Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Átten... 8395 20 pikir 15 Mausym, 2017 saghat 09:47

Jemqorlyqpen shetel asqan 1700 adamnyng bәri - orystildi

Tariyhqa jýginsek, HH ghasyrgha deyin Qazaqstanda qazaq, ózbek, úighyr jәne  azghantay ghana  otarlaushy  orystan basqa kóp últ bolmaghan.  Al keyin Reseyding ózge últtardy  repressiyalap,  Qazaqstangha әkep tógip  tastaghanyna, qazaq  kinәli emes. Qazir Resey eng  kópúltty el. Reseyde  400-den astam últ túrady.   Resey olardy jaulap alghan, biraq qazaqtargha úqsap biz kópúltty elmiz demeydi. Olay dese,  orystar da sol kópúlttyng biri bolyp qalar edi. Resey Preziydenti  nemese Premieri men Dumasy týgil eshbir mas orys ózining ruhyn әlsiretetin, orys balasynyng sanasyn ulaytyn onday  aqylsyzdyq  sózge jol bermeydi. Jirinovskiyding «Reseyde  orystan basqa últ joq» dep kókezulenip kópirip túrghanyn  Putin rahattanyp otyryp tyndaydy. Qazaqstanda túratyn ózbek, әzirbayjan, úighyr, tatar, týrik, dúnghan, chechen týgel qazaqsha sóiley de, jaza da alady. Orystan basqalar, әsirese nemister men koreyler qazaqshany tez-aq ýirenip alady. Ol az bolsa, Qazaqstan halqynyng 70%-dan astamy qazaqtar.

Endeshe, biz nege kóp  últty elmiz dep sarnaymyz. Býkil osyndaghy týrki tilderdi qossaq 80 payyzdan asyp ketedi, qazaqsha biletinder. Sirә, búl jerde biylik basyndaghylardyng óz ishki esebi boluy mýmkin. Óitkeni, olardyng balalary, nemereleri qazaqsha bilmeydi. Bilse, shytyr jep ishi kepken týieshe ynqyldap túryp qalady. Ózderi keshegi kommunisterding oryssha oqyp, oryssha tәrbiyelengen balalary.  Olardyng maqsaty –endi balalary biylikte  otyruy kerek. Sondyqtan qazaq tiline jol bermeuding sóite túra qazaqty aldarqaata túrudyng barlyq  qúitúrqy әreketteri jasalghan. «Qostildilik», «qos tiling – qos qanatyn» degendi de oilap tapqan osylar edi. Endi «Ýsh tildilik», «ýsh túghyrly til» degen de qazaq tilining adymyn ashtyrmau ýshin, solardyn  balalary ýshin, әri Reseyden qorqyp oilap tapqan qazaqqa qarsy jasalghan qiyanqylyq.

Qazaqty aldau әueli bylay bastaldy: 1991 jyly qazaqshagha birden kóshuge bolmaydy. Oghan 4-5 jyl kerek dedik. Búl 1991-92 jyly aitylghan uәj, yaghni, qazaqty kәmpitten dәmeli balasha aldap qoi edi. Uaqyt shirkin zymyrap sol 4-5 jyl da óte shyqty. Sodan   2000 jyly bәrimiz qazaqshagha kóshemiz, bәrimiz qazaqsha sóileymiz dedik. Keyin 2000 jyldy 2010-gha, 2010 jyldy 2020- gha sozdyq. Aqyry 2025-ke  kep toqtappyz.  Preziydent 2013 jylghy Joldauynda: «2025 jyly halyqtyng 95 %-y qazaqsha  sóileydi» dedi. Sonda qalay, ol ýshin istelip jatqan is, jasalghan joba, jospar joq. Álde onsyz-aq 25 jyl qazaqsha  sóilemegen orysy, óz tilin bilmeytin mәngýrtteri aralas el  biraq kýnde úiqydan túra sala qazaqsha sayrap shygha kele me? Búl degen esh dәleli joq bostekey sóz ghoy. 2025 jyly 95 % qazaqsha sóileu ýshin  qazirden bastap jinalys, bayandamalar, is qaghazdary qazaqsha sóiley  bastauy kerek emes pe?! Qay sharua da, әsirese tildi  ýirenu birden emes birtindep  óspey me?! 25 jyl «konservilep»  sandyqtyng týbinde iysi de shyqpau ýshin ýstine naftolin sebilip tastalghan til damyp kórkeymeydi  sandyqtan shyqpay  qalady.  Mysaly 90%  qazaq túratyn Aqtóbe oblysy 2006 jyly qazaq tiline kóshtik degen edi. Biraq dәl onday nәtiyjeni kóre almay jýrmiz. Tipti, qazaq tiline betbúrys joq. IY.Tasmaghambetov Almatynyng әkimi bop túrghanda 2006 jyly 1-qantardan bastap is-qaghazdary týgel qazaqshagha kóshiriledi dep edi. Oljas Sýleymenov  bastaghan birneshe kisi búl ne masqara dep onyng auzyna qúm qúighanday qyldy. Bitti! Endi myna әnjilikti qaranyz: Qazir biylik basyndaghylar búrynghyday pәleninshi jyly is qaghazdary qazaqshagha kóshiriledi degendi aitpaytyn boldy. Onyng ornyna pәleninshi jyly pәlenbay payyzymyz qazaqsha sóileytin bolady degendi shyghardy.  Búl da qazaqty aldarqatu! Anqau qazaq soghan mәz!

