Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 3004 0 pikir 13 Mamyr, 2009 saghat 21:44

ONTÝSTIKTE JERASTY JARYLYSY BOLGhAN BA?

Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin, dәlirek aitsaq, 1945 jyldyng tamyz aiynyng alghashqy kýnderinde AQSh әskery úshaqtarynyng Japoniyanyng Hirosima men Nagasaky qalalaryna atom bombalaryn tastaghanyn, osy joyqyn jarylystardan 158 mynnan astam adamnyn mert bolghanyn, myndaghan ýiler men týrli ghimarattardyng jermen-jeksen bolyp, túrghyndardyng baspanasyz qalghanyn kenestik kezende mektep oqulyghynan jattap ósken úrpaqpyz. Jalpy, japon júrtyna qasiret әkelgen alapattyng zardaby kóp jylgha sozylatynyn bala jýregimiz sezetin. Amerika Qúrama Shtattary әskeriylerin ózimizshe aiyptaytyn edik. “Sol bombalaushy úshaqtyng ekipaj komandasyndaghy bir úshqysh qos qalanyng súmdyq kýige úshyraghanyn kórip, jyndanyp ketipti” degen aqparatty estip, “ózine de sol kerek, beybit halyqtyng kóz-jasy men qarghysyna qalghan onbaydy” dep ózimizdi júbatatynbyz. Osylaysha múhittyng arjaghyndaghy alpauyt elge kijinip jýrgenimizde, Otanymyzda da odan ótken soraqylyq jasalyp jatqanyn sol kezdegi kenestik iydeologiya qiytúrqylyqpen sezdirmeydi eken ghoy bizge. Kenester Odaghynyng kez-kelgen әreketi izgi-niyetti, beybitsýigish, jantalasa qarulanugha jany qas jaghymdy jaqtarymen únaytyn. Imperialistik memleketterding NATO-nyng qoltyghyna su býrkuimen ot kósep oinaghysy keletinderdin is-әreketin ýnemi synaugha dayar túratynbyz. Al bizding elding is-qimyly solardyng әreketine qarymta esebinde elene bermeytin. Onysy ózine jarasyp túratynday edi. Múnday kórsoqyrlyqtan tәuelsizdik qútqarghan joq pa? Joyqyn bombalardyng qanshasy qazaq jerin jaralamady desenizshi?! 40 jyl boyy Semey halqyna u jútqyzghan yadrolyq poligonda 500-den astam jerýsti jәne jerasty synaghy jasalghanyn endi bilip jýrmiz. Mamandardyng aituynsha, 1 milliongha juyq adam әli kýnge deyin osynday jarylystar saldarynan zardap shegip keledi. Al olardyn úrpaqtary qashangha deyin zalalyn tartatynyn eshkim tap basyp aita almasy anyq. Búl aqparattar kýni keshegige deyin qúpiya bolyp kelgeni belgili.
Ortalyqtyng ozbyr sayasaty auyz ashtyrmady. Býkilәlemde manyzdylyghy jaghynan ýshinshi bolyp esepteletin Semey poligonyn jabu turaly Jarlyqqa N. Nazarbaevtyng 1991 jyly 29 tamyzda qol qoyyyna baylanasty elimizding yadrolyq qarudan bas tartqan alghashqy memleket retinde tariyhqa engeni mәlim. Bayqonyrda úshyrylghan zymyrandardyng qaldyqtary da baytaq Qazaqstannyn aymaqtaryna qúlap, zardap әkelude. Ásirese, geptilding ziyany jóninde bólek әngime. Al múnyng syrtynda Ontýstik ónirinde jerasty jarylysy bolghanyn bylayghy júrt bile bermeui mýmkin. Sonyng biri – 1972 jyly Otyrar audanynyng aumaghynda bolghan jerasty jarylysy. Shejireli әri tarihy ólke múnday súmdyqty kýni býginge deyin qalaysha qúpiya kýiinde býgip jatty desenizshi?! Oghan tanqalatyn týgi de joq. Totalitarlyq rejimnin tәrtibi sonday bolatyn. Eki eli auyzgha tórt eli qaqpaq qoya biletin kenestik qoghamda múnday aqpardy jariya etu ólimmen ten. Basy-qasynda bolghan azamattar ant berip, eshkimge tis jarmaghany sózsiz. Tong bop qatqan senning tәuelsizdik túsynda, jariyalylyq kezinde ghana setiney bastaghany әmbege ayan-aq. “NKVD”-nyng adamdarynan zәbir kórip qalghan qariyalardyng da tilge kelui qiynnyng qiyny. Alayda, aqiqat kózi bitelip qalghan bastau siyaqty. Erte me, kesh pe qaynar ispetti syrtqa shyqpay qoymaydy. Ýsh mýshel boyy beymәlim bolyp kelgen qúpiyanyng syry bir kýnde kuәgerlerding aituymen jariya boldy.
