Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Abay.tv 10900 9 pikir 9 Mausym, 2017 saghat 20:51

Astana EXPO 2017 kórmesining resmy ashyluy hәm kórmeler tarihy

Astana EXPO 2017 kórmesining maketi

Býkilәlemdik kórmeler tarihy

Býkilәlemdik kórmeler tarihy 1851 jyly Londonda ótkizilgen «Barlyq halyqtardyng óndiristik júmystarynyng úly kórmesinen» bastalyp, býgingi kýnge deyin jalghasuda.

1928 jyly Parijde kórme qyzmetin retteu maqsatynda Halyqaralyq kórme burosy (HKB) qúryldy. Býgingi kýni ol óte ejelgi jәne ókiletti halyqaralyq qúrylymdardyng biri (oghan 166 el mýshe). Halyqaralyq kórme burosy halyqaralyq kórmeler prinsipteri men maqsattarynyng saqtaluyn, halyqaralyq qyzmettesu shenberinde bilim beru, innovasiyalar salasynda, jalpyadamzat mәseleleri boyynsha pikir almasu jónindegi ghalamdyq súqbat-kezdesuler úiymdastyrudy qadaghalaydy.

EKSPO kórmesi

HKB 1876 jylghy Filadelifiyadaghy
Býkilәlemdik kórmege kelushiler

Býkilәlemdik kórmelerdi ótkizu orny men olardyng taqyryby sayasi, ekonomikalyq, jaghrafiyalyq jәne mәdeny erekshelikterdi eskere otyryp anyqtalady. XIX ghasyrda, Óndiristik revolusiyalar, romantizm jәne pozitivizm qoghalystary kezeninde kórme qozghalysyn damytugha qolayly jaghdaylar tuyndady. Ózining qúrylghanynan bastap Kórmeler halyqtar arasyndaghy yntymaqtastyqqa úmtyldy; sondyqtan olar bir mezgilde «vitrina» jәne adamzat progresimen baylanysty mәselelerdi talqylau jónindegi forumdar bolyp tabyldy. Keyde Býkilәlemdik kórmelermen qatar saltanatty datalar merekelendi. Kórmeler ótken men býgingining jәne bolashaqtyng arasyndaghy baylanystyrushy buyn. Mәselen, 1889 jyly Parijde Fransuz Revolusiyasynyng jýz jyldyghy atap ótildi, 1876 jyly Filadelifiyada AQSh tәuelsizdigining jýz jyldyq mereytoyy atap toylandy; 1893 jyly Chikagoda jәne 1992 jyly Seviliyade Amerikanyng ashyluynyng bes jýz jyldyghy atap ótildi, al 1915 jyly San-Fransiskoda Panama kanalynyng ashyluy merekelendi.

Kórnekti ghimarattar. Eksperiymentalidy qalalar

Tokio sarayy, Arhiytektor Dondeli men Ober. Parij 1937jyl HKB.

V 1851 jyly Londonda alghash ret Býkilәlemdik kórme qalanyng ortalyghyndaghy barlyq eksponattar syyatyn BIR GhIMARATTA ótkizildi. Ol ýshin sol kezde janalyq bolyp tabylatyn Hrustali saray salyndy. Onyng tireu qúraldarynyng oranjereyasy ózining janalyghymen injenerlik konstruksiyamen, «Viktoriya Regiya» alyp kuvshikasyndaghy qaytalanytyn suretterimen erekshelendi.

1855 jyldan bastap Býkilәlemdik kórmeni bir ghimaratta ótkizu konsepsiyasy eskirip, kórme kenistigin úiymdastyrudyng jana nysany – kórme alandary tuyndady. Sóitip, halyqaralyq kórme qalashyqtary payda bolady. 1893 jylghy Chikagodaghy “Aq qala” osynday qalalardyng alghashqy qarlyghashy. Kórmeleudi búlay úiymdastyru salynghan nysanardykeleshekte de paydalanugha mýmkindik beredi: ekspozisiyalar kólding ainalasynaghy aranalar men salalarda ornalasty.

