Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Átten... 10273 85 pikir 24 Mausym, 2017 saghat 16:46

Dýken Mәsimhanúly – Últtyq kóshi-qonnyng biregey janashyry

Jany ayauly jaqsygha qosamyn dep,

Ár kim bir it baptap jýr yryldatyp.

- Abay.

Songhy kezderde Qazaqstandyq BAQ jalang sensasiyany, qúry reytingti qyzyqtap ketti me, әiteu  qisyndy-qisynsyz dýniyelerdi ondy-soldy bere beretin boldy. Ásirese jaqsynyng jaghasynan alu, bedeldining betin shiyedey qylu, «Alashym!» dep jýrgen ayauly jandardyng ar-namysyn ayaqqa taptau sәnge ainalyp barady. Sonday kisining aza boyyn qaza qylatyn materialdy Abai.kz aqparattyq portalynan oqyp jaghamyzdy ústadyq.

«Jazbanyn» mazmúny Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, qytaytanushy-ghalym, belgili aqyn, audarmashy Dýken Mәsimhanúlynyng «Euraziya» telearnasyna bergen súhbaty turaly eken. Atalghan portalda súhbattyng viydeosy da túr eken, ony da kórdik, tyndadyq, ózimizshe oy týidik. Negizinde telearnanyng janalyghynda aitylyp otyrghan janalyq esh qanday da «janalyq» emes. Jyl basynan beri  eki eldegi qazaq halqy ortaq bir niyetke kelip, әsirese ziyaly qauym ókilderi «bir jaghadan bas, bir jennen qol shyghara» otyryp, QHR-nyng Qazaqstandaghy Elshiligimen, QR SIM-men  sóilesip, ótinishter men úsynystar engizip, sonyng nәtiyjesinde QHR Shynjang ólkelik ókimetinen arnayy delegasiya kelgen bolatyn. Ol delegasiyamen de osyndaghy qytaydan kelgen qazaq ziyalylary sóilesip, eng sonynda, atap aitqanda, mausym aiynyng 5-shi kýni QHR ShÚAR ókimeti mәseleni halyqtyng paydasyna ontayly sheship berdi. Sheshimning fotokóshirmesin redaksiyagha qosa joldap otyrmyz. Qytaydaghy qandastarymyz tap bolghan osynau qiyn da, kýrdeli mәseleni sheshudin  basy-qasynda  da  aqyn, azamat Dýken Mәsimhanúly jýrgenin «jazba» avtory bilmeytin bolu kerek.

Álde bilip túrsa da bilmeske sala ma, qaydam, әiteuir «jazba» avtory týitkildi mәseleni «Nege búlay? Endi ne isteymiz?»  deudin  ornyna,  Dýken Mәsimhanúlynyng jeke basyna kýie jaghudan aspapty. Qytaydaghy bolyp jatqan jaghdaylardyng sebep-saldaryna, mәselening mәn-jayyna  ýnilmesten, baybalam salyp jatqany bayqalady.

Qazir kórshi eldermen bolghan yqpaldastyqtyng basym baghytynyng biri – osy diny ekstremizm mәselesi. «Shanhay yntymaqtastyq úiymy» bolsyn, «Újymdyq qauipsizdik sharty úiymy» bolsyn bәrinde diny terorizmmen kýresuding arnayy baghyty bar. Eger, «jazba» avtory shulatyp otyrghanday, eki elde de diny ekstremizm qaupi bolmasa, múny eki elding biyligi nege basty nazargha alyp otyr dep aqyly tolyq adam oilansa kerek-ti.

Professor Dýken Mәsimhanúly súhbatynda: ««Birinshiden, búghan (Qytaydaghy kelensiz jaghdaylargha. Red. Q.Q) myna diny ekstremizm Qytaydaghy – Shynjandaghy keybir jaghdaylar múryndyq bolyp otyr» - depti. Qazir diny ekstremimzmen әlem әbigerge týsip otyrghanyn eskersek, Mәsimhanúlynyng búl sózin teriske shyghara almaymyz. Qytaytanushy ghalymdy  qaralap otyrghan kóp aghayyn osy mәseleler turaly naqty dәlelder súrapty. Búl eki auyz sózben aiqyndala salmaytyny belgili. Kóbinde uaqyt mәselesimen telearnalar sózdi qysqartyp, óndep teris ainadyryp bere salady. Dýkenning jeke basyna shabuyldaudyng qajeti joq dep oilaymyn. Ol qysa-núsqa biraq ónirdegi asa manyzdy dýniyening shet jaghasyn aityp qaldy, ary qaray tarqatyp zertteu óz isimiz dep oilaymyn. Shynyna kelsek Qytaydaghy diny ekstremizmning bary ras, odan Qytay  biyligi de, qarapayym halyqta zardap shegip keledi.  

