Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Janalyqtar 10150 41 pikir 30 Mausym, 2017 saghat 09:54

Búqalargha kýilegen qúnajynsha bóksesin beru sayasaty

Býginde Qazaqstanda túratyn qazaqtardyng sózi, yaghni, tili orysshanyng kóshirmesine ainalyp barady. Osylay bolaryn jogharydaghylar  25 jyl búryn bildi. Olar búl jymysqy sayasatty jýzege asyru ýshin bar-joghy eki-aq tәsil jetkilikti ekenin de úqty. Ol eki tәsilding birinshisi - qazaq tiline qaghaz jýzinde memlekettik til degen ataq bere salyp, oghan kóshuge asyqpau kerek dep qazekemderdi aldarqata beru. Áueli 3-4 jyl dep belgilengen búl aldarqatu mine, 25 jylgha sozyldy. Ekinshi jәne eng qauipti tәsil Qazaqstannyng býkil telearnasyn kýndiz-týni oryssha sampyldatyp qong. Mine, qazir oghan da 25 jyl boldy.

Jan-jaqtan ólimtikke ýimelegen qúzghynday qaptap kelgen kim kóringenning iyeliginde ketken jer asty, jer ýsti baylyghyn, jer-sudy aitpaghanda qazaqty qazaqy bet-beynesinen, últtyq namysynan aiyryp, anaghan da mynaghan da «bratan», «brat» degizip sanasyzdandyru ýshin әlgi eki tәsil әli de qoldanylyp keledi. Osy jymysqy beynamys sayasattyng saldarynan býgingi qazaqtyng ishinde mynau  qazaqtyng eli, myna jer, onyng baylyghy qazaktiki, búl elde qazaq tili, qazaqtyng últtyq salt-dәstýri saltanat qúruy kerek deytindey últtyq sanadan, últtyq namystan airylyp qalghan mәngýrtter qazir jýz myndap sanalady. Osynyng bәrin kózinmen kórip otyrghasyn ózindi-ózing júbatu ýshin

Eng kiyeli kitabym bar, ol – Qúran

Ata-dәstýr – sarqylmaytyn mol múram

«Qazaqstan degen elding IYesi – Tek Qazaq!» dep kýmbirleydi dombyram, - dep óleng jazasyn. Áriyne, orysqa degen әli de qúlminezden qútyla almay, qútyludy oilaugha paryq-parasaty jetpey jatqan últynyng ertenine erekshe bir erendikpen qaraytyn qatepti qara narday qazaq jastary da jeterlik. Olar alty alashtyng biri bop sanalatyn qazaghynyng qansha jerden azattyq aldym dep jariyagha jar salghanymen songhy jiyrma bes jylda tilining de, dilining de bayaghy jaly kýdireygen kók bóri keypine qaytyp kele almay, jyghylghan jonyn tiktey almaghan, qarny toyghanyna mәz shiybóri qalpynda qalyp bara jatqanyna ishing kýiedi. Olar óz elining Qazaq Eli nemese Qazaq Respublikasy atanbay, Qazaqstan Respublikasy atanuynyng da arjaghynda qazaqqa tu syrtyn berip túrghan bir syrghayaq sayasatsymaq jatqanyn da sezedi. Olar «Qúday qaydan beredi dering bar ma, kýnderding bir kýni týrki tektes tili bir, dini bir bauyrlas respublikalar siyaqty biz de qol-ayaghymyzdy bauyrymyzga alyp, etek-jenimizdi jinap, naghyz últtyq memleket qúryp aluymyz da mýmkin-au» - dep, ertengi kýnge ýzdikken bir ýrzada ýmitpen qaraydy. Jәne olar elde jýrgizilip otyrghan mynaday sayasat jaghdayynda onday kýn tek Jaratushy IYemizding ghana qúdiretimen kelui mýmkin ekenin de jaqsy biledi. Búl – Kiyeli Islam dinining «Tek shaytan ghana ýmitsiz» degen danalyq qaghidasyna negizdelgen ýmit.

