Júma, 1 Shilde 2022
Alashorda 11950 60 pikir 20 Mausym, 2017 saghat 09:03

Kenesary – qazaq  tәuelsizdigining úrany!

Kenesary Han dese eleng etpeytin qazaq joq! Ol týsinikti de, óitkeni, Qazaqtyng songhy hany – óshpes órshildigimen, qaytpas qaysarlyghymen, elge degen riyasyz kónilimen el esinde mәngi qalghan. Han turaly zertteuler, jazbalar, auyz әdebiyetindegi tolghamdar, birshama barshylyq. Kenesary hannyng erlikke toly, ayaghynda qasiretke ainalghan, tragediyaly ómir jolyn, kezinde Alash ardaqtylary da (Álihan Bókeyhan; H. Dosmúhambetúly t.b.), qazaq ayaulylary da (M. Áuezov; S. Múqanov; I. Jansýgirov; Q. Bekqojiyn; M. Hakimjanova t.b.) zerttegen, shygharmalaryna arqau etken. Qazirgi elimizding tәuelsizdik túsynda onday zertteu-oylar jalghasyn taba bermek. Ol týsinikti de, sebebi: han beynesi – qazaq  tәuelsizdigining úrany!

2017 jyly, Kenesary hannyng tughanyna – 215, opat bolghanyna (Nauryzbay jәne de basqa tuys, serikterimen birge) - 170, Últ-Azattyq kýresting bastalghanyna – 180, Súltan Syzdyqtyng (Sadyq) tughanyna – 180 jyl tolady.

Osy aituly kýnderdi qazaq halqy qalay atap ótpek? Yntaly toptar aqyldasa kele, aldaghy kýzde, diniy-qazaqy is-shara retinde «As» beru turaly bastama kóterdi. BAQ-da habarlandyrular berildi. Osy tústa, Jambyl oblystyq әkimdigi, «atalghan is-sharalardy tolyghymen qoldaytyndyqtaryn bildirip, olardy, «Qazaq Handyghynyng 550 jyldyghy» atalghan, qasiyetti Tarazda ótkizudi» úsyndy. Taqyrypqa say, ghylymiy-tanymdyq konferensiya úiymdastyru qolgha alyndy.

Bastamanyn, Respublikalyq-Halyqaralyq dengeyge kóterilgenine tek qana quanyshpen, ýlken alghyspen qaraymyz. Aldaghy uaqyttarda, Ýkimet tarapynan da is-sharalar ótkiziletindigine senimimiz zor.

Osyghan oray, Kene han turaly (әsirese keyingi) jazylghandardyng jinaghyn shygharu da qolgha alyndy. Áriyne, aldynda aitqanymyzday, han turasynda az jazylghan joq. Solardyng ishindegi eng sýbeli enbek (tipten sol enbegi ýshin qudalaugha da úshyraghan), ataqty tarihshymyz - E. Bekmahanovtyng jәne әdebiy-tarihy túrghysynda jazylghan, I. Esenberlinning «Kóshpendiler» trillogiyasy ekendigi dau tughyzbas. Ókinishke oray, Alash ardaqtylarynyng enbekterimen endi-endi ghana tanysyp kele jatyrmyz.

Tumysy bólek, órshil han beynesin, әlemdik jazushy J. Vern; aqyn-jazushylar - G. Shevchenko; A. Orlov; V. Dubinskiy t.b. óz shygharmalarynda (prototiyp) keltirgen. Han jәne onyng úrpaqtary turaly derekter berude, sol zamannyng orys zertteushileri, ofiyserleri jәne memlekettik qyzmetkerleri de tys qalghan joq. Kene Han turaly halyq auyz әdebiyetindegi shygharmalar da óte molshylyq. Ol týsinikti de! Alayda, sol ózimizding ardaqtylarymyzdyng keybir enbekteri, Kenes Ókimeti iydeologiyasy «salqynymen», al orys zertteushilerining kópshiligi, shovinistik túrghyda (handy «razboyniyk, vedet sebya kak glavari bandy» t.b. degender siyaqty) jazghandyqtaryn da eskeruimiz qajet.

Kenesary han túlghasyna janasha qarap, onyng shynayy baghasyn beru isi Qazaqstan, tәuelsizdikke jetken son, qarqyndy týrde qolgha alyndy. Kóptegen tarihshylar, zerteushiler t.b. óz enbekterin jariyalady. 2002 jyly Hannyng tughanyna 200 jyl toluyna oray halyqaralyq ghylymy konferensiya ótti. Astana qalasynda Kenesary hangha eskertkish qoyylghan jәne onyng esimimen atalatyn kósheler bar. Han turaly, akademik M. Qoygeldi aghanyng kenesimen týsirilgen dokumentalidy filim kópshilik kónilinen shyqty.

Jaqynda, Moskvada, týrkitanushy Zaysevtin, hannyng úly - súltan Ahmet Kenesarinning óz qolymen jazghan qoljazbasyn 105 jyl ótken song tauyp, jariyalaghany turaly quanyshty habar aityldy. Ol kitap ta elimizge jeteri anyq.

Osy jinaqty qúrastyruda, biz aldymyzgha, búrynnan belgili keybir enbektermen qatar, han turaly keyingi, naghyz halyqtyq kózqaraspen jazylghan deytindey, kópshilikke asa tanymal da emes, qarapayym shygharmalardy da qamtudy maqsat etip qoydyq. Janr týrlerine shekteu qoymaugha tyrystyq. Ár shygharma aldynda, qysqasha, avtory jәne shygharma turaly azdap, týsinikter de berip otyrdyq. Shygharmalardaghy, estelikterdegi, jazbalardaghy avtor-iyelerining óz sózderin sol qalpynda, mәner-stilistikasyn saqtay otyryp, ózgertpesten keltirdik, tek qana kópe-kórineu qatelerdi ghana týzetip, sәl óndedik. Barlyq kelip týsken jazbalardy týgel qamtu mýmkin bolmady jәne búrynghy belgili enbekterdegi sózderdi qaytalay bergen, mazmúny syn kótermeytin keybir shygharmalardy ókinishke oray, kirgize almadyq. Úsynushylardyng týsinistikpen qarauyn súraymyz.

Jinaqqa, búryn BAQ-da jariyalanghan enbek, maqalalardy әr avtordyng ózderi úsynghanyn da aita ketelik.

Barlyghy 37 avtordyng shygharmalaryn qamtyghan, 25,5 baspa tabaqtyq jinaghymyzda, keybir, kópshilikke bylay da tanymal, iri-ataqty túlghalardyng enbekterin emes, sol enbekter turaly zertteulerdi keltiruge de tyrystyq.

Áriyne, bir jinaqta han turaly jazbalardy týgel qamtu mýmkin emes, sondyqtan kópshilik qauym týsinistikpen qarar, ózining baghasyn berer degen ýmittemiz.

Ýstimizdegi jyldyng 7-qazanynda ótetin is-sharalargha atsalysularynyzdy súraymyz. Kómek qolyn úsynam deushiler, Almaty qalasyndaghy prof. Aman Shotaevqa (8-701-798-27-43) habarlasularynyzgha bolady.

Qúrastyrushylar: prof. Aman Shotaev; Azamat Aqylbekov (Azken Altay)

Abai.kz

 

60 pikir

Ýzdik materialdar