  Búl jayynda әriptesim Núrlan Kenjeghúlov bylay deydi:
“Kim qanday әngime aitsa da onyn týiini sol jyldary Qyzylqúm (qazirgi Otyrar) audandyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolyp qyzmet istegen Ábubәkir Japparov aghamyzgha tirele berdi. “Búl oqighanyng jay-japsaryn bir kisi bilse, sol kisi biledi”, -- desedi kópshilik. Sodan biz audannyng qadirli әri shejireshil qariyasyna jolyghyp  “Ketpenqaldy” degen jerdegi jerasty jarylysyna qalay kuә bolghanyn súraghan edik. Áubәkir aqsaqal bolghan oqigha turasynda bylaysha әngime órbitti:
“1972 jyly bolsa kerek, Shymkentten oblystyq partiya komiytetinin hatshysy Tólepbek Nazarbekov telefon soqty. Ol kezde obkomda bas hatshy bolatúghyn. Tókeng marqúm aulysharuashylyghy jónindegi júmystardy ýilestiretin qatal әri әdil azamat edi. Ángimemiz qysqa da núsqa boldy. Týsingenim, erteng saghat tanghy 5-te “Ovsevod” (qazirgi Mayaqúm) sovhozynan 60 shaqyrym jerde “Ketpenqaldy” degen aymaqta jerastynda bombany jaryp, onyng synaqtan ótkiziletinin habarlady. Búl jayynda júrtqa jariya etpeudi qatang tapsyrghan Tókeng synaq júmysyna qatysu ýshin oblystan ýsh adamnan komissiya qúrylghanyn, oblystan ózi, audannan men, auyldan “Ovsevod” sovhozynyng diyrektory Túrmahan Dosberdiyevting engenin, bir kýn búryn Temir stansiyasynan komissiyanyng samoletpen úshatynyn shegelep aitty. Búl mәsele obkomnyng qaulysymen bekitildi. Ony ózgertuge bolmaydy. Jaghdaydyng birinshi hatshy V.Liyvensovtyng baqylaudynda bolatynyn eske salyp, taghy bir nyqtap qoydy.
Belgilengen kýni keshki saghat 17.00-de “Ketpenqaldygha” keldik. Sovhoz diyrektory bizdi osynda qarsy aldy. Komissiya qonatyn kiyiz ýy tigip qoyypty. Obkom hatshysy Tólepbek Nazarbekov, men jәne sovhoz diyrektory Túrmahan Dosberdiyev arasy 2,5 shaqyrym jerde bomba jaratyn oryndy baryp kórdik. Onyng basy-qasynda jýrgen, jasy 40-qa jaqyndap qalghan orys jigitimen tanystyq. Jerasty jarylysyna jauapty jan osy bolyp shyqty. Omyrauyndaghy ýsh әripti kórsetti. 
--Olardy tolyq jazugha bolmaydy, bizdegi tәrtip sonday. Bir nәrse óz atymen atalmaydy. Jalpy, tehnika ghylymynyng doktory, general-leytenant deuge bolady, -- dedi ol.
General jarylatyn bombanyng maketin kórsetpekke su jana “Sudabeker” kóligine alyp bardy. Avtokólik júmyr temirmen tórt búryshynan qorshalghan eken. Qorshaudyn әr búryshynda avtomat ústaghan soldattar túr. General bastap mashinanyng ýstine shyqtyq. Ortada “Izdeliya” dep atalatyn bombanyng maketi jatty. Álgi әskery adam bizge bombanyn 500 metr terendikke ornalastyrylghanyn, onyng jatqan ornynan jerding betine deyin arnayy sementpen aralastyrylyp, betondalghanyn mәlimdedi. Jarylys aumaghynyng radiusynda birde bir avtokólikting bolmaytynyn, al aspanda samolet bolmaytynyn, bomba iske qosylghanda 500 metr aumaq shenberinde jer qatty silkinetinin, shang aspangha kóterilip, kókten topyraq jauatynyn aldyn ala eskertti. Sóitip, ertenine tanghy 5-te jarylys boldy. Ony sózben aitu mýmkin emes. Jer qatty silkingendey boldy. Shang topyraq seyilip, jerding dirili basylghan kezde ofiyserler japa-tarmaghay priborlargha úmtyldy. General barlyghyn ózi baqylap, tekserip kórip shyqty.