Endi bir qazaqtar bar. Olardy osy zamannyng Asan Qayghysy dese de bolady. Búlar keshegi Mәskeu basqarghan Kenes zamanynda qazaqtyng basyna ýiirilip túrghan qara búlttyng әli de seyile qoymaghanyn, әli de Mәskeuding soyauday jez tyrnaqtary bir býiirine qadalyp túrghanyn sezinedi. Olardy tyndasang da, qarasang da kóniline qayau kirip, qara zaman qazaqqa tayau eken dep qalasyn. Ol Asan Qayghylar qazaqtyng tәuelsizdik aldyq dep jiyrma jyl boyy shuyldap toy-toylauy da ózin-ózi aldau, alanghasarlyq, Abay aqsaqal aitqan  «Ótirik», «Maqtanshaq», «Beker mal shashpaq» siyaqty ýsh dúshpannyng bir kórinisi deydi.

Sondyqtan sol Asan Qayghylar:

Azattyq tany atqanda

Aldymnan shyghyp kil eges,

Alaqan jayyp aspangha

Biz kýtken baqyt búl emes, -

Esti alyp erge qondyryp,

Egemen degen bir eles

Qoldaghy bardy qor qylyp

Biz kýtken baqyt búl emes, - degen siyaqty jyr jazady. Olar azattyq alyp ýstime torqa kiyemin dep em, júrqa kiydim, bayaghy babalar aitqanday kýmispen kýptelgen kóksauyrdyng ornyna júlyghy jyrtyq kón etik kiydim, qyzym kórpesin әrkim kótergen kýng boldy, úlym әrkimning esigin kýzetken qúl boldy, ata tilimmen sóilesem, sózimdi shonjar úqpaydy, qymyz qúyatyn kýbige kola toltyrdym, aruanam ýlekten emes qospaqtan qayityn boldy, aimýiizdi aq qoshqarynan airylghan jaylauymdy donyz jaylady

Qúlminez bolghan qúlynym

Shattyghyn izdep shet elden,

Súmyray boldy súluym

Kórpesin әrkim kótergen

Qaraymyn ongha solgha da

Kýngirtteu bop túr keleshek,

Biz kýtken baqyt, sonda da

Dәl myna baqyt emes ed, - dep kýnirenedi. Qúday kýnirengennen saqtasyn! Ýmitsiz shaytan ghana, - deyikshi. Alayda, syrt kóz synshy, sen óz minindi ózing bayqamasang da, qansha jerden býrkemelep, juyp-shaysang da sening tiytimdey minindi ýiinnen dәm tatyp ketken meymanyng da әp degennen angharyp ketedi. Ánebir jyly Qazaqstan Respublikasyna kelip, bir-eki kýn jata-jastana ketken italiyalyqtyng әlemdegi memleket ataulyny týgelge juyq aralap jýrip, dәl qazaqtar siyaqty óz tilinen, býkil bolmys-bitiminen airylghan halyqty kórgen emespin dedi. Qarapayym qitaban qazaq ta, qabat-qabat «harom» salyp, kórkine kóz toymaytyn kólik ataulyny mingen kósem qazaq ta estidi sol sózdi. Mynauymyz masqara eken, oyanayyq úiqydan degen joq. Onyng esesine orystildi qazaqtardyng «Nu, y chto!»,  «Kazahstan ne toliko dlya kazahov eto obshiy dom!» dep donaybat shekkenin de kórdik. Ásheyinde, «Qazaqstannan orystar kóp ketip jatyr» «Orys tili qaghaju kóre bastady, búnyng arty ne boluy mýmkiiy?» degen synaydaghy súrqyltay saualdar qoyyp jatatyn orys gazetteri búl turaly lәm degen joq. Bәrinen de jangha batatyny býgingi qazekem osyndaydan keyin esimdi jinayyn, demeydi.