Dýken Mәsimhanúlynyng súhbaty shygha salysymen sonau Týrkiya elinde oqyp jatqan, jas izdenushi Orda Eldes bauyrymyz óz oiyn Feysbuktegi paraqshasynda bólisken eken. Qytaydaghy diny ekstremizmnin, dәstýrli emes din ókilderinin, sәlafizmning bas kóterui turaly tarihty tizbelepti: «Qytaygha sәlafizm 19-shy ghasyrdan bastap kire bastady. Biri, teniz jaghalauy arqyly endi, endi bir joly ShYNJANG ólkesi arqyly kirdi. Shynjang ólkesi arqyly kirushiler Shyghys Týrkistannyng Qashqar aimaghy arqyly taraldy. Ortalyq Aziya ónirindegi dәstýrli dindi qúlatyp ornyna sәlafizm ýstimdigin ornatuda Qashqardyng birshama jaqsy "ról" atqarghanyn qaymana júrt bile bermeydi.

Jalpy Shyghys Týrkistannyng ontýstik aimaqtary xristiyan din missonerlerining de ortalyghyna ainalyp kete jazdaghan 19-shy ghasyr sony men 20-shy ghasyr basynda. Ásirese, Qashqardaghy xristiyan shirkeui, xristiyangha kirgen úighyrlar etek alyp ketken. 1933 jyldaghy Ýrimji qandy oqighasynan song Shyng DUBAN(盛世才) biylikke shyqqan song Shyghys Týrkistandaghy diny lankes toptar men dәstýrge jat diny aghymdardy qiday sypyrghan. Solardyng qatarynda sәlafy aghymy men hristiyan missonerleri Aughanystangha qashugha mәjbýr bolady.

Aughanstanda on jylday ayaldap Shyng DUBAN biyligi qúlaghan song qaytyp oralamyz degen olar 1949 jyly kommunist qytay biyligi kelgen song tipten búl ónirge kire almaydy.

1978-1983 jyldarda Qytayda sayasi, ekonomikalyq, әleumettik reforma bastalghan song Shyghys Týrkistangha kórshi aimaqtardaghy jat diny toptary jәne Shyghys Týrkistanda búrynnan bar qaldyq diny úiymdar qayta janghyryp bas kótere bastady» - deydi Orda Eldes. Bauyrymyzdyng búl zertteulerin zerdesi bar oqyrman әbden týsinedi. Al býgingi kýnde Qytaydaghy osy qolamtalar mazdap jana bastaghan. Osynyng saldarynan biylghy jyldan bastap Qytay ortalyq ýkimeti men Shynjang jergilikti biyligi jat diny toptardy talqandau maqsatynda asa ýlken qúryqtau bastap ketti. Sol dýrmekting qatarynda keybir beykýnә jandar zardap shegude, tipten tómengi atqarushy biylik jogharynyng pәrmenin on ese, jýz ese artyq siltep jibergen. Búl turaly professor D.Mәsimhanúly óz súhbatynda: «Búl jaghdaydy Shynjannyng jergiligi biyligi shash al dese bas alghanday, shekten shygharyp jiberdi», - dep Qytaydyng jergilikti atqarushy biyligine keyistigin de jasyrmay batyl aityp otyr.

Shynymen de Qytayda lankestikpen, diny ekstremizmmen kýrestin  qarqyndy jýrip jatqany búl kýnde kimge qúpiya?!  Ol turaly basqa emes, Shynjandaghy jergilikti qazaq tildi basylymdardyng ózi  osy mәsele turaly kýndelikti dabyl qaghyp, qarapayym halyqtyng zardap shegip qalmauy ýshin baryn salyp otyr. Jergilikti ýkimet «Ýsh týrli kýshpen» (separatizm, diny ekstremizm, lankestik) kýres jasau jolynda enbek etip keledi. Maqsattary Shynjandaghy lankestikke, diny ekstremizmge qarsy týru. Osy turaly Altay aimaghynan shyghatyn «Aghajay Altay» sayty men bilim.kom saytynda jariyalanghan myna jazbalardan ýzindi oqyp kóreyik: «Shynjandaghy Lankestikke qarsy túryp, ornyqtylyqty qorghau, «ýsh týrli kýsh» memleketti bólshekteu maqsatyn iske asyru ýshin ishki ólkege etek jayyp, qandy shengelin mektep aulasyna dәstýrli emes diny úshqary iydeya arqyly qoghamnyng syry men qyryn әli bile qoymaghan Shynjandyq studentterding iydeyasyn ulap, azdyrdy. Olar internet, telearna, jyljymaly taratushy, zansyz basylymdar jәne jasyryn uaghyz sóileu ornydaryn ashu siyaqty joldarmen studentter sanasyn ulap keledi» - dep kórsetilgen. Al, Ile aqparat saytyndaghy «Yntymaqtasa otyryp, lankestikke qarsy túrayyq» atty  maqalada, Shynjannyng zorlyqty kýsh lankestik әreketterge qatang soqqy beru arnauly qimylyn óristetkennen beri jalpy halyq júdyryqtay júmylyp, atsalysyp, әr últ halqy jat aghymdarmen aiqasyp, tútqyndap, zorlyqty kýsh lankesterimen qaysarlyqpen kýres jasap keledi» dep atap ótken.

