Senbi, 28 Qantar 2023
Anyq-qanyghy 29340 18 pikir 13 Shilde, 2017 saghat 11:43

Bauyrjan IBRAGIMOV: Ministr Arystanbek turaly mening de aitarym barshylyq

Qazaq últtyq óner uniyversiytetining professory, QR enbek sinirgen artiysi, tanymal talant Bauyrjan Ibragimovpen qazirgi tandaghy elimizding mәdeny ómirindegi ózekti mәseleler jóninde súhbattastyq. Ángime barysynda qoghamda shu  kóterip, әr týrli pikirlerding aityluyna sebep bolghan   keybir jaylar da nazardan tys qalghan joq. Áueli, әngime auany tup-tura mәdeniyet ministri A. Múhamediyúlyna qatysty keybir jaylardan órbigen bolatyn.


-Bәke, býgingi tanda aqparat aidanynda asa tanymal, keybir mәlimdemesimen, is-әreketimen  bireulerding synyna  úshyrap qalyp jýrgen   QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúlynyng zamandasy әri óner salasynyng ystyghyna kýiip, suyghyna tonyp jýrgen óz ókili, tanymal qayratkerining biri retinde elimizdegi mәdeniyet sayasatynyng tizginin ústap otyrghan atalmysh túlgha jayynda jeke pikirinizdi bilsek dep edik. Siz biletin Arystanbek Múhamediyúly qanday jan? Ol kisining býgingi mәdeniyet ministri retindegi qyzmetine qalay bagha beresiz? Ol kisige qarata aitatyn syn, әr týrli sipattaghy әngime qanshalyqty shyndyqqa jaqyn? 

-Áriyne, elding mәdeny ómirinde bolyp jatqan әrbir oqighadan óner adamy retinde tys qalmaymyz. Ásirese, salany basqaryp otyrghan ýkimetting bildey bir iri lauazym iyesi jayynda eshtene bilmey, mýldem beyhabar otyrsaq, onda kim bolghanymyz? Qazir ministr Arystanbek turaly ekining biri, egizding synary  birdeme aityp qalugha tym әues. Aqparat qúraldaryna zer salyp qarasanyz, ol kisi jayly sanqily pikirler kóz sýrindiredi. Ásirese, qaqaghan qystyng sary ayazymen birge qatty órship ketken dau-damay endi ghana sayabyrsyp kele jatqan siyaqty kórinedi. Ár nәrsening shegi bar, endi bir nýkte qoyylatyn uaqyty da boldy ghoy.

Jalpy, qay salada bolmasyn tynnan týren salynyp, qyzu júmys jýrse  týrli kózqarastardyng bildirilip jatuy - zandylyq. Al, múnday sharalardyng basynda әrbir qadamy  elge mәlim bolyp otyratyn belgili sayasy túlghalar túrsa nebir alypqashty әngimening órshui - qalypty jaghday. Qazaq «jaqsynyng artynan sóz eredi» deushi me edi. Rasynda da   eshnәrse jasalmasa aitylar әngimege sebep te tabylmasy basy ashyq әngime.

Sondyqtan, ministr jayyna kelsek, men kimning bolsa da aldymen istegen isine qarap bagha beruge tyrysatyn adammyn. Bireulerding dýrmegine erip, shulaghan topqa әuen qosatyn albyrt bala-shagha emespiz. Ol maghan layyq sharua da emes.

Degenmen, mәdeny әlemning jaqsysy men jamanyna beytarap qaray almaytyn, osy salanyng shyn janashyry   mening de óz pikirimnin, jeke kózqarasymnyng boluy zandy әri qisyndy shyghar. Ol kisi jayly ne  oylaytynym,  qanday pikir bildiretinim shynymen qyzyqty әri manyzdy bolsa, ony baspasóz aldynda esh býkpesiz ashyq bildiruden qashpaymyn.

-Álbette, siz satira salasynyng sardary, erkin oily azamatsyz. Sol sebepten de, bizding oqyrmandar sizden qara qyldy qaq jarghan әdil sózdi ghana kýtedi.

-Olay bolsa, aldymen sózdi mynadan bastayyqshy. Osy Arystanbek degen jigit ministr bolyp kelgeli ne tyndyrdy? Osy jóninde eshbir emosiyasyz, yaghni, sezimge berilmey, ashugha boy aldyrmay  naqty derek-dәiekke sýienip, aitayyqshy.