Osyndayda bayaghy Jan-Jak Russonyng orystar turaly aitqany eske týsedi. Ol orys halqy eshqashan órkeniyetti bola almaydy dey kelip, onyng sebebin bylaysha dәleldemek bolady. I-Petrding istegen jaqsy isteri kóp. Biraq ol eng әueli  orys últyn óz qalpyna keltirip almay, orystargha aghylshyn, nemis siyaqty ózgelerding mәdeniyetin tyqpalaghany, solardy kóptep engizgeni zor qatelik boldy» - deydi.  Sol Russo aitqanday qazirgi qazaq basshylary 300 jyl Resey bodandyghynda bolghan qazaqty qazaq qalpyna keltirudi oilamaq týgil onyng qazaq atauyn "kazahstanes" qyp ózgertu kerek degen әnebir jylghy pighylynan әli de ainy qoyghan joq. Sonyng salqyny ma qaydam, qazir «Qazaqtar balalaryna qazaqsha at qoydan da qashatyn siyaqty». Búl sonau Kenes zamanynda da shang berip qalghan mәngýrttik qúbylys bolatyn. Sol kezderding ózinde-aq keybir Ertisbaylar ózin - Egor dep, Saghyntaylar - Sasha, Aqyshtar - Akiysh, Saudabaylar - Sasha, Jaqsybekter - Jenya, Zaghipalar - Zoya dep tanystyrudy dәreje kóretin. Olar sol oryssha esimderin qolynyng syrtyna, sausaqtaryna kókpenbek qyp iynemen (tatuyrovka) jazyp alatyn. Tipti, bir-birine «Kolya», «Alesha» deytúghyn. Auyldarda Sovhozbek, Kolhozbek, Fermebay degen siyaqty, «auylsharuashylyq» esimder Sovethan, Sosial, Audanbek, Kommunar "formasiyalyq" esimder, Saylaubay, Sezbek, sekildi «sayasy is-sharalar» esimderi tolyp ketti. Óz jerindegi nebir zanghar shyndardy qomsynyp, balasynyng atyn Everest, Elibrus qoyghandar da boldy. Atlant múhitynyng arghy betinen óz elimen siyspay qashyp kelgen Luis Korvalannyng atymen atalghan Korvalan degen balany qyzdar Qorbolghan, Kórbala dep mazaqtap jýrgizbegesin әlgi bayghús talay mekemening tabaldyryghyn tozdyryp jýrip әzer degende Qorghanbek atandy. Stalinning qandy qanjar sayasaty qylkenirdekke taqalyp túrghan qara zamannyng ózinde býkil mәjilis, mәslihatty tek qazaq tilinde ótkizu kerek dep úrandaghan, qazaqtyng tilin, dinin, salt-dәstýrin, últtyq tәrbiyesin saf kýiinde saqtau ýshin jan alyp, jan berip arpalysqany ýshin halyq jauy atanyp, atylyp ketken Úzaqbay Qúlymbetovpen attas bolyp jýrmeymin dep Úzaqbay degen esimin ózgertken aghamyz da boldy. Dókeyler balasynyng atyn biri Ernest, biri Teliman qoydy. Búrynghynyng Tóle, Qazbek, Áyteke, Sartay, Jetes, Mayqy, Mónke biylerding atyn qong artta qalushylyq bop sanaldy. Olardyng ornyna  Patrister, Iosiyf, Titolar tuyp, býginde saqaly joq aqsaqaldargha ainaldy. Osydan birer jyl búryn qazaq telearnasynyng biri bir qazaq otbasy balasynyng esimin Alibert Gor qoyypty dep jahangha jar saldy. Ol kezde Alibert Gor AQSh-tyng viyse-preziydenti bolyp qyzmet isteytin edi. 2000-jyly dýniyege kelgen Millenium, Miylen, Miylena degen qaradomalaq, tәmpish tanaular qazir órip jýr. Búl ýshin de jalpy qazaqty jazghyru – jala, kýnә. Eger eldi әueli óz últyn, yaghni, qazaqty oilaytyn azamattar basqaryp, otyrsa solar Millenium emes Jana mynjyldyq keldi dep úrandatar edi ghoy. Álde Kongres Holl degen europasha aty bar ghimarattyng ishinde qazaqsha «Jana ghasyr», «Jana mynjyldyq» degen sózderding aityluynyng ózin qazaqqa kóp kórdi me kim bilsin, solar sol kezde «Millenium Patti» dep eki ay boyy úlarday shulady. Mine, qazaqtyng býgingi qaratәmpish qúlynshaqtary men qoshaqandarynyng Miylen, Miylena atanuyna basshylarymyzdyng Europa, AQSh dep atalatyn nәn búqalargha kýilegen qúnajynsha bóksesin beru sayasaty osylaysha sep boldy.