Zerdeli oqyrman!  Búl Qytaydaghy qazaq tildi basylymdardyng jan aiqayy. Al biz Qazaqstan qoghamynda da osynday diny arandatushylyqtyng bar ekenin jaqsy bilemiz. Odan bizde zardap shegip, jer-jerde lankestik, diny ekstremistik úiymdar qarapayym halyqqa zalalyn tiygizip otyr. Búl mәselege kelgende Qytay men Qazaqstan ghana emes әlem elderi birdey kýresip otyr. Biz әlmisaqtan músylman elmiz, biraq jat aghymdar dindi súrqiya etip kórsetip keledi. Sonyng saldarynan Qytaydaghy qazaqtargha da qysym kýsheyip, әleumettik-sayasy atmosfera  shenberi tarayyp otyr.

Shynjanda diny ekstremizm, lankestik joq bolsa, olar kimmen kýreskeli jýr? Myna Shәriphan siyaqtylar myqty bolsa, «Shynjang halqynyng ishinde lankestik joq, terroist joq, sender halyqqa jala jauyp otyrsyndar» dep, QHR biyligin, Shynjannyng jergilikti biyligin sotqa bersin. Dýken Mәsimhanúly qarapayym halyq qytaydaghy osynday diniy-sayasy aqualdyng ahualdyng kesirinen zardap shegip otyrghanyn ghana aitty. Sondyqtan kóre túra, kórmegensimey, eng әueli biz әrisi býkil qytayda, berisi  Shynjanda qalyptasyp otyrghan  kýrdeli jaghdaydy moyyndauymyz kerek.

Avtor maqala taqyrybyn aiqaylatyp qoy arqyly bildey bir ghalymgha, tәuelsizdikting alghashqy jylynda «Elim!» enirep kelip, Otany ýshin talmay enbek etip jýrgen, asa últjandy  azamatqa jala jauyp, keshirilmes qylmys jasap otyr. Búl turaly qytayda túratyn  ýlken ghalym, kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, kórnekti jazushy Súltan Janbolatov 1990-shy jyldardyng basy  – «Dýken sekildi zerek, alghyr, shógel, isker, ahlaqty, qabiletti, enbekshil jigitting aldynda bangdyng da, mәnsaptyng da, ózge abyroy-ataqtyng da tóbeleri kórinip, tóte joly qasqayyp túrghan shaq edi.
Dýken múnyng bәrin sezdi, bildi, tipti kórdi. Biraq, myndaghan jyldyq úzaq tarihynda san talyp, san es jyighan, ghasyrlap otarshylyqtyng azabyn tartqan, kóptegen qandy kýrester arqyly tәuelsizdigin qolyna qayta әreng alghan, irgeles Qytay syqyldy elder qúshaq jaya qúttyqtap jatqan, tarihy úzyn Qazaqstannyng jana derbestigi kezindegi uyghyn kóbeytu, shanyraghyn biyiktetu, irgelesterimen dostyghyn kýsheytu ýshin, janaghyday jaqsy oraylary mol jyly ornyn tastap, 1993-jyly Qazaqstangha keldi. Dýkenning óz últyn qanshalyq sýietinin osymen-aq baghalay alasyzdar».

1993 jyly atajúrtqa kelgen ghalym,  tәuelsizdikten keyin elge oralghan birinshi qazaq. Kelgennen bastap kóshi-qonnyng san týrli mәseleleri jas aqynnyn  aldynan shyqty. Tirkeluden bastap, azamattyq alu, qonystanu, tuys-tughandy, dos-jaranddy, kórshi-kólemdi, tipti tanymasa da «El» dep emeshegi ýzilip kelgen talay jasty bauyran basty. Qysqasy alystaghy aghayyndy  Otangha  oraltu  júmystaryna etene aralasty.

