Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 2034
Alashorda 6779 4 pikir 7 Mausym, 2017 saghat 09:55

1916 jylghy kóteriliske qashanghy kommunistik kózqaraspen qaraymyz

Ótken ghasyrdyng basynda qazaq  halqy asharshylyqty da, sayasy qughyn-sýrgindi de kórdi. Halqymyzdyng basynan keshken qasiret 1916 jylynda bastaghan. Sovet kezinde 1916 jyldyng oqighalary kommunistik iydeologiyasynyng kózqarasymen qarastyrylghan, al onyng naqty, jan-jaqty saraptamasy әli óz zertteushilerin kýtude.

25 mausym 1916 jyly patsha aghzamnyng zildi búiryghy shyqty. Qazaqstan
jәne Orta Aziya halyqtarynyng jigitteri jihankerlik soghysynyng maydanyna
qosalqy qara júmystaryna jiberiletin boldy. Bauyrjan Momyshúly «Bizding otbasy» atty kitabynda jigitterdi qosalqy qara júmystargha alynuy sipattaghan. Qara júmystargha jazushy Saparghaly Begaliyn, aqyndar Isa Bayzaqov, Sәbit Dónentaev qatysqan. «Samaltau» halyq әni – 1916-nyng zary.

Halyq otarlau sayasatyna qarsy kóterildi. Kóterilis býkil Orta Aziya aimaghyn, әsirese Tashkent, Samarqan, Jizaq, Hudjand qalalaryn qamtydy. Ferghana alqabyndaghy ózbek pen tәjik, Shu alqabyndaghy men Ystyqkóldegi qyrghyz kóterilisten tys qalmady. Alataudyng ar jaghyndaghy aiyrqalpaq aghayyn búl oqighany ýrkinshilik dep, ýlken últtyq qasiret dep sanaydy. Qazaqstangha kelsek, eng iri kóterilis oshaqtary Jetisu men Torghayda ornalasqan.

Qarqaradaghy Úzaq pen Jәmenkeler «Bala ólgenshe, shal ólsin» dep, belin buyp kóterilis bastaghan. Dýrbeleng kezinde erekshe erlik kórsetken Túrlyqoja, Áubәkir batyrlarynyng esimderi mәngilik el esinde qalady. Qarqaradaghy oqigha Múhtar Áuezov «Qily zamanynda» jan-jaqty sipattaghan. Kóterilis bastaghan Ayttóbening aty Ereuiltóbe dep ózgerildi. Byltyr sheyit bolghan atalardyng ruhyna Qarqara jaylauynda as berilip, taghzym etilgen. Rayymbek audanynyng ortalyghy Kegen auylynda qandy oqighanyng qúrbandaryna eskertkish ornatylghan.

Ýshqonyrda tu kóterip joryghyn bastaghan Áshekeyúly Bekbolat Jambyl ata jyrlaghan qaharman edi. 1916 jyly qyrkýiekting 9-ynda batyr qolgha týsip Almatynyng Boraldayynda dargha asyldy. Bekbolattan basqa Jetisu kóterilisining basshylary, belsendi qatysushylarynyng tiziminde – Ály batyr, Toqash Bokiyn. Qorday ónirinde kóteriliske Alataudyng boztorghayy aqyn Kenen Ázirbayúly qatysqan. Kenen atanyng tar zamangha
arnalghan «Búlbúl» atty әni bar. Shu, Merki, Taraz ónirindegi de oqighalar
Jetisu kóterilisining bir bóligi. Aqkóz men Dosmayyl batyr bastaghan 7 bolystyng jigitteri 1916 jyldyng 29 tamyzynda Merkini qorshasa, qyrkýiekting 17-sinde qazirgi Tarazdyng manayynda Alakól qúmynda jazalaushy otryadpen shayqasty.

«Aqsuattyng Amankeldisi» dep atanghan Mýrsәlim bolys Tarbaghatay
men býkil Shyghys Qazaqstannyng kóterilisshilerining basshysy edi. Jazalaushylar eldi oirandatyp, kóbisin Qytaygha qashtyrdy.

