Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110402. Jazylghandar — 105618. Qaytys bolghandar — 1796
Jalqy súraq 6085 12 pikir 26 Mausym, 2017 saghat 12:24

Jerdi bermesek investisiya kelmey qala ma?

 

Redksiyadan: QR Parlamenti Mәjilisining Agrarlyq komiytetinde talqylanyp jatqan jer resurstaryn basqarugha qatysty zandargha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly zang jobasyna qatysty qogham belsendileri men zangerlerding úsynysyn jalghastyryp berip otyrmyz. Basy myna siltemede: http://abai.kz/post/54988 . Qúrmetti, oqyrman, atalghan zang jobasyna qatysty aitar oiynyz ben úsynys - tileginiz bolsa, siz de ortagha salynyz, jariyalaugha әzirmiz.

 Eng aldymen zandy ózgertpey jәne sol zannyng tolyqtay oryndaluyn qatang qadaghalamay jerdi qorghap, saqtap qalu mýmkin emes ekeni belgili.

Sonau 2003  jyly qabyldanghan QR Jer kodeksi býginge deyin 85 ret ózgeriske úshyrap, sonyng saldarynan qazaq jeri ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketip jatqany mәlim.

Sondyqtan, QR Parlamenti Mәjilisining Agrarlyq komiytetinde talqylanyp jatqan jer resurstaryn basqarugha qatysty zandargha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly zang jobasyna úsynghan ózgeristerimizdi el bolyp, júrt bolyp odan әri talqygha salayyq.

Ótken aptada QR Jer kodeksining 23-babynyng 4-tarmaghyn ózgertu turaly úsynysymyzdy nazarlarynyzgha úsynghan bolatynbyz. Býgin sony odan әri jalghastyrayyq.

Qoldanystaghy QR Jer kodeksining 23-babynyng 4-tarmaghynyng 2- abzasynda «Qazaqstan Respublikasynyng shekaralyq aimaghynda jәne shekaralyq beldeuinde ornalasqan jer uchaskelerin sheteldikterge, azamattyghy joq adamdargha jәne sheteldik zandy túlghalargha jeke menshikke beruge jol berilmeydi.» (Ne dopuskaetsya predostavlenie zemelinyh uchastkov, raspolojennyh v pogranichnoy zone y pogranichnoy polose Respubliky Kazahstan, v chastnuy sobstvennosti inostransam, lisam bez grajdanstva y inostrannym yuridicheskim lisam.),-dep jazylyp túr.

Biz búl bapty bylay ózgertu turaly úsynys jasap otyrmyz:

«Qazaqstan Respublikasynyng auyl sharuashylyq maqsatyndaghy jerler, paydaly qazbalar, ken oryndary sheteldikterge, azamattyghy joqtargha, sheteldik zandy túlghalargha, sonymen birge Qazaqstan Respublikasynyng zandaryna sәikes qúrylghan sheteldikterding ýlesi bar zandy túlghalargha jeke menshikke jәne jer paydalanu qúqyghyna (jalgha beru) beruge jol berilmeydi» (Ne dopuskaetsya predostavlenie zemelinyh uchastkov, seliskohozyaystvennogo naznacheniya, mestorojdeniy poleznyh iskopaemyh, Respubliky Kazahstan, v chastnuy sobstvennosti y na prave zemlepolizovaniya inostransam, lisam bez grajdanstva i  inostrannym yuridicheskim lisam, a takje sozdannye v sootvetstviy s zakonodatelistvom Respubliky Kazahstan yuridicheskim lisam  s  inostrannym uchastiyem).

Sheteldik jeke nemese zandy túlghalargha, azamattyghy joqtargha qazir de auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerler jeke menshikke berilmeydi. Biraq, Aqmola oblysynda jalghyz qúryltayshysy retinde Germaniya azamaty Robert Shumaher tirkelgen  «Aq qúlyn» seriktestigine 34 155 gektar jerge paydalanu qúqyghy berilip, onyng biraz bóligi jeke menshikke ótip ketkenin, Shyghys Qazaqstan oblysy, Ýrjar audanynda «Bәtua» seriktestigi jalgha alghan 91 432,5 gektar jerding biraz bóligin jeke menshikke satyp alghanyn bilemiz. Ol jerde negizgi mәsele - seriktestikterdegi jerlerding sheteldikterding ýlesining boluynda.

Sebebi, sheteldikterding ýlesi bar, biraq Qazaqstanda tirkelgen zandy túlghalargha zandy ainalyp ótuding týrli qúityrqy joldary jasalghan. Biz búghan tosqauyl qoigha tiyispiz.

Búl jerde QR «Zandy túlghalardy memlekettik tirkeu jәne filialdar men ókildikterdi eseptik tirkeu turaly» zanyna da ózgerister men tolyqtyrular engizu qajettiligi tuyndaydy.

Sonymen birge biylik ken oryndaryn da sheteldikterge jalgha bermesek sheteldik  investisiyadan qaghylamyz degen uәj aituy mýmkin. Shetelden investisiya tartu ýshin mindetti týrde jerdi jalgha beru kerek pe? Jerdi bermesek investisiya kelmey qala ma? Biylikting uәjine qanday qarsy pikir aitugha bolady?

Búl jaghdayda bәlkim keyingi jer paydalanu (qosalqy jaldau) qúqyghyn berudi úsynu kerek shyghar?

Osy mәseleni jan-jaqty talqylap, pikir bildirulerinizdi súraymyz. Jerdi qorghau men saqtaugha baghyttalghan zandardy óz auzymyzben talqylap, óz qolymyzben ózgerteyik. Sol arqyly әrqaysymyz jerdi qorghaugha, saqtaugha óz ýlesimizdi qosayyq!

Qúrmetpen,

Maqsat Núrypbay   

Uәlihan Qaysarov

Aydyn Egeubaev

Qayyrly Omar

 Abai.kz

 

 

 

12 pikir