Reseyden azattyq aldyq dep qysy-jazy 25 jyl toy-toylasaqta Erlan Ydyrysov, Ádilbek Jaqsybekov, Daniyar Aqyshev siyaqtylar el aldynda qazaqsha sóilegenin kóre almay-aq ótetin shygharmyz, búm jalghannan. Olar sóilegisi de kelmeydi. Óitkeni, Qazaqstanda jaqsy, lauazymdy qyzmetke túru ýshin oryssha bilmeseng bolmaytynyn, biraq qazaq tiline eshqanday qajettilik joq ekenin, onsyz da kýn kóretinin olar jaqsy biledi.

Ministrler týgil 99% qazaq túratyn oblys, audandargha qazaqsha bilmeytin orystildi әkimder jiberiledi. Búl – jazylmaghan zandylyq. Qazaqsha tartymdy sózi joq adam 99 payyz qazaq túratyn mekenderde tartymdy júmys istey ala ma?!

IYә, Ýkimet qazaqty aldarqatyp qoIYgha 25 jylda әbden mashyqtanyp aldy. Ánebir jyly  ýkimet «endi  otyrysty  tek qazaq tilinde ótkizemiz» dep  qauly alghan edi. On kýnnen keyin teledidar  ýkimetting ekinshi  otyrysyn kórsetip edi, qarasaq,  Premier  Serik Ahmetov tek oryssha sayrap  otyr. Mine, bizding ýkimettin  qaulysynyng keskini osynday bop keledi. Óz qaulysyn ózi oryndamaydy. Onday qaulyny ózgeler neghylsyn?!

Qazekem anqau ghoy, bireuler bizde  iydeologiya joq deydi. Bolghanda qanday! IYdeologiya bar. Qazaqstanda qansha telearna bar, solardy ashyp qalsan, týp-týgel oryssha guletip  túr.Resey gazet-jurnaldary dýngirshekterdi jaulap alghan. Olar tek Reseydi maqtaydy, jiyrenishti, salt-dәstýrimizge, dinimizge últtyq pedagogikamyzgha jat kórsetilimderi qanshama?! Bizding biylikke osydan artyq ne iydeologiya kerek?Al «últtyq iydeologiyany» – «Týngi studiyada Núrlan Qoyanbaev», «Qyzyq times» (tayms-M.K.) mәn-maghynasynan góri bet-auyzdy jybyrlatuy kóbirek jәne orys sózderin aralastyryp sóileytin Túrsynbek Qabatovtyng arzan әzil-qaljyny, ózge de sayqymazaq qoyylymdar men әnshi emes әnshiler.Sirә, jogharydaghy nәn qazaqtar toyshyl qazaqqa qarny toqtyq pen osynday әzil-qaljynnan basqa iydeologiya ne kerek deytin shyghar, ә?

