Dýisenbi, 27 Mausym 2022
Adasqandar 5826 14 pikir 15 Mausym, 2017 saghat 15:38

Sovettik mansap iyeleri Tәuelsiz qazaqqa tútqa bola almaydy

 

Asyqpandar! Artymyzda qazy bar.

Ahmet Baytúrsynúly

«Týrkistan» gazetining byltyrghy 1-jeltoqsandaghy sanynda Aqniyet Ospanbaydyng Baljan Bóltirikqyzynyng tughanyna 95 jyl toluyna oray  «Qazaq diplomatiyasynyng hanshayymy» atty maqalasy  jaryq kórdi. IYә, Baljan Bóltirikqyzynyng diplomat bolghanyna, ministr bolghanyna, sovettik ókimetting belgili ókili bolghanyna eshkim dau aita qoymas. Biraq, ol eshqashan Qazaq diplomatiyasynyng hanshayymy bola alghan emes. Tәiir-ay, ol kezde Qazaqstanda qanday derbes diplomatiya bolyp edi? Endeshe maqtap - marapattau degenning de shegi, ólshemi, taghylymdyq-tәrbiyelik mәn-maghynasy bolatynyn túlgha tanushylar biluge, eskeruge tiyis edi.

 

Baljan apasyn madaqtaghysy kelgen Aqniyet Ospanbaydyng maqalasyna kóz jýgirtelik (ýzindi): «Kissindjerdi san soqtyrghan qazaq qyzy».

1966-1971 jyldary Baljan Bóltirikqyzy (surette) Qazaq KSR-ining ministrler kenesi tóraghasynyng orynbasary qyzmetin atqardy. Sol jyly KSRO jogharghy kenesining últtar palatasynyng deputaty bolyp saylandy. Baljan Bóltirikova BÚÚ Bas assambleyasynyng HHI jәne HHV sessiyalaryna Sovet Odaghynyng resmy delegasiyasyn bastap bardy. «Búl «qyrghy qabaq» soghystyng túsy edi. Amerika Qúrama Shtattary BÚÚ arqyly óz sayasatyn jýzege asyru maqsatynda BÚÚ janynan dýnie jýzi halyqtarynyng Shaghymyn qaraytyn «Adam qúqyqtary jónindegi Joghary Komissiya» qúryp, oghan komissar taghayyndalmaq boldy. Biraq búl atalghan mәsele Sovet Odaghynyng qyrshanqy sayasatyna qayshy bolatyn. Jasyratyny joq, Odaq Respublikalaryndaghy jaghday Adam qúqyqtarynyng talaptaryna say emes edi. Sondyqtan Gromyko bastaghan Kenes Odaghy Delegasiyasy búl «Adam qúqyqtary jónindegi Joghary Komissiyany» boldyrmau maqsatynda әreket etedi. Osy oqighada Baljan Bóltirikovanyng enbegi sheshushi faktor boldy».

Aqniyet Ospanbay, Baljan apasynyng AQSh elinde qazaqsha kiyim kiyip, qazaqsha dastarhan jasap, Aziya men Afrika delegasiyasyna qonaqasy bergenin, óz qolymen dayyndaghan qazaqsha etti únatqan delegasiya mýshelerin óz paydasyna jaratqanyn bylay bayandaydy: «Kenes Odaghynyng mýddelerine qayshy Batystyng bastamasyna tosqauyl qong turaly týpkilikti uaghdalastyqqa sol qabyldaudyng nәtiyjesinde qol jetkizildi. «Osy otyrysta AQSh-tyng kózdegeni iske aspay, Baljan ailasyn asyrdy. Osy tabysy ýshin Baljan Bóltirikova Gromykonyng úsynysymen «Enbek Qyzyl Tu» ordenimen marapattaldy. Al әlemdik diplomattardyng basyn qatyrghan Adam qúqyqtary jónindegi Komissiya 1993 jyly ghana qúryldy».