Býkilәlemdik kórmelerde úsynylghan ónerler arasynda manyzdy oryn sәuletke berildi. Kórmeni qabyldaghan qalalar zamanauilyqtyn,tehnikalyq progrestin, jәne býkil әlemge tanymaldyqtyng belgisi bolugha layyqty biregey ghimarattar salugha tyrysty: Brusselidegi Atomium, Barselonadaghy Monjuich Últtyq sarayy, Parijdegi Eyfeli múnarasy …

Biregey oqigha



1958 jylghy Brusselidegi Býkilәlemdik
kórmedegi “Taksiy-trisikldar”

«Ekspo kórmesinin» ózi bir spektakli, mәdeny jәne shygharmashylyq oqighalar retinde oryn alyp jatqan «әlemdik degeydegi teatr sahnasy» ispetti. Kelushilerge Býkiәlemdik kórmelerding múrasy men tarihy úsynyldy. Olar kónil kóteruding jana nysandarynyng payda boluymen baylanysty ghajayyp jәne qyzyqty oqighalargha toly bolatyn: Aua sharymen, dirijablimen sayahat, kiynematograftaghy alghashqy qadamdar…

Kórermen Býkilәlemdik kórmelerge ghylymy sabaq jәne jana bilim alugha emes, kónil kóteruding jana týrlerimen tanysugha, ghajayyp zattardy tamashalaugha degen qúlshynyspen keletin. Osylay XIX ghasyrdyng songhy ýshinshi bóliginde qazirgi attrasiondardyng alghashqy núsqalary payda boldy.

Vitrinalyq kórmelerden forum-kórmelerge
Býkilәlemdik kórmelerding payda boluy jәne qalyptasuy qarqyndy ghylymiy-tehnikalyq progres jyldaryna keldi.Týrli ghajayyp mehanizmder men layyqtandyrylghan qarapayym qúraldar – lifter, transporterler, tigin mashinkalary, sonday-aq telegraf, elektr jaryghy, tonazytqysh qondyrghylar, robottar – zamanauy adamgha ýirenshikti ónertabystar - әr jyldary Býkilәlemdik kórmelerde alghash ret úsynylghan bolatyn.
Degenmen Býkilәlemdik kórmeler – júmys jәne pikirtalas orny, әlemdik mәselelerge nazar audaru mýmkindigi. Ekinshi Dýniyejýzilik soghystan keyingi kezendegi kórmelerde tehnologiyaalyq progresting ómirmen jәne túraqty damumen ýilesimdikke degen talpynysy kórinis tabady.

Innovasiyalar y zamanauy ómir
Býkilәlemdik kórmelerge qatysugha daryndy aqyndar, suretshiler, mýsinshiler tartyldy. Vagner, Shtraus, Verdy kórmelerge arnap arnayy muzykalyq shygharmalar jazdy. Kórmeler akademiyalyq mәnerdegi suretshilermen qatar batyl avangardister óz júmystaryn úsynatyn tamasha kórkemsuretti galereyalargha ainaldy. 1867 jyly Mane Parijdegi Býkilәlemdik kórmening suretterin salsa, 1939 jyly Daly Niu-Yorkte surrealizm pavilionyn rәsimdeydi, al 1937 jyly Pikasso Parijdegi kórmede XX ghasyrdyng sivolyna ainalghan «Gernikany» úsyndy.

Damu qozghaltqyshy

Qabyldaushy qalalar ýshin Býkilәlemdik kórmeler – bolashaqqa qadam jasaudyng tamasha mýmkindigi. Kórmeler qalalardyng ózderi jәne aimaq ýshin alyp ekonomikalyq әleuet bolatyn: jana tehnologiyalar, qúral-jabdyqtar, kólikpen tasymaldau jýieleri jәne qyzmet kórsetu, qalaqúrylysy jәne sәulet salalaryndaghy aldynghy qatarly ónertabystar. Búlardyng barlyghy qala tarihynda osynda ótken Býkilәlemdik kórme turaly óshpes iz qaldyrady.


Manufakturalar pavilionynyng terrassasynan kórinis, Chikago, 1893 jyl HKB Bolashaqtyng Býkilәlemdik
kórmeleri.

