi  bilezikter, әshekeyler men tastan  tizilgen  monshaqtar  jәne  qysh  ydystardyn  birneshe  týrlerin  qosugha bolady. Olar  qola  dәuirinin  Andronov  mәdeniyetinin   Fedorov  jәne  Alakól  kezenderining jәdigerleri. Týrkistan   qalasyna jaqyn mandaghy Shpan  qorymynan  tabylghan 120 gha  juyq jәdigerlerdin  ishinen  altynnan   jasalghan  әielderdin  bas   kiyimin  bezendirgen  salpynshaq  qúlaq  әshekeyleri de, b.z.d HÝII-HIÝghgh.  jatatyn  qúndy  dýniyeler.

Qordaghy qysh búiymdar kóne dәuirlerdegi sheberlerding ydys formalarynyng birneshe týrin jasau tehnologiyasyn jete mengergendikterin kórsetedi. Jinaqtalghan  jәdigerlerdin  ishinde  keyingi  dәuirlerde  de Týrkistan ónirinde qyshtan ydys jasau  ónerining erekshe damyghandyghyn  jәne ydys  týrlerining naqyshtalu  sipaty  men  týsirilgen   órnekterinin   mәn–maghynalylyghy nazar  audartady.

Sidaq, Sauran t.b. erte orta ghasyrlyq  qala  qonystaryn  zertteu  nәtiyjesinde  tabylghan materialdar  búryn  beymәlim bolyp kelgen tyng derekterding kózin ashty. Erte ortaghasyrlyq [7, 8] Sidaq  qalasy  qazbasynan   tabylghan humdardyng ereksheligi, kólemining ýlkendigi jәne pishinderining әrtýrliligi. Olar  kezinde astyq jәne taghy basqa  azyq–týlikter saqtaugha  paydalanylghan. Olardyng býiirlerining syrtyna, iyinine, tómengi jaghyna  kýidirilgenge  deyin  kertip salynghan tamgha nemese tamgha tәrizdi belgilerdi órnek ornyna  qoldanghandyghyn kezdestiruge bolady. Búlargha qarap ústalar ydysqa  ózderining ru  tanbasyn nemese jeke belgisin salghan  bolsa kerek dep jobalaugha bolady. Arheologiyalyq jәdigerlerding ishindegi qúndy dýniyelerding qataryna Sauran, Sidaq ata qalalarynan   tabylghan IV-Vghgh. tәn «jalghan jýzikter» týrindegi sasanittik betterine әr týrli  jәndikterdin, qústardyn, andardyng keybirine týsiniksiz beyneler batyra oiylyp  salynghan gemmalardy, Sauran   qaqpasynda  jýrgizilgen   arheologiyalyq qazbadan  tabylghan  formalary  dóngelek  pishindi  bolyp    jan-jaghy   júmyrlana  jonylghan   Abdolla  hannyn  әskerleri  atqan  (katapulita)  tas oqtaryn,   kәriz  qúdyqtaryn jatqyzugha bolady.

Muzey qoryndaghy ydystardaghy  orta  keseler  men  tabaqtardyn  órnekterinde   eng kóp  kezdesetini aq  fongha  qaramen   jәne  kókpen  nemese  aq  fongha  siya  kókpen  qighash  tor  kózder  men  ósimdik  japyraqtary, sabaqtar  týrindegi  salynghan oilar  kezdesedi. Múnday  tәsildi   arheologiyada  «Temuridtik stiyl»  dep  atalyp  ketken  keramikalyq  óndiris  tәsili  deuge  bolady.  HÝ-HÝI  ghasyrlarda  en  kóp  taraghan  osy  tәsil  Týrkistanda  ydys  sәndeudin  joghary  dәrejede  damyghan  qysh  óndirisinin  bolghandyghyn  bildiredi. Al múnday óner tuyndylaryn muzey qorynan kóptep kezdestiruge bolady.

Qorymyzdaghy osynday halqymyzdyng ruhany baylyghy kóne qúndy jәdigerlerimizdi zerttep-zerdelep halyq iygiligine úsynyp, ghylymy ainalymgha endiru muzey isining negizgi júmystarynyng biri.

Ádebiyetter:

  1. Ivanov A.A. O Bronzovyh izdeliyah konsa XIVv. iz Mavzoleya Hodja Ahmeda Yaseviy. Srednyaya Aziya y ee sosedy v drevnosty y srednevekovyya 68. Izdatelistvo «Nauka» Glavnaya  redaksiya vostochnoy liyteratury Moskva 1981
  2. Meyirmanov A. Esikter. Buklet. Týrkistan. 2009 j. 4b.
  3. Naghym-Bek Nurmuhammedov, Qoja Ahmed Yassauy mavzoleyi, Izdatelistvo «Óner», Alma-Ata, 1980, 11 b.
  4. Muminov A.K. «Katalog arabograficheskih rukopiysey muzeya-zapovednika «Azret-Sultan» v gorode Turkestan» 1997j. «Múra»
  5. Burnasheva E.Z., Smagulov E.A., Túyaqbaev «Klady y monety Turkestana» Izdatelistvo «BAUR», Alma-Ata 2006

J.Áubәkir, «Áziret Súltan» qoryq-muzeyining diyrektory

Týrkistan qalasy

Abai.kz

 

 

17 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120