Senbi, 28 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130039. Jazylghandar — 116044. Qaytys bolghandar — 1990
Bilgenge marjan 5794 122 pikir 27 Mausym, 2017 saghat 10:11

"T" tanbasy hәm Ata sóileydi...

Úly Atalarymyzdan qalghan Tarihat jolynyng Sopylyq iliminde Qazaq tarihynyng tek qana bir auyz sózben emes, bir dybys tanbamen de jazylatyny aitylady. Zertteu barysynda búghan kózim aiqyn jetti. Osy aitqanyma dәlel retinde «T» tanbasynyng maghynasyn Sizderding nazarlarynyzgha úsynghandy jón kórdim:

«T» tanbasynyng tolyq maghynasy ATA. IYә, Iә kәdimgi ózin «Men qazaqpyn» deytin barlyq qazaq balasynyng kýndelikti auyzdarynan tastamaytyn jәne ýilerimizding qaq tórinde otyratyn, aitqan ósiyetteri tek qana kózderining tirisinde emes, baqilyq bolghannan keyin de eki etilmey oryndalugha tiyisti Atalarymyz.

Dәlel me? Tyndap kóriniz?

 Atam Qazaqtyng rulyq shejiresine sәikes «T» tanbasy  30 tanbaly Qazaq Álipbiyining tek qana 10 әribine jalghanady:

1. At (Ad) – Ad atamyzdyng (qauymynyn) aty jәne sonymen qatar minis jylqysynyn, yaghniy Qazan attyng avtory. Bizge osy atalarymyzdan sóz basy jәne sóz týbiri Ad (At), Ada (Ata), Aday (Atay), Adam (Atam), Qadam (Qaz Adam), Adamnyng aty (esimi), Minetin at (erding serigi), Atyshuly (әigili), Ataq (abyroy), Ataman, Atau, Atyrau,  Atalyq,  Adaq (Ataq), Adym (Atym), MAD (Mat), Maday (Maaday, Man Aday, Matay) t.t. qaldy.

2. Át (Ád) – Átten, Átesh, Átir, Átkenshek, Ádis, Ádil, Ádildik,  Ádilet, Ádep, Ádet, Ádemi, MÁD, Mәdeniyet  t.t.

3. Et (Ed) – Et (et pen sýiek), Etu, Etpeu, Etik, Ketik, Kete,  Etistik (qimyl, әreket), Edi, Edil (Attila), Edil (ózen), Edige t.t.

4. It (IYd) – It eli, Itarqa, It balyq, It shana, IYtelgi, It balyq, It jýzim, Biyt, Kiyt, Semiyt, Hamiyt,  Qidan, Qidalau t.t.

5. Ot (Od) – Ot, Ota, Ot ana, Otan, Otar (bir otar qoy, sol siyaqty aidaghan jaqqa jýretin el), Otpan,  Otyn, Otyru, Otau, Ottyq, Otyrdy  (etistik), Odaq, Bodan, Odaghay, Qodar, Odan basqa. Eske ústa! Qazaqta «Od» týbirimen osy beseuinen basqa sóz jasalmaydy. Demek, shamang jetse óz otyndy ózing jaghyp, bólek jónine otyrghanyng dúrys, al Odaqty Odaghay dýnie dep, ol bodandyqtyng jasyryn (balama) atauy dep túr. Qazaqtyng әigili eposy «Qozy Kórpesh Bayan Súludaghy» Qodardyng roli Odaq pen Bodandy Odaghay dýnie dep, odan basqanyng bәrin jasandar degendi bildirgeni. Qayran atalarym, tarih jazsang osylay jaz. Osydan keyin senderdi qalaysha Qaz by (Qas bi) dep atamassyn. Demek, úly atalarymyzdyng bizge eskertui Kedendik odaq pen Euro odaqtyng týbi jaqsylyqqa aparmaydy dep túr. Sebebi, kýshti men әlsiz, kóp el men az el, bay el men kedey el, mәdeniyeti joghary el men mәdeniyeti tómen el teng dәrejede Odaq qúra almaydy.  Onyng ýstine Mәdeniyeti tómen el kópshilik bolsa, mәdeniyetti eldi býldiredi dep eskertip otyr. Kýni keshegi Kenester Odaghy osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq. Qysqasy, alpystaghy dana qariyadan alty jasar balagha ainalasyn.