Býkilәlemdik kórmeler – ózining masshtaby, janashyldyghy jәne kelushiler sany boyynsha biregey oqighalar. Býgingi kýni HKB 166 memleket mýshe, olardyng barlyghy óz elinde Ekspo-ny qabyladap osynday eleuli oqighany óz jerinde ótkizgisi keledi. Bolashaqqa belgilengen kórmeler: Býkilәlemdik әmbebap kórme 2015 jyl Milan - “Planetany tamaqtandyru, ómirge arnalghan energiya”; Halyqaralyq mamandandyrylghan kórme 2017 jyl Astana  – «Bolashaq energiyasy».

ÁLEM QOZGhALYSTA 1851-1900

Býkilәlemdik kórmeler XIX ghasyrda ekonomika men sauda-sattyqtyng búryn-sondy bolmaghan ósuining tolqynynda payda boldy. Ol uaqytta Óndiristik revolusiya kezenindegi imperialistik әlem biyleushi Evropa bolatyn.

«Hrustali saraylar» men «mashinalar galereyasy»

Uolles fontany, Parij kórmesi, 1878 jyl HKB

XIX ghasyrdaghy auylsharuashylyghyn industrialandyru dәuirine deyingi әlemdegi karnavaldar, jәrmenkeler men bazarlar birigip, birte-birte jana nysandargha ie bolyp, óndiristik kórmelerge ainaldy. Múnday kórmeler naghyz «vitrinalargha» ainaldy.Olardyng barysynda kórmeni qabyldaytyn elder óz ónimderin shygharyp, ózining ekonomikalyq quatyn kórsetti. 1851 jyly Londonda ótken «vitrina-kórme» sonyng kórnekti aighaghy.

Arhiytektor Djozef Pakstonnyng tuyndysy Hrustali saray – viktoriandyq Angliyanyng kәsipkerlik ruhynyng kórinisi. Osy alyp óner tuyndysynda, onyng әinekpen toltyrylghan metall konstruksiyalarynda adam ómirin qayta oralmastay ózgertken mehanizmder men ónertabystar kórsetildi. Alyp «mashinalar galereyasy» onyng eng jaqsy jarnamasy jәne sensasiyasy boldy.

Qogham barometri

Býkilәlemdik kórmelerding tanymaldyghy jyl sanap arta týsti. Progrss pen óndiristik damudyng kórinisi bolyp tabylatyn kórmeler ózin qabyldaytyn elderding bolashaqta tabysty damuynyng kepiline ainaldy. Eyfeli múnarasy XIX ghasyrdaghy Býkilәlemdik kórmelerding simvolyna ainaldy. 300 metrlik zәulim biyiktikke kóterilgen kórermen naqty ómirden qol ýzip, qiyalgha shyrqaugha jәne injenerlik ónerge shynayy bagha beruge mýmkindik aldy.


Álemdegi eng ýlken kýmbezi bar Rotonda, 1873 jylghy Venadaghy Býkilәlemdik kórme,
1873 jyl HKB.

DAGhDARYSTAN – BOLAShAQQA 1900-1939

Kolonialdyq imperiyalar men әsire últshyldyq dәripteytin elder arasyndaghy baqtalastyq saldarynan 1914 jyly әlemdik dengeydegi alghashqy әskery qaqtyghystar bastaldy. Keremet dәuirding ruhy, beybitshilik pen tatulyqqa úmtylys birinshi әlemdik soghys transheyalarynyng qúrbanyna ainaldy.

Orys revolusiyasy, Úly toqyrau, 1929 jyly negizi qalana tastaghan totalitarlyq rejimder, demokratiyagha degen senimning joghaluy, qayta qarulanu – osynyng barlyghy ainalyp ótuge mýmkin emes әskery qaqtyghystyng jaqyndaghanyn sezdirtip túrdy. Býkilәlemdik kórmeler qauip pen ýreyden jasyrynatyn oryngha ainaldy.

Býkilәlemdik kórmeler – kolonialdyq alyptardyng qaruy

Kórmeler kolonialdyq jýiening qaruyna ainaldy. Jaghrafiyany alyp, ony әldebir hikayamen toltyryp, otar eldegi ómirge erekshe әr berip, olardyng tabighatpen ýilesimdegi ekzotikalyq ómirin ýlken qaladaghy kýibeng tirishilikke qarsy qoydy.