IYә, Qazaqstan Reseyding otarshyldyq  iydeologiyasynyng búghauynan әli de shygha qoyghan joq. Býgingi sayasatymyzben jýre bersek odan eshqashan shygha almauymyz da mýmkin. Eger hannyng da onyng aituymen jýretin qarashanyng da óz bileri joq bolsa, olar ózgening sayasatynyng jeteginde jýretini tarihtan belgili. Biz Reseyding  әli de jetegindemiz. Osy qúlminezimizdi bildirmeu ýshin júrtty Qytay basyp alady dep qorqytamyz. Qytay onsyz da jer-jahangha jayylyp ketken últ. Biraq Qytayda  qytaysha aralastyryp sóileytin qazaq joq. Tek qazaqsha sóileydi olar. Al Reseyding qúramynda qanshama respublika bar, orystar Sibir halyqtarynan bastap solardyng bәrin orystandyru sayasatyn jýrgizip keledi. Resey basqarghan KSRO kezinde 91 últ joyylyp ketti. Bәrin tilinen aiyrdy. Al Qytayda túratyn qazaqtar sóileskende bir auyz qytay sózin qospay sóilese, Qazaqstan qazaqtarynyng ýsh auyz sózining ekeui oryssha. Ol az bolghanday endi bir-birine «brat», «sestrenka», «batya», «plemyanniyk» deytin boldy. Búl–últ retinde azghyndap, joyylyp ketuding basy emes, qaq ortasynan auyp ketkenimizding belgisi!

Keybir audandarda «emge» orys tappaysyn. Biraq orys mektepteri júmys  istep  túr. Solarda týgel qazaq balalary oqidy. Osy  mektepterding diyrektorlary  halyq arasyna múghalimderin  jiberip: «Qazaq tilinin  keleshegi joq, balalaryndy orys mektebine berinder» dep ýgit  jýrgizedi eken. Zany bar el bolsa, múndaylardy jauapqa  tartyp  jiberuge bolar edi. Amal ne, Zany joq elderde ghana bolatyn búl «demokratiya» Qazaqstanda saltanat qúryp túr.   

Áriyne, orystildi qazaqtardyng bәrin mәngýrt dey almaymyz. Olar da óz qazaghymyz. Olardy tәuelsizdik aldyq degen 1991 jyldan bastap, birden ózimizge tartyp, naghyz qazaq qyp alugha bolatyn edi. Átten, biylik  óitpedi. Qalyng qazaq túrghanda biylikti orys tildilerge berip, býp-býtin qazaqty әdeyi ekige bóldi. Birine-birin qarsy qoydy.  Biyliktegi orystildi qazaqtar qazaqtildilerdi  manyna jolatpaghany bylay túrsyn «mambety» deytin boldy.  Yaghni, qoldan  «shalaqazaq» degen últ tughyzyp, ony taza qazaqqa qarsy qoydy. Biylik onysynyng bәrin azsynghanday «Qazaqtyng jauy –qazaq» degen jauyzdyq maqaldy oilap tapty. Qashanda  qara halyqtyng auyzbirshiligi biylikke qauip tughyzady. Áuelde ýsh biyding suretin salyp qongdyng da arjaghynda ýlken zalymdyq jatqan edi.. Búl da qazaqty ýshke bóluding zymiyan bir joly.

Qazir Keden Odaghy,  Euraziyalyq odaq degen «odaqtarymyz» bar. Reseymen biz búryn da «Odaq» bolghanbyz. Onyng «Odaghy» oshaghyndy qiratu, konfiskeleu, qughyn-sýrgin, soghysqa aidap aparyp salu, Japonnyn, Amerikanyng tynshysy dep  atu, asu, ashtan qyru boldy. «Odaqtas» dep  atalghan  14 Respublika Reseydi kórmestey bop qashyp qútyldy. Olar qazir orystyng baspasózin, teledidaryn eline kirgizbey tastady. Al biz solardyng aqparattyq iydeologiyasynyng temir qúshaghyna qayta kirip baramyz. Osydan biraz búryn Elbasy N.Nazarbaev efirlik kenistigimizdi nege ózgelerge berip qoydyq dep keyigen edi. Oghan da qúlaq asqan tiri jan joq.