Alashtyng serkesi Mirjaqyp Dulatúly qaruly kóterilisti qoldamasa da,
Qytayda bosqyn bolyp jýrgen qazaq penen qyrghyzdargha qol úshyn sozghan.
Kóterilisting aldynda Bókeyhanov, Baytúrsynov, Dulatov: «Biri – barsa, alynghan jigitter qazagha, beynetke az úshyraydy, ekinshisi – «barmaymyn» dep qarsylyq qylsa, elge zor býlinshilik keledi», - dep halyqty narazylyq bildirmeuin nasihattaghan. Alayda, ýrkinshilikten keyin, Dulatúly “Oyan, qazaq” kitabynan týsken qarajatyn Qytaygha qashugha mәjbýr bolghan qazaq-qyrghyz bosqyndargha jiberu sheshimin qabyldady. Búl iste jәrdemshisi Júmaghaly Tileulin edi.

Bayanauylda ereuildi basqarghan Qaqabaydyng Aghybayy, Bismildәning Núrghaliy edi. Qaraghandy ónirinde Núranyng boyyndaghy oqighalar men olargha belsendi qatysqan Ospan Shonov, Núrlan Qiyashevtar turaly Sәken Seyfullin «Tar jol tayghaq keshu» atty romanynda jazady. Al Qarqaralynyng eli Alash ziyalylarynyng ýndeuine qúlaq salyp patsha ýkimetine qaruly qarsylyq bildirmegenin Jaqyp Aqbayúly bayandady. "Basqa jerlerde qan tógilgen, asylghan, atylghan kóp. Qarqaraly qazaghy búl pәleden oqyghandardyng arqasynda aman boldy", - dep Alashtyng ziyaly azamaty jazdy.

Al kóterilisting kókesi Torghay men Yrghyzdyng jazyq dalasynda qaynaghan eken. Yrghyzda Ayjarqyn Qanayúly men 9 serigi bastaghan erjýrek
jigitter eki ret kóterilgen eken. Birinshi ret 1916 jyly kóterilse, ekinshi ret – 1929 jyly Kenes ýkimetine qarsy shyghyp, aqyry Stalin men Goloshekinnyng sayasy qúghyn-sýrginderining qúrbandary bolyp ketti.
Torghayda kóterilisting úiymdastyruy joghary dengeyinde boldy. Kóterilisishiler Kenes qúryp, Ábdighappardy han qylyp saylap, Amankeldini bas sardar qylyp taghayyndady. Ereuilding basynda Sholaqtyng Ospany, Qasym, Ábdighappar, Amankeldi, Áliby Jankeldiyn, Bayqadam Qaraldin bolsa,
batagóii Qaraman Dosay sheshen edi. Amankeldi ústalargha qaru-jaraq soqtyryp, sarbazdar men tyl arasynda baylanys, qamtamasyz etu jýiesin oryndatyp, strategiyalyq, taktikalyq sheberligin kórsetti. Sarbazdar Tatyr kóli manynda, Qúmkeshu, Kýiik qopasynda bolghan shayqastarda erlik kórsetti.
Ásirese, Keyki batyrdyng aty shyqty. Qazan aiynyng ayaghynda – qarashanyng basynda sarbazdar Torghay qamalyna shabuyl jasady. Al kóterilisting songhy shayqasy qystyng qara suyq kezinde, aqpannyng ayaghynda Torghay dalasynyn
Doghal-Ýrpek degen jerinde yaghny Doghal qopasy men Ýrpek qonysy arasynda ótti.

Aqpan men Qazan tónkeristeri, erkin Alash memleketi ýshin kýres, Kenes ýkimetining ornatuy men oghan qarsylyq bildirui – búl 1917 jyldan beri bastaghan alasapyran zaman, tarihtyng 1916 jyldaghy últ-azattyq kóterilisinen keyingi paraqtary. Búl alasapyran Ábdighappardy da, Amankeldini de, Keykini de, Bayqadamdy da ayamady. Árkim óz jolyn tandasa da – aqyry Amankldi 1919 jyly qaza tapty, Keyki batyrdyng basy 1923 jyly alyndy, Bayqadam – sayasy qughyn-sýrginderining qúrbany boldy. Keykining bas sýiegi byltyr Reseyden eline oraldy, byltyr әruaqty riza qylyp tughan Torghay topyraghyna jerleu rәsimining jospary bar.

1916 jyl – elimizding tarihyndaghy qasireti mol tar zamany da, erlik pen birlikting dastany da, tәuelsizdigimizge aparatyn jolyndaghy asuly kezeni de.

Asqar Dayyrbek

Abai.kz

 

 

 

 

4 pikir