Innovasiyalar

Kórkemsuretti avangardtyq aghymdar men akademiyalyq dәstýrlerden ajyraudyng shyrqau kezeni. Parij kórmesi 1937 jyl, zamanuy ónerding saltanatyna ainaldy: Rauli Dufy «Elektrichestvo Feyasy» pannosyn úsyndy, al Robber Delone aviasiya pavilionyn rәsimdedi.

Avangard jәne oiyn-sauyqtyq kórinis

1904 jyly San-Luiste kelushiler alghash ret múz salynghan shәidin, ystyq búrshaqtyn, orama balmúzdaqtyng dәmin tatyp, jana tughan sәbiylerge arnalghan inkubatorlardy tamashalaugha mýmkindik aldy. 1939 jyly Niu-Yorkte alghash ret televidnie salasynda RCA jetistikteri men alghashqy su turbinasy úsynyldy.

BEYBIT KEZENG JÁNE SEZINU 1958-1970

Ekinshi dýniyejýzilik soghys adamzatty adamy túrghydan әbden tozdyrdy, әlem qoghamy janarudyng qajettigin sezindi. Beybitshilikke jәne progresske úmtylys Birikken Últtar úiymyn qúrudan jәne Býkilәlemdik kórmeler ruhynan kórinis tapty.

Biraq mamyrjay ýmit pen izgi niyet taghy da kýndelikti ómirding kýizelisine úshyrady: Koreyadaghy qaqtyghys, qyrghiqabaq soghys, eki polyarly әlem, yadrolyq dәuir… Dekolonizasiyagha baylanysty Afrika jәne Aziya kontiynentterinde jana memleketter, olarmen birge halyqaralyq mәselelerge jana kózqaras payda boldy. Býkilәlemdik kórmeler, jana әmbebap mәseleni tegis qamtityn sipatqa ie boldy.

Álemdik qoghamnyng úmtylysy


Býkilәlemdik kórmeler kónil kóteru men demalystyng mekenine ainaldy: Monrealidaghy “La Rond” parki, Osakadaghy “EXPOland”. 1967 jyly Monrealide Roman Kroyterding “Labirint”filimi kórsetildi, ony týsiruge jәne ekrangha shygharugha 4,5 million dollar júmsaldy.

Brusseli Atomiumy, Fullera geodeziyalyq kýmbezi jәne 1967 jyly Monrealide izrailidik sәuletshi Moshe Safdy jasaghan «Habitat 67», Sietldegi «Gharysh iynesi» jәne Osakadaghy «Kýn múnarasy» adamzattyng janalyqqa jәne zamanuilyqqa úmtylysynyng kórinisi boldy.

Tútynushylar qoghamynyng qalyptasuy

Býkilәlemdik kórmeler kónil kóteru men demalystyng mekenine ainaldy: Monrealidaghy “La Rond” parki, Osakadaghy “EXPOland”. 1967jyly Monrealide Roman Kroyterding “Labirint”filimi kórsetildi, ony týsiruge jәne ekrangha shygharugha 4,5 million dollar júmsaldy.

Gharysh dәuirine

1962 jylghy Sietldegi Býkilәlemdik kórmening taqyryby - “Gharysh dәuirindegi adam". 1967 jylghy SShA-tyng Monreali qalasyndaghy pavilionda kórermenderge gharysh kemeleri úsynyldy. Kórmelerding arqasynda, yadrolyq apat qauipi jyldarynda halyqtar arasyndaghy baylanys qalpyna keltirilip, yntymaqtastyq nyghaya týsti. Mәselen, Kanada konfederasiyasynyng jýz jyldyghyn toylau jyly Sent-Ekzuperding shygharmasy «Adamdar planetasy» Monrealidaghy kórmening taqyryby boldy.

Jana tәrtip ornatyldy 1970 jylghy Osakadaghy EXPO-da Japoniya ózin jana әlemdik derjava retinde jariyalady.