Búryn jergilikti ónirlerdegi mәdeny oshaqtardy sondaghy әkim-qaralar taratyp jiberuge, jauyp tastaugha qúzyreti bolghanyn bilesizder. Osynyng saldarynan qanshama klub, kitaphanalardan airyldyq. Olardyng kóbi dýkenge ainalyp, keybirining esigine qara qúlyp salyndy. Qarausyzdan, iyesizdikten tozyp ketkeni qanshama?   Búl jaghday jalghasyp,  auyl-aymaq mýlde ruhany oshaqsyz qalar ma edi, eger «Mәdeniyet turaly» zangha ózgerister engizilmese?! Ónirlerdegi halyqtyng baqytyna oray,  ministrlikting kelisiminsiz әkimderding mәdeniyet mekemelerine qatysty derbes sheshim qabyldau qúzyretining joyyluy búl jaghdaygha  tosqauyl qoydy.  Asa bir kýrdeli problema osylaysha, Arekenning mәdeniyet salasyna kelip, batyl sheshimder qabyldauy arqasynda  zannamalyq túrghydan retteldi.

Teatrlar ómirinde de bylayghy júrtqa angharyla bermeytin kýrdeli problemalar barshylyq. Mysaly, elimizdegi teatrlar birynghay repertuarlyq sayasattyng ayasynda kórkemdik kenesterding kómegimen zannamalyq negizde retteletin boldy. Búl da jyldargha sozylghan dauly mәseleler bolatyn. Qarapayym halyq arasynda býgingi ómirdi beyneleytin tartymdy qoyylymdar joqtyghyna syn-sógis te kóp aitylatyn. Teatrgha baratyndardyng sany kýrt kemidi dep shuladyq. Sahnalanghan qoyylymdardyng kórkemdik sapasy tómen ekendigi de sóz bolyp jatatyn. Al, endi, kórkemdik kenes qúrylghan song talghamgha say tәuir tuyndylargha jol ashylady dep ýmittenemiz.

Jazushylargha jaryqqa shyqqan kitaby ýshin qalamaqy beru mәselesi de sheshim tauyp otyr. Búl da óz kezeginde bayyrghy oqyrmandarymyzdy jas buynmen qosa kitapqúmarlyqqa tartugha yqpal etedi degen oidamyz.

Sol sekildi kiynematografiya, búqaralyq sportty damytu turaly zandardyng jobasy da atalmysh ministrding túsynda jasaldy. El tarihynda túnghysh ret ótken jyly ghana «Qazaq Eli» atty tolyqmetrajdy animasiyalyq filim týsirildi. Búl jerde animasiyalyq kino ónimining kýrdeli qiyndyghyn aityp, sózdi sozbay-aq qoyayyn.

Kórermenin birden baurap alghan Ahan Sataevtyng «Anagha aparar jol», Rýstem Ábdirashtyng «Qazaq eli», «Almas qylysh» filimderining ózi nege túrady? Qazirding ózinde 28 kórkem jәne derekti filim óndiriste eken. Onyng ishinde «Tomiriys», «Súltan Beybarys», «Baluan Sholaq» filimderimen qatar «Qazaq Eli-2» teleserialy da bar. Múnyng bәri bilgen jangha osy salada jasalyp jatqan iygi qadamdar. Bardy baghalay bilgen abzal ghoy.

-Qazaqstanda ýnemi syngha iligetin, aqsap jatqan bir sala bolsa, ol turizm shyghar. Jalpy, dәl osy salagha eshkimning kónili tolmaydy. Arekenning túsynda synnan kóz ashpaytyn bizding turizm qanshalyqty algha jyljydy?

-Endi, әreketsiz otyr deuge kelmes. Bayqauymsha, arnayy qabyldanghan

tújyrymdama bar eken. Onda mәdeniy-tanymdyq jәne etnografiyalyq turizm erekshe qolgha alynyp jatqan kórinedi. Mysaly, Mice jәne Event – turizmdi, balalar jәne jasóspirimder, medisinalyq, anshylyq jәne sporttyq turizmdi, avtoturizmdi jәne karavaningti damytu baghyttaryna sheyin aiqyndalghanyn tújyrymdamadan kóruge bolady.

Sonday-aq,  «Astana – Euraziya jýregi», «Almaty – Qazaqstannyng erkin mәdeny aimaghy», «Tabighat birligi jәne kóshpeli mәdeniyet», «Altay marjany», «Úly Jibek jolyn qayta janghyrtu», «Kaspiy qaqpasy» degendey ónirlik mәdeniy-turistik klasterlik damuy da belgilengen.

Qalay desek te, býgingi kýni әlem nazary Astanagha auyp otyrghany shyndyq. Álem elderinen aghylyp jatqan turisterding qarasy da birshama barshylyq. Ony qalay joqqa shygharugha bolady?

Juyqta «EHRO-2017» halyqaralyq kórmesine oray salynghan Etnoauyl últtyq-mәdeny kesheninde boldym. Ol jerde halqymyzdyng tarihy múralarymen qatar qazirgi kýngi tynys-tirshiligin aishyqtaytyn  barlyq jәdigerlerdi kezdestiruge bolady. Alys-jaqyn shetelderden kelgen qonaqtar men turister sol etnoauylda órip jýr desek artyq aitqandyq bolmaytyn shyghar. Jalpy, adam qarasy mol. Óz otandastarymyz da qatty qyzyqtaydy eken.

