Senbi, 28 Qantar 2023
Janalyqtar 13296 21 pikir 8 Mausym, 2017 saghat 16:31

Qazaq dominantty últqa ainaldy. Endi Alashtyng qalauy oryndaluy tiyis

Ótkende ghana resmy statistika shyqty. Qazaqstan halqynyng sany 18 milliongha juyqtapty. Qúday kóp kórmesin dedik. Onda da elge kelgeni bar, ketkeni bar, elding jalpy sany osy boldy.

Biz myna derekke nazar audardyq. 18 million qazaqstandyqtyng 71 payyzyn qazaq últynyng ókilderi qúraydy eken. IYә, 71 payyz qazaq elde bar. Búghan qosa, 80 payyzdan astam auditoriya  qazaq tildi ekenin esepke alynyz. 80 payyz degen qazaq tilin erkin mengergen, sol tilde sóileytin júrt. Sóitip, statistika Qazaqstanda absoliutti dominant til – qazaq tili, basym últ – qazaq boldy degendi anyq aityp túr.

Ras, shette jýrgen 5 milliongha juyq qazaq elge kelgende sanymyz búdan da edәuir kóp bolar edi-au. Preziydent Nazarbaevtyng pәrmenimen, qayta tirile bastaghan qazaq kóshi toqtamaytyn bolsa, toqtatylmaytyn bolsa, búl quanyshtyng da auyly alys emes. Mine, jaqynda Astanada dýniyege taryday shashylghan qazaqtyng basy jiylady. Qúryltay ótedi. Ókinishke oray, bizding biylik ýshin qazaqtar qauymdastyghynyng qadәri kem. Esesine Assambleya degen úiymdy úlyqtaymyz kelip. Búl turaly keyinirek jazamyz, aitamyz, dәleldeymiz.

Degenmen, býgingi biylik qazaqtyng talap-tilegine qúlaq týretin uaqyt әbden jetti. Qazaqstan endi kópúltty memleket degen synyq syltaudy qoyyp, qazaq últynyng mýddesine júmys jasauy tiyis. Sebebi, biz endi kóp últty memleket emespiz. Biz - unitarly memleketpiz. Demek, dominantty últtyng qalauy oryndaluy tiyis. Anyghynda demkoratiyalyq prinsip te búghan qayshy kele almaytyny týsinikti.

Desek te, orys tildi auditoriya astan-kesteng bolyp jatqany ras. Ásirese, qazaq últshyldaryna qarsy astyrtyn shabuyldar bastalyp, tipti Preziydentting latyn әlipbiyine kóshu turaly bastamasyna da búlqan-talqan bolghandar kezdesti.

Búl turaly sayasatkerler ne deydi?

Preziydentting tarihtaghy ornyn qazaq tildi jastar anyqtaydy

 

Aydos Sarym, sayasatker:

- Jetkeni jettik. San bar degenmen, sapagha joqpyz. O, bastaghy biylikting sayasaty da osy bolatyn. Halyq sany óskenshe biz de soghan beyimdelemiz degen sayasat 25 jyl boyy jýrgizilip keldi. Jalpy, qoghamda halyqpen sanasatyn, pikirin tyndaytyn mehanizmder joqtyng qasy. Biraq, sayyp kelgende parlamentti de, qoghamdyq úiymdardy da biylik jasaghan. Qoghamdyq toptar, onyng ishinde ziyaly qauym ókilderi de biylikke tәueldi ekeni anyq. Ony jasyrudyng qajeti joq. Tek biylikting mýmkindigi kez kelgen úrandy jekeshelendirip alugha jetkilikti. Tipti, songhy kezdegi ýshinshi modernizasiya degen mәsele de, 71 payyzdyng ainalasynan tuyndaghan. Shynyn aitu kerek, biyliktin, onyng ishinde Preziydentting bir ghana osal jeri bar.  Býgingi biylik, onyng iyesi Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev sózsiz, ózining atyn qazaq tarihynda altyn әrippen jazghysy keletini jasyryn emes. Preziydentting tarihtaghy ornyn belgileytin Múhtar Shahanov ta, Oljas Sýleymenov te emes.  Olar óz dәrejesinde býgingi 71 payyz qazaqqa dauysynyng jetkeninshe yqpal etuge mýmkindigi bar shyghar. Degenmen, Preziydentting tarihtaghy ornyn aiqyndaytyn 25 jasqa kelmegen - Tәuelsizdik úrpaghy. Onyng dýiim kópshiligi, 80-90 payyzy qazaq tildi - qazaq jastary. Sondyqtan da «Bolashaqqa baghdar», «últtyq mәdeniyet», «Sakraldy jaghrapiya» degen mәseleler osy 71 payyzdyng ainalasynan shyghyp jatqan әngimeler.

 

Preziydentting tarihtaghy ornyn aiqyndaytyn 25 jasqa kelmegen -Tәuelsizdik úrpaghy. Onyng dýiim kópshiligi, 80-90 payyzy qazaq tildi qazaq jastary.