Oqigha ortalyghy – kórme simvoly – Kýn múnarasy ornylghan Festivalider alany. AQSh pavilionynda kórermen nazaryna «Apollon-12» gharysh kemesining astronavtary әkelgen ay tasy úsynyldy..

JANA TEHNOLOGIYaLAR DÁUIRI 1974-1998

Jetpisinshi jyldardaghy әlemdik múnay daghdarysy qorshaghan orta men energoresurs mәselelerin qayta zerdeleuding kezekti kezenine ainaldy. Álem eki polyarly boludan qaldy, toqsanynshy jyldar ýmit pen optimizm sezingen kezeng boldy. Ortalyq pen shalghay arasynda ózara әrekettesuding jana nysandary payda bolyp, Soltýstik pen Ontýstik arasyndaghy alshaqtyq qysqaryp, BÚÚ-nyng halyqtar forumy retindegi roli kýsheydi, halyqaralyq qatynastar kóptaraptyq sipatqa ie boldy.
Osymen bir mezette jana tehnologiyalar ekpindi damidy: mikroprosessorlardyn, kompiuterlerdin, internet baylanysy, kólik jәne әr adamnyng kýndelikti ómiri týbegeyli ózgeriske úshyrady. Jahandanu prosesi býkil adamzatty - «Jer kólemindegi auyldy» qamtidy. Kórmeler jana tendensiyalardy kórsetedi.

Daghdarys jәne alandaushylyq



1992 jylghy Seviliyadaghy Ekspo Ózen jәne teniz navigasiyasynyng paviliony, A.O. Agesa.

Býkilәlemdik kórmeler kezindeenergetikalyq daghdarys jәne ekologiya siyaqty halyqaralyq ómirdegi eng ózekti mәseleler qaraldy. Qyrghiqabaq soghysy ayaqtalghannan keyingi alghashqy kórme 1992 jyly Seviliyada ótti. Onda birikken Germaniya ózderining birynghay paviilonyn úsyndy, Baltyq jaghalauy memleketteri derbes paviliondaryn ornatty.

Eng ózekti degen taqyryptardy talqylaugha degen úmtylys kózge úryp túrdy: túraqty damu, ekologiyalyq problemalar, tabighy resurstardy tútynu mәselesi. Seviliyadaghy kórmede qorshaghan ortagha qyzyghushylyq bayqaldy: kórme qalasynda kelushiler jazghy andaluz ystyghyn onay qabyldaytyn arnayy mikroklimat ornatyldy.

Jana jerlerdi ashudy merekeleu

Býkilәlemdik kórmeler әruaqytta ótkendi eske aludyng jәne odan bolashaqqa paydaly zattardy aludyng taptyrmas mýmkindigi bolatyn. 1986 jyly Vankuverding jýz jyldyghy merekelendi, al eki jyldan keyin Brisbende Avstraliyanyng eki jýzjyldyghy atap ótildi; Kolumb tughan Seviliya men GenuyadaAmerikanyng ashyluynyng bes jýz ghasyrlyq mereytoyy toylandy, 1993 jyly Tedjonde Koreyanyng býkilәlemdik kórmege alghash ret qatysuyna jýz jyl tolghany merekelendi ( Chikago 1893 jyl), al 1998 jyly Lissabonda Vasko da Gamonyng Ýndistangha jetuining bes jýz jyldyghy atap ótildi..

Seviliyada alghash ret kórmeni ornalastyrugha tarihy eskertkish paydalanyldy, osy kórmede kórme ayaqtalghan song kórme alanyn paydalanu tәjiriybesi jinaqtala bastady: XV ghasyrda salynghan Santa-Mariya-de-las-Kuevas monastyri, Barket jәne Alamilio kópirlerimen qatar kórmening simvolyna ainaldy, al Kartuha aralynda býgin oiyn-sauyq Kartuha-93 parki ornalasqan. Seviliyadaghy kórmede býkil әlemnen әkelingen kórnekti eksponattar úsynyldy: “ Amerika altyny” – kolumbiyalyq dәuirge deyingi kezenning altyn zattardyng eng jaqsy ekspozisiyasy, kólemi kólemi 60 tonna aisberg. Sonday-aq kórmedeAmerikanyng ashyluyna arnalghan taqyryptyq paviliondar ashyldy.