«Non-stop» ýlgisi boyynsha júmys isteytin Etnoauylda qazaqtyng sәndik-qoldanbaly ónerining barlyq týrleri bar. Últtyq sport týrleri deysing be, dәstýrli anshylyq-sayatshylyq, tagham, as-su týrleri deysing be, bәrin kezdestiresin. Ana joly sonda 200 jýirik sәigýlik qatysqan ýlken at jarysy ótti. Atqúmar jigitter bir serpilip qaldyq.

Etnomuzykalyq óner festivali úiymdastyryldy. Kóneden jetken sazdy әuendi qúlaqtyng qúryshyn qandyryp, tyndau da bir ghaniybet. Jalpy, EHRO kórmesi ótetin ýsh aida onda týrli mәdeny is-sharalar úiymdastyryla bermekshi. Múnday sharalardyng úiymdastyryluy turizm salasyn damytugha eleuli yqpal etetin faktor bola alady dep esepteymin, óz basym.

Jalpy, biz qazirgi zaman ýlgisimen salynghan әsem ghimarattarymyzben әlemdi tanday qaqtyra almaymyz. Órkeniyetti әlem ýshin onyng bәri tanghajayyp dýnie boludan bayaghyda qalghan. Shetelden kelgen turister ýshin bizding kóshpendi túrmys-saltymyz, kiyiz ýiimiz, ejelgi sharuashylyghymyz, últtyq  zat-búiymdarymyz, kóne muzykalyq aspaptarmen oryndalatyn әn-kýy ghana qyzyqty әri tartymdy. Onymen shet júrtty ghana tamsandyryp qoymay óz úrpaghymyzdy, keyingi jas buyndy últtyq ruhta tәrbiyeleuge mýmkindik tabamyz. Salt-dәstýrin qúrmettey bilgen úrpaq  ana tilining de qadirin bilip, ony bolashaqqa miras etuge úmtylatyn bolady. Osynday iygilikter ýshin de jogharydaghyday etnoauyldar kerek. Bizding últtyq kodymyz basqadan búryn  salt-dәstýrimizde, tól ónerimizde ekenin úmytpaugha tiyispiz. Ministrlikting osy mәselege basymdyq bergenine óz basym razy boldym.

-Mәdeniyet salasyna sporttyng da qatysty ekeni belgili. Siz ben biz sporttyng belgili bir salasymen kәsiby túrghydan ýnemi ainalysyp, jaryp ketpesek te, qyzu bәsekeni kórgende qanymyz qaynap, qyzyl kenirdek bop aighaygha basatyn  myqty jankýier ekendigimiz aidan anyq. Olay bolsa, ministrlik turaly әngime qozghaghan ekenbiz, sportty nege sóz etpeske?

-Sporttyng da júldyzy janghan tústary bolady. Ayta berdi, sport ta

ónerding bir qúramdas bóligi. Oghan bap ta, baq ta, memlekettik qoldau da kerek. Kez kelgen memleket sportty tek óner ghana emes, sayasat retinde algha shygharady. Álem arenasynda tughan elinning bayraghy kóterilip, әnúrany shyrqalghanda ruhtanbaytyn jan bar ma?

Tәuelsizdik jyldarynda qaysar úldarymyz ben jigerli qyzdarymyzdyng arqasynda talay jenisti sәtterding kuәsi boldyq. Pekiyn, London, Rio de Janeyro olimpiadalarynda kók tudyng kóterilgenin kórip, talay mәrte keudemizdi quanysh kernedi ghoy.

Sol jenisterding birazy osy Arystanbekting ministr bolghan kezimen túspa tús keldi. Ony da joqqa shygharmauymyz kerek. Eng bergisin aitqanda, byltyr ghana ótken Dýniyejýzilik qysqy uniyversiada oiyndarynda  Qytay, Koreya, Japoniya, Fransiya syndy azuly elderding sportshylaryn shang qaptyryp, algha shyghyp ketken joqpyz  ba?

Keshe ghana men mynanday bir derekti resmy sayttan oqyp qaldym. Bizding sportshylarymyz 2016 jyldan beri 718 halyqaralyq sayysta kýsh synasyp, 239 altyn, 223 kýmis, 298 qola medali alghan eken. Baghalay bileyikshi, jigitter, búl ýlken jetistik. Qazir ainalanyzgha qaranyz, sport keshenderi men dene shynyqtyru zaldary, futbol alandary kýrt kóbeygenin angharasyz.