IYә, tútas bir últty ne jaghympaz, eliktegish últ dep, ne týp-týgel basqynshy, qanaushy últ dep kinәlau aghattyq. Mysaly, sonau jyldary túlaboyynan samogon men mahorka sasyp, «Ya russkiy!», «Ya predstaviyteli velikogo russkogo naroda» dep keudesin sabalap jýrgen mas orysty talay kórdik. Biraq soghan qarap, býkil orysty aqymaq deuge bolmaydy. Óitkeni, sol tústa Kremlide ol bayghústardy  «Biz úly halyqpyz!», «Biz basqalardy ýiretushi halyqpyz» dep esirtip qoishylar otyrdy. Mәskeu ol  sayasatynan әli de ainy qoyghan joq. Mәskeudegiler býginde zaman ózgerip, әlem basqasha jolgha týse bastaghasyn endi әlgi ashyq ýstemdik sayasatyn ózgertip, Qazaqstanda orys tiline qysym jasaluda, orystar kóship ketip jatyr degen siyaqty mýttәiim, baybalam sayasatqa kóshti. Búl әsirese, Qazaqstandaghy orystildi gazetterde  óte jii jariyalanatyn boldy. Sol ýshin de Qazaqstanda orys mektepteri men orys tildi telearnalardyng ýles salmaghy basym bolyp túr. TMD elderining ishinde tek Qazaqstanda ghana oryssha mektep sany jetip artylyp jatyr, tek Qazaqstanda ghana býkil telearna orys tilinde sarnap túr. Mine, qazaqtyng ózi de, sózi de, aty da, zaty da әli orysshanyng shyrmauynan shygha almauy, shyqpaq týgil shyrmalyp baratqany osydan.

Aytpaqshy, qazir qazaqtardyng ishinde esimi oryssha, familiyasy qazaqsha, últy kim ekeni beymәlimder óte kóp. Mysaly, Valeriy Júmanov nemese Evgeniy Saqypjanov degender she? Ras, ondaylar keyde ózin qazaqpyn dep te atay beredi. Qazirgilerdi qaydam, biraq, KSRO zamanynda  Qazaqstan basshylarynda qúlminez basym boldy. Biz sonyng zardabyn әli tartyp kelemiz. Solardyng qúlminezining kesirinen qazirgi qazekemde ata-babasynyn  aty-jónin orysshagha beyimdep, búrmalap jazatyn ghadet әli qalmay keledi. Mysaly, Akiyshev, Sagintaev, Djanburshiyn, Satuvaldyev, Chukaev, Akchalov, Kuchukov, Chukurov degen siyaqty adam týsinbeytin familiyalar shyqty. Jaqynda gazetten Umiriyaev degen qazaqty kórdik. Balaly bolghan qazaq Allagha myng da bir shýkir, Alla esirkep, mýsirkep berdi ghoy dep atyn Shýkir, Esirkep dep qoyady.