ERTENGI KÝN TAMAShA BOLUGhA TIYIS 2000-2010

11 qyrkýiek bolashaq quanysh jarqyn bolady degen senimge kýdik tudyrghanday boldy. Adamdar ózderining qauipsizdigine senimsizdikpen qarap, lankestikten, jappay qyrudyng qarau-jaraghynyng taraluynan, klimattyng ózgeruinen qauiptene bastady.

Halyqaralyq kýn tәrtibine jana maqsattar shygharyldy; Olardy oryndaugha ortaq kózqaras jәne ortaq qimyl qajet. Býkilәlemdik kórmeler búrynghyday әlem halyqtary kezdesetin y ózara baylanystyng jәne qyzmetterdi bóluding tiyimdi joldaryn izdeytin oryn boldy.

Jana mynjyldyq, jana qúndylyqtar


Djama Dj.Vil paviliony konustyq nysannyng belgileri. Aychy 2005 jyl.

Jana mynjyldyqtyng Býkilәlemdik kórmeleri zamanauy qoghamnyng talaptaryna jauap beredi: olarda jana tehnologiyalar, dizayn jetistikteri, demalys jәne oiyn-cauyq salasy,jana sәulet nysandary úsynylghan; sonymen qatar kórmeler jana manyzdy janalyqtar men týsinikterdi talqylaytyn oryn: ekologiya, pasifizm, tshydamdylyq, ózara syilasymdyq jәne mәdeniyetter men halyqtar arsyndaghy dialog. Kórmeler jana qúndylyqtardyng dәnekeri.

Jana tehnologiyalar men túraqty damu arasyndaghy ýilesimdikke úmtylys.

Túraqty damu, qalypty ósim, qorshaghan orta problemalary, tehnologiya shekaralary – onjyldyq kórmelerining ózekti mәseleleri. 2000 jylghy Gannoverdegi kórmening taqyryby «Adamzat, tabighat jәne tehnologiyalar»”, 2005 jyl Aychy – «Tabighat danalyghy», 2008 jyl Saragosa – «Su jәne kónilge qonymdy damu», 2010 jyl Shanhay - «Jaqsy qala – jaqsy ómir».
Yntymaqtastyq jәne bilim beru basymdy baghyttargha ainaldy. «Adamzat, tabighat y tehnologiyalar» taqyrybymen Gannoverde ótken kórme yntymaqtastyq boyynsha jobalardyng býkil әlemde, Alyaskadan Gavayagha deyin damuyna әser etti. Shanhaydaghy kórmede býkil әlem qalalarynyng ókilderi qaladaghy ómir sapasyn arttyru boyynsha tәjiriybe almasty.

Jaqsygha úmtylys

Býkilәlemdik kórmeler – búrynghyday óz elindi jaqsy jaghynan kórsetuding taptyrmas joly: birikken Germaniya 2000 jyly Gannoverdegi kórmege qatysty. Aychiydegi kórme Japoniyadaghy úzaqqa sozylghan daghdarystan kónildi búrugha mýmkindik berdi. Saragosadaghy kórme – orta kólemdegi qalalardyng halyqaralyq masshtabtaghy sharalardy tartugha úmtylysynyng kórinisi. 2010 jylghy Shanhaydaghy Býkilәlemdik kórme jәne 2008 jylghy Pekindegi Olimpiada oiyndary Qytaydyng quatyn rastady.

AYChIDGI BÝKILÁLEMDIK KÓRME 2005

2005 jylghy 25-nauryzdan 25-qyrkýiekke deyin Japoniya «Tabighat danalyghy» taqyrybyndaghy Býkilәlemdik kezekti kórmeni qabyldady. Kórme Nagoya qalasynyng shyghysyndaghy tóbelerde, Nagakuta, Toyota jәne Seto qalalarynda ornalasty.

Búl Býkilәlemdik kórme –XXI ghasyrdaghy alghashqy kórme. Onyng taqyryby – әlem halyqtarynyng danalyghy men kýshine arqa sýiey otyryp, naghyz ýilesim oryn alatyn bolashaqqa qaray jylju.