6. Ót (Ód) – Óte, Óten, Ótkir, Ótu, Ótkel, Ótirik, Ótkizu, Bóten, Kóteru, Kóde, Bódene  t.t.

7. Út (Úd) – Úd payghambar, Út (Úd) qauymy, Útys, Útyr,  Útu,  Útyr (útyryn tabu), Qút, Bút, Jút, Tút aghashy, Údayy, Qúdayy, Qúdayke (Qu Aday Áke) t.t.

8. Ýt (Ýd) – Ýtir, Kýt, Kýtu, Kýtpeu, Kýtimi bar, Ýdek suy (Manghystau), Ýdere kóshu t.t.

9. Yt (Yd) – Ytyr, Ytyrylu, Zytu, Zytty, Sytylyp shyqty,  Shyt (mata), Uyt (uyty kýshti), Ydys, Qydyr ata, qydyru, ydyrap ketu t.t.

Toghyz sany Adaydyng toghyzynshy buyn úrpaghy Tobyshtardyng sandyq atauy. Qazaq shejiresindegi Adam balasynyng zayyry toghyz atagha deyin jetedi, toghyzdan keyin ydyrau bastalady deytinderi osydan. Býkil әlemdi biylegen Qazaq qaghandarynyng barlyghynyng biyligi toghyz atagha deyin jetken. Bәrinde de toghyzynshy úrpaqtan keyin ydyrap otyrghan. Allataghala toghyzdan artyq jaratpaghan dep, ejelgi shejirelerding bәrinde aitylady. Álemdi biylegen Qazaqtyng Altyn Ordasynyng úly qaghany Shynghyshannyng da zayyry Toghyz atadan keyin ydyraghan. Altyn Ordanyng eng songhy úly biyleushisi Toqtamys Jary da Shynghys qaghannyng toghyzynshy úrpaghy bolatyn. Qaghanat eki jýz jylgha juyq býkil әlemge biyligin jýrgizdi. Al Ebrey men Orystar qúrghan Evangeliyede aitylghanday «Jerdegi Qúday patshalyghy» (últsyz, dinsiz, el biyligine qoldaryna qaru alyp qarsy shyqqan qylmyskerler qúrghan KSRO) bar-joghy jetpis jylda talqany shyghyp, qayta onalmastay bolyp kýirep, kýli kókke úshty. Bir memleketting ornyna qaytadan on bes últtyq memleket dýniyege keldi. Qazaqtyng ejelgi Ata salty (zany) qayta qalpyna keldi.

10. It (Id) - It (birinshi buynda joq), keyingilerde Kitap (bilim jinaqtaushy), Bitir, Bitiru,  Bitisu, Titirkenu,  Idiris payghambar, Kidiru, Dittegen jerge jetu, Kiyit  t.t. Ózderiniz kórip otyrghanday Bir men bastalyp Onmen ayaqtalady, yaghny Aday(m) Atamen bastalyp, Múnal Atamen ayaqtalady. Múnaldardyng Aday atanyng qarashanyraghynyng iyesi delinetinining syry osy. On sany Múnaldardyng sandyq atauy. Múnaldyng Qiyan - Qiyatynan shyqqan әlem iyesi  Shynghyshan qúrghan  qaghanattyng (imperiyanyn) Monghol atanyp jýrgenderining syry osy. Shynghys qaghannyng Toghyz shashaqty tuynyng boluy, qasynda Toghyz órlik atanghan toghyz bii bolatynynyng da syry osy.

«T» tanbasy bastauda túryp tek qana 11 týbir sóz jasalady. Olar : Ta, Tә, Te, Ti, To, Tó, Tý, Tú, Tu, Ty, Ti.