Al sonday bir Allagha degen iygi, niyetpen berilgen Esirkep atasynyng atyn orysshagha beyimdep ózin Esergepov dep atap jýrgen adamgha ne deysin? Eser degen әumeser, dóreki, búzaqy degen jaghymsyz maghynany bildiredi. Endeshe, óz atannyng atyn orystyng aituyna ynghaylap sonshama býldirudi sanasyzdyq pen namyssyzdyqtyng qay týrine jatqyzar ediniz?

Qazir qazaqtarda Targhyn, Qambar, Alpamys, Qobylandy, Abylay, Ábilhayyr, Orazmúhammed, Qúlmúhammed, Nәdir, Bәkir, Mamay, Toqtamys, Sartay, Jәngir, Mahambet, Isatay siyaqty búryn jii kezdesetin aibyndy esimderdi emge tabu qiyn. Onyng ornyna ne maghynasy, ne mәnisi joq Ernúr, Erkebúlan, Dias, Jasúlan, Núrjas, Oljas ekining birinde bar. Sonda balaly bolyp jatqan sol qazekem au «Núr qalay er bolady, Núrdyng jas, kәrisi bola ma eken. Al Dias degen ne dep bir sәt oilanu qabiletinen de airylyp qalghany ma? Mysaly, búlan degen jylqy tәrizdi, biraq ashatúyaq jabayy an. Qazaqta «Búlan, búlan, búlan san, búlan sanyn oq teser, Búlyqsyp jýrgen jigitting jomart qolyn joq keser» degen jyr joldary bar. Búlannyng orysshasy – losi. Sonday balasyn qoshaqanym, qúlynshaghym, botam dep erkeletetin qazaq endi balasyn erke búlanym yaghni, shalovlivyy losym deuge shyqqany ma? Al zu etip ómir qúrghyr óte shyghyp jetpiske kelgende әlgi Jasúlan qay úlan bolady.

Qazaqtaghy qúlminezding qalmaq týgil órship baratqany әsirese, qazaq qyz-kelinshekterining óz esimderin búrmalap aituynan aiqyn kórinude. Qazir Bayanymyz, ózin - Bayana, Sholpan - Sholpana, Qymbat - Kymbata, Aynúr - Aynura,  Núrgýl - Nurgulya, Ásem - Asema dep ataydy. Búl da baryp túrghan qúlminezding naqty kórinisi. Óitkeni, búl qyzdar óz esimining sonyna oryssha «jenskiy rodtyn» «a» degen «okonchaniyesin» jalghap, orysshagha beyimdep aitady. Tipti, Berkut degen jigit (sirә, Býrkit shyghar?) janyndaghy Ayshasyn teledidardan Ai-iy-sha dep, ekpindi «i» dybysyna týsirip yaghni, orysshalap aitugha shyqty. Sonda nemiz qaldy, endi? Býite berse, qazekem endi bir kýnderi qazirgilershe aitqanda «innovasiyanyn» kómegimen kózimizding qarashyghyn kógertip, kirpigimdi aghylshyndardikindey aqqylshyq qyp berinder dep Reseyge, Europagha tapsyrys bere bastauy da mýmkin-au. Qazir qazaqtyng qyzy - kýieu, jigiti - kelinshek tabu ýshin «KTK» telearnasyndaghy «Davay pojenimsya» siyaqty jobalargha jýginetin boldy. Oghan barghan qazaq qyz -jigitterining bas jengetayy - A. Babaeva da, bas «qúdaghayy» - N.Ermolova. Múnday soqyr «órkeniyettilik», múnday soqyr «mәdeniyettilik» qazaqtan basqa birde-bir týrki tildes, birde-bir islam dinin ústanghan kórshilerimizde joq. Qazaq osy kýni bireui týshkirip jiberse «Sau bol!» deydi. Búl týshkirgen orysqa aitatyn «budi zdorovtyn» kóshirmesi. Áytpese, atam qazaq múndayda bir-birine «Jә, rahym Alla!» deytin edi ghoy. Bir tandanatynymyz – ómir boyy qalyng qytaydyng ortasynda kele jatqan qytay qazaqtary bir auyz qytay sózin aralastyrmay sóileydi. Al biz bas-ayaghy jetpis jyldyng ishinde bir auyz sózining jartysy oryssha, ne orysshanyng audarmasy bolyp keletin dýbәra últqa ainaldyq. Óitkeni, orys otarshylyghynyng eng basty ereksheligi sol - orystar sening jerindi, baylyghyndy basyp alumen ghana qoymay, birden tilinnen, últtyq mәdeniyetinnen, últtyq sanannan aiyrugha kirisedi. Óz últyndy ózine jekkórinishti etip kórsetetin nebir súrqiya sayasatty qoldanady. Miy, sanasy 70 jyl emes, 700 jyl otarlansa da shyn tәuelsizdik, shyn azattyq alghan últ búlaysha, mas adamsha lәilip, aljasyp sóilemeydi.