Al 1996 jyly Elbasy tarapynan qúzyrly oryndargha «halyqtyq kóshi-qon zanyn qabyldau tapsyrmasy berilgen. Sol kezde qúzyrly mekemening tizgini Nataliya Korjovanyng qolynda bolatyn. Bylayghy jeke mekeme, qoghamdyq úiym, jeke túlgha Parlamentke zang úsyna almaytyn, jeke túlgha zang jobasyn úsynu ýshin deputat boluy kerek. Sol kezdegi Dýnie jýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Q. Naymanbaevtyng basshylyghymen dýniyejýzining týkpir-týkpirinen kelgen onshaqty adammen yntaly top qúrylyp, halyqtyq kóshi-qon zanynyng jobasy qauymdastyq qabyrghasynda dayyndaldy. Zang jobasy Sol kezdegi Mәjilis deputaty Ákim Ysqaq myrzanyng atynan parlamentke úsynyldy. Mine sol zandy dayyndaugha kýsh shygharghan azamattardyn  biri osy Dýken Mәsimhanúly edi. Eger alda-jalda sol kezde N.Korjova hanym dayyndaghan zang ótip ketkende qazirgi «Oralman» degen ataugha zar bolyp qalar ma edik. Óitkeni Korjova dayyndaghan zang jobasynda shetten kelgen qazaqtardy tek «bosqyn» retinde, yaghny kóshede qanghyp jýrgen tәjik, sygandermen mәrtebemiz birdey etip baryp, qabyldamaq eken. Keyin ony ózgerte alar ma edik, almas pa edik. Ol da ýlken әngime. Osy ýshin biz sol kezdegi tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda elim degen azamattargha, әsirese, Almas Ahmetúly, Qayrat Bodauhan, Raqym Ayypúly, Túrsynhan Zәkenúly,  Dýken Mәsimhanúly bastaghan yntaly topqa, aldymyzdaghy aghalarymyzgha qaryzdarmyz.

2001 jyly shilde aiynda Dýken Mәsimhanúly Elbasynyng arnayy qabyldauynda bolghanyn bilemiz. Preziydentting aldyna ol әlde kimderdey ataq, syilyq súrap barghan joq. Kerisinshe siz ben bizding qamymyz ýshin  birneshe úsynyspen barghan Dýken myrzanyng alghashqy aitqany osy kóshi-qon mәselesi edi. 2001 jylgha deyin kóship kelushi oralmandargha 500 kvota beriletin.  "Shetelde 5 millinday qazaq bar. Sonda búl qansha jylgha sozylady?" dep Elbasyna mәseleni tótesinen qoyghany kýni býginge deyin anyz bolyp aitylyp keledi. Sóitip  2002 jyldan 5000 otbasygha kvota berile bastady. Dýken Mәsimhanúly elge oralghanna beri býginge deyin shettegi qazaqtardyng taghdyr-talayy, Otanyna oralghan aghayyndardyng jaghdayy turaly, oilanbay, tolghanbay kýn keshken emes. Oghan enbekteri kuә. Tipti qay bir jyly Astana qalasy men onyng manynda túratyn shetten kelgen aghayyndar «Atajúrt» dep atalatyn qoghamdyq birlestikting tóraghasy etip, Dýken myrzany saylaghan bolatyn.  Sol birlestik arqyly kýni býginge deyin shetten kelgen aghayyndardyng balalarynyng oqugha týsuine, grantqa auysuyna, shәkiraqy aluyna, Astana manynda túratyn aqsaqaldar men aq samayly analarymyzdyng zeynetaqy aluyna, QR azamattyghyna ótuine, t,b mәselelerine bir kisidey  kómegin jasap keledi.

Astana manynda Qoyandy degen әigili eldi-meken bar. Ol jer o basta tek qana Mongholiyadan kezinde enbek shartymen kelgen aghayyndardyng qonystanuy ýshin sheshilgen bolatyn. Óitkeni kezinde «enbek sharty» degen jeleumen elge oralghan mongholiyalyq aghayyndargha «jekeshelendiru» nauqany kezinde, baspana, egistik, jayylymdyq jerdi qoyyp, tyshqaq laq ta tiymedi. Sebebi olardyng bәri ol kezde mongholiya azamaty bolatyn. Sol aghayyndargha Qoyandy auylynan sanauly otbasygha ghana jer telimi berildi. Sol kezde janaghy «Atajúrt» qoghamdyq birlestigi atynan Dýken Mәsimhanúly Parlamentke, ýkimetke hat jazdy. Hat mәtininde «shetelderden tarihy otanyna oralyp, býginde Astana qalasy men onyng tóniregindegi auyldarda baspanasyz jýrgen aghayyndardyng barlyghyna Qoyandydan jer telimi berilui kerek» delingen. Sonyng nәtiyjesinde Astana men onyng manynda túratyn jer jýzining týkpir-týkpirinen kelgen baspanasyz aghayyndargha alghashqy kezekte 800 otbasy ýshin jer telimi bólindi. Qazir atalghan auylda shetten kelgen aghayyndardan myng shaqty týtin ómir sýrip otyr.