Resey imperiyasynda   orystanyp  ketken eki el boldy. Ol Ukraina men Qazaqstan. Ukraina bizden de jaman  orystanyp ketip edi. 45 mln. halyqtyng 12 mln-y  orystanghan ukraindar  bolatyn. Sol el  birden  ukrain tiline kóshti. Bir gazetti, tipti bir  bet qaghazdy da oryssha shyghartpady. Avtobus, trolleybustarynda ayaldamalar tek ukrainsha, ózbekshe, әzirbayjansha habarlanady. Nege? Olar sonsha  últshyl shovinist pe? Joq. Gazet-jurnaldaryn, teledidar radiosyn oryssha  sóiletip  tilinen, eldiginen aiyrylyp qalmaudy oilady olardyng basshylary. Amal joq,  el bolyp aman qalu  ýshin  oryssha  sóiletpeydi. Oryspen atalas, qandas, dindes ukraindar sóitkende qazaq qasqa nege sonsha orysqúmar? Búl –jaghympazdyq pa,  әlde qanymyzgha singen qúldyqtan qútylghysy kelmeytin mәngýrttik pe?

Bizde kerisinshe ghoy. Ýshtildilikke birinshi synyptan bastap kóshuding qanday qajettiligi boldy? Qazaqta «balanyng miyn ashytpa» degen sóz bar. Ýsh til ýirenem dep jas miy sharshaghan, densaulyghy ortasha balalar psihikalyq aurugha úshyrauy әbden mýmkin. Ghúlama shayyr Ábubәkir Kerderi «Tili ekeudin-dini  ekeu» degen. Sonda tili ýsheuding dini nesheu bolady? Jәne onday balalar óz últynyng janashyry bola almaytyny da aidan anyq.  Resey, Qytay, Japoniya  ghylymy bizden әldeqayda joghary elder.  Ýshtildilik jaqsy bolsa, olar nege ýsh tilde oqytpaydy? Óziniz oilana beriniz. Sóitip, jogharydaghylar men olardyng berjaghyndaghy  jandayshaptar eki sózining birinde «biz kóp  til biluimiz kerek» degendi shyghardy. Biraq olar kóp til  bilgennen  ne payda  baryn aitpaydy.  Jaqsy, kóp til bileyik. Mysaly, qazaq Núr-Djeyms pen Núr-Ivan on til bilsin.  Sonda onyng qolynan ne keledi? Ol on tilding bastauyshy men bayandauyshy, tolyqtauyshy men anyqtauyshy qay jerde túrghanyn birden tabady deyik. Tapsyn! Sonda olardan basqa býkil  qazaqqa orys nemese aghylshyn tilining bastauyshy men bayandauyshynyng qay jerde túrghanynan keler payda bar ma? Býkil Núrqoyan, býkil Núr Bazarbay sodan úshaq aidap, ne kosmonavt bolyp, ne atom kemesin aidap kete me? Álde qazaq oryssha, aghylshynsha bilmese, qúrylys salyp, mal baghyp, egin egudi úmytyp qala ma? Au, onda qazaq qolynan týk kelmeytin sorly bolady ghoy. Alla, qazaqty múnday kemtarlyqtan, múnday mýgedikten saqtaghay!

Álemde әr adam  últshyl. Yaghni, әrkim óz últyn sýiedi.  Tek ana tilinde tәrbie almaghan adam ghana últsyz. Onday adam eng әueli óz últyn sýie almaytyn, kónili, kózqarasy kýmәndi dýbәra, mәngýrt adam. Últsyz adam jany núrsyz adam, óz bet-beynesi joq qúnsyz adam. Internasionalizm degeniniz Resey basshylary ózge últtardy, ózge respublikalardy ózine qosyp alu ýshin oilap tapqan ailasy edi ghoy. Al bizdiki ne shalap shayqau? Biz әli de anany da, mynany da bauyrlas, bratan dep jalpyldap, internasionalizmdi kópúlttylyq dep janghyrtyp, qay respublikany, qay últty ózimizge qosyp  alghymyz kelip jýr?  Kýldirmeniz! Qazaq bolam demek týgil, qazaqty jәy silaytyn bolsa, orys eng әueli qazaqtyng tilin silap, «nan», «túz», «su» degen ýsh-aq әripten túratyn sózderdi ýirener edi ghoy! Onyng ornyna ýsh әripten túratyn boghauyz sózin dauystap, júrtqa әdeyi estirtip aityp baratady. Óitkeni, tilin syilamaytyn últta úyalu degen bolghan emes!