Adam men tabighat arasyndaghy jana qarym-qatynas


Kórme alany, Aychi, 2005 jyl.

Aumaghy 170 ga kórme Ayche prefekturas Nagoya qalasynyng shyghysyndaghy tóbelerde ornalasty. Ol eki aimaqtan túrdy, olardyng arasyndaghy qatynas arqan jolmen jýzege asyryldy: Nagakuta, aumaghy 157 ga – negizgi sharalardy ótkizu orny, jәne Seto – 15 ga alqapty alghan tabighat pashalyghy, kórmening ruhany ortalyghy, kelushige jandy tabighatpen tikeley aralasugha mýmkindik beretin jer.

Kórme taqyrybyna sәikes qabyldaushy el – Japoniyanyng paviliony sebet ispetti kýide bambukpen qaptalghan. Pavilion týrli eksperiymentalidy tehnologiyalardy paydalana otyryp jaraqtandyrylghan; onda energiyamen qamtamasyz etuding innovasiyalyq jýiesi ornatyldy, ol kondisionerlerding ýnemdi júmys isteuine mýmkindik berdi, shatyr fotokatalitikalyq elementterden túrdy. Pavilion konsepsiyasy ýsh manyzdy prinsipke negizdelgen: utilizasiya, shyghyndy ýnemdeu jәne qayta óndeu.

Pavilion konstruksiyasy tabighattyng japondyqtar ómirindegi orny, tabighatty, bilimdi jәne tehnologiyalardy biriktirip, qarym-qatynasty jolgha qoi, búrynghyday adam men tabighat arasyndaghy túraqty qatynasty ornatu. Eksponattar arasynda - «Jerdi kóru» - 360° sferalyq ekrandaghy jer sharynyng modeli.

Mәdeniyeter arasyndaghy úly simfoniya

125 elding jәne halyqaralyq úiymdardyng ekspozisiyalary 6 «jalpy aimaqta» ornalasqan. Japoniyanyng kóptegen jeke paviliondarynda kelushiler eng ozyq tehnologiyalarmen tanysty. Osy paviliondardyng keybireuleri kórmening betke ústar eksponattary – mәselen, robottar spektaklin qoyghan «Toyota» kompaniyasynyng pailiony.

Kórme 185 kýnge sozyldy.Osy uaqyt ishinde spektaklider bir sәt tolastamady. “Vanaku aralynyng qazynasy” pavilionynda kórmege kelushilerge týrli oiyn-sauyq úsynylady.

SARAGOSADAGhY BÝKILÁLEMDIK KÓRME 2008

2008 jylghy 14-mausynan 14-qyrkýiekke deyin Ispaniyanyng manyzdy qalalarynyng biri Saragosa "Su jәne túraqty damu" taqyrybyndaghy Býkilәlemdik kórmeni qabyldady. Ýsh ay boyy barlyq nazar su taqyrybyna audaryldy.


Kólemi 25 ga gektar kórme pavilionyn kórnekti sәulettshi-avangardister dayyndady. Múnda týrli siqyrlyqtar men tosynsyilar boldy; múnda sunamiydi shaqyratyn imitatorlar jәne Evropadaghy eng ýlken akvarium ornatyldy. Kelushiler últtyq ashana taghamdarynan dәm tatugha barlyq әlem halyqtarynyng merekesine qatysugha mýmkindik aldy.

Qazaqstan 2008 jylghy EXPO-da

Saragosadaghy 2008 jylghy EXPO-da, Qazaqstan 104 qatysushy elder arasynda "S" sanatyndaghy paviliondar arasynda pavilion rәsimdeuding ishki jәne syrtqy kriyteriyleri boyynsha qola marapatqa ie boldy.

Osy Býkilәlemdik kórmege qatysqan Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev osynday kórmeni Astanada ótkizuding mýmkindigi turaly aitty.

ShANHAYDAGhY BÝKILÁLEMDIK KÓRME 2010

2010 jyly 184 kýn boyy – s 11 mamyrdan 31 qarashagha deyin – Qytay Halyq Respublikasynda Býkilәlemdik kórme ótti. Kórme taqyryby - “Jaqsy qala – jaqsy ómir”. Kórme júmysyna 198 el jәne 27 halyqaralyq úiymdar qatysty. Kórmege 70 mln. juyq adam keldi.