11. Ta - Ata, Tar, Tarqa (Tarih Agha), Tarih Ata, Tarih (bolyp ótken dýnie endi eshqashan ózgermeydi), Taz, Taraz, Tarazy, Taq, Tan, Tas, Taz, Tau, Tatar (halyq), taraq, taraqty (ru), tary, tajal, targhyl, tam, tamyr,  tap, tapqyr t.t.

12. Tә - Tәz, Tәzike (sóz týbirinde (óz týbinde) qazaqtyng Áz әkesi men Áz әuliyesi túr), Tәj, Tәji (týbirinde Áje túr), Tәjen, Tәjik, Tәjriybe, ótken tarihtyng tәlim, tәrbiyesi, Tәuekel, Tәte, Tәsil, Tәrtip, Tәlimger t.t.

Týsinikteme:  Qazaqtyng handary men qaghandary bastaryna kiyetin tәjderine Ájelerin esimin qoyghan bolyp túr. Anagha degen búdan asqan qúrmetting boluy mýmkin be?

13. Te - Tez, Tek (Ata tek), Teke (ru aty), Ter, Teri, Teris, Teriskey, Terek, Temir, Temir-tersek, Temirqazyq,  Tel, Telim, Tep, Tebu, Tes, Tesu t.t.

14. Ty – Tiydi, tiymedi, tiygen, tiymegen, tittey, tiyek, tiyn, tiyme t.t.;

15. To - Tor, Tory, Tory at (Taurat), Toryghu, Tomar, Toq, Toqu, Toqym, Toba, Tobysh (ru aty), Tobyl (ózen), toghyz, toqsan, toqsan toghyz t.t. (Tobyshtardyng sandyq atauy), top, topyraq,  toghay, toq, toy (toyghan adam ghana toy jasay alady), ton t.t.;

Atam Qazaqtyng sóz jasau jýiesi osy besinshi buynda túrghan osy úghymdardyng bәrine bes, yaghniy óte jaqsy degen bagha qoyghan.

16. Tó – Tór, Tóre (Tór iyesi), Tórt, Tórge shyghu, Tórelik aitu, Tóbe, Tóbege shyghu, Tós, Tósek, Tól, Tóle, Tólesin t.t.

Týsinikteme: Býgingi Ata-tegin eshkim ajyrata almay jýrgen Tórelerding tegi osy. Tórt sany Adaydyng eki balasynyng kishisi Kelimberdining ýlken úly, yaghny tórtinshi buyn úrpaghy Qúnanorystardyn  jәne osy Tórelerding sandyq atauy.

17. Tý – týz, týzu jýru, týp, týp-týbiri, týr, Týrik (Týr jigi (ruy)), týren salu, týk, týgel, týn, týnek, týn, týnilu, týs, týs kóru, týsik, týt, týtin, týtik, týmen,  týie,  týime,  týleu t.t.

18. Tú – Túq, Túqym, Túghyr, Túz, Tújyrym, Túq, Túqym, Túr, Túru, Túraq, Túran, Túrar, Túraq, Túl, Túlym, Túm, Túmar, Túmsa, Túnjyrau, Túnghysh, Tús, Túsau, Tút, Tút aghashy, Túlpar t.t.

19. Tu (jalau, Tu baylar, Tuu (bala tuu (kóbey)) t.t.

20. Ty - Tyn, Tyndau, Tynys, Tymaq, Tyz, Tyz etu, Tym bolmasa, Tys, Tysqary, Tyrma, Tyrna,  Tyrnaqtay, Tyr jalanash, Tyshqan, Alty, Altyn t.t.

21. Ti  -  tik, tik túru, tike jýru, tiken, tiz, tize, til, tilek, tiri, tirlik, tireu, tis, tiz, tize, jeti, jetige jetpegen jetim t.t.

Ózderiniz kórip otyrghanday, «At» pen bastalyp, «It» pen ayaqtalghan On atalyq jýieni «Ta» men «Ti» dep keri qaray oqysaq maghynalary taghy da «T» dan bastalatyn kelesi buynnyng tarihynan tolyqtay mәlimet beredi jәne ol sol búrynghy On ata kýiinde qalady.