 

Osy auditoriyanyn, yaghni, erteng saylaushy bolatyn jastardyng boyynda býgingi agha buynnyng boyynda bar ýrey, qorqaqtyq pen jaltaqtyq joq. Shynyn aitu kerek, Sәbet zamanynda tughan, ósken nemese sonyng shetin kórgen buyndy Preziydent jaqsy biledi. Týsinedi. Biylik jastardyng arman múratyn, ishki psihologiyasyn úgha bermeydi. Búl - jana úrpaq. Preziydentting ózi de aityp qalady arasynda. «Jana úrpaq, internet zamanynyng balalary» degendi. Óitkeni onyng sayasy iydealdary, sayasy missiyasy әli  aiqyndalyp bolghan joq. Biraq búl qazaq tildi úrpaq. Búlardyng shydamsyzdyghy basym. Kóptegen jaghdayda nәtiyjeni qazir jәne dereu kórgisi keletin úrpaq ekenin ishtey bolsa da intuitivti týsinedi. Sondyqtan da, Núrgeldi,  «kópshiliktin» degen әngime osydan tuyndap otyr.

Shyndap keletin bolsa, «Ruhany janghyru: bolashaqqa baghdar» degen baghdarlamanyng astary bar. Búl kóptegen súraqtargha jauap izdeu. Izdenu. Ekinshiden, Jer dauynan keyin biylikting qazaq auditoriyasymen júmys jasaugha baghyttalghan ýlken sayasy jýrisi. Jәne búl sayasy jýristing bir ereksheligi bar. Birinshisi – maqalada aitylghan dýniyelerge qarsy shyqsan, onda sen qazaqtyng jauy bolyp shygha kelesin. Al eger, últtyn, qazaq últynyng mýddesine say dýniyeni qoldaymyn desen, onda biylikpen belgili bir mәmilege keluge mәjbýr bolasyn.

Sayasy jýris osy kezge deyingi qalyptasqan biylikti ýzildi-kesildi qabyldamau degen týsinikti de joyyp jiberedi.

Mysaly, latyn qaripi boyynsha nemese tariyhqa kózqaras, biylikke kózqaras mәseleleri boyynsha ózgeris bolyp jatyr.

Sondyqtan sayasy ýderis jana bir renge, boyaulargha boyala bastaghan siyaqty. Osydan bir jana baghyt nemese sayasy koalisiyalar tuyp, shyghyp qalar.  Biraq onyng konfigurasiyasy ózgerui tiyis.

Al janaghy orys tildi auditoriyanyng jantalasyp jatqany - túyaq serpu ekeni sózsiz. Biyliktin, Preziydentting aitqanyna ýzildi-kelisdi qarsy shyghatyn bolsan, sen tek qana qazaq halqynyng emes, Prezdentting de jekemenshik jauy bolyp shyghuyng mýmkin. Oljas Sýleymenovtin  de «Preziydentting aitqanynyng bәri dúrys, tek latyn qaripine kóshui dúrys emes» degeni sol. Janaghy orystildi auditoriyanyng da hәli - osy. Preziydentting bir sózin ilip aluy mýmkin. Jalpy qarsylyq kórsete almaydy. Kónuge mәjbýr. Biraq ózderinin  janyna batyp jýrgen nәrselerdi ashyqtan-ashyq aityp otyr.

«Búl ózi qalay bolyp ketti?», «Biz tolerantty halyq emes pe edik?», «Kóp últty halyq emes pe edik?». «Qaytadan qazaqtyng etnogrfiyalyq jaghyna ketip bara jatqanymyz qalay?». «Orys әleminen at qúiryghyn ýzu emes pe?», «Kirilisa da bizding jazu edi ghoy» degen kýnkilder bastaldy. Búl da qarsylyqtyng týri.

 

Tek búl ghana emes.  Belgili qazaqtyng últshyl azamattaryna da qarsy shabuyldar bastalyp ketti. Erlan Qaringe qarsy, Rasul Júmalygha qatysty, jalpy tariyh, mәdeniyet mәselesine qatysty, Qazaqstan-Resey qarym-qatynastaryna qatysty týrli pikirler aitylyp jatyr. Áyteuir osy qazaq últshyldarynyng dәureni jýrip ketpesin dep, gazetterge jamandau, jogharghy jaqqa ýshbu hat jazu, әleumettik jelilerde sayqymazaq etip kórsetu sekildi astyrtyn әreketterin bastap ketti. Ol ras.

5 payyz bolsaq ta, biz negizgi últpyz...

 

Dos  Kóshim, sayasatker:

- Birinshiden, dominantty últ 70 payyzdan assa, ol últtyq memleket bolady degenmen kelispeymin. Onday zang bar ma, joq pa bilmeydi ekem. Meninshe, onday zang joq. Biz Qazaqstanda 5 payyz bolsaq ta, negizgi últpyz. Bizding tilimiz - memleket til bolady. Osynday kózqaraspen jýruimiz kerek. Qazaqstanda túratyn basqa últ ókilderining barlyghy derlik osy qazaq tilin bilui kerek. Sóileui - mindet.  Sóilemeydi degen sóz – qazaq tilin memlekettik til dep moyyndamaydy degenmen para-par. Sondyqtan 70 payyzgha jettik pe, joq pa degenge asa mәn bermeymin.