Al, boks jankýieri retinde aitayyn, óz basym aldaghy qyrkýiekting toghyzynda «Saryarqa» velotreginde ótetin Qanat Islamnyng jekpe-jegin asygha kýtip jýrgen jayym bar. Múnyng syrtynda EHRO kórmesi ayasynda 1400-den astam mәdeny jәne sporttyq is-sharanyng ótuine ministr Arystanbek Múhamediyúly múryndyq bolyp otyrghanyn úmytpayyq.

-Bәke, óner qayratkeri retinde óz tól ministrliginiz tarapynan atqarylyp jatqan isterden tolyq habardar etkeninizge raqmet! Jogharydaghy súraghymyzgha qaytadan oralsaq. Sonda, ministr Arystanbek Múhamediyúlyn bylayghy júrt jazyqsyz jazghyryp jýr dep oilaysyz ba? Álde, Arekeng tym túzy jenil adam ba?

-Jogharyda mening mysalgha keltirip otyrghan jaylardan óziniz de

angharghan bolarsyz dep oilaymyn. Óz basym bireuler aitqan jel sózge ermeytin adammyn. Neshe jerden jamandap, jermen jeksen etip jatsa da belgili bir túlgha bolsyn, qatardaghy qarapayym adam bolsyn, onyng is-әreketine qarap, jiti tanyp qana óz baghamdy beretin adammyn. «Ótirik órge baspaydy» degen halyq danalyghyna sýienip, ózim kóz jetkizbegen nәrsege esh qashan senbeymin.

Mening oiymsha, Arystanbekting úiymdastyru qabileti men is tәjiriybesi myghym, ózi de enbekqor elgezek jigit. Qolynan is keletin jigitterdi keyde biz jýndey týtip jibere jazdap, kýndep jýretin jaman әdetimiz bar. «Kóp aitsa, kóndi. Júrt aitsa, boldy» deuden aulaq boluymyzdy  Abay atamyz eskertip ketken edi ghoy. Ol ministr bola ma, júmysker bola ma, kim bolsa ol bolsyn, adam balasyn jazyqsyz jazghyrudan jaman nәrse joq. Obal-sauap degendi úmytpasaq iygi edi.

Ár adam jeke bir әlem. Kez kelgen túlghanyng boyynan min izdeseniz, mindetti týrde bolmashy birdeme bolsa da tabasyz. Synay beru, kinә izdeu bәrinen onay dýnie ghoy. Sol siyaqty siz neshe jerden jaqsy adam bolsanyz da, kórealmaushylyq, kýndeushilik degen súrapyl pәle bar kezde júrttyng bәrine jaghuynyz taghy da mýmkin emes.

Búl túrghydan kelgende, Arekenning shynayy isting adamy ekenin, qulyq-súmdyqtan alystau  ekenin, aq kónildigi, keyde oidaghysyn esh býkpesiz aityp qalatyn adal da anghaldyghynyng da bar ekenin  bayqaghanday bolamyn. Onyng ózi de týsingen adamgha sonshalyqty jaman ýrdis emes. Arystanbek turaly aitarymnyng bar ekenin sóz basynda mәlimdegende men osy túsqa erekshe basymdyq berip otyrghanymdy aita ketudi jón sanaymyn.

Minsiz adam bolmaydy. Biraq, bolmashy birdemeni zoraytyp, arasynda ony ótirikpen de túzdyqtap, әrkimning sonyna sham alyp týse bersek, bizge ózge júrt jaqsy ministrin, tәuir azamattaryn shetten әkelip bere me? Qazaqta bir tamasha sóz bar ghoy, «jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tasysyn» degen. Al, men shynyn aitqanda, Arystanbekting boyynan jamandyqtyn, ittikting nyshanyn kórip túrghan joqpyn. Akter retinde aitayyn, biz  adam tanityn júrtpyz. Adamnyng syrtqy beynesin ghana emes, ishki әlemin de kórip, bile alamyz. Búl bәlkim, kәsiby mamandyqtyng bizge bergen syiy shyghar.

Arekenning túzy jenil adam ekenin óziniz de dúrys angharghan ekensiz. IYә, ómirde niyeti taza bola túra keybireulerge iskerligi men alghyrlyghy, qabileti men tiyanaqtylyghy ýshin de jaqpay qala beretin, jazyqsyz bola túra artynan sóz eretin túzy jenil adamdar bolady. Biraq, qoghamgha onday jandardyng tiygizer ziyany bolmaydy. Týsingen adamgha onday jandardyng aram niyeti bola qoymaydy. Kerisinshe, «ishimdegini tap» dep tymyrayghan adamdardan jәne ekijýzdi sayqal pәlelerden  saqtanuymyz  kerek shyghar.  

Ángimelesken:

Quandyq ShAMAHAYÚLY,

«Astana mәdeniyeti» jurnalynyn

Bas redaktory.

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3106
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2082
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1898