Qazir qazaqtar arasynda «n»-dy «n» qyp aitudy dәreje kóretinder óte kóbeyip barady. Olar «jana degendi - «jana», «myng tenge» - «myn tenge», «óleng degendi - «ólen»  deytin boldy. Kóliktegi baqylaushylar «Onay» kartasy degennen góri «Onay» degendi sәn kóredi. Netken soraqylyq?! Biz qazir óitip-jatyrmyz da býitip jatyrmyz, jetildik, jetistikting shynyna shyqtyq dep óz lepirmesinen ózi lәzzat alyp «Myng bir týnshe» aitqanda kәifke týsetin kóbikkeude últqa ainaldyq. Al kәifke týsken adam ózining mýlde basqa adamgha ainalyp baratqanyna mәn bere bermeydi. Qazir kóshelerdegi «Prodaytsya kvartiry» degenning qasyndaghy «Satylady pәterler», syrahana mandayshasyndaghy «Pivo holodnoenyn» túsyndaghy «Syra salqyn» degenderdi oqyp-aq qazaghynnyng ózi de, sóz saptauy da orystyng kóshirmesine ainalyp baratqanyn bayqay ber! Búl qazaqtyng tiline deyin orysshagha tәueldiligi búrynghydan kýsheye týskenining anyq aighaghy!

Osydan birer jyl búryn koreyalyq jap-jas professordyng qazaq jurnaliysine bergen súhbatyn oqydym. Onyng әngimesining úzyn-yrghasy: biz–koreyler bas-ayaghy 40 jylday ghana japondardyng ezgisinde boldyq. Biraq bizding ýlkenimizding de, kishimizding de keudemizde japondargha degen ýlken ashu-yza bar. Al qazaqtar 300 jyldan astam Reseyding ezgisinde boldy. Sóite túra, sizder ylghy orystardyng yghyna jyghylyp sóilep túratyndarynyzdy bayqadym. Búl әlde óz tarihtarynyzdy dúrys oqytpaudan ba, joq әlde basqa sebebi bar ma bilmeymin» depti. Osy sózding jany bar. Bizding tәuelsizdik aldyq degennen keyingi jazylghan mektep, joghary oqu orny  shәkirtterine arnalghan tarihymyzda qazaq halqyna patshalyq jәne kenestik Reseyding kórsetken shetsiz-sheksiz qorlyq-zorlyghy, qyryp jongy atýsti ghana aitylady nemese mýlde aitylmaydy deuge de bolady. Búl da qazaqtyng namysyn últtyq sanasyn oyatpay, úrpaqty mәngýrt qalpynda saqtaudyng bir amaly. Qazir autobus, trolleybustyng esiginen basyn qylqityp bireu atugha alyp baratqanday «Pryamo po Abaya do konsa», «Vniz po Tolle bi» dep baqyryp-shaqyryp bara jatqan konduktor qazaq qyz-jigitterin kóresiz. Ózderi sol ómirine dәn riza. Olargha «Sony qazaqshalap habarlamaysyng ba, orystar adasyp ketetindey ormanda jýrgen joq qoy!» desen, «kakaya raznisa!?» dep ózine ajyraya qaraydy. Olar eldegi tynyshtyq degenimiz bir-birimen oryssha sóilesu dep oilaytyn boluy da mýmkin. Úrpaqtyn, tútas últtyng sanasyzdanuy  degenimiz osy. Al sanasyz adam ózim de, sózim de orystyng kserokopiyasyna ainalyn joyylyp ketpeyin dep emes, últshyl atanyp ketpesem bolar edi dep «uayymdaytynyn» kórdim. Ótken jyly sonday bir jiyenim maghan: «Sen últshylsyn! Abaylasayshy, últshyl bolam dep Gitler ne boldy?!» dedi. Mynau shynymen meni Gitlermen salystyryp túr ma, әlde qaljyny ma dep betine qarasam, shyn riyasyz kónilmen, meni Gitler bolyp ketpesin degendey sonday bir ayaushylyqpen aityp túr eken. «Qoy, Gitler bolmay-aq, eng bolmasa Saparmúrad Niyazov, Islam Karimov siyaqty eng әueli óz últynyn  tili men dinine qamqorlyq jasaytyn húziretim, bolsa jetedi» dep kýldim de qoydym.

