Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Qaynaydy qanyn... 7491 19 pikir 12 Mausym, 2017 saghat 03:38

Aqyryp tendik súrar kýn tudy...

Patshalyq Reseydin, odan keyin Kenes Odaghynyng basyp-janshu әdisteri aluan týrli  bolghanmen, kózdegen maqsaty bireu edi. Búryn jinaqy otyrghan, bir tilde sóilegen qazaqtardy qyryq bólip, óz soghystaryna әsker alyp, paydalanyp, ýsh ret әlippesin ózgertip, asharshylyqty qoldan úiymdastyrdy. Alash Ordany qúrghan últshyldardy qynaday qyrdy. Odan qala berdi Birinshi, artynsha Ekinshi dýniyejýzilik soghystan esengirep qalghan qazaqtyng shyghysynda «Semey-Nevada» batysynda «Kapustiyn-Yar» degen jeleumen 40-jyl bombalady.

Tyng iygeru kezinde orystyng mújyqtary men týrmede otyrghan baskeserlerin qazaq jerine  topyrlatyp tókti. Olarmen qazaqtar ii-qii aralasyp, bayyrghy qalyptasqan etnostyq birtútastyghynan týbegeyli aiyryldy, qazaqqa ghana tәn asyl  qasiyettermen birge salt-dәstýri kelmeske ketti. Osylay birin-birine jatsyndyryp, jatbauyr etip, ózara jauyqtyryp jiberdi.

Búl az bolghanday, psihologiyalyq  faktorlargha sýienip, qazaqtardyng minez-qúlqy da, túrmys-salty da, júmys istegenderi  de  dәiim synalyp, ýzbey әjualanyp, aqyr  sonynda  ózderinen  ózderi  úyalatynday jaghdaygha  jetkizildi. Údayy  kemsitildi, mazaqqa  úshyrady. Kezinde aghylshyndar jaulap alghan Amerika men Afrika  elderine osy  әdis-tәsildi tiyimdi  paydalanghan. «Otyrsa—opaq, túrsa—sopaq» sayasaty jýrgizildi. Otarlaushylyq iydeologiya men psihologiyanyng әser  etkeni  sonshalyqty, eki  qazaqtyng biri  ekinshisining boyynan  min  izdep, birin-biri  kemsitip otyrudy  әdetke  ainaldyrghan. Múndaygha  shyday  almay, qyrylghandary  qyryldy. Qyrylmaghandary  ashyq  assimiliyasiyagha  kónuge  mәjbýr boldy. Osylay orystandyru  sayasaty qúityrqylyghynyng kesirinen óz ýiinde otyryp, oryssha  sóileytin qazaqtar  kóbeydi.

Armysyn,  Atameken!

Men tarihy Otanym Qazaqstangha alghash  ret 2005 jyly Dýniyejýzilik qazaqtardyng III qúryltayynda qonaq retinde taban tiredim. Qazaqtyn  úlan-baytaq jerin  aq nayzanyn  úshymen, aq bilekting kýshimen saqtap qalghan ata-babalaryma sheksiz  alghys  jaudyrdym. Ádemi ghimarattardy tamashaladyq, dýniyejýzinen kelgen  qandas bauyrlarmen tanystym, keremet konsertterding kuәsi boldym.

Eskendir Hasanghaliyevtyng «Qayda  jýrsem atameken, kókeyimde jatady eken, kýnning núry úyasyna, qimay ony batady eken» degen ólenin tyndap kózime jas  keldi, mereyim  ýstem  boldy, әsem Astanany kórip  qazaq bolyp  tughanyma  quandym, baqyttan basym  ainaldy. «Ózbek jerinde ne istep jýrmin?» degen súraq kókeyime maza bermedi, týnimen dónbekship dúrys úiyqtay almadym, týnde úiqydan kýndiz kýlkiden aiyryldym. Tәshkentke qaytyp kelgen son, «Qalayda tarihy Otanyma oralu kerekpin» degen oy yzyndap maza  bermedi.

Shekarashy ofiyser bolghandyqtan aryz jazyp qyzmetten bosadym. Olimjon Ábdusalamov degen qyzmettes ózbek aghayyn «Murod aka sizny kozoklar ishka omaydilar» degen sózin tyndamay, qolyn qatty qysyp qoshtastym, basqa týskendi kóz kórer dep Astanadan bir-aq shyqtym. Kóshi-qon basqarmasyna qújat tapsyru, toltyrudyng mashaqatyn dúshpanyma tilemes edim.

Týsinbegenimdi súramaqshy bolyp kórshi kensege kirsem, jeti-segiz әiel ýsh-tórt er adam әngimelesip túr eken, bәri derlik ózimizding qarakózder biraq, bir-birimen oryssha sóilesip otyr. «Keshiresizder» dep týsinbegenimdi súramaqsha edim, «Kto tebya suda priglasil idy otsuda» dedi shette otyrghan sap-sary qazaq qyzy. «Qazaqstangha oryssha sóileu ýshin kelgenim joq» dep edim. «Eshe ony po-russkiy ne vladeyt» dep kiyidi. Keshe ýstine basyp kirgen orys, odan qala berdi jer audarylghan әrmyan men grek, kýrd pen kәriske deyin hosh kórgen, «Qaydan keldin? Nege keldin?» dep súramaghan, әitip-býitip jaghu, kónilin tabudy ghana oilaghan ortaqshyl qazaq endi  býgin, eki ókpesin  qolyna alyp, jýregi lýpildep  ata júrtqa jetken qandasyna  osylay qyr kórsetetini janyma batty. «Adamnyng kónili  bir atym nasybaydan qalady» deydi atam qazaq, lapyldap  kelgen jýrek  osylay  su  sepkendey  basyldy.

