Senbi, 28 Qantar 2023
Bәse... 6120 5 pikir 17 Shilde, 2017 saghat 11:36

Qazaqstanda diaspora ókilderining assimilyasiyagha týsui progressivti ýrdis

Qazaqstannan Reseyge kóshu ýrdisi 1970 jyldan 1994 jylgha deyin qarqyndy jýrdi. 1995 jyldan keyin ol kósh sayabyrsyp qaldy. 1988 jyly elimizdegi nemis diasporasynyng ókilderine Germaniyagha kóshuge rúqsat berildi. Bir million nemisten 130 myng adam qaldy. Eldegi halyqtyng 50 payyzgha juyghyn qúraghan orys qazir 19 payyzgha jetpeydi. Osylaysha, toqsanynshy jyldary Qazaqstanda demografiyalyq migrasiyalyq otarsyzdanu júmysy qarqyndy jýre bastady. Qazir, Qúdaygha shýkir, elimizdegi orys diasporasynyng tarihy otanyna kóshu ýrdisi jandana bastady.

Songhy jyldardaghy mәlimetterge kóz salayyq. Mәselenki, 2014 jyly - 24 myng adam, 2015 jyly - 32 myn, 2016 jyly - 38 myng adam tarihy otandaryna kóshken. Polyak sekildi az diasporalar sany emigrasiya sebebinen tausyldy desem bolady.

Orystyng sany 1991 jylgha deyin qazaqpen teng bolghan, odan búryn tipti qazaqtan ýles salmaghy basym edi. Qazir qazaq 18 million, jalpy túrghynnyng  71%, al orys 19% boldy. 1999-2009 jyldarda Qazaqstandaghy qazaq 26.3 payyzgha ósti. Kelesi onjyldyqta (yaghny 2009-2019 jyldarda) 20-23 payyzgha ósetini anyq.

Orys, ukraiyn,belorustar men tatarlar 1992 jyldan beri depopulyasiyagha týsti: olarda tughandardan ólgender sany artyq. Osylaysha separatizm qaupi seyilip keledi. Orys pen nemisting kóshu sebebin Resey men Germaniyadaghy túrmys dengeyimen baylanystyru kerek. Keybir basylymdar qazaqtar qysym kórsetti dep ótirik baybalam salyp jýr. Resey men Germaniyanyng túrmystyq ahualy Qazaqstanmen salystyrghanda tym jaqsy. Múnyng syrtynda orys pen nemis ata mekenin ansaydy.

1994 jyly keri migrasiyalyq salido 410 myng bolyp, emigrasiya  jayy tómendey bastady. Songhy emigrasiyanyng órshui 2016 jyly boldy. Búghan Soltýstik Qazaqstandaghy kóktemdegi su tasqynynyng zardaby men ýrey әseri boluy mýmkin. Petropavlovsk, Qostanay, Pavlodardan sol jyly tarihy otanyna kóshkender sany artqan. Ásirese, Atbasardan songhy bes jylda kóshkender qala halqynyng sanyn biraz azaytyp tastady.

Esesine búl ónirge Ontýstik pen Batys Qazaqstannan kóship kelip jatqandar barshylyq.

Qazir oralmandar legi negizinen Ózbekstannan (61- 64%) kelip jatyr. Qytaydan kóship keletinderding sany azaydy. Aldymen Qazaqstan jaghy kóptegen  qújat tauqymet qoldan tudyrdy, endi qytay jaghy qazaqqa kóship ketuge kedergi jasap otyr.

Úzyn sany Qazaqstangha bir million oralman keldi dep esepteledi. Solardyng esebinen Soltýstik jәne Ortalyq Qazaqstan qazaqtanyp keledi. Qazaq mektebinde oqityn qazaqtardyn  ýlesi - 91%, al orys mektebindegi qazaq balasy bar bolghany - 9%-dy qúrap otyr.

Qazaqstanda túrghyn sany millionnan asqan ýsh qala payda boldy: Shymkent, Almaty jәne Astana. Qazaqtyng 60% qalada túrady. Sóite túra birinshiden, til sayasatyn tym bәseng jýrgizip otyrmyz. Ekinshiden, assimilyasiyalyq ýrdister stihiyaly týrde ghana jýrip jatyr. Yaghni, arnayy memlekettik sayasat  joq. Ýshinshiden, qazaqtyng bir bóligi orystildi jeke júrt bolyp bólinu qaupi tuyp otyr. Biylik osy ýrdisterding qauipti baghytyn bógeu kerek.

Germaniyada týrikterding beldi azamattary týrikterge týrik mektepterin ashudy súrap, talap qoyghanyn bilemiz. Demokrat Merkeli búl talapqa «Joq» dep jauap berip: «Germaniyada túrghylaryng kelse, integrsiyalanyndar, assimilyasiyagha týsinder» dedi. Batys  elderinde túrghan elge sinu, yaghny assimilyasiyagha týsu - progressivti ýrdis bolyp esepteledi.Qazaqstan Ýkimeti de integrasiyalyq ýrdisterdi yntalandyru kerek: óz erkimen qazaq bolam deytin ózbek, úighyr taghy basqalargha kedergisiz qazaq bolugha jol ashqany jón.

Qazaq mektebin orystandyru Kenes dәuirinde bastalyp, «Proekt internasionalizasiy kazahskoy shkoly» atty joba jasalghan edi. Qazaq narazy bolghandyqtan ol biylik búl sayasattan bas tartty. Biraq Kenes Ýkimeti qazaq mektepterin birte-birte azaytudy josparlap, qazaq balasynyng 50% orys  mektebine eriksiz auysty. Býgingi kýni «Ýshtúghyrly til baghdarlamasy» sol «Proekt internasionalizasiy kazahskoy shkoly» jobasynyng jalghasy bolyp túr. Qazaq mektebi orys mektebining bir týrine ainalmaq. BjGhM birneshe til engizu arqyly qazaq mektebindegi bilim dәrejesin tómendetpek. Osy jolmen qazaq mektebinen qazaq ata-anasyn jeritpek. Qysqasy, Qazaqstanda diaspora ókilderining assimilyasiyagha týsui progressivti ýrdis bolyp tabylady desek te, qazaqtardy etekbasty etuding jymysqy sayasaty jalghasyp keledi.

Ázimbay Ghaliy

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3107
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2082
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1898