--Búl óte qúpiya boluy tiyis, -- dedi bizge general. –Bógde adamdardyng eshqaysysy bilmeui kerek. Biz sizderge eshqanday mәlimet bermeymiz. Alynghan maghlúmattardyng barlyghyn ortalyqqa jiberemiz. Áriyne, jarylghan zattyng óte uly ekeni ras. Sondyqtan da ol óte terende jaryldy. Týtin jerding jaryghyn, syzaty men sanylauyn izdeui әbden mýmkin. Jerdi ýgitip jey beredi. Saqtyq sharalaryn jýrgizip, jylyna 3-4 ret arnayy aspappen tekserip túramyz. On jylgha deyin osylay bayqaymyz. Sondyqtan búl mangha mal jangha, ústaugha, adam otyrugha bolmaydy. Qúdyqtardan da su ishuge tyiym salynady. Sodan keyin olar kelip tekserdi me, ol jaghyn bilmedik. Kózben kórgenim de, aitar әngimem de osy, qaraqtarym».
Otyrardaghy jarylysqa kuә bolghan basqa da auyl túrghyndary ne der eken?
Zeynetker Ósen Qalkózov: Ol kezde “Shәuildir” sovhozynda elektrmen jabdyqtau jaghyna jauap beretinmin. Tang atayyn dap kele jatqanda jer solq ete qalghanday boldy. Ýilerding qabyrghalary dirildep, terezelerdin әinekteri synyp, shashylyp týsti. “Búl ne?” dep ýlken kisilerden súrap edik, eshkim mardymdy jauap qatpady. Dúrysy, eshkimge eshtene aitqyzbady. Kórgen adamdar “Ketpenqaldy” jaqta ot janyp jatyr” dey aityp keletin.
Sonau sekseninshi jyldary auyl adamdaryn belgisiz bir jara basyp ketti. Múryndary tesilgen jandar kóbeydi. Kezinde sol ónirde mәshiyne aidaghandar jarylys bolghan jerdegi qúrylys materialdaryn paydalanghan eken. Olardyng kóbi úzaqqa barmay qaytys bolyp ketti.
Temir mektebining diyrektory Rahmatulla Tilekeev:
--Sol jyldary bosanghan әielderding sәbiyleri kemtar bolyp tua bastady. Halyq bәrine shydady, kóndi. Osy orayda ekologiyanyng jaghdayyna baylanysty bizding audan halqyna jenildik qarastyrylsa dúrys bolar edi.
Temirjolshy Dosymbek Omarbekov:
--Osy salada jýrgendikten biz janalyqty ózgelerden búryn estiytin edik desem, qatelespeymin. Ásirese, tosyn jaylar kózge tez shalynady ghoy. Sol uaqytta vagon-vagonnan deste-destelenip jatqan, tanba úrylghan, nómirlengen taqtayshalardy kórip tanqalghanymyz ras. Keyin oilasaq, әlgi aghashtar sol nomerge sәikes ret-retimen ornalastyrylady eken ghoy. Jay kiyimmen jýrgenderding ózi podpolkovniyk, polkovnik shenindegi әskeriyler ekenin keyin bilip jýrmiz ghoy. Jerasty jarylysy bolghanyn kishkentay radioqabyldaghyshtan estidik. «Shymkent oblysynyng Qyzylqúm audanyndaghy “Ovsevod” sovhozynyng aumaghynda Sovet ókimeti jerasty atom bombasyn synaqtan ótkizdi” dep Qytay radiosynan sarnap túr.
Jarylys bolghannan keyin bir aptadan keyin-au deymin, appaq aq matamen oralghan bir adamdy sýiemeldep, arnayy jabdyqtalghan vagongha әkelip mingizdi. Tiri әruaq siyaqty. Shashy men saqalyna deyin agharyp ketken. Keyin bilgenimizdey, jarylystyng basy-qasynda bolghan general eken…
Kuәler osylay deydi. Áriyne, sol kezdegi jerasty jarylysynyng qorshaghan ortagha, adamdardyng densaulyghyna, jalpy ekologiyagha qanshalyqty zardap әkelgenin, radiasiyalyq qanday mólsherde bolghanyn tap basyp aitatyn maman, sarapshy, ekolog emespiz. Biz tek sonau 37 jyl búryn bolghan jarylystyng qúpiyasy tek biyl ghana ashylghanyn әngime etkimiz keldi.
 
Serikqaly JEKSENBAEV.
Ontýstik Qazaqstan oblysy

0 pikir