Baspasózge sensek, qazir Qazaqstanda 1700-den  astam adam milliardtap jep,  shetelge qashyp ketken. Solardyng bәri orys mektebinde oqyghan, yaghny orystildi qazaqtar.Qazaqtildi qazaq elden qashpaydy. Olardyng Otany – Qazaqstan. Ýshtildilerding Otany bolmaydy. Osydan qorytyndy shygharghan biylik bar ma? Bireuler til jóninde  biylikting ne oilap  otyrghanyn týsinbeymiz deydi. Óz basym jaqsy týsinem. Biylikte ózining strategiyalyq  maqsatyn  oryndap otyrghandar bar. Ondaylardyng maqsaty aiqyn. Ýsh tildilikti engizudegi basty maqsat – qazaq tilin  qoldanystan  shygharu. Shygharyp bolyp ta qalghan synayly.

Álemdegi el atauly elding bәrinde memlekettik til  turaly Zang bar.  Qazaqtar  memlekettik  til  turaly  zang shygharudy  súraghany qashan-an? Ol zandy qalay  jalynsang da shygharmaydy. Shygharsa  qazaqtyn  ruhy kóterilip ketedi. Al keybir shonjarlargha  qazaqtyn  ruhy  tómen  bolghany paydaly.  Ýkimet  jylda tildi  «órkendeuge» aqsha bóledi.  Biraq  qajettilik  tudyrmasa, qazaq tilinin  aqshagha órkendemeytinin songhy 25 jyl kórsetken joq pa?

Bizding bir shonjar әnebir kezde Ózbekstan preziydenti, janyng jannatta bolghyr Islam Karimovke «biz biyl memlekettik til – qazaq tilin órkendetuge pәlenbay milliard tenge bóldik dep maqtanypty. Sonda IY.Karimov: «Oghan aqshanyng ne keregi bar, Zang bar emes pe?»–degen eken. Masqara-ay!

Halyq  sanaghy kezinde  keybir biylik basyndaghylar Qazaqstanda  qazaqty az qyp  kórsetu ýshin  jantalasty. Qazaq 67% - dan  asa  bastaghanda qatty sasty. Sol kezde әlgiler «sanaqtyn  qúpiyalyghy saqtalady»  degen sózdi oilap tapty. Búl qanday qúpiyalyq?  Sanaqta qúpiyalyq bola ma eken?  Sóitsek, búl  Qazaqstandy qazaqtyng últtyq  memleketi  etpeuding aila- jarghysy eken.

Qazir orys jastary kempir-shaldaryn tastap Reseyge ketip jatyr. Qalay sanasang da qazaq 70 payyzdan asty. Qazaqqa degen janashyrlyq qana, biyliktegi keybireulerding óz últyna degen janashyrlyghy ghana jetispeydi.

Parlamentte qazaq tilining joghyn joqtap shyryldaytyn jalghyz aqsaqal ózbek R. Halmúratov qana edi. Býginde onda ol da joq. Allanyng núry jaughyr osy ózbek qart qazaq tilining biz aitqan jogharydaghy jaghdayyn aityp shyr-pyr bolghanda,  qazaq aqsaqaldary senator bolghan jazushyny ayaq-qolyn jerge tiygizbey maqtady. Al ol jazushy qazaq tilin kórkeytu, ony óz tórine otyrghyzu turaly ótip jatqan birde-bir jiyngha qatysqan, ne qoldau sóz aitqan adam emes. Qalay desek te   qazaq tilining 25 jyl ishinde kógerip-kóktep kete qoymaghanyn kózi bar júrt  kórip otyr. Eger qazaq eli tәuelsiz el ekeni ras bolsa, qazaq pen qazaq tiline  jany ashymaytyn biylikting keleshegi kýnderding kýni bolghanda qalay bolaryn bir Alla biledi.

Myrzan KENJEBAY, aqyn

QR Mәdeniyet qayratkeri

 

20 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2421
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2740
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3195
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1816