Oyymyzdy ary qaray jalghastyryp, T-ny (Atany) basyna, ortasyna A-ny (Adany, yaghny bastaudy) qoyyp sóz jasar bolsaq, Qazaq Álipbiyining 30 tanbasynyng teng jartysyn ghana, yaghny 50/50 payyzyn qúraytyn sóz jasalatynyn kóremiz:

1.Tab, 2. Tagh, 3.Taj, 4.Taz, 5.Tay, 6.Taq, 7.Tal, 8.Tam, 9.Tan, 10.Tan, 11.Tap, 12.Tar, 13.Tas, 14.Tat, 15.Tau.

Bәrin týgel taldap jatpay-aq, tek qana bir mysal keltire keteyin: Ýshinshi bolyp túrghan «Taj» degen týbirden tajaldan basqa sóz jasalmaydy. Nege? Sebebi, ýshinshi buyn úrpaq Núq payghambar zamanynda topan suda opat bolghan.

Taghy bir mysal:  Býkil әlem elderinde «karta» degen oiyn bar. Osy oiynda «Túz»-dyng barlyq kartagha bas bolyp, bәrin basatyny osydan.

Ejelde barlyq dýnie toghyz sanymen eseptelgen. Mysaly, býgingi qazaqta toghyz qúmalaq (oyyn), toghyz-toghyzdy qalynmal (úzatylghan qyzgha beriletin dýniye-mýlikting әr birin toghyz-toghyzdan jasap beru, tipti minetin aty toghyz, artatyn týiesi toghyz bolady).

Toghyz aiyp (beriletin jazanyng salmaghyna oray – bir toghyz, eki toghyz, ýsh toghyz dep, ony toghyz-toghyzgha kóteredi). Bir toghyz-toghyz besti-bes jasar at. Al osy aiyp toghyz-toghyzgha barghanda «toqal toghyz» dep atalghan. Búl toqsan at.

«Toghyz bie tartu ghyp

Aldyna alyp barayyq (340 bet).

…Jiberdi tartu qylyp toghyz adam («Qambar batyr» 344 bet).

«Toghyz qabat torqannan – toqtashyqtyng terisi artyq» degen mәtel de erteden beri aitylyp keledi.

«Ómirdegi bolatyn nәrselerding toghyzdan asatyny bolmaydy»,  dep danyshpandar aitqan. (Ábilghazy «Týrik shejiresi»).

«Týrik halqynda ne nәrseni bolsa da, toghyzgha aparatyn әdet bar, qúdaytaghala odan artyq jaratpaghan» (Sharafutdin IYezdy «Zafarnama»). Aytsa aitqanday, Shynghys qaghan negizin qalaghan «Altyn Ordanyn» eng songhy úly hany Toqtamys Shynghyshannyng toghyzynshy úrpaghy bolyp tabylady.

«T» tanbasy: Últ (úl bala ósip-ónip, kóbeyip últqa ainalyp túr), jút (Judy elining (Qazyghúrt ejelde Judy tauy dep atalghan) malynan eshtene qalmaghan), sýt (sudyng agharghan eng sapaly týri), syrt (ishte eshkim qalmaghan), jylt (kórindi de joq boldy), órt (bәri janyp ketken),  búlt – bu jinalyp búltqa ainalghan, Noghayly kóbeyip, Noghaytygha, Kýn batyp Týnge ainalghan  t. t. bolyp kete beredi.

Qazaqta «Júrt - Ata júrt», «Salt - Ata salty» degen sóz tirkesteri bar. Basy Ata men Anany syilaudan bastalyp, arty әke men shesheni,  agha men jengeni jәne әrbir qazaq balasy ózinen ýlkenderding bәrin syilaumen jalghasady. Men qazaqpyn degen jangha búl qaghida ózgermeuge tiyis.

Ata saltymyzdyng shejirelik tarihy Adam Atadan bastalyp, Agha men Aqiqattyng avtory besinshi buyn Aqpandarmen agharyp, tuystyghy bólinbeytin jetinshi Ata Búzau Jemneylermen jetisip, toghyzynshy buyn Tobyshtarmen tolysyp, songhy nýktesi qoyylghan Atalarymyzdyng saltqa ainalghan dәstýri bolyp tabylady.