Kórme Huanpu ózenining qos jaghalauynda Nanpu jәne Lupu kópirlerining arasyndaghy 5,28 sharshy metr alqapta ornalasty. Kiru biyleti 3,28 sharshy metr kórme alqabyn qaraugha mýmkindik beredi. «EXPO park» - kórme qalashyghanyng aumaghynda ornalasqan kelushilerge әr uaqytta ashyq jasyl alqap.

«Qalaqúrylysynyng ýzdik tәjiriybesi» aimaghy

Múnday aimaq alghash ret dәl osy Shanhay kórmesinde ashyldy. Osy jerde qaladaghy ómir sapasyn jaqsartudyng biregey jobalary úsynyldy. Aymaq qala túrghyndary qalalardy salu jәne damytu salasyndaghy tәjiriybemen almasu jónindegi alang retinde oilastyrylghan bolatyn.

Qazaqstan EXPO-2010-da

Qazaqstana paviliony "Aziya" aimaghynda Japoniiya men Ontýstik Koreyamen kórshiles ornalasqan. Shanhay EXPO-2010-daghy Qazaqstan pavilionynyng basty maqsaty – Astanany halyqaralyq dengeyde әlemdegi eng jas jәne qarqyndy damyp kele jatqan elding astanasy retinde tanystyru. Qazaqstan últtyq ekspozisiyasynyng taqyryby "Astana – Euraziya jýregi". Paviliongha 1 mln.juyq adam keldi.

YoSUDEGI BÝKILÁLEMDIK KÓRME 2012

2012 jylghy 12-mamyrdan 12-tamyzgha deyingi aralyqta Ontýstik Koreyanyng Yosu qalasy «Jandy múhit jәne jaghalau» taqyrybyndaghy Halyqaralyq mamandandyrylghan kórmeni qabyldady.

EXPO kórmesinen basqa aumaghy 250,000 sharshy metr kórme aumaghynda EXPO qalashyghy, kólik qoyatyn oryn (parkovka), sayabaqtar (park), jasyl jelekter, meyramhanalar, múrajaylarjәne dәmhana oryn tepti.

Kórme búl jerge kezdeysoq ornalastyrylmaghan. Kórme ózining taqyrybyna tolyq sәikes keletin múhittyng kórikti jaghalauyna ornalasqan.

Kórme aumaghy Halusido Últtyq Parkimen jәne Odong aralymen shektesip, tabighy jaghdayy EXPO taqyrybyn jandandyra týsetin 317 shaghyn araldarmen qorshalghan.

Yosu EXPO-2012 halyqaralyq qauymdastyqtyng әlemdik múhittyng jәne jaghalaudyng qyzmeti men qúndylyqtary turaly tanymyn keneytip, teniz salasynda qyzmettesudi jolgha qon qajettigin kórsetti.

EXPO-2012-degi Qazaqstan

Kazakhstan’s pavilion pays special attention to Astana city as a candidate for EXPO 2017 with the theme “Future Energy”.
Qazaqstan tórt ret EKSPO Býkilәlemdik әmbebap kórmesinde óz pavilionyn ornatty. Qazaqstan óz pavilionyn mәdeniyet pen ghylymdaghy, biznes pen turizmdegi dәstýrlerge jәne innovaisyalargha sәikes qúrdy. Pavilion su taqyrybyna arnalyp, Qazaqstan tarihy men dәstýrleri, onyng zamanauy ómiri jәne bolashaq perspektivalary turaly әngimeledi. Bizding pavilion 6 aimaqtan túrdy. Kelushiler býkil paviliondar boyynsha kórsetilgen interaktivtik shoudy tamashalady jәne oghan qatysty. Qazaqstan paviliony ol kezde «Bolashaq energiyasy» taqyryby boyynsha EKSPO-2017 kórmesin ótkizuge ýmitker qala Astanagha erekshe nazar audardy.

(material nauka.kz saytynan alyndy)

Abay-aqparat

9 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2427
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2746
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3210
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1822