Osynyng bәri az deseniz, Qazaqstandaghy orystildi gazetter «kim shalaqazaq, kim naghyz qazaq, kim mәmbet qazaq, olardyn qaysysy órkeniyetti, mәdeniyetti» «qazaq qay dindi ústanuy kerek?» degen siyaqty nebir sayqaly saualdar qoyyp, oghan oryssha sóileytin qazaqtargha jauap bergizip, qazaq arasynda alauyzdyqtar tughyzugha ashyqtan-ashyq kiristi. Búl Mәskeuding tapsyrmasy ma, әlde ózimizding biylik basynda otyrghandardyng ishinde osynday iritkini qozdyryp otyrghandar bar ma, biz ony bilmeymiz. Biraq olar búny dereu toqtatpasa, búnyng týbi ýlken bir qasiretke, qantógiske aparary sózsiz.

Osynyng bәri әldebireulerding aldaghy uaqytta Qazaqstan – Kazahstanda ýlken bir alasapyran jasau ýshin ótkizip jatqan repetisiya, yaghni, әzirligi emes pe degen ýreyli bir oy tughyzady. Kórshiles Ózbekstan, Qyrghyzstan, Tәjikstan, Týrkimenstan sonau Baltyq elderi Qazaqstandaghy osynyng bәrin kórip te, bilip te otyr. Olar janaghy korey jigiti siyaqty qazaqtargha mýsirkey qarap, ayanysh bildiretinin talay-talay sózderinen de angharghanbyz. Qazaq shonjarlary da búny bayqamay otyrghan joq. Olar kýni erteng әlgindey bir alasapyran bәle bastalyp ketse, (Alla onyng betin әrmen qylghay!), qazaqty ghana kinәlap, qazaqtyng ishinen ghana tynyshtyghymyzdyn, tәuelsizdigimizding dúshpandary, «búzaqylar», «ekstremister» últ arazdyghyn qozdyrushylar tipti «terrorister»  «tauyp aluy» da mýmkin. Qalay deseniz de býgingi qazaqtyng ózine de, sózine de, yaghni, tiline de eshqanday qauip-qater joq dey almaysyz. Qysqasy, últ bolyp ózin-ózi aman saqtap qaluy ýshin jogharydaghy orystildi shonjar qazaqtyng da, qora-qopsy manyndaghy qitaban qazaqtyng da últtyq namysy meng últtyq sanasyna qozghau salatyn kez jetti. Búl mәselede biz kóp jyl keshigip qaldyq. Endi keshiksek, myng ólip, myng tirilgen qazaq myng birinshi mәrte tirilmeydi.

Myrzan KENJEBAY

Abai.kz

 

 

 

41 pikir