Qadirli, oqyrman! Siz Aqniyetting osynau lepirmesinen ne úqtynyzdar, oilarynyzdy bólise jatarsyzdar. Al mening úqqanym, maghan qalam ústatqan narazylyq mynau edi:

  • Avtor búl sózderdi kimning atynan, kimge aityp otyr? HHI ghasyrdyng basynda, Tәuelsiz Qazaqstan azamaty qyzyl imperiyanyng zalaldy diplomatiyasy ýshin obal sauapty, әdildikti attap ótip, janyqqany ýshin, «aylasyn asyrghan» qulyq-súmdyghy ýshin maqtanuy kerek pe eken?
  • Baljan apay ailasyn asyryp, 1993 jylgha deyin qabyldanbay qalghan BÚÚ Bas Assambleyasynyng bastamasynyng qanday bastama ekenin qayta bir eske týsireyikshi. Búl – BÚÚ janynan dýnie jýzi halyqtarynyng shaghymyn qaraytyn «Adam qúqyqtary jónindegi Jogharghy Komissiya».

Úyat-ay, men betimdi basa úyaldym. Álem júrtshylyghy aldynda, Tәuelsiz Qazaqstanymnyng diplomatiyasy aldynda úyalyp qana qoymay, marqúm Baljan Bóltirikovanyng janyn jaldap, dýnie jýzi halyqtarynyn, sol qatarda qyzyl imperiyanyng otary bolghan qazaq halqynyng da aryz-shaghymyn jetkize alar «Adam qúqyqtary jónindegi Jogharghy Komissiyany» jórgeginde túnshyqtyrugha «aylasyn asyra» janyqqany ýshin keshirim súraghan bolar edim. Búl shynynda maqtanysh emes, úyalatyn nәrse.

Sol bir sәlihaly әlemdik úiymgha mýshe bolyp, adam qúqyqtary jóninde tәuelsiz Qazaq memleketining ara-aghayyndyq sózin aitugha mýmkindik alghan qazaq halqy atynan búlay sóileu, búlaysha kýpildek maqtangha baspasózden oryn beru tipti úyat emes pe?

  • BÚÚ Bas assambleyasy bas qosuyna qatysqan Aziya-Afrika delegasiyasy Baljannyng bir asym etine aldanyp, óz mýddelerine qarsy Sovettik ústanymdy qoldap shygha kelgen eken deuding diplomatiyalyq etika men sayasy - mәdeny intellektualdyq qaghidattargha ýilespeytinin de oilau kerek edi.

Qadirli, gazet tilshileri,  túlghatanumen ainalysqysy kelgen talapkerler, búl taqyrypta qalam tartatyn bolsan, aldymen ózinde túlghalyq, ziyalylyq, halyq pen uaqyt aldynda  jauapkershilik boluy kerek ekenin esinnen shygharma.   Tәuelsiz el bolghanymyzdyng mýbәrәk 26 jyldyghy túsynda aitylar sózding salmaghyn jenildetip almayyq. Patshalyq Reseymen Sovettik qyzyl imperiya túsynda әrtýrli lauazymdar men shen-shekpenge oranghan mansap iyelerining bәri bizge – Tәuelsiz Qazaqqa túlgha, tútqa, ýlgi bola almaydy. Býgingi qazaq onyng bәrine syn kózben qaraudy ýirenu kerek. Otarshyl imperiyanyng erkeleri men serkeleri óz zamanynda jeterliktey-aq әspettelgen, biz olardan neni alarymyzdy, neni mansúqtap, tarihy únamsyz sabaq eterimizdi ghana biluimiz kerek. Tәuelsiz Qazaqstan, mәngilikten ýmitti Qazaqstan tarih sabaghyn jóndep, jýielep, oqymasaq Bilge Qaghan babamyz siyaqty zar jylap, «anauym qayda, mynauym qayda, bәri bolghan edi ghoy?» – dep san soghyp qalamyz. Myna joyqyn HHI ghasyr beyghamdyqty keshirmeydi.

Álimghazy Dәulethan,

Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy

Tarih jәne etnologiya institutynyn

Jetekshi ghylymy qyzmetkeri, t.gh.k.

Abai.kz

14 pikir