Búl býgingi tilmen aitqanda, Ata zang (Konstitusiya) dep atalady. Býgingi Ata zanymyzdyng negizinde, tek qana bizding emes býkil әlem elderi zandarynyng negizinde Qazaqtyng Ata salty jatyr. Ayyrmasy Qazaqtyng Ata salty 70 000 jyldan beri ózgermey kele jatsa, býgingi zandar azghana biyleushi qaltaly toptardyng ynghayyna qaray kýnine «myng qúbylady».

Júrt - Ju, Úr degen eki birikken sózden jәne «T» dybysynan túrady. Ju eli, Judy tauy qazirgi Qazyghúrttyng (Qazyq júrttyn) ejelgi atauy. Al Úr (Ýr) – Túran men Týrikting týp atauy.  Soghan sәikes, Er jigitting ýsh júrty bar. Olar: óz júrty, naghashy júrty jәne qayyn júrty delinedi.

Týrki demekshi, Týrik, Týrki, (Túr jigi), Túrannyng «tura, tura jol" degen de maghynasy bar.  Turanyng taghy bir maghynasy oq, oqtay týzu, әri jyldam jәne tura joldan taymaytyn, shynshyl degen sóz. Sonda Túran atauy turashyl, shynshyldar eli degendi bildiredi.

Qozghaushy kýshi jebreyler bolghan Kenestik Qyzyl ýkimet ary da úly babalar, beri de úly Shynghys qaghan qúrghan alyp memleketti (Týrkistan) qayta qalpyna keltiruge barynsha jan salghan Alashorda arystaryn týgeldey  qyrghyngha úshyratty.  Búrynghysha býkil týrikting basyn qosyp ýlken Týrkistan memleketin qalpyna keltiruge barynsha jantalasqan Mústafa Shoqay bylay dep jazypty: «Býgin Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Qaraqalpaqstan, Týrikmenstan hәm Tәjikstan dep jat ýkimet kýshin alty jýmhýriyetke bólip túrghan Týrkistan – bólinbes, airylmas bir ólke. Halqynyng qany bir, tili bir, dini bir». «...Týrik halqy – batyr halyq. Týrik halqy – arystan er halyq. Kimnen tayaq jegendey bizding týrikting balasy, aldyryp jýrgen dúshmangha auyzynyng alasy».

Tura osynday ósiyetti bizge Qojabergen jyrauda qaldyrghan:

«Alashqa jatqan alty eldin,

Týpki atasy Túrannan,

Janylmandar qazaghym,

Alash baba úrannan».

Mine osy Túrannyng týbiri "Úran" bolady. IYә,IYә! Kәdimgi Án úran degenimizdegi Úran, yaghni  ejelgi qazaqtardyng rulyq úrany. Sol úrannyng aldyna "T" tanbasy qoyylyp Túran bolyp býkil әlemge tura joldy kórsetip túr.

Demek, "T" dybys – tanbasynyng  negizgi syry, onyng tura joldy kórsetetinde.

«T» tanbasy Man Atadan sanaghanda jetinshi buyn. Búl jogharyda aitqanymday, aldynghy jetinshi buyn Búzau-Jemeneyding tolyp, tolysuy. Astyng atasyn «Túz» dep ataytynymyz osydan. Búz ben Túzdyng týbirles bolatyny da osydan.

Alyp biyding (Álippenin) eng basynda túrghan A, Ad, Ada, Aday, Adam osy «T» dybys-tanbasyna jetkende tolyp, tolysyp At, Ata, Atay, Atam bolyp shyghady.

Ángimening qysqasy, «T» tanbasynyng tolyp tolysqan Atalar degendi bildiretini ejelgi Shyghys ghúlamalary enbekterining bәrinde aiqyn jazylghan.

Úly Jaratushy – Allanyng toqsan toghyz esimi bar delinetinining de syry osy.