Biz Dýken Mәsimhanúlyna osy enbekteri ýshin alghys aitudyng ornyna, balaghynan tartyp, tóske órlep, enbegin esh etuding mәnisi ne aghayyn. Elim degen erler aman bolsyn, arttan abalaghan biren-saran aghayyngha Alladan sabyr tileymiz.

Býginde Qazaq elinde qytaytanu mamandary tapshy. Qytaymen kýres qúr aiqaymen bitpeydi. Bizge Qytaydy jan-jaqty zertteu kerek. Mamandar dayyndau kerek. Olardyng bәri qytay tilin ýirenudi ghana maqsat etpey, sol arqyly Qazaqstan qoghamyna Qytaydyng ishki sayasaty men syrtqy sayasatynyng mәn-anyzyn, ekonomikasy men diplomatiasynyng salmaghyn sezindirui kerek. Kele jatqan jauyndy jan-jaqtaly zerttep-zerdelep almay, jalanash baryp jaugha shabatyn zaman búl emes aghayyn.

Bizding eldegi birden bir qytaytanushy da - osy Dýken Mәsimhanúly. «Qytay turaly qyryq sóz» enbegi arqyly biz qytay turaly kýngirt qalghan tústary bile bastadyq. Qúr bosqa aiqay, kólenkesinen qorqu syndy jaltaqqoylyqtan minezden aulaq  ghalym óz zertteuleri arqyly Qazaq qoghamyna, Qazaq biyiligine Qytaymen dos bola jýrip,  beybit-qatar túru, tәuelsizdigimizdi bekemdeu, últtyq qauipsizdikti úmyt qaldyrmau jaghyn shegelep aitudan jalyqqan emes. Qytaydan kelgen aghayyndardyng ishinde «kórshinin  demografiyalyq ekspansiyasynan saqtanu turaly elge oralghan 25 jyldan beri  batyl, talmay aityp kele jatqan eki adam bolsa,  sonyng biri  taghy Dýken Mәsimhanúly.  Dýken Mәsimhanúlynyng qytaydyng dәstýrli mәdeniyeti, әdebiyeti, qazaq-qytay qarym-qatynasy turaly 300-den astam ghylymiy-zertteu, enbekteri respublikalyq jәne sheteldik týrli ghylymy basylymdarda jaryq kórgen bolsa, qytaydyng klassik aqyn-jazushylarynyng shygharmalaryn týpnúsqadan audaryp, merzimdi baspasózde oqyrmandargha úsynyp keledi. Ondaghy maqsaty tughan halqym osy arqyly Qytaydy jaqynnan tanyp, demimizge demi tiyip jatqan kórshimizdin  kim ekenin bile jýrse degen maqsat ekeni aidan anyq.  Qysqasy, el bolamyz desek, jaqsylarymyzdyng jaghasynan aludy, Últ ziyalylarynyng ary men úyatyn ayaqqa taptaudy qoyayyq aghayyn. Tughan halqyn  sýiem degen  bir kisi Dýken aghamyzday sýisin! Últyna qyzmet etem degen bir adam Dýken aghamyzday qyzmet etip alsyn!  Bizding búl sózimizge býgingi Dýniyejýzi qazaqtarynyng V qúryltayynda Elbasymyzdyng biyik minbeden: «Kóshi-qon sayasatymyzdyng arqasynda, Qanat Islam sekildi sportsmen, Mayra Múhammedqyzynday әnshi, Qarjaubay Sartqojaúly men Dýken Mәsimhanúlynday ghalymdar elge oraldy» degeni jaqsy dәlel.

Úzyn sózding qysqasy, el ýshin enbek etip jýrgen azamattarymyzdyng ayaghynan shalyp,  keudesinen iytergendi qoyalyq. «Birinidi qazaq biring dos, kórmeseng isting bәri bos......»  demey me Úly Abay!

Qabiyden Quanyshbay, aqyn, әleumettik ghylymdar magistri

Abai.kz

85 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2432
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2750
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3221
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1825