Ekinshi mәsele, elimizde basym últ bolsaq ta, sanymyz artsa da biz ózimizding maqsat múratymyzdy jýzege asyra almay kele jatyrmyz. Mening oiymsha, bizdi basqarushylardyng oilau jýiesi, sanasy búrynghy totolitarlyq rejimde  tәrbiyelengen. Sol iydeologiyagha qyzmet etken sana.  Olar esh uaqytta Qazaqstandy qazaq tildi memleket jasay almaydy. Mýmkin jasaghysy keletin de shyghar. Biraq, ómir boyy kórgen-bilgeni, tәjirbiyesi sol totolitarly tәrbiye. Sol tәsil.  Kommunistik partiyanyng raykom, obkomynan shyqqandar biylik basynda túrghanda bәlendey ózgeris bolyp ketui ekitalay dep oilaymyn. Ol ýshin jana úrpaq biylik basyna kelui kerek.

Taghy bir mәsele, halyqtyng últtyq sana sezimining tolyq oyanyp, mesheu biylikke óz talap-tilekterin oryndata bilu mәselesi. Áriyne, beybit jolmen, zandy týrde. Ol ýshin belgili bir top nemese últshyldar degen sózge esimderi telinip jýrgen azamattar ghana emes, býkil halyq, qazaq halqy oyanuy kerek.

Bizding halyq qoydan juas halyq. Búrynghy totolitarlyq jýie kezindegidey, basshynyng aitqanymen ghana jýremiz dep otyr. IYә, әiteuir soghys joq qoy, tynysh ómir sýrip otyrmyz ghoy, soghan da shýkir degennen asyp ary barghysy kelmeydi.

 

Bizding halyqtyng sayasy sauaty oyanuy tiyis. Biz qazir beysayasy halyqpyz. Biz últtyq namysy úiyqtap qalghan halyqpyz. Últtyq ruh oyanghanda ghana belgili bir ózgerister bolady.

 

Maqsat – halyq ózining arman tilegin ashyq aitu kerek. As ýide nemese әleumettik jelide emes. Biylikting tike ózine jetkizu kerek. Jәne zandy týrde. Tәrtip búzbay. Biz osyny  aytqan azamattargha eskertkish qoyyp jatyrmyz. Alash arystaryna, Jeltoqsan batyrlaryna. Biraq, solardyng arman múrattaryn әli oryndaghan joqpyz. Ázirge sóz jýzinde ghana bolyp túr.

Ókinishke oray, bizde múnyng ýsheui de oryndalmay túr. Bizding halyqtyng sayasy sauaty oyanuy tiyis. Biz qazir beysayasy halyqpyz. Biz últtyq namysy úiyqtap qalghan halyqpyz. Últtyq ruh oyanghanda ghana belgili bir ózgerister bolady. Qazan qaynaghanda qaqpaghyn laqtyryp tastaydy ghoy. Mine, osy.

Meninshe eki mәsele taghy bar. Býgingi ózgerister sayasy oiyn deytinder bar. Yaghni, búl halyqty aldarqatudyng tәsili. Eshqanday sayasy demokratiyalyq ózgerister oryn almaydy-mys.

Endi bireuleri – biylikting kózi ashyldy. Attan tayyp qúlap, esin bir joghaltyp aldy da, keyin esi kirip, últtyq baghytty qoldap shyqty deydi

Men múnyng ekeuine de seninkiremeymin. Meninshe, jogharydaghylardyng ózi qolyndaghy biylikti әri qaray ústap túruynyng jalghyz joly - últtyq baghytty qoldau. Olardyng maqsaty qolyndaghy biylikti әli de bolsa birneshe jylgha soza túrudyng amaly. Mynany týsinip alu kerek. Biylikke qay baghytty qoldasa da bәribir. Sebebi, maqsattary biylikti ústap qalu. Qaltany toltyryp alu. Boldy, bitti. Búl narkotik sekildi ghoy. Olargha biyleu kerek. Olargha últtyq baghyttaghy biylik pe, әldi komunistik partiyalyq biylik pe, bәribir. Biylik bolsa boldy. Endi búrynghyday Reseymen jaqyndasa bermeydi. Sebebi, Resey ózining betperdesin ashyp aldy. Halyqty alday almaydy. Taghy ne? AQSh alysta. Al demokratiyalyq biylik qúra almaydy. Óitkeni, biylikti demokratiyalyq prinsip engizilse, sol kýni-aq, búlardyng kýni qúridy. Sondyqtan jalghyz ghana jol osy – Últtyq baghyt.

Búlar últtyq baghyttaghy dýniyelerdi shyn kónilderimen jasap otyr. Áyteuir tam-túmdap bolsyn jasap jatyr. Erteng elding betine qaray aluy ýshin jasaydy.

Negizi búl bayaghyda bizding kótergen mәselelerimiz edi. Solardyng barlyghyn bolmasa da, birli-jarymyn jasap otyr. Biz nege qarsy shyghuymyz kerek oghan?!. Sondyqtan qoldap, ýn qosyp otyrmyz.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

21 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3106
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2082
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1898