«Elim» dep jetken oralman múndaghy qazaqqa nege jat?

IYә, orys-orman nege jat  emes? Bizding qalyptasqan týsinik, sanagha birjola ornyqqan úghym boyynsha qazaq emes júrttyng bәri bizge  qojayyn. Qazaqtyng bәri—qúl. Qúl qashanda qojayyngha tәueldi.  Qúl—әrdayym ózi tektes qúldy qorlaghysy kelip túrady. Kózi kórmese de, qasynda túrmasa da, dәstýrli qojayyn aldyndaghy qúldyq paryzyn, qúldyq mindetin óteu ýshin. Biz ózimizdi ózimiz dargha tartugha, itke talatugha, zorlyq-qorlyq ólimge kese beremiz. Múnyng bәri—qazirgi jer әlemde joq  qúldyq  sananyng klassikalyq kórinisi. Shәkәrim Qúdayberdi babamyz «Qúldy  qúl desen, ólgisi keledi, biydi qúl deseng kýlkisi keledi» degeni ispettes.

Ejelden osylay ma  edik?

Áriyne joq. Qazaq bauyrmal  adam ataulygha  janashyrlyghy  mol edi. Jolaushylap kele jatqan jolaushynyng aty-jónin tanymasa da, qúdayy qonaq dep  as tartyp, kórshi-qolandy shaqyryp, tanysyp, óleng aityp, ýiine qondyryp, atyn sugharyp, azyghyn jegizip, dem aluyna jaghday jasap, ertesinen  jolyna as-suyn berip shygharyp salu—búl dýniyede tek qazaqqa  tәn  qonaqjaylylyq. 1961 jyly Qazaqstangha Qytaydan bir milliongha juyq qazaq qonys  audardy. Býgingi kýni Semey, Óskemen, Taldyqorghan, Almaty syndy qazaqsyrap otyrghan birneshe oblysty últtyq apattan aman alyp qalghan solar bolatyn. Qazirgi solardyng úrpaghyna qarap, kim, qashan, qaydan kelgenin ajyrata almaysyz. Qalyng qazaqtyn  ortayghan dariyasyn týgel toltyrmasa da, birshama ondap tastaghany kýmәnsiz edi.

Ótkenge  salauat aita otyryp, biyl tәuelsizdik alghanymyzgha 26 jyl toluymen qazaq halqy  qayta  týlep  aldy-artyna qarasa deymiz. Qysqasy  mylqaugha—til, momyngha—tis bitti. Búrynghyday astarlap emes, aiqaylap tendik  súraytyn ashyq  talastar zamany  tudy. Ýkimet—ózimizdiki. Qanday jarlyq shygharsa da  eshkim qolynan qaqpaydy. Halqymyz—ornyna. Patshamyz—taghynda. Bar mәsele qarajatqa tirelip túrsa, dariya bolyp aghyp jatqan múnaydyn, mys pen altynnyng aqshasy qayda? Qarajatyndy  qimasan, óz betimen kelip jatqan aghayyngha tym  qúryghanda  azamattyq  alugha kedergi  keltirme. Oralmangha sanap bólingen kvota da  siyrqúiymshaqtanyp  baryp, toqtap  qalghany  qay zaman. Bәrin ait ta birin  ait  degendey,  eng qiyny—shyn yqylas pen peyil niyeti  jetispey jatyr.

Álemde ýsh memleket Izrail – evreylerdi, Germaniya – nemisterdi, Qazaqstan – qazaqtardy ata mekenine kóshiruge mýmkindik tudyryp otyr. Biraq, Izrail men Germaniyada kóship kelushiden úsynys týskende, ol adamnyng keletin  jerin, isteytin qyzmetin jәne balasynyng oqityn mektebin dayynday da, keyin ony shaqyrady. Bizde onday jýie mýldem  qalyptaspaghan. Bizdin  qazaqtargha  aldyn  azyn-aulaq kvota  berushi  edi, qazir  kvota  joq, azamattyq alu  qúdaydyn  qiyameti. Kezinde Asan qaygha babamyz «Qúiryghy joq, jaly joq jylan qaytip kýn  kórer» dese, qazir «Júmys penen ýii joq, azamattyq pen kýii joq, oralman qaytip  kýn kórer» degim keledi.

Sondyqtan әl-auqaty barlar kóship aldy, kóshe almaytyndar ne isterin bilmey kózi baqyrayyp «Bizdi Nazarbaev kóshirip alsyn» dep qalyp qoydy. Sol auylda qalghan aghayyn bauyrlardyng taghdyry ne bolmaq? Sony oilaghanda jýregim  shymyrlaydy. Syrtta jýrip ózbektenip, qytaylanyp, mongholdanyp jatqan qandastarymyz kýndelikti kýibing tirlikpen ómirlerin ótkizip jatqany beseneden belgili. Biraq olar tariyh  kóshi men  uaqyt qoynauynda kýnnen kýnge  qazaqtan alystap  bara jatqandaryn sezbeydi  de. Sezgenderin  shaqyryp  jatqan  eshkim  taghy  joq. «Izdeushisi bolmasa, qariyalar bolar  tez  gharip» demekshi, bizdin  biylik olardy shaqyryp  jatpasa, aralaspasa kósh  ornynan  jyljymaydy.

Shetelde jýrgen 6 million qazaqty  tez arada  kóshirip  almasaq, kýn ótken  sayyn  olardan ne ýmit, ne  qayyr  bolmaydy.

Júmamúrat  Shәmshi 

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2427
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2746
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3210
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1822