«T» tanbasy atyna zaty say «Asa tayaq» beynesinde jasalghan. Tayaqtyng ýsti beynelep aitqanda jabylghan. Búl «T»-gha jetu dýniyening shegi, ary qaray asa almaysyng degen sóz.  Mine «T» dybysy osylay sóileydi.

Ayryqsha atap ótetin jaghday, býtkil jer betinde  «T» tanbasynyng syryn tolyqtay asha alatyn jalghyz ghana ilim bar. Ol Tarihat (Tarih Ata)  joly, yaghny Sopylyq ilim» dep atalady. Ol el arasynda Ar ilimi, Hal ilimi, Haq ilimi, Jan ilimi dep te atala beredi. 360 әuliyeli kiyeli Manghystaudaghy ejelgi qorym qúlpytastaryndaghy osy «Asa tayaq» beynesining kóptep kezdesetinderining de syry osy. Sopylyq ilimdi ústanushylardyng basty simvoly «Asa tayaq» bolatyny da osydan.

Qazaq  arasynda tayaq (bir syzyq) beynesindegi әlip, kóseu, baqan, jebe dep atalatyn tanbalardy iyemdenetin rulargha Qanly, Siqym, Ysty, Oiyq, Tana, Qyzylqúrt, Qoja t.t. jatady. Eki tayaq beynesin Qypshaq, Tama, Kereyitter iyemdense, úshy ýshkir jebeni Aday, tura «T» nyng ózin Jaghalbayly ruy iyemdenedi, biraq ony ózderi balta dep ataydy.

Qazaq Álipbiyining songhy otyzynshy tanbasy «I»-men belgilenip, ýstine nýkte qoyylghan. Nege degen súraqtyng jauabyn ózderinizge qaldyrdym.

Taghy qaytalaymyn, osy tanba alghashqy Ad qauymynyng tolyp, tolysqan úrpaqtaryn  - Adam atyna (Atyng Kim?), Adany – Atagha, Adaydy – Ataygha, Adamdy – Atamgha (mening Atama) ainaldyryp túr. Ózderiniz kórip otyrghanday, osy «T» dybys tanbasy bolmasa, ATA degen qasiyetti úghym dýniyege kelmegen bolar edi.

Aqiqatynda, Atasyn moyyndamaytyn birde-bir el joq. «T» tanbasy ejelgi qazaqta da, Latynda da, Kirilde de (Latyn Kirilde de) dәl osylay belgilenedi. Demek, búl ejelde býkil әlem elderining tek qana bir tilde, yaghny Qazaqtyng Ana tilinde sóilegenin kórsetedi. Keleshekte múny býkil әlem elderi tolyqtay moyyndaytyn bolady. Ol kýn alys emes.

Qalghan 29 tanbanyng syryn myna siltemelerden oqy alasyz. (http://abai.kz/post/53374  jәne http://abai.kz/post/51832)

Sózimning sonynda aitarym, qazirgi tanda latyn әlipbiyine ótu mәselesi, shyndap qolgha alynyp otyrghany barshamyzgha belgili. Qazaqtyng til men tarih ghalymdary da, ózgeler de óz oilaryn ortagha aluda. Alayda, bir ókinishtisi solardyng birde-biri әrbir dybys-tanbanyng syryn ashyp, qazaqtyng shejire deregine sóikestigin dәleldep,  dәiekti derekter keltirip otyrghan joq.

Óteyin dep otyrghan dybys tanbalarymyzdy «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» degendey qalay bolsa, solay belgiley salu aqyl-oyy tolyspaghan, bilim dengeyi mektep oqushysy dengeyinen aspaghan,  Úly Atalarymyzdyng shejire-tarihynan maqrúm qalghan mәngýrtterding isi bolmaq. Latyn Álipbiyin úsynyp otyrghan Til men Tarih ghylymy mamandary әrbir úsynghan tanbalarynyzdyng syryn dәl osylay dәleldep berulerinizdi jәne ony halyq talqysyna salularynyzdy úsynamyn!

Múhambetkәrim Qojyrbayúly, Manghystau

Abai.kz

 

 

 

122 pikir